Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Jätta menetluskulud AS Saku AB hagis Eeltamm OÜ vastu 67555.- krooni s.o. 4317.55 € ja viivise nõudmiseks Eeltamm OÜ kanda. Jätta menetluskulud Eeltamm OÜ vastuhagis AS Saku AB vastu kahju 101872.- krooni s.o. 6510.81 € ja viivise nõudmiseks Eeltamm OÜ kanda. Menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464

AS Saku AB hagi Eeltamm OÜ vastu 4317.55 € ja viivise nõudmiseks. Hageja nõue ja selle põhjendused. 16.07.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt AS Saku AB on korduvalt vahendanud Osaühingule Eeltamm veolepingu sõlmimist DFDS Tor Line SIA poolt korraldatavale mereveole. Osaühing Eeltamm on tellinud AS Saku AB vahendusteenust veolepingu sõlmimiseks ning seda kajastavad ka poolte vahel e-kirjade teel vahetatud tahteavaldused (Lisa nr 1), mis on suunatud piletite tellimisele erinevatel laevaliinidel. AS Saku AB on 2008 aasta detsembris esitanud Osaühingule Eeltamm piletite tellimise eest erinevatele laevaliinidele ning vahendusteenuse osutamise eest kuus arvet: - 09.12.2008, arve nr LV282470 summas 9263.00 krooni (Lisa 2); - 09.12.2008, arve nr LV282471 summas 9263.00 krooni (Lisa 3); - 09.12.2008, arve nr LV282472 summas 11210.00 krooni (Lisa 4); - 18.12.2008, arve nr LV282542 summas 11210.00 krooni (Lisa 5); - 18.12.2008, arve nr LV282543 summas 9263.00 krooni (Lisa 6); - 19.12.2008, arve nr LV282558 summas 17346.00 krooni (Lisa 7). Autotranspordi majandus- ja kutsetegevuse puhul on tavaliseks praktikaks, et käsundisaaja tasub käsundiandja eest esialgu veo hinna, mida AS Saku AB on ka Eeltamm OÜ eest teinud ning hilisemalt esitatakse arve ühiselt nii veo hinna kui ka vahendustasu eest. Seega sisaldub esitatud arvetes nii laevapiletite kui ka maaklerteenuse hind. AS Saku AB on tasunud Eeltamm OÜ-le vahendatud laevapiletite eest vastavalt järgnevatele arvetele: - 11.12.2008, Transreval OÜ arve nr 5459 summas 15739.00 (Lisa 8), mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 17346.00 krooni, milles sisaldub maaklertasu summas 1607.00 krooni; - 30.11.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182398 summas 6974.05 krooni (Lisa 9), mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 9263.00 krooni, milles sisaldub maaklertasu summas 2288.95 krooni. - 30.11.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182399 summas 6974.05 krooni (Lisa 10), mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 9263.00 krooni, milles sisaldub maaklertasu summas 2288.95 krooni. - 30.11.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182403 summas 8368.90 krooni (Lisa 11), mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 11210.00 krooni, milles sisaldub maaklertasu summas 2841.10 krooni. - 12.12.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182452 summas 7688.75 krooni (Lisa 12), mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 11210.00 krooni, milles sisaldub maaklertasu summas 3521.25 krooni. - 12.12.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182459 summas 6407.30 krooni, (Lisa nr 13), mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 9263.00 krooni, milles sisaldub maaklertasu summas 2855.70 krooni. Lähtuvalt eelpool väljatoodust moodustab maaklertasu suurus kogunõudest 15402.95 krooni ja kostja eest tasutud veotasu 52152 krooni. AS Saku AB on 17.03.2009 aastal saatnud Osaühingule Eeltamm tasumata arvete kohta meeldetuletuse, samuti on meeldetuletav kiri saadetud 15.07.2009 aastal (Lisa 14). Hagi esitamise seisuga on Osaühingu Eeltamm poolt tasumata kõik eelpool nimetatud arved kogusummas 67555.00 krooni. Hageja nõue Põhivõlg 67555.00 krooni, millele lisanduvad viivised 0,5% päevas kuni nõude rahuldamiseni. Hageja nõude õiguslik põhjendus 3(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 AS Saku AB ja Osaühingu Eeltamm vahelisele õigussuhtele tuleb kohaldada võlaõigusseaduses maaklerlepingu kohta sätestatut. Vastavalt VÕS § 658 lg1 kohustub maaklerlepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja, aga kohustub maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 664 lg 1 on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 658 lg1, VÕS § 664 lg1 ja VÕS §108 lg1 palun:

4(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464

Tsiviilasi nr 2-09-17464 (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestus on seega võimalik, kui samaaegselt esinevad kõik eeltoodud eeldused: pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist ning teine pool ei saa tasaarvestatavale nõudele esitada vastuväiteid. Hageja esitab kostja tasaarvestatavale nõudele järgmised vastuväited. OÜ-l Eeltamm puudub tasaarvestuse eelduseks olev aktiivnõue AS Saku AB vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on kohustatud hüvitama mereveol tema vara väidetavast kahjustamisest tekkinud kahju. Kostja leiab, et kahju hüvitamise kohustus on lepinguline, mitte deliktiline. AS Saku AB osutas OÜ-le Eeltamm maaklerteenust, vahendades viimasele pileteid DFDS Tor Line SIA poolt korraldatavatele merevedudele. Kostja väide, et poolte vahel on sõlmitud veoleping, on tõendamata. Hageja poolt asjas esitatud tõenditest on üheselt järeldatav, et veoleping oli sõlmitud DFDS Tor Line SIA ja OÜ Eeltamm vahel ning AS Saku AB ja OÜ Eeltamm vahelisele õigussuhtele tuleb kohaldada maakleriteenust käsitlevaid õigusnorme. AS Saku AB vahendas kostjale laevapileteid. Vahendatud pileti alusel oli laevaliini teenuste (veo) kasutamise õigus sellel isikul, kes valdas haagist, mille registreerimisnumber oli OÜ Eeltamm poolt edastatud AS Saku AB-le ja AS Saku AB poolt omakorda laevaliini esindajale (lisa 1). AS Saku AB ei ole kunagi vallanud kahjustada saanud haagist. Seega oli veoleping sõlmitud kahjustada saanud haagise valdaja ehk OÜ Eeltamm ja laevaliini vahel. Kostja esindaja poolt kohtuistungil suuliselt avaldatud väited, et laevaliini piletil oli teenust kasutama õigustatud isikuna märgitud AS Saku AB on väärad ja tõendamata. AS Saku AB ei olnud sõlmitud veolepingu pooleks vaid osutas OÜ-le Eeltamm maaklerteenust. Maakler laevaliini poolt tekitatud kahju eest ei saa vastutada. Võlaõigusseaduse § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 669 lõikest 1 ei vastuta maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest. Seega puudub õigusnorm, mille kohaselt hageja vastutab kostjale väidetavalt tekkinud kahju eest. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal nõue hageja vastu. Kuna võlaõigusseaduses sätestatud tasaarvestuse eeldused ei ole aktiivnõude puudumise tõttu täidetud, ei ole esitatud tasaarvestusel õiguslikke tagajärgi. Juhul kui kohus leiab, et OÜ-l Eeltamm on põhimõtteliselt õigus esitada veolepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue hageja vastu, on AS Saku AB seisukohal, et OÜ Eeltamm nõude suurus AS Saku AB vastu on tõendamata. OÜ Eeltamm ei ole esitanud tõendeid, mis asjakohaselt võimaldaks määrata nende poolt kantud kahju suurust. OÜ Eeltamm poolt esitatu ei ole veenev ning esitatust ei ole võimalik järeldada, et kahju on kantud seoses DFDS Tor Line SIA poolt korraldatud laevaveo käigus ja sellest tingituna. Kostja poolt esitatu alusel ei ole võimalik määratleda kahju suurust kuna kahjuhüvitisnõue ei vasta lepingulise kahju hüvitamise normidele. Võlaõigusseaduse § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega on kahju hüvitamise eelduseks kahju tekitav tegu, kahju ja põhjuslik seos teo ja kahju vahel. OÜ Eeltamm ei ole oma tasaarvestusavalduses kirjeldanud eelpool nimetatud kahju 6(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole OÜ Eeltamm tõendanud ei kahju suurust ega põhjuslikku seost kahju ja teo vahel. Kostja poolt esitatud remonditööde arve ei tõenda ei tegu, kahju suurust ega põhjuslikku seost nende kahe vahel. Esitatud arve ei anna piisavalt informatsiooni, et tuvastada (inter alia) järgmised vaidluse lahendamise seisukohast olulised asjaolud: 1) Kas kahju, mille suhtes arve on esitatud on tingitud laevaliini tegevusest või tegevusetusest; 2) Millises ulatuses väidetavalt kahju tekitanud tegu tsisterni kahjustas; 3) Kas kostja poolt laevale viidud tsistern oli varem korras; 4) Kas kõnealused tööd reaalselt teostati; 5) Mis on teostatud tööde õiglane väärtus. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik AS-il Saku AB nõustuda OÜ Eeltamm poolt esitatud tasaarvestusavaldusega ja hageja vaidleb sellele vastu.

Tsiviilasi nr 2-09-17464 läbirääkimisi kahju hüvitamise teemal (vt kohtutoimiku lk 90). Pooled sõlmisid kokkuleppe, et Kostja korraldab Tsisterni remondi oma kulul ning esitab hiljem selle kohta arve Hagejale, kes vastavad kulud hüvitab. Kostja esitas Hagejale Tsisterni remontimiseks vajaliku kalkulatsiooni. Järgides kokkulepet, tegi Kostja vajalikud korraldused ja kulutused Tsisterni remontimiseks, ent kui Tsistern sai remonditud ja selle kohta esitati kokkulepitult Hagejale arve nr 84 summas 169 427 EEK (vt Kostja 7. augusti 2009. a vastus hagiavaldusele, lisa 3), keeldus Kostja selle maksmisest. Kostja on tasunud kogu remondiarve (maksekorraldused lisad 1 ja 2). Kostja esitas 23. märtsil 2009. a Hagejale tasaarvestusavalduse summas 67 555 EEK (vt Kostja 7. augusti 2009. a vastus hagiavaldusele, lisa 6). Poolte vahel on vastastikused nõuded – Hagejal on nõue Kostja vastu veoteenuse osutamise kohta esitatud arvete alusel summas 67 555 EEK (vt Hageja hagiavaldus) ning Kostjal on nõue Hageja vastu Tsisterni remontimise kulude hüvitamiseks summas 169 427 EEK. Kuna Kostja on oma nõude Hageja nõudega osaliselt tasaarvestanud summas 67 555 EK, on Hageja nõue Kostja vastu täielikult lõppenud. Seega puudub alus Hageja hagiavalduse rahuldamiseks. Pärast tasaarvestust jäi Kostjal üles nõue Hageja vastu 101 872 EEK (169 427 EEK – 67 555 EEK). Selle summa ulatuses esitab Kostja Hageja vastu vastuhagi ja palub vastuhagi rahuldada. AS Saku AB 20.04.2010.a. kirjalik vastus. Poolte vahel sõlmitud leping ei olnud veoleping. Hageja on tsiviilasja nr 2-09-17464 menetluses korduvalt selgitanud, et poolte vahel sõlmitud leping ei olnud veoleping. Poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping, mille esemeks oli laevapiletite vahendus. Hageja viitab siinkohal kõigile varasematele vastavasisulistele väidetele, mis on esitatud nii menetlusdokumentides kui ka istungil ja jääb nende väidete juurde. Kostja ei ole vastuhagis esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud veoleping. Hageja poolt asjas esitatud tõenditest on üheselt järeldatav, et veoleping oli sõlmitud DFDS Tor Line SIA ja OÜ Eeltamm vahel ning AS Saku AB ja OÜ Eeltamm vahelisele õigussuhtele tuleb kohaldada maakleriteenust käsitlevaid õigusnorme. Kuna hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud veolepingut puudub kostjal hageja vastu vastuhagis esitatud kahjuhüvitamise nõue. Hageja ei ole õigustatud kolmanda isiku poolt tekitatud kahju hüvitamist kostjalt nõudma. Tõene on väide, et hageja palus kostjalt edastada remondikalkulatsioon, mille hageja edastas tegelikule vedajale ja kahju tekitajale. Hageja vahendas kahju kannataja (kostja) ja kahju tekitaja (laevaliin) vahel informatsiooni hea tahte alusel. Hageja ei olnud selleks kohustatud mistahes lepingulise ega seadusest tuleneva kohustuse alusel. Hageja heauskliku tegevuse tulemusena väljastas kahju tekitaja ka seisukoha, mille kohaselt „põhimõttelised erimeelsused kahju tekkimise fakti ja laevaliinipoolse hüvitamiskohustuse olemasolu osas puuduvad“. Seega on tegelik vedaja DFDS A/S, veolepingu pool ja kahju tekitaja, oma esindaja DFDS Tor Line SIA asunud seisukohale, et ta vastutab tekkinud kahju eest kostja ees. Samas, kuna kostja poolt esitatud nõue ei ole suuruse ja mahu osas põhjendatud ja on tõendamata, ei ole kostja kahjuhüvitist saanud. Seega on kostja ise, esitades põhjendamata ja tõendamata kahjunõude, tekitanud olukorra milles tegelikult tekkinud kahju ei ole hüvitatud. Vastuhagis viitab kostja asjaolule, et „pooled sõlmisid kokkuleppe, et kostja korraldab tsisterni remondi oma kulul ning esitab hiljem selle kohta arve hagejale, kes vastavad kulud hüvitab“. Kostja sellekohane väide on arusaamatu, väär ja tõendamata. Pooled ei ole vastavasisulist kokkulepet sõlminud. Kostja ei ole esitanud sellise kokkuleppe tõendamiseks mistahes tõendeid. Olenemata sellest, et hagejal puudub õigusaktidest ja või lepingulistest suhtest kostjaga tulenev kohustus assisteerida viimast kahjuhüvitusnõude menetlemisel DFDS Tor Line SIA ja DFDS A/S vastu, on hageja, näidates üles viisakust ja head tahet, seda siiski teinud. Kostja kahju hüvitamise nõue on põhjendamata ja paljasõnaline. OÜ Eeltamm ei ole esitanud tõendeid, mis asjakohaselt võimaldaks määrata nende poolt kantud kahju suurust. OÜ Eeltamm poolt esitatu ei ole veenev ning esitatust ei ole võimalik järeldada, et kahju on kantud seoses DFDS A/S poolt korraldatud laevaveo käigus ja sellest tingituna. Enam kui 200 8(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 töötunni ulatuses remonditöö vajalikkus on põhjendamata ja konkreetne tööde loetelu koos ajakuluga välja toomata. Kostja leiab, et enam kui 200 töötundi, so. ühe töötaja 5 nädala töö, on töö mahtu arvestades ebamõistlikult suur ajakulu. Võlaõigusseaduse § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega on kahju hüvitamise eelduseks kahju tekitav tegu, kahju ja põhjuslik seos teo ja kahju vahel. OÜ Eeltamm ei ole vastuhagis kirjeldanud eelpool nimetatud kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole OÜ Eeltamm tõendanud ei kahju suurust ega põhjuslikku seost kahju ja teo vahel. Vastuhagi esitamisel lasub kostjal kohustus oma nõue tõendada. Kostja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kostja poolt esitatud remonditööde arve ei tõenda ei tegu, kahju suurust ega põhjuslikku seost nende kahe vahel. Esitatud arve ei anna piisavalt informatsiooni, et tuvastada (inter alia) järgmised vaidluse lahendamise seisukohast olulised asjaolud: 1) Kas kahju, mille suhtes arve on esitatud on tingitud laevaliini tegevusest või tegevusetusest; 2) Millises ulatuses väidetavalt kahju tekitanud tegu tsisterni kahjustas; 3) Kas kostja poolt laevale viidud tsistern oli varem korras; 4) Kas kõnealused tööd reaalselt teostati; 5) Mis on teostatud tööde õiglane väärtus. Tulenevalt eeltoodust ei ole nõustu AS-il Saku AB OÜ Eeltamm poolt esitatud vastuhagiga ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja nõude suurusest. Kui kohus olenemata eeltoodust leab, et kostjal on nõue hageja vastu, siis vaidleb hageja vastu kostja nõude suurusele kuna kostja ei ole nõude suurust tõendanud. Kostja on esitanud vastuhagi lisadena maksekorraldused UAB Egmila’le, kes väidetavalt remontis kahjustada saanud haagist. Kostja on vastuhagis esitanud väite, et kostja on vastavalt vastuhagi lisadele 1 ja 2 tasunud kogu remondiarve. Lisade 1 ja 2 alusel on kostja tasunud UAB Egmila’le kokku 122 407.69 krooni. UAB Egmila poolt esitatud arve suuruseks on aga 144 011.30 krooni (võttes arvesse Eesti Panga ametlikku krooni ja euro vahetuskurssi 1:15,6466). Seega jääb ebaselgeks, milline on UAB Egmila poolt tegelikult esitatud arve suurus ja osutatud teenuse maht. Teisisõnu, milline on kostja poolt väidetavalt tekkinud kahju suurus. Juhime tähelepanu asjaolule, et UAB Egmila poolt esitatud kalkulatsioon (kostja vastus hagiavalduse lisa 1) sisaldab enam kui 200 töötundi tööd. Jääb aga ebaselgeks, milliste puuduste või kahju kõrvaldamiseks sellises mahus tööd tuleb teha. Veelgi enam, UAB Egmila poolt remondiarve ei tee viiteid tehtud töödele ega kasutatud materjalidele. Kostja on menetluse kestel väitnud, et tema kahju hüvitamise nõude suurus on 169 427 krooni. Kostja on suutnud tõendada remondiarvete tasumist üksnes summas 122 407 krooni ja 69 senti. Arusaamatu ja ebaselge ja tõendamata on kostja väited kahju suuruse kohta. Kostja poolt hagejale esitatud arvel nr 84 on lisatud kahjuhüvitisnõudele alusetult käibemaks. Kahjuhüvitis ei ole maksustatav käive käibemaksuseaduse tähenduses. Samuti ei ole käibemaks kajastatud UAB Egmila poolt esitatud arvel. Kostjal puudub nõue. Isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjal oli vastuhagis esitatud nõue hageja vastu on kostja selle käesolevaks hetkeks hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud. Olukorras, kus kostja on teadlik kahju tegelikust tekitajast ja tema vastu ka nõude esitanud ei ole hea põhimõttega kooskõlas täiendavalt samasisulise nõude esitamine heas usus kostjat abistanud kolmanda isiku vastu. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi 9(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Ometi on kostja asunud käituma vastuoluliselt soovides tekitada maaklerlepingu teisele poolele kahju. Eeltoodust tulenevalt on kostja, isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjal oli vastuhagis esitatud nõue hageja vastu, selle kaotanud vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Vedaja esindaja, DFDS Tor line SIA on sisuliselt aktsepteerinud kahju tekitamist kuid vaidles otsesõnu vastu kostja poolt nõutud kahju summale (vt lisa). AS Saku AB 27.05.2011.a. avaldus. AS Saku AB esitas taotluse aegumise kohaldamiseks ja selgitab täpsemalt OÜ Eeltamm vastuhagi aegumise küsimust ning esitab täiendava seisukoha AS Saku AB hagi rahuldamise küsimuses. AS Saku AB juhib tähelepanu asjaolule, et OÜ Eeltamm esitas 01.04.2010 vastuhagi tsiviilasjas nr 2-09-17464 ja väitis endal olevat nõude AS Saku AB vastu mahus 169 427 krooni. OÜ Eeltamm väitis, et vastav nõue tuleneb tsisterni Schwartsmüller remondiarvest, mille väljastas UAB „Egmila“. OÜ Eeltamm on nimetatud arve alusel soovinud tasaarvestada AS Saku AB nõuet OÜ Eeltamm vastu mahus 67 555 krooni ja esitanud lisaks vastuhagi mahus 101 872 krooni. AS Saku AB OÜ Eeltamm väidetavat nõuet ega vastuhagi ei tunnista ning on vastu vaielnud ka oma nõude tasaarvestamisele (vt OÜ Eeltamm 07.08.2009 seisukoha lisa 7, 25.03.2010 seisukoha lk 2-4) ning selle üle on poolte vahel vaidlus. OÜ Eeltamm esitas 01.04.2010 tsiviilasjas nr 2-09-17464 vastuhagi AS Saku AB vastu põhjusel, et poolte vahel eksisteeris veoleping tsisterni Schwartsmüller veoks Lübeck-Riia liinil. AS Saku AB selle väitega ei nõustu ja kinnitab, et ta osutas OÜ-le Eeltamm teenuseid maaklerlepingu alusel. Kuivõrd AS Saku AB on vastavaid asjaolusid kohtumenetluse raames korduvalt selgitanud (vt 16.07.2009 hagi lk 5, 22.09.2009 seisukoha lk 2, 25.03.2010 seisukoha lk 2-3, 19.04.2010 seisukoha lk 2), siis AS Saku AB ei korda oma varasemaid selgitusi maaklerlepingu alusel teenuse osutamise kohta. Juhul, kui kohus siiski leiab, et OÜ-l Eeltamm eksisteerib alus esitada veolepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue AS Saku AB vastu, siis palub AS Saku AB kohaldada vastava nõude osas aegumist. VÕS § 802 lg 1 sätestab, et vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. AS Saku AB juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et OÜ Eeltamm väidetav kahju tekkis väidetavalt 07.03.2008. Samas esitas OÜ Eeltamm vastuhagi alles 01.04.2010 ehk rohkem kui kaks aastat hiljem. Seega on vastuhagis kajastuv nõue aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. AS Saku AB on eespool nimetatud põhjustel seisukohal, et OÜ Eeltamm vastuhagi mahus 101 872 krooni tuleb jätta rahuldamata. Esiteks on OÜ Eeltamm nõue aegunud ning teiseks ei ole OÜ Eeltamm siiani tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Nimetatut on AS Saku AB korduvalt selgitanud (vt 25.03.2010 seisukoha lk 2-4, 19.04.2010 seisukoha lk 3-5 ja 04.03.2011 seisukoha lk 2-4) ning seetõttu vastavaid selgitusi täiendavalt ei esita. AS Saku AB on samuti seisukohal, et tema hagi mahus 67 555 krooni tuleb rahuldada täies ulatuses. OÜ Eeltamm on küll esitanud vastava nõude osas tasaarvetuse avalduse, kuid VÕS § 200 lg 4 tulenevalt tuleb see jätta arvestamata. Viidatud säte nimetab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Käesoleval juhul on AS Saku AB esitanud OÜ Eeltamm tasaarvestuse avaldusele vastuväiteid nii enne kohtumenetlust 30.03.2009 (OÜ Eeltamm 07.08.2009 seisukoha lisa 7) kui ka käesolevas kohtumenetluses (vt 22.09.2009 seisukoha lk 2, 25.03.2010 seisukoha lk 2-4, 19.04.2010 seisukoha lk 3-5 ja 04.03.2011 seisukoha lk 2-4). AS Saku AB on endiselt seisukohal, et OÜ Eeltamm nõue ei ole selge ega tõendatud, mistõttu ei ole tema ja AS Saku AB nõuete tasaarvestus lubatud. OÜ Eeltamm nõude ebaselgust ja tõendamatust on AS Saku AB korduvalt selgitanud ning seetõttu vastavaid selgitusi täiendavalt ei esita (viited varasematele selgitustele on esitatud eespool).

10(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 Eespool nimetatust tulenevalt palutakse kohaldada OÜ Eeltamm 01.04.2010 vastuhagis esitatud nõude osas aegumist; jätta OÜ Eeltamm vastuhagi rahuldamata; rahuldada AS Saku AB hagi täies ulatuses; jätta kõik menetluskulud OÜ Eeltamm kanda. Pärnu Maakohus 17. juuni 2011. a kohtuotsusega otsustas rahuldada hagi täielikult. Mõista kostjalt Osaühingult Eeltamm registrikood 10468922 välja hageja AS Saku AB registrikood 10055551 kasuks arvete nr LV282470, LV282471, LV282472, LV282542, LV282543, LV282558 järgi maksmisele kuuluv võlgnevus kogusummas 67555.00 krooni (4317,55 €) (neli tuhat seitseteist eurot ja 55 senti). Mõista kostjalt Osaühingult Eeltamm Registrikood: 10468922 välja hageja AS Saku AB kasuks viivis kohustuse täitmisega viivitamise eest 0,5% päevas kuni nõude rahuldamiseni. Jätta vastuhagi täielikult rahuldamata. Jätta menetluskulud kostja kanda seoses hagi täieliku rahuldamisega. Tallinna Ringkonnakohus 31.10.2011.a. kohtuotsusega otsustas:

11(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 Pärnu Maakohus 23. veebruari 2012.a. määrusega määras jätkata menetlust AS Saku AB hagis Eeltamm OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja Eeltamm OÜ vastuhagis AS Saku AB vastu võlgnevuse väljamõistmiseks eelmenetluse staadiumis. Eeltamm OÜ 07.05.2012.a. täpsustatud vastuhagi AS Saku AB vastu kahju 6510.81 € ja viivise nõudmiseks. Vastuhageja nõue ja selle põhjendused.

Tsiviilasi nr 2-09-17464 omakorda kogu tsisterni ümbert plaadid lahti võtta. Võttes arvesse, et plaadid on kinnitatud roostevabast materjalist neetidega, on nende eemaldamine väga aeganõudev töö. Järgmiseks tuli eemaldada soojustus, et küttekehale juurde pääseda. Pärast esiosa väljavahetamist pidi esiotsa uuesti üle värvima ja lõpuks kogu tsisterni ka survestama (tehase poolt etteantud tingimuste kohaselt peab tsistern kannatama survet 120°C kuuma). Kostja selgitas nimetatud asjaolusid põhjalikult hagejale oma 18. märtsi 2009. a kirjas (vt käesoleva vastuhagi täpsustuse lisa 1).

13(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 (b) kostja ei ole andnud hagejale volitust enda nimel laevafirmaga lepingu sõlmimiseks. Maakler ei sõlmi käsundiandja nimel lepinguid – maakler üksnes aitab lepingu sõlmimisele kaasa, kuid lepingu sõlmib käsundiandja ise. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud hagejal volituse olemasolu kostja nimel tegutsemiseks, siis ei ole tõendatud ka veolepingu sõlmimine otse kostja ja laevafirma vahel. Järelikult ilma volituseta ei saanud hageja kostja nimel ise laevafirmaga veolepingut sõlmida; (c) hageja on ise tasunud laevafirma piletite arve ning alles seejärel esitanud enda nimel kostjale eraldi arve. Järelikult hageja on oma käitumisega ise kinnitanud, et kostja ei ole laevafirmaga sõlmitud veolepingu pooleks, vaid et laevafirma lepingupartneriks on hageja; (d) kogu tsisterni kahjustumisega seotud protsessi jooksul ei ole laevafirma nõustunud kostjaga sel teemal suhtlema. Laevafirma on aktsepteerinud oma kontaktisikuna üksnes hagejat. Seega ei ole kostjal olnud reaalset võimalust nõude asjaolusid selgitada otse laevafirmaga ning kogu suhtlus on toimunud hagejaga. Järelikult ka laevafirma aktsepteerib oma lepingupartnerina üksnes hagejat, mitte kostjat. Kostja möönab, et maaklerilepingu ja ekspedeerimislepingu eristamine on keerukas, kuna mõlemale kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui vastavalt maaklerilepingu või ekspedeerimislepingu peatükist ei tulene teisiti. Kuna maaklerite tegevus on Eestis enim levinud kinnisvaraturul, kindlustusturul ja krediidivahenduses ning muude müügilepingute ja üürilepingute puhul, siis antud asjaolude puhul, kus lepingu objektiks oli veose meretranspordi korraldamine ühest riigist teise, maaklerilepingu rakendamine ei sobi ning kohaldada tuleks transporditurule spetsiifilisemat lepingutüüpi nagu ekspedeerimisleping. Kahju hüvitamise nõude alus Ekspedeerija vastutuse puhul kohaldatakse veolepingu sätteid. VÕS § 861 lg 1 kohaselt peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. Vastavalt kohaldatakse VÕS §-des 793 ja 794, § 795 lõigetes 1 ja 2 ning §des 796–799 sätestatut. Viimatinimetatud sätted reguleerivad vedaja vastutust veolepingu järgi. Vastavalt VÕS § 774 lg-le 3 ei kohaldata kaubaveolepingu kohta sätestatut veose vedamisele merel. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-56-05 tehtud otsuse punktides 28-29, et mereveo ekspedeerija vastutusele tuleb kohaldada VÕS § 861 lg-s 1 nimetatud VÕSi sätete asemel kaubandusliku meresõidu seaduse sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust. Kaubandusliku meresõidu seadus (edaspidi KMSS) § 25 järgi vastutab vedaja kauba kaotsimineku või kahjustumise eest, mis on toimunud kauba vedamiseks vastuvõtmisest kuni kauba üleandmiseni. Lisaks KMSS § 34 lg 1 esimese lause järgi, kui veo viib täielikult või osaliselt läbi teine isik (tegelik vedaja), vastutab ta kauba kaotsiminekust või kahjustumisest või veotähtaja ületamisest tekkinud kahju eest samal viisil kui vedaja, kui kahju tekkis ajal, mil kaupa vedas tegelik vedaja. Vedaja ja tegelik vedaja vastutavad solidaarvõlgnikena. Järelikult pole vahet, kas tsisternile tekitas kahju hageja või laevafirma, kostjal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue ükskõik kumma vastu. Antud juhul on kostja esitanud kahju hüvitamise nõude hageja kui vedaja vastu. Hageja on kahju tekitamise omaks võtnud Hageja jaatab nii kahju tekkimist, põhjusliku seose olemasolu kahju tekitanud sündmuse ja kahju tekkimise vahel kui ka laevafirma süüd: (a)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 (b)

Intressimäär Viivitatud päevi 9,50% 135 8,00% 730 8,25% 184 8,00% 128

KOKKU:

6 510,81 6 510,81 6 510,81 6 510,81 1747,88

Summa

eurodes

231,95 1056,20 274,54 185,20

Vastuväide aegumise vastuväitele. Kostja selgitab, et kostja vastuhagi nõue hageja vastu ei ole aegunud, kuna kostja esitas oma nõude ühe aasta jooksul alates kahju tekkimisest. Nimelt, kahju sündmus toimus 7. märtsil 2008. a, kostja esitas hagejale arve tsisterni remondikulude hüvitamiseks summas 169 427 EEK 5. veebruaril 2009. a (vt kostja 7. augusti 2009. a vastus hagiavaldusele lisa 3; vt ka 15(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 käesoleva vastuhagi täpsustuse p 2.5 ülal). Seega esitas kostja hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude VÕS § 802 lg-st 1 ja VÕS §-st 862 tuleneva veo- ja ekspedeerimislepingule kehtiva ühe-aastase aegumistähtaja jooksul. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes TsMS § 373 lg-st 1, kostja palub mõista AS-ilt Saku AB välja osaühingu Eeltamm kasuks 101 872 EEK; mõista AS-ilt Saku AB välja osaühingu Eeltamm kasuks seadusjärgne viivis alates 16. veebruarist 2009. a ning määrata kindlaks seadusest tuleneva viivise intressi määr kuni võlgnevuse tasumiseni; jätta menetluskulud AS-i Saku AB kanda. Pärnu Maakohus 09.05.2012.a. määrusega võttis menetlusse Eeltamm OÜ vastuhagis AS Saku AB vastu kahju 101872.- krooni s.o. 6510.81 € nõudmiseks viivise nõude. AS Saku AB 19.06.2012.a. kirjalik vastus vastuhagis. Hageja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja rõhutab, et kostja ei ole nimetanud väidetava pooltevahelise lepingu sõlmimise aega koos viitega seda kinnitavale dokumentaalsele tõendile. Kostja väited lepingu sõlmimise asjaolude ja tingimuste kohta on jätkuvalt paljasõnalised ja ebaõiged, mistõttu hageja vaidleb neile vastu. Kostja ja hageja ei ole kunagi kokku leppinud tingimustes, mis kajastuvad kostja 07.05.2012 vastuhagi täpsustuses. Poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping, mille esemeks oli üksnes laevapiletite vahendus. Hageja viitab siinkohal kõigile varasematele vastavasisulistele väidetele, mis on esitatud nii menetlusdokumentides kui ka istungil ja jääb nende väidete juurde. Kostja ei ole vastuhagis esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud veoleping või et hageja oleks pidanud korraldama kostja veose meretranspordi ühest riigist teise. Samuti ei ole kostja tellinud hagejalt logistikateenuseid ning hageja ei ole kinnitanud kostjale veotellimuse tingimusi. Seetõttu on ebaõiged ka kostja viited VÕS § 854 ja § 855 sätestatule, kuivõrd poolte vahel ei ole sõlmitud ekspedeerimislepingut. Samal põhjusel on ekslikud ka kostja viited kahju hüvitamise nõude alusele. Hageja poolt asjas esitatud tõenditest on üheselt järeldatav, et veoleping oli sõlmitud DFDS Tor Line SIA ja OÜ Eeltamm vahel ning AS Saku AB ja OÜ Eeltamm vahelisele õigussuhtele tuleb kohaldada maakleriteenust käsitlevaid õigusnorme. VÕS § 658 lg 1 järgi kohustub maaklerilepingu alusel üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga. Kuigi maaklerileping ei näe maaklerile ette otsest kohustust käsundiandja nimel lepingut sõlmida, on siiski teatavatel juhtudel maakleril ka volitus leping sõlmida ning tasuda käsundiandja eest tasumisele kuuluvtasu – seda juhul, kui maakler on käsundiandja esindajaks täiendava käsundilepingu alusel. Vaadeldes hageja ja kostja vahelisi suhteid ja praktikat, on ilmne, et kostja oli volitanud hageja teda esindama (hagiavalduse lisa nr 1). Seega faktiliselt sõlmis hageja kostja nimel veolepingu ning maksis veolepingu alusel tasumisele kuuluva tasu. Kostja oli kogu pooltevahelise praktika käigus selgelt teadlik ja informeeritud asjaolust, et hageja ei korralda laevavedusid – hagejal puuduvad selliseks tegevuseks vajalikud vahendid ja litsentsid. Hageja üksnes vahendas lepingu sõlmimist maaklerilepingu alusel (ostis kostjale laevapileteid). Tulenevalt VÕS § 669 lg 1 ei vastuta maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest. Juhul, kui vedaja tekitas kostjale kahju, siis tuleb kostjal pöörduda kahju hüvitamise nõudega vedaja vastu. Kuivõrd hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud veolepingut, puudub kostjal hageja vastu vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue. Samuti ei ole kõrvaldatud puudus kahju tekitamise aja, koha ja sündmuse osas. Jätkuvalt on esitamata tõendid kahju kohta ja milles konkreetselt seisneb tekitatud kahju ja kui suur on kahjusumma. Hagejale ei ole sealjuures antud ega tema avalduses ei ole kostja poolt väidetud akti, mille kohaselt olevat kostja tsistern olnud laevale pealelaadimise hetkel terve. Hageja ei tea nimetatud asjaolu, kuivõrd ei puutunud nimetatuga

16(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 vahetult kokku. Kostja esitatust tuleneb samuti, et kahju tekitasid väidetavalt sadamatöölised, kuid nende tegevuse eest hageja ilmselgelt ei vastuta. Hageja ei ole ka kahju tekitamist omaks võtnud, sest ta ei ole kostjale kahju tekitanud. Kostja ise viitab ka oma seisukohas sellele, et kahju tekitati mereveol, kuid seda ei ole hageja kunagi teostanud. Seetõttu on ekslik ka kostja väide, justkui oleks vaidlus üksnes kahju suuruses. Hageja leiab, et vaidlus on selles, kas kostjal on hageja vastu kahjuhüvitamise nõue või mitte. Asja materjalidest tulenevalt on hageja veendunud, et sellist nõuet ega ka sellest tekkivat viivisenõuet kostjal ei ole. Samuti ei ole hageja omaks võtnud asjaolu, et pooltevahelise maaklerilepingu käigus oleks kostjale kahju tekitatud. Kostja ei ole esitanud siiani ka ühtegi tõendit selle kohta, et hageja poolt laevapiletite vahendamine kostjale oleks kostjale kahju tekitanud. Tõene on väide, et hageja palus kostjal edastada tsisterni remondikalkulatsiooni, mille hageja edastas tegelikule vedajale ja kahju tekitajale. Hageja vahendas kahju kannataja (kostja) ja kahju tekitaja (laevaliin) vahel informatsiooni hea tahte alusel. Hageja ei olnud selleks kohustatud mistahes lepingulise ega seadusest tuleneva kohustuse alusel. Hageja heauskliku tegevuse tulemusena väljastas kahju tekitaja ka seisukoha, mille kohaselt „põhimõttelised erimeelsused kahju tekkimise fakti ja lavaliinipoolse hüvitamiskohustuse olemasolu osas puuduvad“. Seega on tegelik vedaja DFDS A/S, veolepingu pool ja kahju tekitaja, oma esindaja DFDS Tor Line SIA kaudu asunud seisukohale, et ta vastutab tekkinud kahju eest kostja ees. Kuivõrd kostja poolt esitatud nõue ei ole suuruse ja mahu osas põhjendatud ja on tõendamata, siis ei ole kostja kahjuhüvitist saanud. Seega on kostja ise põhjendamata ja tõendamata kahjunõuet esitades tekitanud olukorra, kus talle ei ole väidetavat kahju laevaliini poolt hüvitatud. Jätkuvalt on kõrvaldamata puudus, kus kostja viitab tõendeid esitamata asjaolule, et „pooled sõlmisid kokkuleppe, et kostja korraldab tsisterni remondi oma kulul ning esitab hiljem selle kohta arve hagejale, kes vastavad kulud hüvitab“. Kostja sellekohane väide on arusaamatu, väär ja tõendamata. Pooled ei ole vastavasisulist kokkulepet sõlminud. Kostja ei ole esitanud sellise kokkuleppe tõendamiseks tõendeid ka oma 07.05.2012 vastuhagi täpsustuses. Hageja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et asja materjalide hulgas puuduvad kostja väidetud fotod tsisterni esiosa väidetavatest kahjustustest. Seetõttu on kostja väited tsisterni kahjustuste kohta paljasõnalised. Samas ei olegi sellel käesolevas vaidluses tähtsust, kuivõrd hageja ei ole kostja tsisterni kahjustanud ega vastuta kostja tsisterni väidetavate kahjustuste eest. Kostja esitatud remonditööde kalkulatsioon on üldine, millest ei selgu tehtud töö, kasutatud materjal tööks kulutatud aeg ja töötasu. Kostja ei ole ka oma nõude suurust mahus 169 427 krooni ehk 10 828.36 eurot siiani tõendanud. Kostja on esitanud vastuhagi lisadena 1 ja 2 maksekorraldused UAB Egmilale, kes väidetavalt remontis kahjustada saanud tsisterni. Kostja on vastuhagi punktis 1.5 esitanud väite, et kostja on vastavalt vastuhagi lisadele 1 ja 2 tasunud kogu remondiarve. Lisade 1 ja 2 alusel on kostja tasunud UAB Egmilale kokku 122 407.69 krooni ehk 7823.28 eurot. UAB Egmila poolt esitatud arve suuruseks on aga 144 011.30 krooni ehk 9204 eurot. Seega jääb ebaselgeks, missugune on UAB Egmila poolt tegelikult esitatud arve suurus ja osutatud teenuse maht ning kui suur on kostjal väidetavalt tekkinud kahju. Lisaks on kostja poolt hagejale esitatud arvele nr 84 (kostja 07.08.2009 seisukoha lisa 3) lisatud alusetult käibemaks. Kahjuhüvitis ei ole maksustatav käive käibemaksuseaduse tähenduses. Samuti ei ole käibemaks kajastatud UAB Egmila poolt esitatud arvel. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostjal eksisteerib alus esitada veolepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue hageja vastu, siis palub hageja jätkuvalt kohtul kohaldada vastava nõude osas aegumist. VÕS § 802 lg 1 sätestab, et vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja väidetav kahju tekkis väidetavalt 07.03.2008. Samas esitas kostja vastuhagi alles 01.04.2010 ehk rohkem kui kaks aastat hiljem. Seega on vastuhagis kajastuv nõue aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Lisaks on ebaõige kostja väide, justkui ta oleks 05.02.2009 esitanud hagejale kahjunõude. Esiteks ei kajastu kostja 07.08.2009 seisukoha lisas 3 kahjunõuet ning teiseks 17(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 puudub mistahes kinnitus selle kohta, et nõue oleks hagejale esitatud ja hageja selle kätte saanud. Samas ei oma see ka antud juhul tähtsust, kuivõrd TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega isegi juhul, kui kostja oleks hagejale aasta jooksul veolepingust tuleneva nõude esitanud, siis pärast aasta möödumist väidetava kahju tekkimisest ehk alates 07.03.2009 on hagejal õigus keelduda kostja nõude täitmisest isegi siis, kui kostjal oleks nõue hageja vastu. Seda põhjusel, et aegumine ei ole vahepeal peatunud. Nimetatud põhjustel ei ole kostjal mistahes nõuet hageja vastu, kuivõrd esiteks hageja ei vastuta kostjale väidetavalt tekitatud kahju eest ja vastav kahju on lisaks tõendamata. Samuti on kostja väidetav nõue aegunud. Seetõttu tuleb kohtul hageja hagi rahuldada ja kostja vastuhagi rahuldamata jätta. Eespool nimetatust tulenevalt palun:

Tsiviilasi nr 2-09-17464 rahuldada AS Saku AB hagi täies ulatuses ja mõista OÜ-lt Eeltamm välja põhivõlg mahus 4317.55 eurot (67 555 krooni) ja viivis mahus 4317.55 eurot; jätta OÜ Eeltamm vastuhagi rahuldamata; jätta kõik menetluskulud OÜ Eeltamm kanda. AS Saku AB 07.01.2013.a. täiendav seisukoht ja alternatiivse taotlus AS Saku AB hagis Eeltamm OÜ vastu 4317.55 € ja viivise nõudmiseks. Hageja vahendas kostjale laevapileteid, siis ei ole ega saagi olla tema valduses tõendeid kostjale kuuluva tsisterni numbrimärgiga 250GS mereveo kohta. Tõendid tsisterni mereveo kohta, sh laevapilet, peavad olema kostja valduses. Tsisterni merevedu teostas teadaolevalt DFDS Tor Line SIA, mida kinnitab muuhulgas kostja 18.03.2009 kiri DFDS Tor Line SIA-le (vt kostja 07.05.2012 seisukoha lisa 1, kirja viimane lõik), mille kohaselt andis kostja DFDS Tor Line SIA valdusesse oma tsisterni mereveo teostamiseks. Seega juhul, kui kostja andis temale kuuluva tsisterni numbrimärgiga 250GS üle mereveo teostajale, siis saavad üksnes tema valduses olla tõendid, mis tsisterni numbrimärgiga 250GS merevedu puudutavad. Hageja selgitab lisaks, et kostja võlgnevuselt arvestatav viivis määras 0,5% päevas tuleneb varasemast pooltevahelisest praktikast. Juhul, kui kohus ei pea võimalikust rahuldada viivisnõuet nimetatud määras, siis palub hageja rahuldada alternatiivselt viivisnõue seaduslikus määras. Sealjuures on seaduslik viivisemäär kujunenud järgmiselt. Perioodil 01.07.2008-31.12.2008 oli viivisemäär 9.5% = 24.15 eurot (377.87 krooni). Perioodil 01.01.2009-31.12.2010 oli viivisemäär 8% = 692.45 eurot (10 834.47 krooni). Perioodil 01.01.2011-30.06.2011 oli viivisemäär 8.25% = 178.75 eurot (2796.78 krooni). Perioodil 01.07.2011-30.06.2012 oli viivisemäär 8% = 362.46 eurot (5671.24 krooni). Perioodil 01.07.2012-07.01.2013 oli viivisemäär 7,75% = 172.27 eurot (2695.44 krooni). Kokku on hageja viivisnõue seadusliku viivisemäära rakendamisel seisuga 07.01.2013 mahus 1430.08 eurot ja iga täiendava päeva eest mahus 0.91 eurot. Eespool nimetatust tulenevalt palutakse rahuldada AS Saku AB hagi täies ulatuses ja mõista OÜ-lt Eeltamm välja põhivõlg mahus 4317.55 eurot (67 555 krooni) ja viivis mahus 4317.55 eurot või alternatiivselt rahuldada AS Saku AB hagi täies ulatuses ja mõista OÜ-lt Eeltamm välja põhivõlg mahus 4317.55 eurot (67 555 krooni) ja seaduslik viivis seisuga 07.01.2013 mahus 1430.08 eurot ning iga täiendava päeva eest mahus 0.91 eurot kuni põhivõla tasumiseni; jätta OÜ Eeltamm vastuhagi rahuldamata; jätta kõik menetluskulud OÜ Eeltamm kanda (arvestus tl 66-67, 3 kd). Eeltamm OÜ 26.02.2013.a. seisukoht. Hageja teatas 7.01.2013 menetlusdokumendis kohtule, et kuivõrd ta üksnes vahendas kostjale laevapileteid, siis ei ole ega saagi olla tema valduses tõendeid kostjale kuuluva tsisterni numbrimärgiga 250GS mereveo kohta. Kostja nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kuna hageja on teinud pileti ostmiseks tellimuse ning selle eest ka tasunud ja raamatupidamise seaduse § 12 järgi on hagejal kohustus eelnevalt nimetatud dokumente säilitada 7 aastat alates majandusaasta lõpust, mil need dokumendid raamatupidamises kajastusid, siis peavad hageja raamatupidamisandmetes olema vähemalt pileti ostmiseks tehtud tellimus ning maksekorralduste väljavõtted. Eeltoodud seisukohta on kostja juba ka oma 7.01.2013 taotluses selgitanud. Hageja menetluses esitatust nähtub, et ta on esitanud piletite eest tasumiseks arved OÜ-le Eeltamm. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Seega maksjaks piletite eest oli hageja. Seega hageja väited sellest, et tal ei ole ega saagi olla tõendeid kostjale kuuluva tsisterni numbrimärgiga 250GS mereveo kohta, ei ole õiged. Kostja palub kohtul rahuldada 7.01.2013 esitatud taotlus ning nõuda hagejalt välja tsisternautole numbrimärgiga 250GS ostetud 07.03.2008. a Lübeck – Riia laevapileti, selle pileti ostmiseks tehtud tellimuse ning pileti ostmiseks tehtud maksekorralduste väljavõtted. Hageja on esitanud 7.01.2013 alternatiivse taotluse rahuldada viivisenõue seaduslikus määras, kui kohus ei pea võimalikuks rahuldada viivisenõuet määras 0,5%. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 ls 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud 19(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 teisiti. Kuna arvetest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 2008.a lõpus ning hageja esitas viivisenõue seaduslikus määras 7.01.2013, siis on nimetatud viivisenõue aegunud ning hageja palub kohtul aegumist kohaldada. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja viivisenõue seaduslikus määras ei ole aegunud, siis palub kostja jätta kohtul nimetatud nõue tähelepanuta põhjusel, et hageja on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 329 lg 2 näeb ette, et kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit. Eeltoodud põhjustel tuleb hageja taotlus rahuldada viivisenõue alternatiivselt seadusjärgses määras jätta rahuldamata. AS Saku AB 05.08.2013.a. seisukoht tõendite kohta.

Tsiviilasi nr 2-09-17464 (kuupäev ja kellaaeg), kahjustuste iseloomu ja ulatuse kohta pole aga tõendeid esitatud. Kindlasti ei saa sobivaks tõendiks lugeda üksnes mingisugust remonditööde arvet, kuna tsisterni remonti võidi teostada ka muudel põhjustel (näiteks üleüldine kulumine jne). Kolmandaks, kuna puuduvad tegu ja kahju, ei saa rääkida ka põhjuslikust seosest. AS Saku AB 12.05.2014.a. seisukoht tõendite kohta. Saku AB on seisukohal, et UAB „Egmila“ esitatud dokumendid Eeltamme nõuet hageja vastu ei tõenda. Esitatud dokumentidest nähtub, et hagejal ei ole ei Eeltamme väidetava kahjuga ega UAB „Egmila“ esitatuga mitte mingisugust seost. Esitatud dokumentatsioonist tuleneb üksnes asjaolu, et UAB „Egmila“ ja Eeltamme vahel on olnud lepinguline suhe, millest ilmselgelt ei saa tuleneda kahjunõuet Saku AB vastu. Hageja teatab, et ta jääb kõigi oma seni esitatud väidete ja vastuväidete juurde ning ei hakka neid täiendavalt üle kordama, sest õiguslik olukord ei ole muutunud. Kokkuvõtvalt võlgneb Eeltamm Saku AB-le maaklerilepingu alusel väljastatud arvete kohase tasu. Seda tasu nõuet ei saa tasaarvestada Eeltamme väidetava nõudega Saku AB vastu, sest vastavat paljasõnalist nõuet ei eksisteeri. Kuigi Eeltamm väidab, et Saku AB ning tema vahel oli sõlmitud veoleping, mida Saku AB rikkus, mille tagajärjel omakorda tekkis Eeltammele kahju, ei ole tõendatud järgmised asjaolud. Esiteks puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Saku AB ja Eeltamm oleks sõlminud veolepingu. Transocean Eesti OÜ 26. märtsil 2013 esitatud tõendid kinnitavad samuti, et Eeltammel oli veoleping hoopis DFDS A/S-iga. Seega pole Saku AB mingit väidetavat veolepingut rikkunud. Saku AB maaklerilepingu alusel väidetava veose kahjustamise eest ei vastuta. Teiseks ei ole Eeltamme esitanud tõendeid selle kohta, et talle on kahju tekkinud. Eeltamme väidab paljasõnaliselt, et tema tsisterni kahjustati. Millise konkreetse tegevusega, konkreetselt kelle poolt (milline ja kelle tööline), millal (kuupäev ja kellaaeg), kahjustuste iseloomu ja ulatuse kohta pole aga tõendeid esitatud. Kindlasti ei saa sobivaks tõendiks lugeda üksnes mingisugust remonditööde kokkulepet ja selle eest esitatud arvet, kuivõrd tsisterni remonti võidi teostada ka muudel põhjustel (näiteks üleüldine kulumine jms). Kolmandaks, kuna puuduvad tegu ja kahju, ei saa rääkida ka põhjuslikust seosest. Igal juhul puudub Saku AB-l mistahes puutumus Eeltamme väidetava kahjuga. Eeltamm OÜ 13.05.2014.a. seisukoht tõendite kohta. Kohus palus esitada UAB-lt „Egmila saadud dokumentatsiooni, mis on seotud kostjale kuuluva tsisterni Schwartsmüller (registreerimisnumber

250GS,

tehasetähis VAVSAB3384H181264) remondiga, kohta pooltel esitada seisukoha. Kostja märgib järgmist. Kostja on menetluses selgitanud, et 24. veebruaril 2009. a esitas tsisterni remontinud ettevõtte, UAB Egmila kostjale arve nr 00510 summas 9 204 EUR tsisterni suhtes teostatud tegelike remonditööde kulude eest (vt kostja 7. augusti 2009. a vastus hagiavaldusele lisa 4) koos teostatud tööde kalkulatsioonidega (vt kostja 7. augusti 2009. a vastus hagiavaldusele lisa 5). 7. augustil 2009. a vastuses hagiavaldusele lisas 4 on kostja esitanud tsisterni remontinud äriühingu UAB Egmila arve ja lisas 5 sellele lisatud tööde täpse kalkulatsiooni, milles on välja toodud, milliseid töid tsisterni remontimiseks tehti, mis oli nende maht ja maksumus. Eraldi on märgitud vahetatud varuosad, parandatud osad, värvi- ja puhastustööd ning paigaldustööd. Kohtu poolt välja nõutud leping, arve ja maksekorraldused kinnitavad täiendavate tõenditena juba hageja poolt esile toodud asjaolusid - kahju suurust, samuti seda, et remonditööd on reaalselt välja nõutud lepingu alusel teostatud ja nende eest on ka kostja tasunud. Eeltamm OÜ 15.01.2015.a. seisukoht. Kuna asja menetlus on kestnud märkimisväärselt kaua, siis on vastavad pildid kahjuks üle antud välisriigis tsisterni kasutavale ettevõtjale ja kostja ei saa neid esitada. Kostja märgib, et on need fotod saadud hagejalt, kes suhtles otse tsisterni laevaga vedanud ettevõtjaga.

21(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 Kui kohus peab neid vajalikuks, palub kostja need hagejalt välja nõuda, kuna hageja on need saanud elektrooniliselt. Samas selgitab kostja, et ta on tõendanud tekkinud kahju suuruse nõuetekohaste tõenditega Kostja viitas juba 11.10.2012 kohtuistungil Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-124-11 (kohtuistungi protokollis ekslikult märgitud 2-3-1-124-11) seisukohale, et asja kordategemisel on hinnakalkulatsioon või remondiarve asjakohaseks tõendiks. Riigikohus on nimetatud lahendis märkinud, et kolleegium on korduvalt selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12;

Tsiviilasi nr 2-09-17464 Kostja nõuab 1. juuni 2015 seisuga hagejalt viivist 2506,54 eurot, vastavalt viivise arvestuse tabelile. Ajavahemik Viivisemäär Viivitatud päevi Summa Viivis eurodes 16.02.2009 30.06.2009 9,50% 135 4 859,00 170,73 1.07.2009 30.06.2011 8,00% 730 4 859,00 777,44 1.07.2011 31.12.2011 8,25% 184 4 859,00 202,08 1.01.2012 31.12.2012 8,00% 366 4 859,00 389,78 1.01.2013 14.04.2013 7,75% 104 4 859,00 107,30 15.04.2013 30.06.2013 8,75% 77 4 859,00 89,69 1.07.2013 31.12.2013 8,50% 184 4 859,00 208,20 1.01.2014 30.06.2014 8,25% 181 4 859,00 198,79 1.07.2014 31.12.2014 8,15% 184 4 859,00 199,63 1.01.2015 1.06.2015 8,05% 152 4 859,00 162,89 2506,54 Seega on kostja viivisenõude suuruseks 1. juuni 2015. a seisuga 2506,54 eurot. AS Saku AB 16.06.2015.a. seisukoht. Istungil kerkis küsimus, mis alusel kostja nõuet vähendas. Kostja selget vastust ei andnud ning ei ole seda ka 01.06.2015 menetlusdokumendis esitanud. TsMS § 376 lg 4 punkti 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Sellest tulenevalt kostja kas osaliselt loobus hagist või võttis osaliselt hagi tagasi. Nimetatud tõlgendust toetab ka Riigikohtu lahend 3-2-1-80-13 (punkt 24), milles Riigikohus märkis, et ”hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks”. Hageja on seisukohal, et tulenevalt kostja poolt nõude vähendamisest, mida tuleb tõlgendada haginõduest osalise loobumisena või hagi osalise tagasivõtmisena ning lähtudes TsMS § 168 ning § 162 lg 4 on põhjendatud vähemalt selles osas jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja toob välja, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-28-12 märkinud, et ”TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu 28. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).” Hageja peab selguse huvides vajalikuks rõhutada, et hageja ei tunnista varasemalt esitatud seisukohtade tõttu jätkuvalt kostja vastuhagis esitatud nõuet ega sellelt arvestatud viivist ning palub seetõttu vastuhagi rahuldamata jätta. Sealjuures ei ole põhjendatud viivise arvestust alates 16.02.2009, kuivõrd tõendamata on mistahes asjaolud, mis lubaks kostjal sellest päevast alates viivist arvestada. Kostja ise ei ole ka oma 01.06.2015 esitatud viivisearvestuses selgitanud, miks ta peab põhjendatuks nõuda hagejalt viivist alates 16.02.2009. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas.

Tsiviilasi nr 2-09-17464 esialgu veo hinna (laevapilet) ning hilisemalt on esitatud arved ühiselt nii veo hinna kui ka tasu eest, ning tasu teenuse osutamise eest kuus arvet: - 09.12.2008, arve nr LV282470 summas 9263.00 krooni maksetähtajaga 19.12.2008.a; - 09.12.2008, arve nr LV282471 summas 9263.00 krooni maksetähtajaga 19.12.2008.a; - 09.12.2008, arve nr LV282472 summas 11210.00 krooni maksetähtajaga 19.12.2008.a; - 18.12.2008, arve nr LV282542 summas 11210.00 krooni; maksetähtajaga 28.12.2008.a; - 18.12.2008, arve nr LV282543 summas 9263.00 krooni, maksetähtajaga 28.12.2008.a; - 19.12.2008, arve nr LV282558 summas 17346.00 krooni, maksetähtajaga 29.12.2008.a. AS Saku AB poolt tasutud arved. - 11.12.2008, Transreval OÜ arve nr 5459 summas 15739.00, mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 17346.00 krooni, milles sisaldub tasu summas 1607.00 krooni. - 30.11.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182398 summas 6974.05 krooni, mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 9263.00 krooni, milles sisaldub tasu summas 2288.95 krooni. - 30.11.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182399 summas 6974.05 krooni, mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 9263.00 krooni, milles sisaldub tasu summas 2288.95 krooni. - 30.11.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182403 summas 8368.90 krooni, mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 11210.00 krooni, milles sisaldub tasu summas 2841.10 krooni. - 12.12.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182452 summas 7688.75 krooni, mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 11210.00 krooni, milles sisaldub tasu summas 3521.25 krooni. - 12.12.2008, Transocean Latvia SIA arve nr 182459 summas 6407.30 krooni, mille eest Eeltamm OÜ-le on esitatud arve summas 9263.00 krooni, milles sisaldub tasu summas 2855.70 krooni. VÕS § 854 lg 1 kohaselt ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu; lg 2 kohaselt ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. VÕS § 855 on sätestatud mis on hõlmatud vedamise korraldamisega. (1) Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige: 1) sõiduki ja veotee määramist; 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, laoja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist; 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. (3) Ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel. VÕS § 628 lg 2 kohaselt käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Asjaolu, et AS-le Saku AB oli esitatud tellimus tsisterni 250 GS merel vedamise korraldamiseks, kusjuures vaidlust ei ole selles, et AS Saku AB ei olnud tegelik vedaja, siis poolte vahel on sõlmitud kirjavahetuse teel tellimuse alusel ekspedeerimisleping. AS-le Saku AB kui teenuse saajale on esitatud teenuse osutaja poolt arved veotasu maksmiseks. AS Saku AB poolt on arved tasutud. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli kokku lepitud, et tasumisele kuulub veotasu ja tasu veose vedamise korraldamise eest s.o. tasu arve sisaldab ka veokulu/tasu. AS Saku AB on korraldanud Eeltamm OÜ-le mereveo eelpool märgitud ulatuses. Osaühingu Eeltamm poolt on tasumata arved kogusummas 67555.- krooni s.o. 4317.55 €. Selles nõudes poolte vahel vaidlust ei ole.

24(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464

Tsiviilasi nr 2-09-17464 juhendite andmist; 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. (3) Ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel. Transocean Eesti OÜ 26.03.2013.a. vastuse järgi laevapileti tellimus on vastu võetud telefoni teel ja kirjalikku tellimuskirja ei ole (tl 89, 3. kd). AS Saku AB on kinnitanud tellimuste esitamist laevaettevõtetele telefoni teel (tl 202, 2 kd). AS Saku AB tunnistab laevapileti tellimuse esitamist Transocean Eesti OÜ-le. Kohus ei nõustu AS Saku AB selgitusega selle kohta, et Transocean Eesti OÜ kui teenuse osutaja, on osutanud AS-le Saku AB, kui teenuse saajale maakleriteenust (omakorda). AS Saku AB ei olnud kohustatud Eeltamm OÜ ees ise lepingulisi kohustusi täitma. AS Saku AB poolt tellimuse esitamist Transocean Eesti OÜ-le tsisterni vedamiseks eespool märgitud ajal ja kohta saab käsitleda kui lepingulist suhet teise ekspedeerijaga oma kohustuse täitmiseks. Seda järeldust toetab ka asjaolu, et 07.03.2008.a. mereveokirjas (saatekiri) on saatjana märgitud Transocean Eesti OÜ ning saatekiri loeti veolepinguks. Järelikult veoleping sõlmiti Transocean Eesti OÜ nimel ja AS Saku AB arvel. 07.03.2008.a. (s.o. väljaandmise aeg, koht Lübeck, vedaja jaoks kui agendi jaoks) saatekirja/veokirja järgi, kus laadimissadamaks Lübeck, mahalaadimissadamaks Riga, saatjaks ja saajaks on Transocean Eesti OÜ, veetavaks on treiler 250 GS, ning vedajaks DFDS Tor Line A/S, kusjuures saatekiri loetakse veolepinguks (tl 115, 1 kd). 07.03.2008.a. (s.o. väljaandmise aeg, koht Lübeck, vedaja jaoks kui agendi jaoks) saatekirja/veokirja järgi, kus laadimissadamaks Lübeck, mahalaadimissadamaks Riga, saatjaks ja saajaks on Transocean Eesti OÜ, veetavaks on treiler 250 GS kaaluga 25000 kg, ning vedajaks DFDS A/S, kusjuures saatekiri loetakse veolepinguks. Laadimissadamas tsistern heas korras ja seisundis (tl 93, 3 kd). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tegelik vedaja on DFDS A/S. AS Saku AB ei ole tõendi puudumise tõttu õigeks võtnud Eeltamm OÜ väidet, nagu Eeltamm OÜ poolt oleks antud volitus AS Saku AB haagise vastuvõtmiseks. VÕS § 861 lg 1 kohaselt peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. VÕS § 774 lõike 3 kohaselt ei kohaldata kaubaveolepingu kohta sätestatut veose vedamisele merel. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-5605 märgib, et kaubanduslikust meresõidust tulenevaid suhteid reguleerib 1. oktoobril 2002. a jõustunud kaubandusliku meresõidu seadus (KMSS). Kaubanduslikuks meresõiduks loetakse nimetatud seaduse tähenduses tegevust, mis on seotud laevade kasutamisega lasti-, reisijate-, pagasi- ja postiveoks ja teistel õiguspärastel eesmärkidel. Kaubanduslikul meresõidul vedaja hoolsuse, vedaja vastutuse kauba kaotsimineku või kahjustumise eest, vedaja vabanemise vastutusest jms regulatsioon tuleneb kaubandusliku meresõidu seadusest. Kolleegiumi arvates tuleb mereveo ekspedeerija vastutusele kohaldada kaubandusliku meresõidu seaduse sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust. KMSS § 25 (Vedaja vastutus kauba kaotsimineku või kahjustumise eest.) kohaselt vedaja vastutab kauba kaotsimineku või kahjustumise eest, mis on toimunud kauba vedamiseks vastuvõtmisest kuni kauba üleandmiseni. KMSS paragrahv 23 kohaselt kaup on saajale üle antud kui 1) saaja või tema esindaja on saanud kaubale otsuse valduse või 2) kaup on paragrahv 20 lg 4 p 1 nimetatud juhul või muul lastiveolepingus ettenähtud juhul sihtsadamas saajale kättesaadavalt ladustatud või hoiule antud. Eeltamm OÜ on 03.02.2009.a. AS Saku AB-le teatanud, et haagisel puudus kaskokindlustus (tl 91, 1 kd).

Tsiviilasi nr 2-09-17464 tarbeks oleks tarvis hinnapakkumist ning esitati palve saata remondikalkulatsioon (tl 90, 1 kd), AS Saku AB 30.03.2009.a. vastusega Eeltamm OÜ 23.03.2009.a. tasaarvelduse avaldusele 23.03.2009.a. ja 05.02.2009.a. arvele nr 84, millest ilmneb, et põhimõttelised erimeelsused kahju tekitamise fakti olemasolu osas puuduvad (tl 89, 1 kd), DFDS A/S agent DFDS Tor Line SIA 06.03.2009.a. kirjaga Eeltamm OÜ-le, milles tunnistatakse tsisternile 250GS tekitatud kahju marsruudil Lübeckist Riiga 07.03.2008.a. ning tuuakse esile, et Vecmilgravi terminalis tehtud fotol on näha tsisternil väline mõlk (tl 204, 2 kd). Eeltamm OÜ saab olla AS Saku AB vastu treileri kahjustamisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Eeltamm OÜ on esitanud kahju nõude summas 101872.- krooni s.o. 6510.81 € ja viivise nõude. 23.03.2009.a. tasaarveldusavalduses nõude summa 169427.- krooni ning tasaarveldussummana on märgitud 67555.- krooni, kusjuures võlana esitakse summa 101872.krooni s.o. 6510.81 €. UAB Emilia arve on summas 9204.- € s.o. 144011.31 krooni ilma käibemaksuta. 11.10.2012.a. eelistungil vastuhageja esindaja avaldas, et vähendab nõuet ja rahaliseks nõudeks on 9204.- € (tl 24, 3. kd). 26.05.2015.a. eelistungil selgitatu järgi vastuhageja on vähendanud nõuet käibemaksu osa võrra (toimiku leht nr. 85, köide I) ja põhinõudest arvestuslikult 9204 EUR ja 9176.56 EUR vahest, see on summas 27.44 EUR. Vastuahageja põhivõla nõue on summas 4859 EUR. Vaatamata kohtu korduvale nõudmisele vastuhageja ei ole nõude vähendamise osas oma protsessuaalõiguslikku seisukohta esitanud. 26.05.2015.a. eelistungil hageja esindaja andis teada, et hagi vähendatud nõude osas ei võta hagi tagasi ega loobuta, tegemist on hagihinna muutmisega. Eeltamm OÜ poolt on 01.06.2015.a. esitatud põhinõue vastuhagis summas 4859.- € ja viivise nõue seisuga 01.06.2015.a. summas 2506.54 €. KMSS § 48 kohaselt (1) Käesolevas peatükis (2. peatükk) sätestatud vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta kauba üleandmisest alates. (2) Kui kaupa ei ole üle antud, algab aegumistähtaeg päevast, mil kaup oleks tulnud üle anda. Kui kauba üleandmise aega ei ole kokku lepitud, algab aegumistähtaeg 60 päeva möödumisel kauba vedajale üleandmisest. (3) Kui vedamisest tuleneva nõude rahuldamiseks kohustatud isik saab nõude rahuldamiseks üleantu hüvitamist nõuda teiselt isikult, algab tema sellise hüvitusnõude aegumistähtaeg vedamisest tuleneva nõude rahuldamisest või vedamise suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata juhul, kui isikule, kelle vastu hüvitusnõue esitati, ei teatatud kahjust kolme kuu jooksul alates ajast, kui tagasinõude esitamiseks õigustatud isik sai teada või pidi teada saama kahjust ja tagasinõude täitmiseks kohustatud isikust. (4) Vedaja vastu suunatud nõude aegumistähtaeg peatub saatja või saaja poolt kirjalikult taasesitatavas vormis avalduse tegemisest, millega ta esitab kahju hüvitamise nõude, kuni ajani, mil vedaja lükkab nõude täitmise kirjalikult taasesitatavas vormis tagasi. Sama kahju hüvitamise nõude esitamine uues avalduses ei peata aegumist uuesti. Nimetatud paragrahvile vastab VÕS § 802. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Selle all peetakse aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kuivõrd muid objektiivseid andmeid pooled esitanud ei ole, siis seetõttu vaidlus puudub selles, et tsistern anti üle (üleandmiseks ettenähtud aeg) 07.03.2008.a. Seega muid asjaolusid arvestamata Eeltamm OÜ kahju nõude saab lugeda aegunuks 07.03.2009.a. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist; lg 2 kohaselt 27(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Sama seaduse § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. VÕS § 200 lg 2 kohaselt tasarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. TsÜS § 158 kohaselt 1) Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 2) Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Sama seaduse § 160 kohaselt (1) Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. (2) Hagi esitamisega on võrdsustatud: 5) nõude tasaarvestamine kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse. Sama seaduse § 168 kohaselt (1) Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Eeltamm OÜ esitas vastuhagi kahju nõudmiseks 01.04.2010.a. Eeltamm OÜ on seisukohal, et kahju nõue ei ole aegunud, kuna AS-le Saku AB on 5. veebruaril 2009.a. esitatud arve tsisterni remondikulude hüvitamiseks s.t. VÕS § 802 lg-st 1 ja VÕS §-st 862 tuleneva veo- ja ekspedeerimislepingule kehtiva ühe-aastase aegumistähtaja jooksul. Eeltamm OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik 26.05.2015.a. eelistungil viitas 06.01.2009.a. AS Saku AB Aivar Korela kirjale, mis katkestab aegumise. Viidatakse ka TsMS § 160 lg 2 punkt 5. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. AS Saku AB lepinguline esindaja advokaat Rivo Kaldvee ei vaidlusta, et 30.03.2009.a. on 23.03.2009.a. tasaarvelduseavaldus kätte saadud. AS Saku AB ei tunnistata 05.02.2009.a. arve nr 84 kättesaamist enne 30.03.2009.a. ning Eeltamm OÜ ei ole tõendanud arve ja tasaarvelduseavalduse varasemat kättetoimetamist AS-le Saku AB, sealhulgas arve nr 84 kui kahju nõude esitamist 05.02.2009.a. Eeltamm OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik ja juhatuse liige Ivo Eeltamm 26.05.2015.a. eelistungil selgitasid, et 05.02.2009.a. arve nr 84 saadeti e-kirjaga, kuid võis olla saadetud ka lihtpostiga. Eeltamm OÜ juhatuse liige Ivo Eeltamm arvab, et e-posti andmed ei ole säilinud. Seega kohtul puuudvad objektiivsed andmed, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et Eeltamm OÜ on AS-le Saku AB 5. veebruaril 2009.a. esitanud arve nr 84 kui kahju nõude tsisterni remondikulude hüvitamiseks, mis oleks nõude aegumistähtaja peatanud kuni AS Saku AB poolt 30.03.2009.a. kirjaga nõude täitmise tagasilükkamiseni. KMSS § 48 lg 4 alusel nõude aegumistähtaeg saab olla peatunud 1 päev (30.03.2009.a.), kuid 30.03.2009.a. oli ühe aastane aegumistähtaeg möödunud. DFDS A/S agent DFDS Tor Line SIA 06.03.2009.a. kirjas Eeltamm OÜ-le annab teada, et vastuseks seoses tsisternile 250GS tekitatud kahjuga marsruudil Lübeckist Riiga 07.03.2008.a., et ei nõustuta hinnangulise remondikuluga (kuupäev puudub) ning remonditööde kogumaksumusega eelkõige tööde mahust ja hinnast, mis on vastavalt 207 tundi (umbes 26 päeva) ja 5 758,74 eurot. Remonditööde maht ja hind liiga kõrge Vecmilgravi terminalis tehtud fotol näha oleva välise mõlgi eest (vt lisa). Jääb ebaselgeks, kas kõik tehtud tööd on seotud tsisterni eesotsas oleva mõlgi remontimisega. Võttes arvesse asjaolu, et remonditööd on juba tehtud, palutakse saata fotosid tsisterni sisemistest kahjustustest, võttes arvesse eelnevalt saadud remonditööde hinnapakkumise ning remonditöökodade poolt saadud üksikasjalikud märkmed/kirjeldused arvestatud töötundide kohta. Remondikulusid ei ole võimalik kompenseerida enne, kui ei ole selge, et antud summa vastab tekitatud kahju remontimisele (tl 204, 2 kd). 18.03.2009.a. kirjaga Eeltamm OÜ on teatanud, et ta ei nõustu

28(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 DFDS Tor Line SIA kirjaga 06.03.2009.a. (tl 193, 2, kd). Seega ka vedaja ei ole kahju nõuet tunnistanud. AS Saku AB on jätkuvalt seisukohal, et aegumise katkemist ei ole tekkinud ja samuti tasaarvelduseavaldus on alusetu, sest see on tehtud aegunud nõude pinnalt. AS Saku AB nimel Aivar Korela poolt saadetud 06.01.2009.a. e-kirjast selgub, et räägitud on kahju hüvitamisest Transoceaniga. Vastuseks oli, et juba juunis tehtud otsuse põhjal kuulub hüvitamisele vaid 250 GS haagise kahju. Selle hüvitamise tarbeks tarvis hinnapakkumine. AS Saku AB nimel Aivar Korela poolt saadetud 06.01.2009.a. e-kirjaga palutakse edastada remondikalkulatsioon, mille alusel teha nõue edasi Transoceanile (tl 90, 1 kd). Viimasest selgub, et AS Saku AB ei ole tunnistanud kohustust/võlga kui enda oma Eeltamm OÜ suhtes, vaid tegemist on AS Saku AB poolt kahju kohta tõendite kogumisega ja edasisaatmisega, kusjuures Eeltamm OÜ ka ise 03.03.2010.a. eelistungil räägib läbirääkimiste pidamisest vedajaga, ning võla suuruse ja võla koosseisu kohta andmed puuduvad, mistõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et AS Saku AB on selgelt võlga tunnistanud (TsÜS § 158). Objektiivsed andmed Transoceani poolt juunis tehtud otsuse kohta puuduvad. AS Saku AB ei ole tunnistanud remondieelset kokkulepet, et Eeltamm OÜ remondib tsisterni enda kuludega, misjärel AS Saku AB hüvitab kahju esitatava arve ja tasutu alusel. Kohus on seisukohal, et kuivõrd antud asjaolu AS Saku AB õigeks ei võta, siis ainuüksi Eeltamm OÜ juhatuse liikme seletuse alusel antud asjaolu tõendatuks lugeda ei saa. Pealegi 05.02.2009.a. arve nr 84 jääb tsisterni remontimise lepingu ja remontija poolt arve esitamise eelsesse aega. Eeltamm OÜ 03.02.2009.a. kirja järgi haagis on saadetud remonti UAB „Egmila“. Transpordivahendi, tsisterni Schwartzmüller registreerimisnumbriga

250GS

ja tehasetähisega VAVSAB3384H181264, remontimise leping on UAB „Egmila“ ja Eeltamm OÜ vahel sõlmitud 24.02.2009.a. teenuse hinnaga 9204.- €. UAB „Egmila“ on esitanud Eeltamm OÜle faktuurarve 00510, 24.02.2009.a. summas 9204.- €, mis on juhatuse liikmele kätte antud 24.02.2009.a. Eeltamm OÜ poolt on AS-le Saku AB 05.02.2009.a. välja antud arve nr 84 haagise remondikulu kohta summas 143852.- krooni, millele lisandub käibemaks 25845.krooni, kokku 169 845.- krooni, maksetähtajaga 15.02.2009.a. Arvest ei nähtu, missugune on olnud arve alusdokument (tl 85, 1 kd). UAB „Egmila“ remondi kalkulatsioon summas 9204.euri asub tl 87, 1 kd, tõlge tl 194, 2. kd, kuid selle koostamise kuupäeva ei ole märgitud. Eeltamm OÜ selgituse kohaselt kuulub see UAB „Egmila“ poolt esitatud arve juurde. Siit nähtub ka see, et Eeltamm OÜ ise ei ole n.n. “kokkuleppest” kinni pidanud, mis toetab kokkuleppe paikapidamatust. Eeltamm OÜ on 13.01.2010.a. tasunud 1394.- € (koguarve 6359.08 eur – arve EGM 00655 Skania remont EGM 00510) ning 08.12.2009.a. faktuurarvest 00510, 5907.68 € ja 24.12.2009.a. 1902.32 € (tl 162 – 177, 3 kd, tl 123, 124 1 kd). Vastuhageja on selgitanud, et lisatööde maksumuse osas nõuet ei esitata. TsMS § 160 lg 2 punkt 5 puhul on tegemist juhuga, kui kohtumenetluses esitatakse tasaarvestusavaldus ja soovitakse nõude tasaarvestamist kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse. Sellist olukorda käesoleval juhul ei ole. Kohtumenetluses on esitatud vastuväide tehtud tasaarvestuse tõttu hageja nõude puudumise kohta 07.05.2009.a. (tl 13, 1 kd). Seega ka selleks ajaks oli kahju nõue aegunud ja aegumise peatumine ei ole enam võimalik. AS Saku AB on seisukohal, et Eeltamm OÜ 30.03.2009.a. tasaarvestusavaldus ei ole lubatav/tasaarvestus ei kehti ja 16.07.2009.a. esitati tasaarvestuse tegija vastu kohtusse hagi nõude sissenõudmiseks, kusjuures maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 21.04.2009.a. Eeltamm OÜ on esitanud hagile täitmise vastuväite. Vaatamata sellele, et Eeltamm OÜ kahju nõue on aegunud, saab ta VÕS § 200 lg 2 alusel kasutada tasaarvestamiseks aegunud nõuet eeldusel, et õigus nõue tasaarvestada (tasaarvestusolukord) tekkis enne nõude aegumist (riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-60-11, p 29). Aktiivnõue peab olema sissenõutav. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise 29(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust; lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kahju hüvitamise nõue saab muutuda sissenõutavaks peale kahju tekkimist. Eeltamm OÜ on tuginenud sellele, et ta esitas AS-le Saku AB 05.02.2009.a. arve nr 84 kahju s.o. haagise remondikulu kohta summas 143852.- krooni, millele lisandub käibemaks 25845.- krooni, kokku 169 845.- krooni, maksetähtajaga 15.02.2009.a. (tl 85, 1 kd) hüvitamiseks, millisest ajast muutus kahju nõue sissenõutavaks, kusjuures see nähtub ka viivise arvestusest, ning seejärel esitas tasaarvestusavalduse summas 67555.- krooni. Eeltamm OÜ ei ole esitanud tõendeid nimetatud arve kättetoimetamise kohta AS-le Saku AB (Nõue Eeltamm OÜ-le andmete esitamise kohta kohtu määrus 16.12.2015.a. ja sellele määrusele on Eeltamm OÜ poolt antud vastus 15.01.2015.a., kus nõutut ei ole märgitud.). AS Saku AB on tunnistanud arve kättesaamist 30.03.2009.a. (AS Saku AB vastuskiri). AS Saku AB on 16.06.2015.a. seisukohas esitanud vastuväite kahju nõude sissenõutavaks muutumise kohta alates 16.02.2009.a. (tl 134, 4 kd). Kohtus ei ole kinnitust leidnud nõude sissenõutavus enne nõude aegumist. Järelikult puudus tasaarvetsusolukord enne nõude aegumist ja tasaarvestus ei ole kehtiv. Kohus on seisukohal, et kostja Eeltamm OÜ on rikkunud kohustust tasuda ekspedeerijale tasu ning VÕS § 108 lg 1 alusel hagejal, AS Saku AB, on õigus nõuda selle täitmist summas 4317.55 €. Eeltoodu lausel kuulub nõue põhivõla osas rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 kohaselt redaktsioonis alates 15.04.2013.a. kohaselt (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne seda kehtinud VÕS § 113 kohaselt (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe suurema viivise määra kohaldamise kohta kui seadusjärgne viivise määr, kusjuures ka arvetel ei ole märgitud viivise määra, siis kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ning hageja hagi Eeltamm OÜ vastu viivise nõudmiseks viivise määra 0,5 % päevas alusel summas 4317.55 € ei ole võimalik rahuldada. VÕS § 94 kohaselt (1) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

30(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 Hageja, AS Saku AB, viivise nõue seaduses sätestatud viivisemäära alusel seisuga 07.01.2013.a. summas 1430.08 eurot ei ületa seadusega ettenähtud viivise summat. Viivissumma kokku Periood EEK EUR 01.07.2008-31.12.2008 136,50 8,72 01.01.2009-30.06.2009 3182,49 203,40 01.07.2009-31.12.2010 8128,81 519,53 01.01.2011-30.06.2011 2679,99 171,28 01.07.2011-31.12.2011 2809,55 179,56 01.01.2012-30.06.2012 2694,80 172,23 01.07.2012-31.12.2012 2709,60 173,18 01.01.2013-07.01.2013 100,41 6,42 Kokku 22442,15 1434,31 Viivis alates 08.01.2013.a. kuni 07.10.2015.a. on summas 974.27 €, kokku viivis seisuga 07.10.2015.a. 2404.35 €. Viivise arvestus alates 08.01.2013.a. kuni 07.10.2015.a. on järgmine. 08.01.201314.04.2013 7,75% arve nr LV282470 LV282471 LV282472 LV282542 LV282543 LV282558

päevi V% V kuupäev tasumata tähtaeg lõpp kp üle päevas summa 19.12.2008 9263 8.01.2013 14.04.2013 97 0,0212% 190,78 19.12.2008 9263 8.01.2013 14.04.2013 97 0,0212% 190,78 19.12.2008 11210 8.01.2013 14.04.2013 97 0,0212% 230,88 28.12.2008 11210 8.01.2013 14.04.2013 97 0,0212% 230,88 28.12.2008 9263 8.01.2013 14.04.2013 97 0,0212% 190,78 29.12.2008 17346 8.01.2013 14.04.2013 97 0,0212% 357,26 Kokku 1391,36

15.04.201330.06.2013 8,75% arve nr LV282470 LV282471 LV282472 LV282542 LV282543 LV282558

päevi V % V kuupäev tasumata tähtaeg lõpp kp üle päevas summa 19.12.2008 9263 15.04.2013 30.06.2013 77 0,0240% 170,98 19.12.2008 9263 15.04.2013 30.06.2013 77 0,0240% 170,98 19.12.2008 11210 15.04.2013 30.06.2013 77 0,0240% 206,92 28.12.2008 11210 15.04.2013 30.06.2013 77 0,0240% 206,92 28.12.2008 9263 15.04.2013 30.06.2013 77 0,0240% 170,98 29.12.2008 17346 15.04.2013 30.06.2013 77 0,0240% 320,19 Kokku 1246,99

01.07.201331(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 31.12.2013 8,50% arve nr LV282470 LV282471 LV282472 LV282542 LV282543 LV282558

päevi V % V kuupäev tasumata tähtaeg lõpp kp üle päevas summa 19.12.2008 9263 1.07.2013 31.12.2013 184 0,0233% 396,91 19.12.2008 9263 1.07.2013 31.12.2013 184 0,0233% 396,91 19.12.2008 11210 1.07.2013 31.12.2013 184 0,0233% 480,34 28.12.2008 11210 1.07.2013 31.12.2013 184 0,0233% 480,34 28.12.2008 9263 1.07.2013 31.12.2013 184 0,0233% 396,91 29.12.2008 17346 1.07.2013 31.12.2013 184 0,0233% 743,26 Kokku 2894,69

01.01.201430.06.2014

arve nr LV282470 LV282471 LV282472 LV282542 LV282543 LV282558

8,25% päevi V % V kuupäev tasumata tähtaeg lõpp kp üle päevas summa 19.12.2008 9263 1.01.2014 30.06.2014 181 0,0226% 378,96 19.12.2008 9263 1.01.2014 30.06.2014 181 0,0226% 378,96 19.12.2008 11210 1.01.2014 30.06.2014 181 0,0226% 458,61 28.12.2008 11210 1.01.2014 30.06.2014 181 0,0226% 458,61 28.12.2008 9263 1.01.2014 30.06.2014 181 0,0226% 378,96 29.12.2008 17346 1.01.2014 30.06.2014 181 0,0226% 709,64 Kokku 2763,74

01.07.201431.12.2014 8,15% arve nr LV282470 LV282471 LV282472 LV282542 LV282543 LV282558

päevi V % V kuupäev tasumata tähtaeg lõpp kp üle päevas summa 19.12.2008 9263 1.07.2014 31.12.2014 184 0,0223% 380,57 19.12.2008 9263 1.07.2014 31.12.2014 184 0,0223% 380,57 19.12.2008 11210 1.07.2014 31.12.2014 184 0,0223% 460,56 28.12.2008 11210 1.07.2014 31.12.2014 184 0,0223% 460,56 28.12.2008 9263 1.07.2014 31.12.2014 184 0,0223% 380,57 29.12.2008 17346 1.07.2014 31.12.2014 184 0,0223% 712,66 Kokku 2775,49

01.01.201507.10.2015

arve nr LV282470 LV282471

8,05% päevi V % V kuupäev tasumata tähtaeg lõpp kp üle päevas summa 19.12.2008 9263 1.01.2015 7.10.2015 280 0,0221% 572,02 19.12.2008 9263 1.01.2015 7.10.2015 280 0,0221% 572,02 32(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 LV282472 LV282542 LV282543 LV282558

Periood 08.01.201314.04.2013 15.04.201330.06.2013 01.07.201331.12.2013 01.01.201430.06.2014 01.07.201431.12.2014 01.01.201507.10.2015 Kokku

19.12.2008 28.12.2008 28.12.2008 29.12.2008

11210 11210

17346

1.01.2015 1.01.2015 1.01.2015 1.01.2015

7.10.2015 7.10.2015 7.10.2015 7.10.2015

0,0221% 692,26 0,0221% 692,26 0,0221% 572,02 0,0221% 1071,17 Kokku 4171,75

Viivissumma kokku EEK EUR 1391,36

88,92

1246,99

79,70

2894,69

185,00

2763,74

176,64

2775,49

177,39

4171,75 15244,02

266,62 974,27

Hagejal, AS Saku AB, on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal oli tasumata eelpool märgitud arved, millega rikkus sellekohast kohustust. AS Saku AB hagi viivise nõudmiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra alusel. Eeltamm OÜ-lt tuleb välja mõista viivis seisuga 07.10.2015.a. 2404.35 € ning viivis alates 08.10.2015.a. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. AS Saku AB on maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks hagiavalduses viivise nõude esitanud koos põhinõudega 16.07.2009.a. 21.04.2009.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduses on nõueteks põhinõue ja intressi nõue. AS Saku AB arved on 2008.a. detsembrikuust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega AS Saku AB viivise nõue ei saa olla aegunud. AS Saku AB seisukoht viivise määra ja väljamõistetava viivise suuruse kohta, on küsimus sellest, kui suures ulatuses kuulub viivise nõue rahuldamisele. Viivise aegumistähtaega see ei puutu. Aegumisele võib tugineda igas menetlusstaadiumis ja kirjalikus menetluses seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Kohus ei ole nõus Eeltamm OÜ üldise ainult seaduse tekstile viitamise kaudu antud seisukohaga ilma konkreetseid asjaolusid esile toomata, et AS Saku AB on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt alternatiivse viivisenõude esitamisel. Eeltamm OÜ esitas 01.04.2010.a. vastuhagi kahju nõudmiseks ja viivise nõue on esitatud 07.05.2012.a. Eelpool toodut nõude aegumise asjaolude kohta märgitut arvestades, mida kohus siin enam ei korda, ning arvestades TsÜS § 144, oli Eeltamm OÜ nõuded hagi esitamise ajaks aegunud. Eelpool toodu alusel Eeltamm OÜ vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine. TsMS § 173 kohaselt (1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. (4) Menetluskulude 33(34)

Tsiviilasi nr 2-09-17464 jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Saku AB hagis Eeltamm OÜ vastu 67555.- krooni s.o. 4317.55 € ja viivise nõudmiseks tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta Eeltamm OÜ kanda. Eeltamm OÜ vastuhagi AS Saku AB vastu kahju 101872.- krooni s.o. 6510.81 € ja viivise nõudmiseks rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta Eeltamm OÜ kanda. TsMS 174 kohaselt (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. (4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks, sest see lükkaks edasi asjas kohtuotsuse tegemise, ning seetõttu menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

34(34)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.