lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-15288/27

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-15288/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1285
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 430 lg 2, 8KompromissTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjedTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 128 lg 1Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Kolde pst 94 korteriühistu80136185(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-15288

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-15288

Määruse tegemise aeg ja koht

29.03.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

Korteriühistu Kolde 94 hagi EK vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Kolde 94 määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Korteriühistu Kolde 94 (registrikood 80136185), tehinguline esindaja vandeadvokaat Avo Greebe Kostja: EK (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja AP

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 13.01.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta Korteriühistu Kolde 94 määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Korteriühistu Kolde 94 kanda ja mitte mõista menetluskulusid Korteriühistult Kolde 94 välja.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

1(4)

Tsiviilasi nr 2-15-15288

Asjaolud

1.Hageja esitas 28.09.2015.a hagi kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevus summas 988,26 eurot ja tasutud riigilõiv 175 eurot.
2.Harju Maakohus kinnitas 13.01.2016.a määrusega pooltevahelise kompromissi, mille kohaselt kostja kohustus hageja nõude katteks tasuma hagejale põhinõude summas 988,26 eurot maksegraafiku alusel järgmiselt: 500 eurot hiljemalt 20.01.2016.a ja 488,26 eurot hiljemalt 05.02.2016.a. Samuti kohustus kostja tasuma hagejale ka pool tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot. Kostja kohustus nimetatud summad tasuma hageja arveldusarvele. Maakohus lõpetas kompromissi kinnitamise määrusega menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
3.Harju Maakohtu 13.01.2016.a määruse peale esitas hageja määruskaebuse, paludes see täies ulatuses tühistada. Kaebuse kohaselt leidis hageja, et antud juhul oleks pidanud pooled esitama ühise tahteavalduse ühes dokumendis-taotluses kohtule. Kompromiss peaks vastama tehingu olemusele (mitmepoolne tehing), kust tuleneb vastastikku vahetatud tahteavaldustest soov olla seotud kompromissiga ja see ühiselt edastada kohtule kinnitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-st 2 tuleneb, et pooled on ühes dokumendis vormistanud kompromissi, kuid antud juhul see puudub. Juhul kui kohus asub TsMS § 430 lg 2 tõlgendamise tulemusena vastupidisele seisukohale, siis ei ole hageja hinnangul maakohus tuvastanud, et kostjapoolse tahteavalduse on esitanud kostja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tuleks kompromissisoovi väljendada teisele poolele ja siis ühiselt kohtule. Vaidlustatud kohtumäärusest tuleneb, et keegi on edastanud kohtule kompromissi soovi e-postilt: XXX. Seega ei lange e-posti aadress kokku kostja enda nimega ning ei ole teada, kas seda e-posti kasutanud isik on AP või veel keegi kolmas. Samuti ei ole kostja oma kompromissiettepanekut digiallkirjastanud. Seega on kahtlusteta kindlaks tegemata kohtumääruse koostamise seisuga, et kompromissi tahteavaldus on üldse kostja tahteavaldus ja talle omistatav. Hageja kasutuses olevatest e-kirjadest nähtuvalt on Harju Maakohtuga kostja nimel suhelnud AP. Samas ei ole AP esitanud kohtule volikirja esindamaks kostjat. AP-il puuduvad volitused esindada kostjat. Hageja leidis, et Harju Maakohus ei ole tuvastanud, et tahteavalduse kompromissi sõlmimiseks on esitanud kostja. On võimalik, et tahteavalduse kostja nimel on esitanud kolmas isik kelle esindusõigus on tõendamata. Ei ole tõendatud, et mõlemad pooled on osalenud kompromissis, mis on suunatud kohtumenetluse lõpetamisele. TsÜS § 128 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. Hageja leidis, et eelmainitu on kostja ja temaga tegutseva kolmanda isiku soov hoiduda võlgnevuse tasumisest või venitada sellega. Samas suurenevad hageja kahjud, kuna kostja ei tasu endiselt kostja poolt kasutuses oleva elamispinna kommunaalteenuste eest (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu). Vaidlustatavat kohtumäärust kompromissi kohta ei saaks ka tulevikus täitmisele pöörata, kuna kostjale jääb alati hageja poolt ülal esitatud põhjendustel võimalus esitada vastuväide, et tema ei ole nimetatud kompromissi sõlmimiseks tahet avaldanud ega sellekohast ettepanekut teinud. Tulenevalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leiab, et kostja nimel on esinenud isik, keda kostja volitanud ei ole ja ei ole kostja nimel enda esindamist menetluses heaks kiitnud. TsMS § 656 lg 1 p-st 4 tulenevalt tühistab Ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei esindanud

2(4)

Tsiviilasi nr 2-15-15288 poolt selleks õigustatud isik ja pool ei ole enda esindamist menetluses ka heaks kiitnud. Käesoleval juhul puudub selgus, kes on suhelnud kohtuga sellelt e-posti aadressilt omamata esindusõigust.

4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 13.01.2016.a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
6.Määruskaebusest on võimalik välja lugeda, et hageja vaidlustab kompromissi kinnitavat määrust, kuna maakohus ei tuvastanud, et kompromissleping oleks poolte vahel sõlmitud. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Toimikust nähtub kohtule esitatud kompromiss, mis on allkirjastatud nii hageja kui ka kostja poolt (tl 29) ehk kohtule on teavitatud poolte ühisest tahtest sõlmida asjas kompromiss. Kostja avaldas ka enda vastuses hagiavaldusele tahet sõlmida samadel tingimustel kompromiss (tl 26), mille on ka hageja asja materjalide kohaselt (määruskaebuse lisast nähtuvalt) kätte saanud. Kohus võib kompromissi kinnitada, kui mõlema poole tahteavaldused kompromissi sõlmimiseks jõuavad kohtuni (seda ka näiteks juhul, kui ühe poole pakkumus kompromissiks tehakse hagiavalduses ja teine pool nõustub sellega vastuses hagiavaldusele). Käesoleval juhul on nii hageja kui ka kostja tahteavaldused kohtuni jõudnud. Kohtul puudub alus kahelda kostja tahtes kompromissi sõlmida. Hageja ei ole määruskaebuses toonud esile ka selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et hageja oleks enda tahteavalduse tagasi võtnud. Hageja määruskaebuses esitatud kahtlused on asjakohatud ning kohus neid ei jaga. Vormi osas märgib kohus, et menetlusdokumentide digiallkirjastamine ei ole nõutud ning digiallkirjastamata jätmine iseenesest ei anna alust arvata, et isik ei ole dokumenti allkirjastanud. Kompromiss võib TsMS § 430 lg 2 kohaselt olla ka kirjalikus vormis ning omakäeliselt allkirjastatud. Käesoleval juhul on kompromiss allkirjastatud kostja poolt omakäeliselt, seega on vorminõue täidetud. Kohtul puuduvad alused kahelda, et tegemist ei ole kostja allkirjaga.
7.Käesolevaks ajaks on mõlemad pooled kohtule avaldanud, et kompromiss on kostja poolt täies ulatuses ka täidetud, seega on alusetud hageja väited, et kostja soov on hoiduda võlgnevuse tasumisest ja sellega venitada. Ringkonnakohus märgib, et kostja õigus esitada vastuväiteid mh täitemenetluses ei ole kunagi välistatud ning see ei ole alus maakohtu määruse tühistamiseks. Hageja kartus seoses TsMS §-le 432 on asjakohatu, kuivõrd isegi juhul kui kostja peaks kasutama TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud õiguskaitsevahendeid, siis sama sätte viimase lause kohaselt loetakse, et hagi rahuldamisel ei ole kompromissil täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
8.Vastuseks määruskaebuses esitatud vastuväidetele seoses esindusega märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole kompromissi allkirjastanud mitte kostja esindaja AP vaid kostja isiklikult ning seega puudus ka vajadus kompromissi kinnitamisel volikirja esitamiseks. Allkirjastatud kompromiss on kohtule esitatud ka tavaposti teel. Samas on ka allkirjastatud kompromisslepingus kostja kinnitanud enda kontaktaadressina e-postiaadressi XXX.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-15-15288

9.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta maakohtu määruses märgitud menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja teatas kohtule, et tal ei ole tekkinud menetluses menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja