Placet Group OÜ hagi T. S. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 394,63 eurot.
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad
nende Hageja:
Hageja esindajad
Placet Group OÜ (RK xxx, asukoht: Kreutzwaldi 4 10120 Tallinn) M. L. ja
M. A..
Kostja: T. S. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja esindaja:
Irina K.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Placet Group OÜ hagi T. S. vastu võlgnevuse nõudes
2.Välja mõista T. S. (IK 45608192232) Placet Group OÜ kasuks 313,70 (kolmsada kolmteist eurot 70 senti) eurot.
3.Jätta menetluskulud T. S. kanda ja välja mõista T. S.ilt Placet Group OÜ kasuks hageja menetluskulude hüvitamiseks 244 (kakssada nelikümmend neli) eurot. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.30.03.2014.a. sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 300.00 euro saamiseks (laenuperiood 30 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning enne Laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud Laenu üldtingimustega. 31.03.2014.a. rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma 300.00 eurot maksti kostjale pangakontole . Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 30.04.2014.a. Laenu tagasimaksmise tingimused on sätestatud Laenulepingu nr SR316005 üldtingimuste Lisas 1 . Maksegraafiku Lisa I kohaselt kohustus kostja võetud laenu tagastama hiljemalt 30.04.2014.a. 30 päeva jooksul, tasudes kokku 300.00 eurot, sh. laenu põhiosa 300.00 eurot. Tegemist oli Kampaania laenuga, mille tähtaegse tagastamise korral ei pidanud kostja tasuma intresse, tulenevalt Laenulepingu üldtingimuste Lisa I . Kostjaga oli kokku lepitud, et juhul kui ta ei tagasta saadud laenu tähtaegselt, siis peale laenu tagastamise tähtaja möödumist tagastab ta saadud laenu koos intressidega, tulenevalt Laenulepingu üldtingimuste Lisast III ja p. 4.5. Laenulepingu nr SR316005 alusel jättis kostja laenulepingu maksegraafiku alusel ettenähtud maksed nõuetekohaselt tasumata ja viivitab tasumisega kuni käesoleva ajani. Laenutoote 300.00 euro saamisel laenuperioodiga 30 päeva tuli tasuda intresse kokku 26.00 eurot. Laenulepingu p 4.1 kohaselt, tagastamisele kuuluv summa oli seega 326.00 eurot (300.00 euro Laenu põhisumma ja 26.00 euro Laenuintressid). Laenusaajana on kostja saanud kasutusse Laenusumma 30 -ks kalendripäevaks. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidisaaja kohustub maksma krediidi kasutamise eest tasu. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenutoote 300.00 € perioodiga 30 päeva puhul on intressi suurus kokku 26.00 €. Vastavalt Laenulepingule p 4.1, pidi Laenu tasumine toimuma tähtpäeval vastavalt maksegraafikule. Kostja on smsraha kaudu taotlenud ja võtnud laenu 1 kord. Laenu saamiseks pidi kostja tegema internetikeskkonnas www.smsraha.ee laenutaotluse, logides sisse oma kasutaja ID nr 1010573 vt. Enne laenusumma 300.00 eurot tasumist kostja kontole pidi ta käima talle sobivas postkontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine on toimunud 31.03.2014.a. Jõhvi postkontoris . Isikusamasuse tuvastamise ankeedis kinnitab kostja oma allkirjaga, et ta on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega on kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja Laenusaajana kohustatud hüvitama Laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, tulenevalt üldtingimuste p. 9.3 . Laenusaajana on kostja teadlik, et tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p. 7.1. oli tal laenusaajana võimalus pikendada laenu tagastamise tähtaega 5, 15 või 30 päeva võrra, tasudes laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks pikendamistasu, sõltuvalt laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist, lähtudes üldtingimuste p. 7.2. sätestatust. Laenu tähtaja pikendamise jaoks vastavad andmed on edastatud kostjale koos laenulepingu üldtingimustega Lisas II . Kostja ei kasutas laenulepingu üldtingimuste Lisas II sätestatud õigust laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks ja tagastas laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks pikendamistasusid 293.00 eurot perioodil 30.04.2014.a.a. – 04.12.2014.a. . Edaspidi kostja laenu tagastamise tähtaega ei pikendanud ja jättis saadud laenu koos intressidega tagastama ja viivitab tasumisega kuni käesoleva ajani.
Kuivõrd kostja ei tagastanud saadud laenu, siis kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt edastas laenuandja kostjale 28.01.2015.a. I meeldetuletuse kirja võla tasumise kohta, mille eest tuli tasuda teenustasu vastavalt üldtingimuste p. 9.3 12.00 eurot ja II meeldetuletuse eest 04.02.2015.a. tuli tasuda teenustasu 12.00 eurot. Hageja andis kostjale veel võla tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja ei asunud oma võlgnevust nõuetekohaselt likvideerima, mistõttu laenuandja andis võlanõude menetleda OÜ-le ITM Inkasso . Hageja teavitas, et nõue on antud menetleda OÜ-le ITM Inkasso ehk käesolevaga hageja esindajale. Nõue tuli täita hageja esindaja poolt märgitud kontole, tulenevalt üldtingimuste p. 15.1. Laenulepingu üldtingimuste p. 15.1. kohaselt Laenuandjal on õigus Lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik Laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda Osaühingule ITM Inkasso (reg.nr.11100041, Fr. R. Kreutzwadi 4, Tallinn, 10120), milleks on Laenuandja poolt ITM Inkasso OÜ-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Nõude menetlemise korral jääb Laenuandja Laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks, kuid nõude menetlemisel ITM Inkasso OÜ poolt tuleb Laenusaajal kõik nõuded täita ITM Inkasso OÜ poolt näidatud arvelduskontole. Menetleda antud võlgnevuse likvideerimise osas leidis ITM Inkasso OÜ, käesoleval ajal hageja esindaja, kohtuvälise lahenduse kostjaga. Kostja tunnistas seisuga 03.03.2015.a. võlgnevust summas 394.63 EUR ning kostja sõlmis hageja esindajaga võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva Lepingu MG316005, milline jõustus 31.03.2015.a, kui kostja selle allkirjastas. Lepingu MG316005 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel alates 27.03.2015.a kuni 19.07.2016.a igakuiselt 36.21 EUR ning viimase maksena 18.08.2015.a 35.76 EUR. Kokku kohustus kostja Leping MG316005 alusel tasuma 651.33 eurot, sh. põhiosa 394.63 eurot, inkassotasu 236.70 eurot, maksegraafiku sõlmimise st. MG tasu 20.00 eurot . Vastavalt Lepingu nr MG351989 punktile 8 jõustub Leping selle allkirjastamise hetkest. Kostja allkirjastas Lepingu MG316005 31.03.2015.a. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja poolt Lepingu MG316005 alusel tasumisi toimunud. Kõnealuse Lepingu nr MG316005 punkti 5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et kui Võlgnik (antud juhul kostja) ei täida maksegraafikut või hilineb mõne makse õigeaegse tasumisega, jätab Võlausaldaja (antud juhul hageja) endale õiguse lugeda graafik katkenuks ilma täiendava teatamiseta ning kogu võlgnetav summa tuleb koheselt tasuda., Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summa on 394.63 EUR. Hageja ei nõua kostjalt võla sissenõudmisekulusid, lepingutasu, viiviseid ja loobub nendest. Hageja esindaja ning kostja vahelised läbirääkimised soovitud tulemusi ei andnud, mistõttu hagejal ei jäänud üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palus: 1) Mõista kostjalt välja hageja kasuks Leping MG316005 alusel põhivõlgnevus 394.63; 2) Mõista kostjalt välja kohtukulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100.00 EUR hagiavalduse esitamise eest; õigusabi kulud 144.00 EUR.
2.Kostja vaidles hagile. Vastuse kohaselt kostja ei vaidle vastus asjaolule, et ta võttis hagejalt laenu 300 eurot tähtajaga 30 päeva. Kuid kostjal on vastuväited laenu intressi suhtes, mis ületavad seaduses ettenähtud piirmäära ja samuti laenu pikendamise tasude ja meeldetuletustasude suhtes. 30 märtsil 2014 sõlmitud laenulepingu intress ületab Eesti Panga poolt avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu sõlmimise hetkel oli tarbimiskulukuse määr 33,96 %, mis teeb kolmekordseks aastaintressiks 101,86 %. Kostja poolt sõlmitud laenulepingu intress oli aga 105,444%, mis ületab krediidikulukuse määra ja seetõttu on intressimäär tühine. TsÜS §86 lg 1 loetakse heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühiseks. Kostja leiab, et laenuleping SR316005 on heade kommetega vastuolus olev ning tühine tehing. Lisaks on Lepingu vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas ja hagejale ülimalt soodsad TsÜS § 86 lg 1, 2 ja 3.
TsÜS § 86 lg 4 kohaselt on tehing heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kostja on seisukohal, et 30.03.2014.a. portaalis www.smsraha.ee sõlmitud laenulepingut SR316005 saab käsitada tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 tähenduses, kuivõrd hageja näol on tegemist oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga ning kostja on VÕS § 34 järgi tarbija. Kuid samas leiab kostja, et osa laenulepingust, eelkõige laenulepingu üldtingimused on osaliselt tühised. Tühine on mõlema laenulepingu üldtingimuste punkt 9.3, mille kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenuandja nõudel meeldetuletustasu 12 eurot iga temale väljastatud meeldetuletuse eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on tühiseks ka tüüptingimust, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, mistõttu palub kostja jätta mõlema laenulepingu alusel kokku väidetavalt nelja Võlateatise/Meeldetuletuse saatmise eest nõutava 2 x 12 euro ja 1 x 20 eurone nõue rahuldamata. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega puudus hagejal algusest peale õiguslik alus neid lepingusätteid suhetes kostjaga kohaldada. Kuna võla sissenõudmiseks tehtud kulude olemasolu ei ole hageja põhistanud ja tõendanud, tuleb jätta esitatud nõuded rahuldamata. Kostja ei ole hagejalt saanud ühtegi meeldetuletust ja vaidleb kirjade kättesaamisele vastu. Veelgi enam, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, palub kostja jätta mõlema laenulepingu alusel kokku väidetavalt kolme Võlateatise/Meeldetuletuse saatmise eest nõutava 44 euro nõue rahuldamata. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega puudus hagejal algusest peale õiguslik alus neid lepingusätteid suhetes kostjaga kohaldada. Kuna võla sissenõudmiseks tehtud kulude olemasolu ei ole hageja põhistanud ja tõendanud, tuleb jätta esitatud nõuded rahuldamata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas lepingu pikendamise tasu on tasu lepingu pikendamise eest või mitte. Kostja on seisukohal, et laenulepingu pikendamise tasu on käsitletav täiendava intressina laenu kasutamise aja eest ning järelikult saab seda arvesse võtta nii krediidi kulukuse määra arvestamisel kui ka soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1 -186-13 (p 23) asunud seisukohale, et laenu tagastamise tähtaja pikendamist saab vaadelda laenulepingu muutmisena ja selle eest makstavat tasu täiendava tasuna algsele tasule (intressile) laenu kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja kestel. Kõnealune pikendamistasu on seega käsitatav täiendava intressina laenu kasutamise (pikendatud) aja eest ning järelikult saab seda arvesse võtta nii krediidi kulukuse määra arvestamisel kui ka soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel. Hagiavalduse kohaselt on kostja perioodil 30.04.2014.a. – 04.12.2014.a. (hagiavalduse lisa 7), tasunud hagejale laenulepingu pikendamise tasusid kokku 293 eurot. 30 päevane laenu pikendamise tasu on 33 eurot e- 133,83 % aastas ja arvestatav krediidikulukuse määrana, laenu pikendamise tasu ületab oluliselt vastastikuste kohustuste väärtust ja on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra tõttu, mis ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja on seega tühine. Kuna laenulepingu pikendamise tasu on tühine, kuuluvad laenulepingu pikendamise tasutud summad arvestamiseks põhisummade laekumise katteks, siis iseenesest on kostja võlgnevus hageja ees laenu põhivõlgnevusena 7 eurot. Kostja vaidles täielikult vastu hageja poolt esitatud võlatunnistusele, arvestades kõiki asjaolusid, on esitatud võlatunnistus tühine ja ei kuulu arvestamisele ka alusetu rikastumise sätestatu alusel. Kostja tunnistas 7 eurost põhivõlgnevuse nõuet. Kõik muud hageja nõuded
palus kostja jätta rahuldamata.
3.Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja märkis, et hageja nõudeks on põhivõlgnevus 271 eurot, viivis 42,70 eurot ja riigilõiv.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Hagi ese: Krediidilepingust (VÕS § 401) tulenev põhivõlgnevuse nõue summas eurot ning viivisenõue (kokku 313,70 eurot) . VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 1 alusel kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) 30.03.2014.a. sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 300.00 euro saamiseks (laenuperiood 30 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee. 31.03.2014.a. rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma 300.00 eurot maksti kostjale pangakontole. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 30.04.2014.a. 2) Kostja taotles hagejalt laenu tagastamise tähtaja pikendamist kaheksal korral. 3) Kokku on kostja tasunud hagejale makseid summas 293 eurot.
7.Kostja vastuväited on: 1) 30 märtsil 2014 sõlmitud laenulepingu intress ületab Eesti Panga poolt avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 2) Tühine on mõlema laenulepingu üldtingimuste punkt 9.3, mille kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenuandja nõudel meeldetuletustasu 12 eurot iga temale väljastatud meeldetuletuse eest. 3) Kostja ei ole hagejalt saanud ühtegi meeldetuletust ja vaidleb kirjade kättesaamisele vastu. 4) Pikendamistasu on käsitatav täiendava intressina laenu kasutamise (pikendatud) aja eest ning seda saab arvesse võtta nii krediidi kulukuse määra arvestamisel kui ka soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel. Laenu pikendamise tasu ületab oluliselt vastastikuste kohustuste väärtust ja on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra tõttu, mis ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja on seega tühine.
8.Hageja kinnitas kohtuistungil, et 08.06.2014 tasus kostja 55 eurot, millest 33 eurot oli pikendamis tasu ja ülejäänud summa läks põhinõudest maha. 30.04.2014 ja 30.05.2014 oli
tasus kostja pikendamise tasusid 33 eurot. 29.06.2014, 29.07.2014 ja 29.08.2014 tasus kostja pikendamise tasusid 33 eurot. 05.11.2014 on kostja tasunud 33 eurot. Viimane laekumine kostjalt oli 04.12.2015 summas 40 eurot, millest pikendamise tasu 33 eurot, 7 eurot läks põhivõlgnevusest maha.
9.Kostja vastuväide: 30 märtsil 2014 sõlmitud laenulepingu intress ületab Eesti Panga poolt avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja nõustus, et lähtudes eeltoodust on laenu saamise ajal lubatud krediidikulukuse määra ületatud enam kui kolm korda, kuid leidis, et see ei tee 30.03.2014.a. laenulepingut automaatselt tühiseks. Maakohus leiab, et tehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et kui tarbimislaenude kulukuse määr ületab enam kui kolm korda keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, siis tehing on heade kommetega vastuolus ja samas TsÜS § 86 lg 1 alusel on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt laenusaaja sundolukord ja teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus. Maakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oli laenuvõtmisel sellise intressiga sundolukorras või laenuandja oleks laenu andmisel olnud teadlik tehingu kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja on 30.03.2014.a.laenulepingu sõlmimisega p. 16.8 alusel kinnitanud, et Lepingus tema kohta esitatud andmed on tõesed, Lepingu tingimused vastavad tema tegelikule tahtele, ta on õigustatud Lepingut sõlmima ja allkirjastama ning kohustub seda täitma vastavalt käesolevas Lepingus sätestatud tingimustele ja samas p. 16.9 alusel lepingu sõlmimisega kinnitab Laenusaaja, et on Lepingu läbi lugenud ja saanud üksikasjalikku teavet Lepingu ning Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ning on Lepingust täielikult aru saanud ja selle tingimustega nõus. Samuti kinnitab Laenusaaja Lepingu sõlmimisega, et tema majanduslik seisund on selline nagu see on märgitud Laenutaotluses ja ta ei sõlmi Lepingut erakordsest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest.
10.Kostja vastuväide: Tühine on mõlema laenulepingu üldtingimuste punkt 9.3, mille kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenuandja nõudel meeldetuletustasu 12 eurot iga temale väljastatud meeldetuletuse eest. Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et krediidilepingu üldtingimuste p.9.3, mille kohaselt kostja oli kohustatud tasuma 12 eurot iga temale väljastatud meeldetuletuse eest, on tühine. Juhul, kui krediidisaaja põhjustab lepinguliste tingimuste rikkumisega krediidiandjale täiendavaid kulutusi, on krediidiandjal õigus nende kulude hüvitamisele.
11.Kostja vastuväide: Kostja ei ole hagejalt saanud ühtegi meeldetuletust ja vaidleb kirjade kättesaamisele vastu. Hageja on lisanud hagiavaldusele kolm võlateatist, kus krediidiandja tuletab kostjale meelde tema lepingulisi kohustusi ja märgib ära võlgnevuse suuruse (tl 20-22). Kohtul puudub alus mitte lugeda neid tõendeid usaldusväärseteks.
12.Kostja vastuväide: Pikendamistasu on käsitatav täiendava intressina laenu kasutamise (pikendatud) aja eest ning seda saab arvesse võtta nii krediidi kulukuse määra arvestamisel kui
ka soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel. Laenu pikendamise tasu ületab oluliselt vastastikuste kohustuste väärtust ja on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra tõttu, mis ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja on seega tühine. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et pikendamistasu on käsitatav täiendava intressina laenu kasutamise (pikendatud) aja eest ning seda saab arvesse võtta nii krediidi kulukuse määra arvestamisel kui ka soorituste väärtuste vahe olulisuse üle otsustamisel. Hageja ei vaidlusta nimetatud seisukohta. Samas kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et laenu pikendamise tasu (33 eurot) ületab oluliselt vastastikuste kohustuste väärtust ja on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra tõttu. Krediidisumma oli 300 eurot ja pikendamistasu 33 eurot ei saa pidada heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olevaks tasuks. Iseenesest peab pikendamisetasu motiveerima laenuvõtjat laenukohustuste õigeaegsele ja kohasele täitmisele.
13.Hageja, arvestades kostja poolt tasutud kogussummat vähendas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista: põhivõlgnevuse summas 271 eurot ja viivise summas 42,70 eurot ning menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu.
14.Maakohus menetles hagi TsMS § 405 järgi lihtsustatud korras ja leiab, et hagi on ülejäänud osas piisavalt tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning maakohus rahuldab hagi summas kokku 313,70 eurot.
MENETLUSKULUD
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab maakohus menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks on summas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas kokku 100 eurot ja õigusabikulu summas 144 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Riigilõivu tasumine on tõendatud kohtule esitatud maksekviitungiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.