Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-7192
Kohtuasi
Y (Y) hagi Q vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
2628 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja W, lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja Q (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Y apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 02.09.2022 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Y kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud kostjal puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Hageja esitas 06.05.2021 Harju Maakohtule hagi Q (kostja, ema) vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras alates 06.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks nõudis hageja kostjalt elatist tagasiulatuvalt.
2.Alates vanemate lahku kolimisest 2007. a on hageja elanud vaheldumisi ema ja isa juures. Aastal 2020 oli hageja vahetult isa ülalpidamisel 06. - 31.05 ning novembris ja detsembris. Aastal 2021 oli hageja vahetult isa ülalpidamisel 01. - 15.03 ja 26. – 31.03, aprillis ning 01. 05.05. Ema elatisevõlgnevus nimetatud perioodide eest on 1292.79 eurot.
3.21.07.2021 dokumendis märkis hageja, et peale hagiavalduse esitamist tasus kostja 2021. a aprilli eest täiendavalt 219 eurot. Koos 03.05.2021 maksega 73 eurot on kostja tasunud seega selle kuu eest elatist kokku 292 eurot ja hageja vähendas vastavas osas nõuet.
4.Tulenevalt sellest, et hagi on esitatud arvestusega, et hageja elab oma isa juures ning menetluse kestel on hageja asunud elama ema juurde, palus maakohus 06.06.2022 kirjaga hagejal täpsustada, kas ta jääb algses hagiavalduses esitatud nõuete juurde (st elatise välja mõistmine kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni). 21.06.2022 esitatud dokumendis märkis hageja, et kostjal on täitmata elatise maksmise kohustus järgmiste perioodide eest: 06.05 31.05.2020 244.90 eurot; november ja detsember 2020 584 eurot; 01. - 15.03.2021 ja 26. 31.03.2021 197.80 eurot; mai 2021 eest 142 eurot. Eelnevast tulenevalt hageja täpsustas nõuet ning palus kostjalt elatise välja mõista summas 1168.70 eurot.
5.Kostja palus jätta 21.06.2021 vastuses hagiavalduse rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 02.09.2022 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt summas 1168.70 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lõikest 1.
7.Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ja elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras. Kuna menetluse kestel on hageja asunud elama kostja juurde, palus kohus 06.06.2022 kirjaga täpsustada, kas hageja jääb esitatud nõuete juurde. Hageja ei ole nõudest loobunud (elatise välja mõistmine kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni), kuid on vastuses täpsustanud, et kostjal on täitmata elatise maksmise kohustus summas 1168.70 eurot. Hageja on isiklikult kohtule kinnitanud, et elab alates veebruarist 2022 kostja juures, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt elatise välja mõistmine kuni hageja täisealiseks saamiseni, vaid üksnes nende perioodide eest, mil kostja hagejale elatist ei tasunud või tasus nõutust vähem.
8.Maakohus leidis, et hageja on õigustatud nõudma tagasiulatuvat elatist PKS § 108 alusel. Maakohus nõustus hagejaga ning leidis, et eespool nimetatud perioodide eest on kostja kohustatud hagejale elatist tasuma tagasiulatuvalt summas 1168.70 eurot.
9.Kuivõrd maakohus jättis rahuldamata nõude, mis puudutas elatise välja mõistmist kuni hageja täisealiseks saamiseni, rahuldas maakohus hagi osaliselt.
2-21-7192 Apellatsioonkaebus
10.Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale. Kaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha vaidlustatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja hagiavaldus täies ulatuses ning jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
11.Maakohus asus ekslikult otsuse põhjendustes seisukohale, et hageja ei ole oma nõudest seoses elatise välja mõistmisega kuni hageja täisealiseks saamiseni loobunud ja seetõttu tuleb hagi rahuldada osaliselt. 21.06.2022 esitas hageja nõude täpsustuse, millest nähtub, et hageja loobus nõudest mõista elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni. Maakohus on ekslikult hageja täpsustusi seoses nõude muutmisega jätnud käsitlemata nõudest loobumisena.
12.Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hagi osaliselt, jaotas ta ebaõigesti ka menetluskulud, jättes need poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Kohus pidanuks lähtuma TsMS § 162 lg-st 2, mille kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele mh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
13.PKS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus võeti vastu 08.12.2021. Nimetatud seadusega muudeti TsMS § 164. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 punkti 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks kaebuse menetlemisega ülemääraseid menetluskulusid.
15.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 punkti 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks seda ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (määrus nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes kaebuse väiteid ega hinda nende kohta esitatud tõendeid.
16.Siinses asjas ei nõustu kostja sellega, et maakohus on otsuse resolutsioonis teinud otsustuse rahuldada hagi osaliselt ning jätnud menetluskulud tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 poolte endi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on õigesti rahuldanud hagi osaliselt. TsMS § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Seejuures on hagejal õigus hagist ka osaliselt loobuda. Osaline loobumine on võimalik eeldusel, et tegu on iseseisva nõudega (st teisi nõudeid on võimalik sellest eraldiseisvalt lahendada). Käesoleval juhul oli tegemist kahe iseseisva nõudega. Toimiku materjalidest nähtub, et menetluse kestel on hageja kolinud kostja juurde, millest tulenevalt palus maakohus hagejal täpsustada, kas ta loobub nõudest mõista kostjalt
2-21-7192 välja elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole sellest nõudest kohtule esitatud 21.06.2021 ega 02.08.2021 dokumentides loobunud. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja loobub mõnest nõudest, tuleb loobumisavaldus teha või vormistada nii, et kohtule ja vastaspoolele oleks see üheselt arusaadav, millisest nõudest hageja loobub. Praegusel juhul ei ole nõudest loobumine hageja vastusest kuidagi väljaloetav. Tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti rahuldanud hagi osaliselt, sest hageja ei ole nõudest mõista kostjalt välja elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni loobunud.
17.Kolleegium selgitab, et isegi kui tõlgendada eelpool nimetatud hageja menetlusdokumente selliselt, et nendest nähtub tahe loobuda edasiulatuva elatise nõudest, ei muudaks see ebaõigeks maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotust. Sellises menetluslikus olukorras kohalduks TsMS § 168 lg 4, mille kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud, kui kostja rahuldas hagi peale selle esitamist. Praeguses asjas kostja hageja tulevikkus suunatud elatise nõuet ei rahuldanud.
18.Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades jaotada kohtuasja menetluskulusid maakohtust erinevalt. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega kohaldas maakohus 02.09.2022 menetluskulusid jaotades õigesti alates 01.01.2022 kehtivat erinormi kulude jaotamiseks alaealise lapse ülalpidamisasjas, st TsMS § 164 lg 1. Kaebuses viidatud Riigikohtu praktikas käsitleti menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, mitte jaotamist.
19.Kolleegium märgib, et isegi kui nõustuda hagejaga, et kulud tulnuks jaotada enne 01.01.2022 kehtinud TsMS-i normide alusel, oleks asjakohane olnud kohaldada TsMS § 163 lg 1, kuna hagi rahuldati osaliselt. Nimetatud sätte üheks alternatiiviks on jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, mis oleks kolleegiumi hinnangul ka praeguses asjas olnud õiglaseks jaotuseks, kuna hageja nõuetest üks rahuldati ja teine jäi rahuldamata.
20.Kuna apellatsioonkaebusega ei ole võimalik taotleda menetluskulude jaotamist hageja soovitud kujul, jääks apellatsioonkaebus menetlusse võtmise korral rahuldamata. Seda arvestades keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 punkti 6 alusel. Ringkonnakohus ei saaks oma otsusega menetluskulusid maakohtu lahendist erinevalt lahendada, mistõttu hageja kaebus on perspektiivitu.
21.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
22.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.