lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-7192/55

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-7192/55
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3433
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-7192/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.12.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2022.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7192

Tsiviilasi

Y hagi Q vastu elatise nõudes 2628 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: W (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (e-post xxx) Kostja: Q (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx) 14.01.2022 eelistung, edasi kirjalikus menetluses

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Qlt Y kasuks elatis perioodide eest 06.05.2020 kuni 31.05.2020, 01.11.2020 kuni 31.12.2020, 01.03.2021 kuni 15.03.2021, 26.03.2021 kuni 31.03.2021 ning 01.05.2021 kuni 31.05.2021 kokku summas 1168,70 eurot.
3.Elatise summa kanda W arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Käesoleva lõpplahendi jõustumisel tühistada 20.05.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, mille kohaselt kohus kohustas Qt täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust Y ülalpidamiseks alates 06.05.2021 tasudes igakuiselt Yle elatist 150 eurot kuus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.05.2021 esitatud ja 19.05.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sündis W ja Q (kostja) kooselust 21.12.2005 tütar Y (hageja). Alates vanemate lahku kolimisest 2007 aastast on hageja elanud vaheldumisi kord ema (kostja) ja kord isa juures. Hageja elas ning oli vahetult ja täielikult isa ülalpidamisel mais, novembris ja detsembris 2020 ning aprillis ja mais kuni hagiavalduse esitamise seisuni 2021. Märtsis 2021 hageja elas isa juures täielikult kuupäevadel 1-15 ja 26-31 ning kostja juures kuupäevadel 17- 24. Märtsi 2021 kuupäevadel 16 ja 25 oli hageja vahetult ülalpidamisel mõlema vanema poolt. Käesoleval ajal hageja elab isa juures. Kõnealusel perioodil kostja on tasunud hagejale elatist 03.05.2021 summas 73 eurot märkides selgitusse elatusraha aprilli 2021 eest. Rohkem kostja hagejale elatist kõne all oleva perioodi eest tasunud ei ole. Seega tagasiulatuv elatis 2020 eest (st 06.05.2020 kuni 31.05.2020; nov. ja dets. 2020) on 828,90 eurot ning elatis 2021 eest (st 1-15 ja 26-31 märts, apr. ning 01.05.2021 kuni 05.05.2021) on summas 463,89 eurot, kokku 1 292,79 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud järgnevast: toidukulud 200 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot; kulutused õppevahenditele sh muude kooliürituste kulud 25 eurot; kulutused tervishoiule- ja hügieenile 50 eurot; kulutused olmetarvetele ja mänguasjadele sh rattad, rulad jne 25 eurot; kulutused vabaaja sisustamisele ja puhkamisele (kinod, teatrid, kontserdid jms, raamatud, reisimised) 75 eurot; kulutused meelelahutusele (enda sünnipäeva korraldamine, sõprade ja lähedaste sünnipäevad; tähtpäevad) 75 eurot; sõidu- ja transpordikulud 20 eurot; klassiekskursioonid 15 eurot; taskuraha 100 eurot; eluasemekulud – eluasemelaen, tasu kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia ja gaasi eest, internet ja TV mõistlikus ulatuses ning hagejale langevas osas 200 eurot; sideoperaatori tasud 11 eurot. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja välja mõista kostjalt igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääras alates 06.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning lisaks

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

tagasiulatuv elatis summas 1 292,79 eurot (perioodi eest 06.05.2020 kuni 31.05.2020, nov. ja dets. 2020, 2021 märts kuupäevadel 1-15 ja 26-31; 2021 aprill ning 01.05.2021 kuni 05.05.2021). 21.07.2021 esitatud dokumendis märkis hageja, et peale hagiavalduse esitamist tasus kostja hageja ülalpidamiseks aprilli 2021 eest täiendavalt 219 eurot. Koos 03.05.2021 maksega summas 73 eurot on kostja tasunud 2021 aprilli eest elatist kokku 292 eurot, millega on aprilli 2021 elatise nõue täidetud ning hageja vähendas vastavas osas oma nõuet. 21.06.2022 esitatud dokumendis märkis hageja, et kostjal on täitmata elatise maksmise kohustus järgmiste perioodide eest: 06.05.2020 kuni 31.05.2020 summas 244,90 eurot, nov. ja dets. 2020 summas 584 eurot (2 x 292); 2021 märtsis kuupäevadel 1-15 ja 26-31 summas 197,80 eurot ning mai 2021 eest summas 142 eurot. Eelnevast tulenevalt hageja täpsustas oma nõuet ning palus kostjalt elatise välja mõista hageja kasuks summas 1 168,70 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta 21.06.2021 vastuses hagiavalduse rahuldamata. Kostja hinnangul püüab hageja seaduslik esindaja kuritahtlikult kohut eksitada esitades hagiavalduses valesid faktiväiteid. Nimelt ajaperioodi mai 2020 kuni juuni 2020 osas on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja teinud otsuse kohtuasjas nr 2-20-10647, kus on väljatoodud ning kontrollitud kõik asjaolud sh vaidlusaluse küsimusena ka lapse asukoht. Samuti ei elanud hageja oma isa juures ajavahemikus 15.06.2020 kuni november 2020, ehk kokku järjestikku 4,5 kuud kuna isa osas alustati juunis 2020 kriminaalasi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel seoses hageja kehalise väärkohtlemisega ning lõpetati konfliktivahendusega isa ja lapse vahel. Kostja lisas veel, et kohtuotsusest nr 2-20-10647 nähtub, et hageja seaduslik esindaja W peab jätkuvalt tasuma eelneva perioodi eest elatise võlgnevust 425 eurot eurot, millest kohtutäituri abil on kostja kätte saanud 182,09 eurot ning käesoleva ajani on tasumata 242,91 eurot. Samuti selgitas kostja, et on alates 01.01.2021 tasunud tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kuutasu alammäärast 584 eurot pool so 292 eurot igakuist elatist, kuid osade kaupa ehk iga nädala võrdselt nt 73 kuna hageja on kurtnud, et elatis ei jõua temani, isa (hageja seaduslik esindaja) tasub hagejale mõeldud elatise arvelt oma võlgasid, tasumata arveid ja laps on seetõttu söömata. Lisaks ei osta hageja seaduslik esindaja hagejale igapäeva eluks vajaminevaid asju (riided, hooldusvahendid, hügieenitarbed jms). Alates 01.01.2021 – 21.06.2021 on kostja vabatahtlikult tasunud elatist kokku ca 1105 eurot va 01.0331.03.2021 perioodi eest, kuna pool sellest kalendrikuust elas hageja kostja juures. 20.05.2021 kohtumääruse nr 2-21-7192 alusel tasus kostja hagi tagamiseks 150 eurot maikuus ning 150 eurot juunikuu eest ning lisaks tasus kostja puuduoleva, et elatise summaks oleks ühes kalendrikuus 292 eurot. Kostja ei pea põhjendatuks seega hagi rahuldamist elatise väljamõistmiseks, kuna kostja tasub vabatahtlikult elatist. Lisaks sellele ei nõustu kostja hageja seadusliku esindajaga novembrikuu 2020 elatise nõude osas, kuna alaealine hageja jõi isa juures xxx asuvas korteris ning tekitas endale füüsiliselt lõikudes kehavigastusi sattudes haiglasse ning hagejaga tegeles kostja mitte hageja seaduslik esindaja. Seaduslik esindaja oli alaealise hageja jätnud üksinda nädalaks ajaks koju, samal ajal kui ta ise tegi illegaalselt tööd Viljandis. Novembrikuus oli alaealine hageja nii kostja kui ka hageja seadusliku esindaja juures ning kostja täitis oma ülalpidamiskohustust. Hageja on korduvalt isa juurest

minema jooksnud. Tegelikkuses elab/on hageja suurema osa ajast koos poiss-sõbraga (X). Hageja on selgitanud, et poiss-sõber annab talle koguaeg taskuraha, ostab asju, mida laps igapäevaselt vajab ja viib hagejat koguaeg sööma. Hageja töötab alates 14.06.2021 kaupluses XXX 15 päeva kuus ning elab käesoleval ajal (seisuga 18.06.2021) 75% poiss-sõbra juures ning isa annab hagejale üksnes 100 eurot kuus vaatamata sellele, et kostja kannab vabatahtlikult hageja arveldusarvele igakuiselt elatist summas 292 eurot. Kostja selgitas, et tasub elatist vabatahtlikult, ostab lapsele riideid, jalanõud, süüa ja alati ausalt ning tegi tasaarvelduse nende kuude lõikes, kus hageja pool kuud kostja juures elas (nagu käesoleva aasta märtsis). Hageja seaduslik esindaja ei ole oma hagis tõendanud väidetavat lapse viibimist tema juures, seega tema väited on paljasõnalised, tõendamata ja alusetud. 13.06.2022 teavitas kostja, et hageja elab alates 14.01.2022 kostja juures. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus selgitab, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja W (tlk 6, 11-14). Puudub vaidlus, et kostja ei elanud hagejaga hagiavalduse esitamise ajal igapäevaselt koos. Hagejal oli seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks kuni selle ajani, mil

ta kostja juurde kolis. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4.Esialgses hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ning elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras. Kuna menetluse ajal on hageja asunud elama kostja juurde, siis palus kohus 06.06.2022 kirjaga hagejal täpsustada, kas ta jääb oma esitatud nõuete juurde (tlk 144). Hageja ei ole oma nõuetest loobunud (s.h elatise välja mõistmine kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni), kuid on täpsustanud, et kostjal on täitmata elatise maksmise kohustus 06.05.2020 kuni 31.05.2020 eest summas 244,90 eurot, november 2020 eest summas 292 eurot, detsember 2020 eest summas 292 eurot, 2021 märtsis kuupäevade 1-15 ja 26-31 eest summas 197,80 eurot mai 2021 eest summas 142 eurot.
5.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses enne hagiavalduse esitamist tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kuigi kostja on oma menetlusdokumentides välja toonud, et on ostnud hagejale ka riideid, jalanõusid ja süüa, siis ühtegi tõendit ei ole kostja oma väidete tõendamiseks esitanud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisulinekokkulepe teise vanemaga.
6.Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma ka tagasiulatuvat elatist PKS § 108 alusel. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Käesoleval juhul on 21-25.05.2020 kirjavahetuse ning ka 31.10.2020 kirjavahetusega leidnud tõendamist, et kostjalt on palutud ülalpidamiskohustuse täitmist (tlk 21-24). Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks käesoleval juhul kostjale iseenesest ebamõistlikult koormav ning asetaks teda äärmiselt raskesse olukorda.
7.Kuna elatise suuruse ja hageja igakuiste kulude osas pooltel vaidlus puudus, siis ei pea kohus vajalikuks anda ka oma hinnangut hagiavalduses märgitud hageja igakuiste kulude vajalikkuse ja mõistlikkuse osas. Kuna aga kostja on vaidlustanud elatise tasumise kohustuse hageja poolt väljatoodud perioodidel, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata, kas ja millises ulatuses on kostja olnud kohustatud hagejale elatist vaidlusalusel perioodil tasuma. 7.1 Perioodil 06.05.2020 kuni 31.05.2020 on kostjal hagimaterjalide kohaselt tasumata 244,90 eurot. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on 21.05.2020 kuni 25.05.2020 ekirjavahetusega leidnud tõendamist, et hageja viibis mais 2020 isa juures (tlk 21-22).

Nimetatud e-kirjavahetusest võib järeldada, et kostja ei vaidlusta, et laps viibib isa juures alates 01.05.2020 ning alates maist on ta nõus ka elatist tasuma. Samuti on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-10647 oma 25.11.2020 kohtuotsuse p-s 35 ja 39 tuvastanud, et kostja arvestas täitmisavalduses lisaks asjaoluga, et hageja viibis alates 01.05.2020 kuni 15.06.2020 isa juures ning et vanemate vahel puudub vaidlus, et laps (hageja) viibis alates 01.05.2020 kuni 15.06.2020 isa juures (tlk 48-53). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks mai 2020 eest elatist hagejale tasunud või oma ülalpidamiskohustust muul moel täitnud. Seega on perioodi eest 06.05.2020 kuni 31.05.2020 põhjendatud elatise suuruseks kokku 244,90 eurot (s.o 292/31 * 26). 7.2 Novembri 2020 eest on kostjal hagimaterjalide kohaselt tasumata 292 eurot ning detsembri 2020 eest samuti 292 eurot. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hageja ütlustega leidnud tõendamist, et 2020 aasta novembris ja detsembris elas hageja nii oma isa, kui ka oma poiss-sõbra juures (tlk 143). Seega ei ole hageja novembris ega ka detsembris kostja juures elanud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemad ei vabane oma ülalpidamiskohustuse täitmisest juhul, kui laps elab või viibib mujal, kui oma vanemate juures. Seega oli kostjal kohustus hagejat ülal pidada ka ajal, mil hageja viibis oma poiss-sõbra juures. See, kas ja millises ulatuses hageja poiss-sõber hagejat samal ajal toetas, ei oma ülalpidamiskohustuse täitmise juures tähtsust ega vabasta kostjat elatise tasumisest. Novembri 2020 eest elatise mittetasumist kostja poolt ei vabasta ka kostja poolt väljatoodud asjaolu, et hageja oli nädalaks ajaks jäetud üksinda. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks novembri ja detsembri 2020 eest elatist hagejale tasunud või oma ülalpidamiskohustust muul moel täitnud. Seega on hageja elatise nõue novembri 2020 ja detsembri 2020 eest põhjendatud summas 584 eurot (292 x 2). 7.3 Märtsi 2021 eest on kostjal hagimaterjalide kohaselt tasumata 197,80 eurot (s.o kuupäevad 1-15 ja 26-31). 14.01.2022 toimunud eelistungil on kostja kinnitanud, et ei vaidlusta hageja viibimist isa juures nimetatud kuupäevadel (tlk 125, 00:31:26). Kohus asub seisukohale, et 16.03.2021 ja 25.03.2021 e-kirjadega on ka leidnud tõendamist, et perioodil 01-15 ja 2631 märts 2021 elas hageja isa juures ning oli seega järelikult ka isa ülalpidamisel (tlk 74, 75). 16.03.2021 kostja e-kirja kohaselt tuli hageja 16.03.2021 koju tagasi (s.o kostja juurde) ning 25.03.2021 e-kirja kohaselt otsustas hageja isa juurde tagasi minna. Lisaks tõendab, et hageja elas perioodil 01-15 ja 26-31 märts 2021 isa juures Elisa Eesti AS-i mobiilinumbri xxxxxxxx (hageja telefoninumber) mastiinfo andmed (tlk 76-89). Nimetatud mastiinfo andmete kohaselt on hageja viibinud perioodil 01.03.2021 – 15.03.2021 ja 26.03.2021 – 31.03.2021 Ristiku tugijaama piirkonnas, mis on hageja isa elukoha piirkond. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks märtsi 2021 eest hagejale elatist tasunud või oma ülalpidamiskohustust muul moel täitnud. Seega on elatise nõue märtsi 2021 põhjendatud summas 197,80 eurot (s.o 292/31 * 21). 7.4 Mai 2021 eest on kostjal tasumata hagimaterjalide kohaselt 142 eurot. Käesoleva kohtuotsuse p-s 7.3 on kohus tuvastanud, et alates 26.03.2021 läks hageja isa juurde tagasi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja ei oleks mais 2021 isa juures elanud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud hageja seaduslikule esindajale mai 2021 eest 150 eurot ning hagejale endale kokku 292 eurot (tlk 106). Kohus selgitab, et kui hageja seaduslik esindaja soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et mai 2021 elatise osas oleks olnud vanematel kokkuleppeid elatise tasumises hageja enda arveldusarvele. Kostja on küll 15.01.2021 küsinud nõusolekut hageja kontole raha kandmiseks, kuid hageja seaduslik esindaja on 15.01.2021 e-kirjas vastanud, et hageja arveldusarvele võib kanda elatise võlgnevuse (tlk 58). Seega asub kohus seisukohale, et kokkulepe oli üksnes elatise võlgnevuse osas ehk enne 15.01.2021 sissenõutavaks muutunud elatise osas. Eeltoodust tulenevalt on hageja elatise nõue mai 2021 eest põhjendatud summas 142 eurot (292-150). 7.5 Seega on kostjal hagejale kokku tasumata elatis summas 1168,70 eurot.

8.21.06.2022 dokumendis on hageja kinnitanud, et kostja on peale hagiavalduse esitamist täitnud ülalpidamiskohustuse selliselt, et alates juunist 2021 kuni jaanuar 2022 (k.a) on elatise maksmise kohustus hageja ees täidetud (tlk 153 pöördel). Hageja on isiklikult kohtule kinnitanud, et elab alates veebruarist 2022 kostja juures (tlk 143). Seega ei ole põhjendatud kostjalt elatise välja mõistmine kuni hageja täisealiseks saamiseni, vaid üksnes nende perioodide eest, mil kostja hagejale elatist ei tasunud või tasus nõutust vähem.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodide eest 06.05.2020 kuni 31.05.2020, 01.11.2020 kuni 31.12.2020, 01.03.2021 kuni 15.03.2021, 26.03.2021 kuni 31.03.2021 ning 01.05.2021 kuni 31.05.2021 kokku summas 1168,70 eurot.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Samuti märgib kohus, et kuna käesoleval juhul oli vaidluse ese elatise nõue, mille poolteks on hageja ja kostja, siis ei tähtsust asjaolud ega tõendid, mis puudutavad hageja nõuet W vastu ning selle täitmist.
11.Kohus on 20.05.2021 määrusega rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ning kohustanud tasuma kostjat igakuiselt hagejale elatist 150 eurot kuus kuni käesolevas

tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Seega tuleb käesoleva lõpplahendi jõustumisel hagi tagamine tühistada. Menetluskulud

12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja