1.Jätta rahuldamata XXXhagi XXXja XXXvastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja kahju hüvitamiseks.
Menetluskulud
2.Tsiviilasja menetluskulud jätta XXX kanda.
3.Mõista XXX välja XXX kasuks menetluskulud summas 1032 (üks tuhat kolmkümmend kaks) eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue
1.1999. aastal jõudis põllumajandusministri käskkirjaga nr 66 lõpule haldusmenetlus, mille tulemusena jäeti mitmed Tartu Maakonnas Tähtvere vallas asuvad maaüksused nende omandireformi käigus tagastamise asemel riigi omandisse. Maaüksuste tagastamiseks õigustatud isikud olid XXX, XXX ja XXX. Käskkirja andmise hetkel oli põllumajandusminister hageja. Käskkirja nr 66 andmisele järgnesid mitmed XXX, XXX ja XXX algatatud kohtumenetlused. Kohtud jätsid käskkirja nr 66 õigusvastaseks tunnistamata ning kaebused rahuldamata.
2.13.03.2014 käskkirjaga nr 49 otsustas ametist lahkuv põllumajandusminister XXX uuendada haldusorgani initsiatiivil haldusmenetluse käskkirja nr 66 kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Uuendatud haldusmenetluses osalesid XXX XXX esindajana ning XXX XXX esindajana.
3.Hageja ametiajal läbi viidud uuendatud haldusmenetluses andis hageja ministrina 13.09.2014 käskkirja nr 127. Muu hulgas jäeti käskkirjaga XXX esindatud XXX taotlus haldusmenetluse uuendamiseks rahuldamata ning tema suhtes haldusmenetlus lõpetati, 1999. aasta käskkiri nr 66 otsustati jätta kehtetuks tunnistamata. XXX esindatud XXX puudutavas osas haldusmenetlus peatati XXX surma tõttu kuni menetluses saavad osaleda kindlaks tehtud pärijad. Käskkirjale nr 127 esitati kostjate kui menetlusosaliste esindajate poolt kaebus halduskohtule (kohtuasi nr 3-14-52418).
4.11.04.2014 avaldas XXX ajalehe Postimees äriuudiste internetilehel E24.ee pressiteate „XXX: XXX valetab süüdimatult“. 12.04.2014 avaldas XXX internetiväljaandes Telegramm pressiteatega analoogse sisuga artikli „XXX: XXX valetab süüdimatult“. 25.01.2015 edastas XXX Riigikogu fraktsioonide üldaadressidele ja fraktsioonide liikmetele e-kirja pealkirjaga „Kes peaks uurima põllumajandusministri sobinguid?“. Kirjas esitati hageja kohta ebaõigeid väiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid.
5.11.03.2015 edastasid mõlemad kostjad ühiselt Riigikogu liikmetele ja muudele isikutele hagejat halvustava ja laimava sisuga taotluse, milles nõudsid, et „[---] koalitsioonivalitsuse moodustamise kõneluste raames välistada võimalus, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond asuks uuesti juhtima Põllumajandusministeeriumi ja et XXX asuks mistahes ministri ametikohale“.
6.Kostjad on avaldanud hagejat puudutavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. XXX on 11.04.2014 pressiteates ja sellega analoogse sisuga 12.04.2014 väljaandes Telegramm ilmunud artiklis avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited ning hagejat puudutavad ebakohased väärtushinnangud: a) „XXX: XXX valetab süüdimatult“ – pealkiri sisaldab ebaõiget faktiväidet, sest hageja ei ole mis tahes isikutele edastanud valeinformatsiooni. Tegemist on ka negatiivse väärtushinnanguga, mis iseloomustab hagejat kui valelikku isikut; (b) „XXX tegelikult valetas nendele inimestele,
et need maad jäetakse riigi omandisse tulenevalt avalikust huvist, millena esitleti Põllumajandusülikooli katsebaasi säilitamise vajadust, kuigi nendest maadest ei jõudnud mitte ükski hektar ülikooli kasutusse ega ka omandisse. Viidatud dokumendis ütleb XXXselgesõnaliselt, et maade riigistamise motiiv oli majanduslik omakasu“ – hageja ei ole mis tahes isikutele edastanud ebaõiget informatsiooni. Avalik huvi maade riigi omandisse jätmiseks oli vaieldamatult olemas. Hageja ei ole saanud maade riigi omandisse jätmisest mis tahes omakasu. Loodud väärtushinnang teotab hageja au, jättes temast mulje kui ebaausast ja korruptiivsest isikust; (c) „XXXjättis aga targu ütlemata, et tema poolt juhitud ministeerium manipuleeris kohtuga, kohtu ja kaebaja ees valetades ning kohtu eest olulisi tõendeid varjates. Ehk ajal, mil Põllumajandusministeerium kaitses kohtus veel väidet, millega need maad olid vajalikud Põllumajandusülikooli katsebaasi säilitamiseks, valmistas minister XXXministeeriumis juba ette riigiettevõtte XXXärakantimist“ – hageja ega ministeerium ei ole kohtute ega mis tahes muude isikutega manipuleerinud, kohtu eest ei ole varjatud mis tahes tõendeid. Hageja ei ole ette valmistanud mis tahes ettevõtte „ärakantimist“; (d) „Põllumajandusminister otsustas 6. septembril 2013.a luua Põllumajandus- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Maaameti ja Tartu Maavalitsuse juristidest ja ekspertidest töörühma, kes asus neid kahtlusi kontrollima [---]“ – ministeeriumis loodud töörühma ülesandeks oli hinnata 1999. aasta käskkirja nr 66 seonduvat avalikku huvi. Töörühma ülesandeks ega väljundiks ei ole mitte kunagi olnud hinnang hageja tegevusele, selle seaduslikkusele või muudele „kahtlustele“. Väide loob väärtushinnangu, et hageja tegevuses on midagi ebaseaduslikku, mille osas on riigi võimustruktuuril (ministeeriumil) kahtlused; (e) „XXXaga ei kõrvalda selle väitega neid vastuolusid, millised küsimused on talle esitanud põllumajandusministeeriumis kooskäinud töörühm miks täitis XXXÜlemnõukogu otsust vaid valikuliselt, viies samal ajal maade riigiomandisse jätmisega ellu ka ebaseadusliku XXX rendimaade konkursi ja riigiettevõtte aktsiate erastamise?“ – Selliseid küsimusi ei ole töörühm esitanud hagejale ega ühelegi teisele isikule. AS-ile XXXrendile antud maade konkurss ega aktsiate erastamine ei ole olnud ebaseaduslik. Väide loob väärtushinnangu, et hageja on ebaseaduslikult ning petlikult täitnud enda kohustusi; (f) „Tekib aga küsimus, et kuidas saab teostada sõltumatut juriidilist analüüsi üldse isik, kelle enda ebaseaduslik tegevus on samuti uurimise all? Vähegi adekvaatselt toimivas riigis peaks sellega tegelema kas Riigikontroll, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon või lausa Riigiprokuratuur“ – hageja mis tahes tegevus ei ole uurimise all, tegevus ei ole olnud ebaseaduslik. Viited Riigikontrollile, korruptsioonivastasele komisjonile ja prokuratuurile loovad väärtushinnangu, et hageja on rikkunud seadust, hallanud vääralt riigi vara ning pannud toime korruptsioonisüüteo.
7.25.01.2015 kirja autoritena tuleb käsitleda mõlemat kostjad ühiselt. Enda ühises 11.03.2015 e-kirjas märgivad kostjad, et „Pöördusime k.a. 25. jaanuaril sama taotlusega Riigikogu fraktsioonide poole [---]“, st kuigi 25. jaanuari 2015 kirja on edastanud Toomas Marga, käsitlevad selle autoritena kostjad end ühiselt.
8.Kirjas on kostjate poolt avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited ning hagejat puudutavad ebakohased väärtushinnangud: a) „Kes peaks uurima põllumajandusministri sobinguid?“ – pealkiri sisaldab valeväidet, ühtegi sobingut ei ole hageja toime pannud. Tegemist on ka ebakohase väärtushinnanguga, sest jätab hagejast mulje kui ebaausast isikust; (b) „Pöördun Eesti avalikkuse poole informeerimaks, et meil tegutseb põllumajandusministri ametis XXX näol inimene, kes on kas väga jultunud või väga lihtsameelne“ – tegemist on otseselt solvava avaldusega hageja suhtes, väärtushinnang loob hagejast negatiivse kuvandi; (c) „Sobingud, milledel allpool peatun, on saanud alguse XXX ministriksoleku ajal juba aastast 1999, kuid mis jätkuvad kahetsusega tänaseni“ – hageja ei ole ühtegi „sobingut“ toime pannud ega jätka selle toimepanemisega; (d) „Eesti Vabariik võttis 90ndatel eesmärgiks Nõukogude okupatsiooniga õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise ja omandiõiguse rikkumisega tehtud ebaõigluse heastamise. Sotsiaaldemokraadist põllumajandusminister XXX arvas aga teisiti, mistõttu ühte Eesti
omavalitsusse iseseisvuse taastanud õigusriik ei jõudnudki“ – väärtushinnang loob hagejast kuvandi isikuna, kes seisab vastu ebaõigluse heastamisele ning õigusriigi põhimõtetele; (e) „XXX jättis nimelt 14. detsembril 1999 ja 20. aprillil 2000 kahe oma käskkirjaga Tähtvere vallas Tartumaal riigi omandisse suurusjärgus 3000 ha 147 endise talu ja rohkem kui 260 õigusjärgse omaniku põllumaid, et kantida need oma sõbra, XXX seotud ettevõttesse AS XXX. Nende varade turuväärtus ulatub täna ca 100 mln euroni“ – hageja ei ole mitte midagi kuskile „kantinud“. Hageja viis ministrina läbi igati seadusliku omandireformi menetluse, sh AS XXXerastamise; (f) „7. märtsil 2013 asus põllumajandusministeeriumi poolt kokkukutsutud ekspertide töörühm seisukohale, et nende põllumaade riigi omandisse jätmine oli ebaseaduslik. Kuna see vaidlus on läbinud ka kolm kohtuastet, leidsid eksperdid ometigi, et kohus on teinud diskretsioonivea, kuna ministeerium manipuleeris kohtuga. Põllumajandusministeeriumi seisukoht nendes küsimustes muutus aga 180 kraadi, kui ministriks sai uuesti XXX“ – töörühm ei ole leidnud, et maade riigi omandisse jätmine oleks olnud ebaseaduslik; (g) „Käimasoleva kohtumenetluse (vt haldusmenetlus nr 3-14-52418) raames teeb minister XXXtäna juba meeleheitlike jõupingutusi, et see ei jõuakski sisulise vaidluseni“ – kohtuvaidlus toimub kostjate esindatud isikute ja põllumajandusministeeriumi vahel ja puudutab taaskord käskkirja nr 66 tühistamist. Hageja on teinud vaid enda tööd ministeeriumi juhina, et kaitsta ministeeriumi huve ning mitte vaielda juba 15 aastat tagasi kohtus lahendatud vaidlust uuesti; (h) „3. juulil 2000, seega kohe peale maade riigistamist, otsustas XXXneed maad panna fiktiivse rendikonkursi kaudu avalikule enampakkumisele“ – täna AS-i XXXkasutuses olevate maade rentimise konkurss ei ole olnud fiktiivne ega mis tahes muul viisil ebaseaduslik. Alusetult on loodud ebakohane väärtushinnang hageja ebaseaduslikust tegevusest ja ebaausast käitumisest; (i) „Ministeeriumi töörühm leidis, et ebaseaduslik oli ka nende maade rendileandmise konkurss ja rendilepingu sõlmimine AS-iga XXX. Rendikonkursilt kõrvaldati sh ebaseaduslikult firma, kes tegi rohkem kui 60 korda kõrgema rendihinna pakkumise“ – Selliseid järeldusi töörühm teinud ei ole. Konkurss on olnud igas aspektis seaduslik, ühtegi pakkujat ei ole kõrvaldatud ebaseaduslikult; (j) „Põllumajandusministeeriumi positsioon muutus aga jällegi kardinaalselt, kui aprillis 2014 sai uueks ministriks XXX, ehk mees, kes omal ajal kõik need sobingud jõustas“ – hageja ei ole mis tahes „sobinguid“ toime pannud ega neid jõustanud. Negatiivne väärtushinnang hagejast kui ebaausast isikust; (k) „Põllumajandusministeerium on 2. oktoobril 2014 koostanud Euroopa Komisjonile vastuse kahtluste hajutamiseks, kuid paraku on esitatud uurimisasutusele lausa valeandmeid“ – valeandmeid Euroopa Komisjonile esitatud ei ole. Negatiivne väärtushinnang hageja tegevuse kohta; (l) „See rendivõlgnevus kaduski, ja koos sellega ka kogu vaidlus kohtust, kui XXX saabumisega ministeeriumisse otsustati hakata renditasu sisse arvestama ka ettevõtja poolt mullaviljakuse tõstmiseks teostatud tootmiskulusid (nt väetamine, lupjamine, umbrohutõrje jms)“ – kohtuasi lõppes kompromissi sõlmimisega, ministeerium ei pidanud mõistlikuks ega otstarbekaks jätkata õiguslikult halva perspektiiviga vaidlust. Loodud on hagejast negatiivne väärtushinnang, mille kohaselt hageja on loonud ministrina teatud isikutele ebaseaduslikult eeliseid; (m) „Sellist idiootsust ei usuks, kui see kõik poleks mustvalgel kirjas ministeeriumi vastuskirjas Euroopa Komisjonile“ – tegemist on otseselt vulgaarse solvanguga hageja suhtes; (n) „Tahaks kõige selle peale vaid küsida, et kes kaitseb Eesti Vabariigis kodanikke ministri sobingute, omavoli ja ringkäenduse eest? Kas praegune põllumajandusminister on ikka oma otsustes sõltumatu? [---] Kas te tõesti tahate sellist inimest veel näha Riigikogus ja valitsuses?“ – hageja ei ole toime pannud sobinguid, omavoli ega ringkäendust. Hageja ei ole oma töös ministrina olnud erapoolik. Otseselt negatiivne väärtushinnang hageja suhtes, keda kujutatakse ebausaldusväärse ja ebaausa isikuna, kes rikub seadust.
9.Mõlemad kostjad on 11. märtsi 2015 kirjas avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited ning hagejat puudutavad ebakohased väärtushinnangud: (a) „7. märtsil 2013.a asus põllumajandusministeeriumi poolt kokkukutsutud ekspertide töörühm
järelvalvemenetluses seisukohale, et nende põllumaade riigi omandisse jätmine oli ebaseaduslik. Kuna see vaidlus on ühes kaasuses varasemalt läbinud ka kolm kohtuastet, leidsid eksperdid siiski, et kohus on teinud diskretsioonivea, kuna põllumajandusministeerium manipuleeris kohtuga, varjates kohtu eest olulist infot. Ministeeriumi töörühma seisukohti asuti uuesti eitama, kui põllumajandusministriks sai 7. aprillil 2014.a taas XXX“ ; (b) „Põllumajandusminister XXX otsustas juba 3. juulil 2000.a, seega vaid kakspool kuud peale maade riigi omandisse jätmist, panna need maad fiktiivse rendikonkursi korras avalikule enampakkumisele“; (c) „Ekspertidest koosnev põllumajandusministeeriumi töörühm leidis, et ka nende maade rendileandmise konkurss ja rendilepingu sõlmimine AS-iga XXX oli ebaseaduslik. Rendikonkursilt kõrvaldati sh ebaseaduslikult firma, kes tegi rohkem kui 60 korda kõrgema rendihinna pakkumise“; (d) „Ministeeriumi positsioon muutus aga jällegi risti vastupidiseks, kui uueks põllumajandusministriks sai XXX, ehk isik, kes omal ajal kõik need toimingud ja lepingud jõustas. Ministeerium kutsus koheselt vaidluse kohtust tagasi“; (e)„Kahtluse kohaselt on AS XXX saanud 15 aastaga riigilt minister XXX abiga ca 3 mln eurot ebaseaduslikku riigiabi, mille osutamine veelgi jätkub“ – AS XXX ei ole saanud ebaseaduslikku riigiabi ning isegi, kui selline Euroopa Komisjoni otsus oleks olemas või tehakse tulevikus, ei ole hageja osutanud sellele mis tahes „abi“. Negatiivne väärtushinnang hageja tööülesannete ebaausa täitmise kohta; (f) „Põllumajandusministeerium on 2. oktoobril 2014.a koostanud Euroopa Komisjonile vastuse kahtluste hajutamiseks, kuid paraku on esitatud uurimisasutusele valeandmeid“.
10.Hageja on seisukohal, et eeltoodud väidete ja hinnangute kohaselt on kostjate käsitluses „ministeerium“ ja „põllumajandusministeerium“ selgelt hageja sünonüüm. Ministeeriumile suunatud süüdistused ja laim on tegelikkuses suunatud otseselt hagejale kui ministrile.
11.Kostjad peavad tõendama, et hageja on isikutele esitanud valeinformatsiooni, saanud majanduslikku omakasu, hageja tegevus on ministeeriumi ekspertide seisukohal olnud ebaseaduslik jms. Avaldatud väited teotavad hageja au ning väärikust. Kostjate tegevus on õigusvastane. Hageja on elukutseline poliitik, ettevõtja ning avalik teenistuja, st laitmatu maine avalikkuse ees ning au ja väärikus on hagejale ülimalt olulised nii professionaalselt kui ka eraelus. Hageja nõuab eelneva alusel kostjatelt tema kohta 25.01.2015 ja 11.03.2015 kirjades, 12.04.2014 väljaandes Telegramm ilmunud artiklis ning 11.04.2014 pressiteates esitatud teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid ümber lükkavate avalduste edastamist kõikidele kirjade ja pressiteate adressaatidele ning vastava avalduse avaldamist internetiväljaandes Telegramm.
12.Hageja palub kohtul VÕS § 1055 lg 1 alusel keelata kostjatel hagejale jätkuv kahju tekitamine. Hageja leiab, et õiglane ja mõistlik rahasumma temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks on 15 000 eurot. Hageja leiab, et summa tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt.
13.Kostjate tegevuse tulemusena on XXX olnud sunnitud kasutama enda õiguste kaitsmiseks professionaalset õigusabi. Hageja on kohustatud tasuma osutatud teenuste eest advokaadibüroole Tark Grunte Sutkiene 519,20 eurot. Hageja palub VÕS § 131 alusel mõista eeltoodud varaline kahju välja solidaarselt kostjatelt.
14.Kostjad püüavad väita justkui oleks hagejat puudutavate mis tahes andmete või hinnangute avaldamine igal juhul lubatud, sest tegemist on endise ministriga ja avaliku elu tegelasega. Avaliku elu tegelane ei ole PS § 17 kaitsealast väljas ning tema isiklikud õigused ei saa olla tavainimesest vähem kaitstud. Isiklike õiguste teotamist saab õigustada ainult väga kaalukas avalik huvi, mis põhineb objektiivsetel faktidel. Asjaolu, et hageja on poliitik ja avaliku elu tegelane, ei saa anda isikutele vaba voli avaldada tema kohta mis tahes valeandmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid selleks, et „tõstatada kahtlusi“ nagu väidavad kostjad.
15.Hageja palub kohustada kostjaid ümber lükkama 25.01.2015 kirjas ja 11.03.2015 kirjas avaldatud hageja au teotavad ja ebaõiged faktiväited. Kohustada kostjat II ümber lükkama
11.04.2014 pressiteates ja 12.04.2014 väljaandes Telegramm ilmunud artiklis avaldatud hageja au teotavad ja ebaõiged faktiväited. Kohustada kostjaid edastama au teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid ümber lükkav avaldus 25.01.2015 ja 11.03.2015 kirjade kõikidele adressaatidele. Kohustada kostjat II avaldama au teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid ümber lükkav pressiteade väljaandes www.e24.ee ja au teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid ümber lükkav avaldus internetiväljaandes Telegramm. Kohustada kostjaid hoiduma hageja isiklike õiguste kahjustamisest tulevikus ning keelata kostjatel mis tahes viisil ja mis tahes isikutele avaldamast andmeid, väiteid ja hinnanguid seoses hageja tegevusega AS-i XXX kasutuses olevate maade riigi omandisse jätmisega ilma hageja eelneva heakskiiduta. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest summas 15 000 eurot. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hüvitis varalise kahju eest summas 519,12 eurot. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited
16.Kostjad hagi õigeks ei võta ega tunnista nende vastu suunatud nõudeid. Kostjad on seisukohal, et XXX 11.04.2014 pressiteates, XXX 25.01.2015 pöördumises ning XXX ja XXX 11.03.2015 ühistaotluses tehtud avaldused ei sisalda ebaõigeid faktiväiteid.
17.XXX on tunnistatud Tartu maakonna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsustega XXXtalu maade tagastamise õigustatud subjektiks 20,435 ha suuruses osas. 27.04.1995 otsusega tunnistati XXX1/6 osas ka XXX (endise XXX talu) kinnistu õigustatud subjektiks. XXXon tunnistatud Tartu maakonna õigusvastaselt võõrandatud vara Tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsuse alusel XXX talu endise XXX 22,18 ha suuruse kinnistu nr 6252 osas õigusjärgseks omanikuks 1⁄2 mõttelises osas. XXX on taotlenud maade tagastamist ja pole tänaseni nõustunud vastu võtma kompensatsiooni.
18.15.08.1997 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 616 kujundatakse Tartu Riigimajand ümber AS-iks XXX. Riigile kuuluvate 100% aktsiate valitsejaks määratakse Põllumajandusministeerium. Selle korraldusega sai põllumajandusministrist AS XXX üldkoosoleku esindaja. 22.03.1999 allkirjastas põllumajandusminister XXX käskkirja nr 66, millega otsustati jätta riigi omandisse 89,97 ha põllumaid, teiste seas XXX, XXX ja XXX maaüksused. Käskkirjas tuuakse välja maade riigi omandisse jätmise põhjusena seos vajadusega säilitada Põllumajandusülikooli õppebaas. Sellise selgitusega oli see avaliku huvi põhjendus aga juba käskkirja allkirjastamise hetkest fiktiivne (teeseldud), kuna XXX, XXX ja XXX katastriüksused pole mitte kunagi teeninud Eesti Põllumajandusülikooli õppebaasi vajadusi.
19.H. Marga otsustas 29.06.1999.a esitada Tartu Maakohtu halduskohtusse kaebuse, millega vaidlustas Tähtvere Vallavalitsuse korralduse, millega jäeti tagastamata Tähtvere vallas asuv maatükk, ja EV põllumajandusministri 22.03.1999 käskkirja nr 66, kuna XXX arvates rikuti nende õigusaktidega tema õigusi. Kuigi hageja väidab vastupidist, siis ei ole 22.03.1999 ministri käskkirja nr 66 üle kohtulikes vaidluses senini mitte ühtegi muud jõustunud kohtulahendit.
20.19.10.1999 tegi Vabariigi Valitsus põllumajandusminister I. XXXle ülesandeks ühe kuu jooksul läbi vaadata AS XXXtegevuse jätkamise otstarbekus riigi äriühinguna. Põllumajandusminister teatas 26.11.1999 vastuskirjas, et: „AS XXXtegevuse jätkamine riigi äriühinguna ei ole pikemas perspektiivis vajalik, kuid tulenevalt vajadusest lõpetada maade kinnistamine, mis oluliselt suurendab riigile kuuluvate AS XXXaktsiate turuväärtust, on otstarbekas aktsiaseltsi XXXtegevuse jätkamine riigi äriühinguna aastani 2001“. Hageja poolt 14.12.1999.a allkirjastatud käskkirja nr 176 „AS XXXmaa katastriüksustena riigi omandisse jätmine“ alusel jäeti riigi omandisse 31 maaüksust kogupindalaga 2 962,9 ha. Põllumajandusminister I. XXXpoolt 20.04.2000.a allkirjastatud käskkirja nr 131 „ Maa riigi omandisse jätmine“ alusel jäeti riigi omandisse 2 maaüksust kogupindalaga 36,4 ha seoses jällegi vajadusega säilitada Põllumajandusülikooli õppebaas.
21.Põllumajandusminister moodustas viidatud taotluste alusel nõuandva töörühma. Töörühma eesmärk oli kontrollida kaebajate taotlustes esitatud aluseid haldusmenetluse uuendamiseks ning selgitada välja, kas esineb jätkuvalt avalik huvi käskkirjas nr 66 nimetatud maa riigi omandis hoidmiseks. Samuti oli töörühma ülesandeks vaadata probleemi kompleksselt ja kontrollida kõnealuste kinnistute mittetagastamisele järgnenud asjaolusid, kontrollida omaaegsete otsuste põhjendatust, sh majanduslikku põhjendatust ja vastavust avalikule huvile nii Tartu Riigimajandi ümberkujundamise osas AS-iks XXX, antud kinnistute AS-le XXXrendileandmise osas, kui AS XXXerastamise osas.
22.07.03.2014 koostas töörühm oma seisukohad ning leidis, et haldusmenetluse uuendamiseks kaebajate taotlustes märgitud põhjustel ei ole alust, küll aga esitas töörühm soovituse, et vastustaja peaks omal algatusel uuendama haldusmenetluse käskkirja nr 66 õiguspärasuse hindamiseks. Töörühma seisukohtadest tuleneb kokkuvõtvalt, et: Töörühma kasutuses puuduvad täiendavad dokumendid, milles oleks viidatud Põllumajandusülikooli säilitamise vajadustele ja puuduvad ka andmed nimetatud maaüksuste selleks otstarbeks kasutamise kohta. Põllumajandusminister Seeder uuendas 13.03.2014 käskkirjaga nr 49 põllumajandusministeeriumi enda initsiatiivil 22.03.1999 käskkirja nr 66 kehtetuks tunnistamise haldusmenetluse. Uuendatud haldusmenetlust asus teostama 07.04.2014 põllumajandusministri ametisse kinnitatud XXX. 13.09.2014 andis põllumajandusminister välja käskkirja nr 127, milles asus seisukohale, et kaebajate taotlused tuleb jätta rahuldamata, haldusorgani poolt algatatud uuendatud haldusmenetlus tuleb lõpetada ning käskkiri nr 66 tuleb jätta kehtetuks tunnistamata.
23.Kostjad on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei sisaldu nende avaldustes ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjad jäävad selle juurde, et 11.03.2015 ühistaotluses, mille seisukohad kattuvad XXX25.01.2015 pöördumises esitatud seisukohtadega, on avaldatud asjakohased väited ning see ei sisalda ebakohaseid fakte ja väärtushinnanguid.
24.Kostjad leiavad, et hagejal kui poliitikul on ka suurem kriitika talumiskohustus. Avaliku elu tegelase laiema taluvuspiiri küsimust arutades on valitseva kohtupraktika kohaselt Carlan vs Rumeenia kohtuasjas EIÕK rõhutanud konventsiooni läbivat põhimõtet, et lubatava kriitika ning provokatsiooni piirid on poliitiku puhul laiemad kui eraisiku puhul. Kostjate poolt avaldatud väited pole olnud suunatud hageja kui eraisiku vastu, sh tema eraelulistes küsimustes, vaid on eranditult tehtud tema isiku kohta seoses tema ametialase tegevusega.
25.Kohtuasjas nr 3-2-1-123-97 on väljendatud seisukohta, et "/---/ minister on avaliku elu tegelane. Minister teostab täidesaatvat riigivõimu ning seetõttu on õigustatud üldsuse kõrgendatud huvi nii tema isiksuse kui ka tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seisukohal, et avaliku elu tegelase au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon üldjuhul ainult siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega.“. Asjakohane on ka kohtulahendi nr 3-2-1-161-05 p 15, milles Riigikohus leiab, et isegi korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult ning ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika ei pruugi olla õigusvastane. Seega tuleb hagejat käsitleda kui poliitikut ja kõrgemat riigiametnikku ja kuna kostjate avaldatud väited on kas faktipõhised või küsimusi, sh kahtlusi, pigem tõstatavad, ei ületa need hageja taluvuspiire.
26.Kostjad on seisukohal, et nende avaldused kattuvad väga olulises osas ka Eesti ajakirjanduses ja ministeeriumis eelnevalt avaldatud seisukohtade ja avaldustega ja nende aluseks on olnud seega ka laiem objektiivne faktiline baas. EIÕK on lahendis Carlan vs Rumeenia leidnud, et väited avaliku võimu linnapea võimaliku kriminaalse tausta ning kuulumise kohta maffiasse on õigusliku iseloomuga arvamuseks, millega iseloomustati linnapea ebaseaduslikku tegevust. Kohtuasjas ei olnud tõendeid, mis kinnitaksid linnapea kriminaalset tegevust. Kohus lisas, et avaldatu võis tõepoolest tekitada ebakohase kuvandi, tõlgenduse, kuid avaldus jääb kaitstava ja lubatava liialduse ja provokatsiooni piiresse.
27.Kostjate hinnangul tuleb igasuguste hinnangute õigusvastasuse hindamisel arvestada ka avalikku huvi väljenduste suhtes. 19.04.2011.a jõustus EIÕK pretsedentlahend kohtuasjas Kasabova vs Bulgaaria, mille esemeks oli artikkel, kus esitati väited ametiisikute korruptsiooni kohta õpilaste vastuvõtmisel gümnaasiumisse. Kohus leidis, et temaatika omab ülekaalukat avalikku huvi ning ei saa nõuda, et ajakirjanik astuks prokuröri rolli, või oleks tema vastutus seotud sellega, kas kriminaalmenetlus alustatakse või tehakse süüdimõistev kohtuotsus. Sarnastele seisukohtadele on EIÕK jõudnud ka varasemates lahendites. Näiteks 12.04.2011.a lahendis EIÕK kohtuasjas Conveicao Letria vs Portugal tõdes kohus, et ei saa küll kiita heaks artikli sisu, milles poliitik leidis enda maine olevat kahjustatud sõna „aldrabão“ kasutamisega (eesti keeles „valetaja“), kuid rõhutas siiski, et poliitiku maine kaitseõigust tuleb tõlgendada kitsalt seal, kus eksisteerib suur avalikkuse huvi poliitiliste sündmuste vastu selleks, et tagada vaba arutelu, ilma milleta ei oleks demokraatlikku ühiskonda. Vastupidise jaatamine võib heidutada teisi isikuid võtmast sõna olulistel teemadel viisil, mida nad peavad kõige asjakohasemaks. Seega on kostjate avaldustes esitatud väärtushinnangud kantud avalikust huvist ning omades ka üldist objektiivset faktilist baasi, on need põhjendatud ja kohased.
28.EIÕK ulatusliku kohtupraktika kohaselt on riikidel, sh kohtutel kitsas hindamisruum (ehk kaalutlusruum) sõnavabaduse piiramiseks siis, kui meedias käsitletakse üldiselt huvipakkuvaid teemasid. Näiteks on EIÕK enda 11.02.2010.a lahendis Fedchenko vs Venemaa täpsustanud riikide hindamisruumi kriteeriumi ning kaalutluste piire väljendusvabaduse suhtes. EÕIK sedastas, et riikidel on avalikku huvi omavate arutelude piirangute õigustatuse osas kitsas kaalutlusruum, mis tingib selle, et väljendusvabaduse piiramiseks tuleb veenvalt tuvastada, et eksisteerib tungiv ühiskondlik vajadus asetamaks poliitiku isikuõigused ettepoole väljendusvabadusest ja üldisest huvist edendada väljendusvabadust avaliku huvi omavate teemade kajastamisel.
29.Selles kontekstis on ülepingutatud ka hageja nõue VÕS § 1055 lg 1 alusel keelustada kostjatele sarnaste avalduste tegemine ka tulevikus ilma hageja eelneva nõusolekuta. Arvestades XXX poolt esindatud XXX teeneid Eesti riigi ja rahva ees, on täiesti ilmne nii avalikkuse kui ajaloolaste huvi ka tema isa XXX maade tagastamise küsimustes, samuti XXX viimastel eluaastatel salvestatud mälestuste avaldamisel. Oma viimastel eluaastatel pidas XXX enda jaoks kõige olulisemaks just maade tagastamise küsimust.
30.Seega, arvestades konteksti, kuidas, miks ja kuna avaldati need kostjate avaldused, ning seda, et ei ole veenvalt põhjendatud, miks oleks hageja õiguste asetamine ettepoole väljendusvabadust õigustatud, on kostjad seisukohal, et kostjate avaldustes on antud õigustatult ning lubatud piirides hinnang hageja tegevusele, mis sisaldab kohaseid fakte ja väärtushinnanguid, mistõttu puuduvad alused isiklike õiguste rikkumise tuvastamiseks VÕS § 1046 lg 1 alusel. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjendused
31.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
32.Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks, mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel ning varalise kulu hüvitamiseks. Kostjad vaidlevad hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostjad on seisukohal, et kostjad ei ole hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid.
33.Kohus märgib, et antud juhul puudub poolte vahel vaidlus, et 11.04.2014 avaldas kostja I ajalehe Postimees äriuudiste internetilehel E24.ee pressiteate „XXX: XXXvaletab süüdimatult“ (kd I l 27-28), 12. aprillil 2014 avaldas kostja I internetiväljaandes Telegramm pressiteatega analoogse sisuga artikli „XXX: XXXvaletab süüdimatult“ (kd I
lk 29-31), 25. jaanuaril 2015 edastas kostja II Riigikogu fraktsioonide üldaadressidele ja fraktsioonide liikmetele e-kirja pealkirjaga „Kes peaks uurima põllumajandusministri sobinguid?“ (kd I lk 32-35), 11. märtsil 2015 edastasid mõlemad kostjad ühiselt Riigikogu liikmetele ja muudele isikutele taotluse, milles nõudsid, et „[---] koalitsioonivalitsuse moodustamise kõneluste raames välistada võimalus, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond asuks uuesti juhtima Põllumajandusministeeriumi ja et XXX asuks mistahes ministri ametikohale“ (kd I lk 36-40).
34.Hageja hinnangul on kostjad esitanud hageja kohta 25.01.2015 kirjas, 11.03.2015 kirjas, 11.04.2014 pressiteates ja 12.04.2014 väljaandes Telegramm hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja on seisukohal, et eeltoodud avaldustes ja väljaannetes on kostjad esitanud hageja kohta järgmised ebaõigeid faktiväited ning ebakohased väärtushinnangud: „XXX: XXX valetab süüdimatult“, „XXX tegelikult valetas nendele inimestele, et need maad jäetakse riigi omandisse tulenevalt avalikust huvist, millena esitleti Põllumajandusülikooli katsebaasi säilitamise vajadust, kuigi nendest maadest ei jõudnud mitte ükski hektar ülikooli kasutusse ega ka omandisse. Viidatud dokumendis ütleb XXX selgesõnaliselt, et maade riigistamise motiiv oli majanduslik omakasu“, „XXX jättis aga targu ütlemata, et tema poolt juhitud ministeerium manipuleeris kohtuga, kohtu ja kaebaja ees valetades ning kohtu eest olulisi tõendeid varjates. Ehk ajal, mil Põllumajandusministeerium kaitses kohtus veel väidet, millega need maad olid vajalikud Põllumajandusülikooli katsebaasi säilitamiseks, valmistas minister XXX ministeeriumis juba ette riigiettevõtte XXX ärakantimist“, „Põllumajandusminister otsustas 6. septembril 2013.a luua Põllumajandus- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Maaameti ja Tartu Maavalitsuse juristidest ja ekspertidest töörühma, kes asus neid kahtlusi kontrollima [---]“,„XXX aga ei kõrvalda selle väitega neid vastuolusid, millised küsimused on talle esitanud põllumajandusministeeriumis kooskäinud töörühm miks täitis XXXÜlemnõukogu otsust vaid valikuliselt, viies samal ajal maade riigiomandisse jätmisega ellu ka ebaseadusliku XXXrendimaade konkursi ja riigiettevõtte aktsiate erastamise?“, „Tekib aga küsimus, et kuidas saab teostada sõltumatut juriidilist analüüsi üldse isik, kelle enda ebaseaduslik tegevus on samuti uurimise all? Vähegi adekvaatselt toimivas riigis peaks sellega tegelema kas Riigikontroll, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon või lausa Riigiprokuratuur“, „Kes peaks uurima põllumajandusministri sobinguid?“, „Pöördun Eesti avalikkuse poole informeerimaks, et meil tegutseb põllumajandusministri ametis XXXnäol inimene, kes on kas väga jultunud või väga lihtsameelne“, „Sobingud, milledel allpool peatun, on saanud alguse XXX ministriksoleku ajal juba aastast 1999, kuid mis jätkuvad kahetsusega tänaseni“, „Eesti Vabariik võttis 90-ndatel eesmärgiks Nõukogude okupatsiooniga õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise ja omandiõiguse rikkumisega tehtud ebaõigluse heastamise. Sotsiaaldemokraadist põllumajandusminister XXXarvas aga teisiti, mistõttu ühte Eesti omavalitsusse iseseisvuse taastanud õigusriik ei jõudnudki“, „XXXjättis nimelt 14. detsembril 1999 ja 20. aprillil 2000 kahe oma käskkirjaga Tähtvere vallas Tartumaal riigi omandisse suurusjärgus 3000 ha 147 endise talu ja rohkem kui 260 õigusjärgse omaniku põllumaid, et kantida need oma sõbra, XXX seotud ettevõttesse AS XXX. Nende varade turuväärtus ulatub täna ca 100 mln euroni“, „7. märtsil 2013 asus põllumajandusministeeriumi poolt kokkukutsutud ekspertide töörühm seisukohale, et nende põllumaade riigi omandisse jätmine oli ebaseaduslik. Kuna see vaidlus on läbinud ka kolm kohtuastet, leidsid eksperdid ometigi, et kohus on teinud diskretsioonivea, kuna ministeerium manipuleeris kohtuga. Põllumajandusministeeriumi seisukoht nendes küsimustes muutus aga 180 kraadi, kui ministriks sai uuesti XXX“, „Käimasoleva kohtumenetluse (vt haldusmenetlus nr 3-14-52418) raames teeb minister XXXtäna juba meeleheitlike jõupingutusi, et see ei jõuakski sisulise vaidluseni“, „3. juulil 2000, seega kohe peale maade riigistamist, otsustas XXXneed maad panna fiktiivse rendikonkursi kaudu avalikule enampakkumisele“, „Ministeeriumi töörühm leidis, et ebaseaduslik oli ka
nende maade rendileandmise konkurss ja rendilepingu sõlmimine AS-iga XXX. Rendikonkursilt kõrvaldati sh ebaseaduslikult firma, kes tegi rohkem kui 60 korda kõrgema rendihinna pakkumise“, „Põllumajandusministeeriumi positsioon muutus aga jällegi kardinaalselt, kui aprillis 2014 sai uueks ministriks XXX, ehk mees, kes omal ajal kõik need sobingud jõustas“, „Põllumajandusministeerium on 2. oktoobril 2014 koostanud Euroopa Komisjonile vastuse kahtluste hajutamiseks, kuid paraku on esitatud uurimisasutusele lausa valeandmeid“, „See rendivõlgnevus kaduski, ja koos sellega ka kogu vaidlus kohtust, kui XXX saabumisega ministeeriumisse otsustati hakata renditasu sisse arvestama ka ettevõtja poolt mullaviljakuse tõstmiseks teostatud tootmiskulusid (nt väetamine, lupjamine, umbrohutõrje jms)“, „Sellist idiootsust ei usuks, kui see kõik poleks mustvalgel kirjas ministeeriumi vastuskirjas Euroopa Komisjonile“, „Tahaks kõige selle peale vaid küsida, et kes kaitseb Eesti Vabariigis kodanikke ministri sobingute, omavoli ja ringkäenduse eest? Kas praegune põllumajandusminister on ikka oma otsustes sõltumatu? [---] Kas te tõesti tahate sellist inimest veel näha Riigikogus ja valitsuses?“, „7. märtsil 2013.a asus põllumajandusministeeriumi poolt kokkukutsutud ekspertide töörühm järelvalvemenetluses seisukohale, et nende põllumaade riigi omandisse jätmine oli ebaseaduslik. Kuna see vaidlus on ühes kaasuses varasemalt läbinud ka kolm kohtuastet, leidsid eksperdid siiski, et kohus on teinud diskretsioonivea, kuna põllumajandusministeerium manipuleeris kohtuga, varjates kohtu eest olulist infot. Ministeeriumi töörühma seisukohti asuti uuesti eitama, kui põllumajandusministriks sai 7. aprillil 2014.a taas XXX“, „Põllumajandusminister XXX otsustas juba 3. juulil 2000.a, seega vaid kakspool kuud peale maade riigi omandisse jätmist, panna need maad fiktiivse rendikonkursi korras avalikule enampakkumisele“, „Ekspertidest koosnev põllumajandusministeeriumi töörühm leidis, et ka nende maade rendileandmise konkurss ja rendilepingu sõlmimine AS-iga XXX oli ebaseaduslik. Rendikonkursilt kõrvaldati sh ebaseaduslikult firma, kes tegi rohkem kui 60 korda kõrgema rendihinna pakkumise“, „Ministeeriumi positsioon muutus aga jällegi risti vastupidiseks, kui uueks põllumajandusministriks sai XXX, ehk isik, kes omal ajal kõik need toimingud ja lepingud jõustas. Ministeerium kutsus koheselt vaidluse kohtust tagasi“, „Kahtluse kohaselt on AS XXX saanud 15 aastaga riigilt minister XXX abiga ca 3 mln eurot ebaseaduslikku riigiabi, mille osutamine veelgi jätkub“, „Põllumajandusministeerium on 2. oktoobril 2014.a koostanud Euroopa Komisjonile vastuse kahtluste hajutamiseks, kuid paraku on esitatud uurimisasutusele valeandmeid“.
35.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Nähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-166-12 saab üks isik teiselt VÕS § 1047 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist nõuda juhul, kui avaldaja on selle konkreetse isiku (kannatanu) kohta väljendatud arvamust ebaõigeid andmeid sisaldavate lausetega. Seega tuleb esmajärjekorras kontrollida, kas analüüsimisele kuuluv lause sisaldab avaldaja, s.o kostjate esitatud andmeid hageja kohta.
36.Kohus on seisukohal, et hageja nimetatud väidetest „Põllumajandusminister otsustas 6. septembril 2013.a luua Põllumajandus- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Maaameti ja Tartu Maavalitsuse juristidest ja ekspertidest töörühma, kes asus neid kahtlusi kontrollima [---]“,„Tekib aga küsimus, et kuidas saab teostada sõltumatut juriidilist analüüsi üldse isik, kelle enda ebaseaduslik tegevus on samuti uurimise all? Vähegi adekvaatselt toimivas riigis peaks sellega tegelema kas Riigikontroll, Riigikogu
korruptsioonivastane erikomisjon või lausa Riigiprokuratuur“, „Kes peaks uurima põllumajandusministri sobinguid?“, „Sobingud, milledel allpool peatun, on saanud alguse XXX ministriksoleku ajal juba aastast 1999, kuid mis jätkuvad kahetsusega tänaseni“, „7. märtsil 2013 asus põllumajandusministeeriumi poolt kokkukutsutud ekspertide töörühm seisukohale, et nende põllumaade riigi omandisse jätmine oli ebaseaduslik. Kuna see vaidlus on läbinud ka kolm kohtuastet, leidsid eksperdid ometigi, et kohus on teinud diskretsioonivea, kuna ministeerium manipuleeris kohtuga. Põllumajandusministeeriumi seisukoht nendes küsimustes muutus aga 180 kraadi, kui ministriks sai uuesti XXX“, „Ministeeriumi töörühm leidis, et ebaseaduslik oli ka nende maade rendileandmise konkurss ja rendilepingu sõlmimine AS-iga XXX. Rendikonkursilt kõrvaldati sh ebaseaduslikult firma, kes tegi rohkem kui 60 korda kõrgema rendihinna pakkumise“, „Põllumajandusministeerium on 2. oktoobril 2014 koostanud Euroopa Komisjonile vastuse kahtluste hajutamiseks, kuid paraku on esitatud uurimisasutusele lausa valeandmeid“, „See rendivõlgnevus kaduski, ja koos sellega ka kogu vaidlus kohtust, kui XXX saabumisega ministeeriumisse otsustati hakata renditasu sisse arvestama ka ettevõtja poolt mullaviljakuse tõstmiseks teostatud tootmiskulusid (nt väetamine, lupjamine, umbrohutõrje jms)“, „Sellist idiootsust ei usuks, kui see kõik poleks mustvalgel kirjas ministeeriumi vastuskirjas Euroopa Komisjonile“, „Tahaks kõige selle peale vaid küsida, et kes kaitseb Eesti Vabariigis kodanikke ministri sobingute, omavoli ja ringkäenduse eest? Kas praegune põllumajandusminister on ikka oma otsustes sõltumatu? [---] Kas te tõesti tahate sellist inimest veel näha Riigikogus ja valitsuses?“, „7. märtsil 2013.a asus põllumajandusministeeriumi poolt kokkukutsutud ekspertide töörühm järelvalvemenetluses seisukohale, et nende põllumaade riigi omandisse jätmine oli ebaseaduslik. Kuna see vaidlus on ühes kaasuses varasemalt läbinud ka kolm kohtuastet, leidsid eksperdid siiski, et kohus on teinud diskretsioonivea, kuna põllumajandusministeerium manipuleeris kohtuga, varjates kohtu eest olulist infot. Ministeeriumi töörühma seisukohti asuti uuesti eitama, kui põllumajandusministriks sai 7. aprillil 2014.a taas XXX“, „Ekspertidest koosnev põllumajandusministeeriumi töörühm leidis, et ka nende maade rendileandmise konkurss ja rendilepingu sõlmimine AS-iga XXXoli ebaseaduslik. Rendikonkursilt kõrvaldati sh ebaseaduslikult firma, kes tegi rohkem kui 60 korda kõrgema rendihinna pakkumise“, „Põllumajandusministeerium on 2. oktoobril 2014.a koostanud Euroopa Komisjonile vastuse kahtluste hajutamiseks, kuid paraku on esitatud uurimisasutusele valeandmeid“ ükski ei sisalda väidet, mis puudutaks hageja kohta käivaid andmeid või hinnanguid. Kohus annab igale eeltoodud väitele alljärgnevalt hinnangu.
37.Väide „Põllumajandusminister otsustas 6. septembril 2013.a luua Põllumajandus- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Maaameti ja Tartu Maavalitsuse juristidest ja ekspertidest töörühma, kes asus neid kahtlusi kontrollima [---]“ ei sisalda ühelgi viisil infot hageja kohta, mistõttu kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kõnealuses väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist. Nimetatud väited ei ole kajastatud hageja nime ega ametit, samuti sisaldab lause üksnes väidet, et kontrollima on asutud kahtlusi. Hageja osas ühtegi tõsikindlat väidet või hinnangut esitatud ei ole.
38.Väide „Tekib aga küsimus, et kuidas saab teostada sõltumatut juriidilist analüüsi üldse isik, kelle enda ebaseaduslik tegevus on samuti uurimise all? Vähegi adekvaatselt toimivas riigis peaks sellega tegelema kas Riigikontroll, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon või lausa Riigiprokuratuur“ ei sisalda ühelgi viisil infot hageja kohta, mistõttu kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kõnealuses väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist. Lause esimene osa on esitatud küsimuse vormis, mis tähendab, et juba nimetatud asjaolust tulenevalt ei sisalda see faktiväiteid ega ebakohaseid hinnanguid. Samuti ei sisalda teine lause hageja nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut hageja kohta.
39.Väide „Kes peaks uurima põllumajandusministri sobinguid? ei sisalda ühelgi viisil infot hageja kohta, mistõttu kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kõnealuses väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist. Tegemist on küsilausega ning selles pole esitatud hageja kohta ühtegi tõsikindlat väidet ega hinnangut.
40.Väide „Sobingud, milledel allpool peatun, on saanud alguse XXX ministriksoleku ajal juba aastast 1999, kuid mis jätkuvad kahetsusega tänaseni“ sisaldab kohtu hinnangul hageja osas faktiväidet üksnes küsimuses, et hageja on olnud minister. Võttes arvesse, et kõnealune väide on tõene, puudub alus selle ümberlükkamiseks. Ülejäänud osas kõnealune väide hageja kohta faktiväiteid või väärtushinnanguid ei sisalda.
41.Väide „7. märtsil 2013 asus põllumajandusministeeriumi poolt kokkukutsutud ekspertide töörühm seisukohale, et nende põllumaade riigi omandisse jätmine oli ebaseaduslik. Kuna see vaidlus on läbinud ka kolm kohtuastet, leidsid eksperdid ometigi, et kohus on teinud diskretsioonivea, kuna ministeerium manipuleeris kohtuga. Põllumajandusministeeriumi seisukoht nendes küsimustes muutus aga 180 kraadi, kui ministriks sai uuesti XXX“ sisaldab kohtu hinnangul hageja osas faktiväidet üksnes küsimuses, et hageja on olnud minister. Võttes arvesse, et kõnealune väide on tõene, puudub alus selle ümberlükkamiseks. Ülejäänud osas kõnealune väide hageja kohta faktiväiteid või väärtushinnanguid ei sisalda.
42.Väide „Ministeeriumi töörühm leidis, et ebaseaduslik oli ka nende maade rendileandmise konkurss ja rendilepingu sõlmimine AS-iga XXX. Rendikonkursilt kõrvaldati sh ebaseaduslikult firma, kes tegi rohkem kui 60 korda kõrgema rendihinna pakkumise“ ei sisalda ühelgi viisil infot hageja kohta, mistõttu kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kõnealuses väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.
43.Väide „Põllumajandusministeerium on 2. oktoobril 2014 koostanud Euroopa Komisjonile vastuse kahtluste hajutamiseks, kuid paraku on esitatud uurimisasutusele lausa valeandmeid“ ei sisalda ühelgi viisil infot hageja kohta, mistõttu kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kõnealuses väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.
44.Väide „See rendivõlgnevus kaduski, ja koos sellega ka kogu vaidlus kohtust, kui XXX saabumisega ministeeriumisse otsustati hakata renditasu sisse arvestama ka ettevõtja poolt mullaviljakuse tõstmiseks teostatud tootmiskulusid (nt väetamine, lupjamine, umbrohutõrje jms)“ sisaldab kohtu hinnangul hageja osas faktiväidet üksnes küsimuses, et hageja on saabunud ministeeriumisse. Võttes arvesse, et hageja on olnud ministeeriumis minister, on kõnealune väide tõene, mistõttu puudub alus selle ümberlükkamiseks. Ülejäänud osas kõnealune väide hageja kohta faktiväiteid või väärtushinnanguid ei sisalda.
45.Väide „Sellist idiootsust ei usuks, kui see kõik poleks mustvalgel kirjas ministeeriumi vastuskirjas Euroopa Komisjonile“ ei sisalda ühelgi viisil infot hageja kohta, mistõttu kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kõnealuses väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.
46.Väide „Tahaks kõige selle peale vaid küsida, et kes kaitseb Eesti Vabariigis kodanikke ministri sobingute, omavoli ja ringkäenduse eest? Kas praegune põllumajandusminister on ikka oma otsustes sõltumatu? [---] Kas te tõesti tahate sellist inimest veel näha
Riigikogus ja valitsuses?“ on esitatud küsimuste vormis, mis tähendab, et juba nimetatud asjaolust tulenevalt ei sisalda see faktiväiteid ega ebakohaseid hinnanguid.
47.Väide „7. märtsil 2013.a asus põllumajandusministeeriumi poolt kokkukutsutud ekspertide töörühm järelvalvemenetluses seisukohale, et nende põllumaade riigi omandisse jätmine oli ebaseaduslik. Kuna see vaidlus on ühes kaasuses varasemalt läbinud ka kolm kohtuastet, leidsid eksperdid siiski, et kohus on teinud diskretsioonivea, kuna põllumajandusministeerium manipuleeris kohtuga, varjates kohtu eest olulist infot. Ministeeriumi töörühma seisukohti asuti uuesti eitama, kui põllumajandusministriks sai 7. aprillil 2014.a taas XXX“ sisaldab kohtu hinnangul hageja osas faktiväidet üksnes küsimuses, et hageja sai 07.04.2014 taas põllumajandusministriks. Võttes arvesse, et kõnealune väide on tõene, puudub alus selle ümberlükkamiseks. Ülejäänud osas kõnealune väide hageja kohta faktiväiteid või väärtushinnanguid ei sisalda.
48.Väide „Ekspertidest koosnev põllumajandusministeeriumi töörühm leidis, et ka nende maade rendileandmise konkurss ja rendilepingu sõlmimine AS-iga XXXoli ebaseaduslik. Rendikonkursilt kõrvaldati sh ebaseaduslikult firma, kes tegi rohkem kui 60 korda kõrgema rendihinna pakkumise“ ei sisalda ühelgi viisil infot hageja kohta, mistõttu kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kõnealuses väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.
49.Väide „Põllumajandusministeerium on 2. oktoobril 2014.a koostanud Euroopa Komisjonile vastuse kahtluste hajutamiseks, kuid paraku on esitatud uurimisasutusele valeandmeid“ ei sisalda ühelgi viisil infot hageja kohta, mistõttu kohus on seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kõnealuses väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.
50.Seoses hageja väitega, et hageja kohta käivaks tuleb lugeda ka kõik need väited, mis on esitatud põllumajandusministeeriumi kohta, märgib kohus, et nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on põllumajandusministeerium ning hageja kui põllumajandusminister üksteisest eraldiseisvad institutsioonid, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et kõiki väiteid, mida kostjad on esitanud põllumajandusministeeriumi kohta, tuleb lugeda hageja suhtes esitatutuks. Kostjate väidetest nähtuvalt on kostjad hageja kohta käivaid väiteid või hinnanguid andes kasutanud kas hageja nime või nimetust minister. Seega on hageja taotlus hageja ja põllumajandusministeeriumi samastamiseks põhjendamatu.
51.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjad on hageja kohta esitanud ülejäänud hageja välja toodud lausetes hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama.
52.Väited „XXX: XXXvaletab süüdimatult“ ja „XXXtegelikult valetas nendele inimestele, et need maad jäetakse riigi omandisse tulenevalt avalikust huvist, millena esitleti Põllumajandusülikooli katsebaasi säilitamise vajadust, kuigi nendest maadest ei jõudnud mitte ükski hektar ülikooli kasutusse ega ka omandisse. Viidatud dokumendis ütleb XXXselgesõnaliselt, et maade riigistamise motiiv oli majanduslik omakasu“ sisaldavad
kohtu hinnangul faktiväidet, mille kohaselt hageja on valetanud, s.o avaldanud mõne asjaolu osas ebaõiget infot. Kostjate avaldusest nähtuvalt leiavad kostjad, et hageja valetab süüdimatult seoses sellega, et hageja kirjutas 20.04.2000 alla käskkirjale, milles ta väitis tagastamisele kuuluvate kinnistute õigusjärgsete omanikele, et kinnistud tuleb jätta riigi omandisse tulenevalt Põllumajandusülikooli õppebaasi säilitamise vajadusest, kuigi tegelikkuses oli hagejale juba hiljemalt 26.11.1999 teada, et need maad riigi omandisse ei jää. Kohus on seisukohal, et antud kontekstis on kostjad asunud põhjendatult seisukohale, et hageja kui poliitik on tegutsenud valelikult. Nimelt nähtub Põllumajandusministri 20.04.2000 käskkirjast, et maad on jäetud riigi omandisse põhjendusega, et esineb vajadus säilitada Eesti Põllumajandusülikooli õppebaas (kd II lk 26). Samas on hageja kui põllumajandusminister oma 26.11.1999 kirjas Vabariigi Valitsusele kinnitanud, et AS XXX, kelle tarbeks riigi omandisse jäetud maad lõppastmes läksid, jätkamine riigi äriühinguna ei ole suures plaanis otstarbekas, kuid ettevõtet tuleks hoida riigi omandis kuni lõppeb maatükkide kinnistamine, millest tulenevalt suureneks ka ettevõtte turuväärtus (kd II 21). Põllumajandusülikoolile mõeldud maade tegelik jätmine XXXomandisse nähtub hageja kui põllumajandusministri 14.12.1999 käskkirjast (kd I lk 23-25). Kohus on seisukohal, et kostjatel oli põhjendatud alus asuda seisukohale, et hageja on valetanud, kuna hagejale oli hiljemalt alates 26.11.1999 teada, et puudub alus jätta XXXriigi ettevõtteks ning sellest tulenevalt ka tagastamisele kuuluvad maad riigi omandisse.
53.Väide „XXXjättis aga targu ütlemata, et tema poolt juhitud ministeerium manipuleeris kohtuga, kohtu ja kaebaja ees valetades ning kohtu eest olulisi tõendeid varjates. Ehk ajal, mil Põllumajandusministeerium kaitses kohtus veel väidet, millega need maad olid vajalikud Põllumajandusülikooli katsebaasi säilitamiseks, valmistas minister XXXministeeriumis juba ette riigiettevõtte XXXärakantimist“ sisaldab kohtu hinnangul faktiväiteid osas, et hageja on valetanud. Kohus on eelnevalt juba märkinud, millistest asjaoludest tulenevalt oli kostjatel alus väita, et hageja valetas. Kohus on seisukohal, et väited, mille kohaselt hageja manipuleeris kohtuga, varjas tõendeid ning valmistas ette riigiettevõtte ära kantimist, on väärtushinnangud, kuna faktiliselt ei ole võimalik kontrollida manipuleerimist, tõendite varjamist või „ära kantimist“.
54.Väide ,„XXXaga ei kõrvalda selle väitega neid vastuolusid, millised küsimused on talle esitanud põllumajandusministeeriumis kooskäinud töörühm miks täitis XXXÜlemnõukogu otsust vaid valikuliselt, viies samal ajal maade riigiomandisse jätmisega ellu ka ebaseadusliku XXXrendimaade konkursi ja riigiettevõtte aktsiate erastamise?“ sisaldab kohtu hinnangul hageja osas väärtushinnangut küsimuses, et hageja ei ole võimeline kõrvaldama vastuolusid, mis on kerkinud töörühma poolt esitatud küsimustes. Kohus on seisukohal, et käesolevas väites hageja osas faktiväiteid esitatud ei ole, vaid kostja on refereerinud küsimusi, mida töörühm kostja hinnangul hagejale esitanud on.
55.Väide „Pöördun Eesti avalikkuse poole informeerimaks, et meil tegutseb põllumajandusministri ametis XXXnäol inimene, kes on kas väga jultunud või väga lihtsameelne“ sisaldab kohtu hinnangul väärtushinnangut, et hageja on väga jultunud või väga lihtsameele. Kohus on seisukohal, et faktiliselt ei ole võimalik kontrollida, kas isik on jultunud või lihtsameelne, kuna tegemist on subjektiivselt hinnatavate isikuomadustega.
56.Väide „Eesti Vabariik võttis 90-ndatel eesmärgiks Nõukogude okupatsiooniga õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise ja omandiõiguse rikkumisega tehtud ebaõigluse heastamise. Sotsiaaldemokraadist põllumajandusminister XXXarvas aga teisiti, mistõttu ühte Eesti omavalitsusse iseseisvuse taastanud õigusriik ei jõudnudki“ sisaldab kohtu hinnangul väärtushinnangut, mille kohaselt kostjad on hageja puhul asunud arvamusele, et hageja kui põllumajandusminister ei võtnud eesmärgiks õigusvastaselt
võõrandatud varade tagastamise ja omandiõiguse rikkumisega tehtud ebaõigluse heastamist.
57.Väide „XXXjättis nimelt 14. detsembril 1999 ja 20. aprillil 2000 kahe oma käskkirjaga Tähtvere vallas Tartumaal riigi omandisse suurusjärgus 3000 ha 147 endise talu ja rohkem kui 260 õigusjärgse omaniku põllumaid, et kantida need oma sõbra, XXX seotud ettevõttesse AS XXX. Nende varade turuväärtus ulatub täna ca 100 mln euroni“ sisaldab kohtu hinnangul hageja osas faktiväidet, et hageja jättis 14. detsembril 1999 ja 20. aprillil 2000 kahe oma käskkirjaga Tähtvere vallas Tartumaal riigi omandisse suurusjärgus 3000 ha 147 endise talu ja rohkem kui 260 õigusjärgse omaniku põllumaid. Kohus on seisukohal, et nimetatud faktiväited on tõesed, kuna hageja on põllumajandusministrina 14.12.1999 ja 20.04.2000 vastavad käskkirjad allkirjastanud (kd II lk 23-25, 26). Kohus on seisukohal, et osas, millega kostjad on leidnud, et hageja on vastavad maad „ära kantinud“ on tegemist väärtushinnanguga, kuna „ära kantimist“ ei ole võimalik faktiliselt kontrollida.
58.Väide „Käimasoleva kohtumenetluse (vt haldusmenetlus nr 3-14-52418) raames teeb minister XXXtäna juba meeleheitlike jõupingutusi, et see ei jõuakski sisulise vaidluseni“ sisaldab kohtu hinnangul väärtushinnangut, et hageja on teinud kohtumenetluses meeleheitlikke jõupingutusi, et asi ei jõuaks sisulise vaidluseni. Kohus leiab, et meeleheitlikud jõupingutused on hinnanguline mõiste, kuna tegemist ei ole asjaoluga, mida on võimalik reaalselt järgi kontrollida.
59.Väited „3. juulil 2000, seega kohe peale maade riigistamist, otsustas XXXneed maad panna fiktiivse rendikonkursi kaudu avalikule enampakkumisele“ ja „Põllumajandusminister XXXotsustas juba 3. juulil 2000.a, seega vaid kakspool kuud peale maade riigi omandisse jätmist, panna need maad fiktiivse rendikonkursi korras avalikule enampakkumisele“, sisaldavad kohtu hinnangul faktiväidet, et hageja on otsustanud maad rendikonkursi kaudu avalikule enampakkumisele panna. Käesolevas asjas on esitatud tõend selle kohta, et Põllumajandusministeerium on 03.07.2000 käskkirjaga välja kuulutanud eelläbirääkimistega pakkumise riigi omandisse jäetud Tartu maakonnas Tähtvere vallas asuvate maaüksuste rendile andmiseks. Rendile andmise tingimuseks on AS XXXpõllumajandusliku tootmistegevuse jätkamine (kd II lk 36). Teatest ei nähtu võimaliku rendilepingu tähtaega ning pakkumise esitamiseks on aega kuni 27.07.2000, s.o veidi enam kui kolm nädalat. Kohus on seisukohal, et nimetatud käskkirjaga on tõendatud, et kostjate väidetud avalik enampakkumine on välja kuulutatud, seega ei ole tegemist vale faktiväitega. Kohus leiab, et kostjate väide, et tegemist oli fiktiivse enampakkumisega, on väärtushinnang enampakkumise korraldamise asjaoludele.
60.Väited „Põllumajandusministeeriumi positsioon muutus aga jällegi kardinaalselt, kui aprillis 2014 sai uueks ministriks XXX, ehk mees, kes omal ajal kõik need sobingud jõustas“ ja „Ministeeriumi positsioon muutus aga jällegi risti vastupidiseks, kui uueks põllumajandusministriks sai XXX, ehk isik, kes omal ajal kõik need toimingud ja lepingud jõustas. Ministeerium kutsus koheselt vaidluse kohtust tagasi“ sisaldavad kohtu hinnangul hageja osas väärtushinnangut, et hageja on jõustanud sobinguid ja tehinguid. Kohus on seisukohal, et väärtushinnang avaldub eelkõige sõna „sobing“ kasutamises, kuna see sisaldab endas subjektiivset hinnangut konkreetsele tehingule. Ka õigekeelsus sõnaraamatust nähtuvalt on sobingu näol tegemist halvustavas mõttes tehinguga, mis tähendab, et sõna „sobing“ kasutamine hõlmab endas tehingust rääkija hinnangut vastavale kokkuleppele.
61.Väide „Kahtluse kohaselt on AS XXXsaanud 15 aastaga riigilt minister XXX abiga ca 3 mln eurot ebaseaduslikku riigiabi, mille osutamine veelgi jätkub“ kohtu hinnangul
faktiväiteid ei sisalda, kuna lausest nähutval on tegemist üksnes kahtlusega, mitte tõsikindla väitega.
62.Tulenevalt eeltoodust on kohus tuvastanud, et kostjad ei ole esitanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid. VÕS § 1047 alusel saab nõuda üksnes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, seega tuleb hageja nõue kohustada kostjaid faktiväidete ümberlükkamiseks jätta rahuldamata, kuna kostjad ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid.
63.Lisaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise nõudele on hageja esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses asjaoluga, et kostjad on esitanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vt ka nt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Kohus leiab, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahenditest tuleb kohtul kindlaks teha, kas kostjate tegevus on olnud õigusvastane.
64.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg-st 2 tulenevalt ei ole isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
65.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad on esitanud hageja kohta järgmised väärtushinnangud - hageja manipuleeris kohtuga, varjas tõendeid ning valmistas ette riigiettevõtte ära kantimist; hageja ei ole võimeline kõrvaldama vastuolusid, mis on kerkinud töörühma poolt esitatud küsimustes; hageja on väga jultunud või lihtsameelne; hageja kui põllumajandusminister ei võtnud eesmärgiks õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise ja omandiõiguse rikkumisega tehtud ebaõigluse heastamist; hageja on teinud kohtumenetluses meeleheitlikke jõupingutusi, et asi ei jõuaks sisulise vaidluseni; hageja on korraldanud fiktiivse enampakkumise; hageja on jõustanud sobinguid. Kohus nõustub hagejaga, et eelviidatud väärtushinnangud hõlmavad endas negatiivseid aspekte, kahtlemata on mõistliku isiku arusaamise kohaselt väljendid „manipuleerimine“, „tõendite varjamine“, „ära kantimine“, „vastuolude kõrvaldamata jätmine“, „jultunud“, „lihtsameelne“, „fiktiivne“ ja „sobingud“ halvustava tähendusega ning riivavad keskmise isiku au, kui kõnealuseid väljendeid vastava isikuga samas kontekstis kasutatakse.
66.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud VÕS § 1046 lõigetest 1 ja 2 tuleb kohtul kostjate tegevuse õigusvastasuse hindamisel lisaks kostjate väljendatud hinnangutele analüüsida ka asjaolusid, millest lähtuvalt kostjad vastavaid hinnanguid on andnud. Antud on kostjad kõik oma seisukohad avaldanud seoses hageja tegevusega põllumajandusministrina. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-12397 on minister avaliku elu tegelane ning õigustatud on üldsuse kõrgendatud huvi nii tema isiksuse kui ka tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-161-05 p-s 15 leidnud, et teatud isikud peavad arvestama võimalusega, et nende tegevust võidakse kritiseerida ka põhjendamatult ning tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1
teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane.
67.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja näol oli tegemist ministriga, pidi ta lähtuvalt oma ametipositsioonist arvestama, et paljudele isikutele ei pruugi tema tegevus ning sealhulgas ka vastuvõetud otsustused meeldida ning teda tabab sellest tulenevalt mitmekülgne kriitika. Kohtu hinnangul ei ole midagi tavapäratut asjaolus, et inimesed arvavad poliitikute kohta, et viimased manipuleerivad, varjavad, kandivad ära, on jultunud ning teostavad sobinguid. Kohus on seisukohal, et demokraatlikus ühiskonnas peabki inimestel olema õigus poliitikute kohta vastavaid arvamusi esitada ning aktiivselt poliitikaga tegelevad isikud, sealhulgas ka ministrid, peavad arvestama põhjalikuma ja/või suuremamahulisema kriitikaga kui tavainimesed. Tavakodanikele poliitikute ning nende otsustuste kritiseerimise õiguse võimaldamine on kahtlemata ka avalikkuse huvides VÕS § 1046 lg 2 mõttes. Seega pidi hageja tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-161-05 vastavat kriitikat taluma ka juhul, kui ta leidis, et see on põhjendamatu. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjate tegevuses ei esinenud tulenevalt VÕS § 1046 lõigetest 1 ja 2 õigusvastasust, mis tähendab, et tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, 2 koostoimest ei ole hagejal alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna nimetatud sätete kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
68.Hageja on esitanud kostjate vastu ka VÕS § 1055 alusel kahjustava tegevuse keelamise nõude. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Võttes arvesse, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjate tegevuses puudub tulenevalt VÕS § 1046 lõigetest 1 ja 2 õigusvastasus, puudub hagejal õigus nõuda VÕS § 1055 alusel kostjate tegevuse keelamist. Seega jätab kohus vastava nõude rahuldamata, kuna VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
69.Hageja on esitanud kostjate vastu kulutuste hüvitamise nõude summas 519,12 eurot tulenevalt asjaolust, et hageja kasutas kohtueelselt õigusabiteenust. Kohus märgib, et VÕS § 131 kohaselt tuleb isikult vabaduse ebaseadusliku võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada talle põhjustatud kulutused, samuti hüvitada tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju. Antud juhul on kohus tuvastanud, et kostjad ei ole hagejale au teotamise või muu isikuõiguse rikkumise kaudu kahju tekitanud, seega puudub kostjatel kohustus hageja kulutuste hüvitamiseks. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hageja nõue kulutuste hüvitamiseks rahuldamata jätta, kuna VÕS § 131 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
70.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
71.TsMS §-st 124, §-st 132 lähtuvalt on hagi hind 19 019,12 eurot. Menetluskulud
72.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
73.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
74.Kostja I palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1032 eurot (sisaldab käibemaksu).
75.Antud juhul on kostja I lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 8 tundi. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 3 tundi selleks, et tutvuda asja materjalidega, 1 tund kliendiga nõu pidamiseks ja 4 tundi kirjalike seisukohtade koostamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja I esindaja nimetatud töötundide maht on põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas on materjale esitatud viie köite jagu, mistõttu on materjalidega tutvumiseks 3 tundi adekvaatne aeg. Samuti on põhjendatud 1 tunni ulatuses kliendiga nõu pidamine, kuna esindajal on kohustus menetluslikud sammud esindatavaga läbi rääkida ning kooskõlastada. Kostja I esindaja on kohtule esitanud 14.03.2016 kostja I kirjalikud seisukohad seitsmel leheküljel. Kohus on seisukohal, et tulenevalt menetlusdokumendi mahust ja sisust on põhjendatud lugeda selle koostamise ajaks 4 tundi. Seega on kostja I esindaja töötunnid kokku põhjendatud 8 tunni ulatuses.
76.Kostja I esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-165-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul kostja I kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
77.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja I esindaja töötunnihind 129 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja I esindaja on advokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja I esindaja töötundide põhjendatud maht oli 8 tundi ning töötunni hind (koos käibemaksuga) 129 eurot, on kostja I esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga 1032 eurot.
78.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostja I menetluskulusid summas 1032 eurot. Kostjal II käesolevas menetluses lepingulist esindajat ei olnud, mistõttu kostjal II menetluskulud puuduvad.