2-15-12008
Määruse tegemise aeg ja koht
28 märts 2016. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtujurist
Airika Pilv
Kohtuasi
V. K. hagi SA Ida-Viru Keskhaigla vastu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Hageja esindaja RÕA korras: Kostja:
Kostja lepinguline esindaja:
V. K. (IK xxx) elukoht: xxx) Vandeadvokaat Marina Valge (advokaadibüroo Marina Valge; e-post: [email protected] )
SA Ida-Viru Keskhaigla (RK xxx) Vandeadvokaat Raul Ainla (advokaadibüroo Eipre & Partnerid; e-post: [email protected] )
V. K. esitas 12.08.2015 Viru Maakohtule võõrkeelse avalduse. Koos avaldusega esitas V. K. menetlusabi taotluse. 18.09.2015 esitas V. K. riigi õigusabi taotluse. 22.10.2015 määrusega rahuldas kohus V. K. riigi õigusabi taotluse ja andis taotlejale riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta hagiavalduse koostamiseks ning isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus (tl 68-69). Kohtumääruse võttis RIS kaudu täitmisele vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev. 01.12.2015 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule hagiavalduse mittevaralise kahju väljamõistmise nõudes (tl 87-94). 11.12.2015 määrusega rahuldas kohus V. K. menetlusabi taotluse ja andis taotlejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastas taotleja täielikult menetluskulude (riigilõivu summas 1 200 eurot) kandmisest hagiavalduse esitamisel (tl 136138). 11.12.2015 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse (tl 139-141). 28.12.215 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata (178-185). 13.01.2016 toimus tsiviilasjas eelistungina korraldav kohtuistung (TsMS § 398 lg.1). Nimetatud kohtuistungil teatas hageja kohtule, et tal on olemas teine advokaadist esindaja ja ta loobub riigi õigusabist. 20.01.2016 määrusega lõpetas kohus V. K. ́le riigi õigusabi andmise seoses riigi õigusabist loobumisega (toim. II tl 53-54). 28.01.2016 määras kohus hagejale tähtaja 14 päeva võõrkeelsete dokumentide/taotluste eestikeelsete tõlgete esitamiseks viitega TsMS § 33 lg.4 (toim. II tl 59- 61). 09.02.2016 esitas hageja kohtule uue riigi õigusabi taotluse (toim. II tl 66-70). 10.02.2016 rahuldas kohus hageja riigi õigusabi taotluse ja andis V. K. ́le riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta asja perspektiivikuse hindamiseks. Kohus määras, et kui esindaja leiab, et tsiviilasi on perspektiivikas, siis annab kohus riigi õigusabi ka esindamiseks. Juhul, kui esindaja leiab, et asi ei ole perspektiivikas, tuleb vastav arvamus esitada Viru Maakohtule. Kohtumääruse võttis RIS kaudu täitmisele vandeadvokaat Marina Valge. 05.03.2016 esitas hageja esindaja advokaat Marina Valge kohtule seisukoha. Esindaja esitas maakohtule arvamuse, et V. K. poolt esitatud kaebused koos lisadega on suures osas antud tsiviilasjas asjakohatud. V.K. poolt esitatud 10.08.2015 avalduses, milles ta nõuab T. B. vastutusele võtmist, on lisad, mida võiks asjakohaseks lugeda: tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokolli, vastust V.K. kaebusele, arstlikku surmateatist, peaaju kompuuteruuringu vastust, T.B. vastust V.K.le 30.06.2015, T.B. vastust V.K.le 06.10.2014, ülemarst A.K. vastust kaebusele, sotsiaalministeeriumi vastust kaebusele, patsiendikaarti, fotosid lisa lk 22-23, väljavõtet EKEI Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna poolt väljaantud aktist. Esindaja arvamuse kohaselt nimetatud tõendid on küll asjakohased, kuid ei kinnita hageja versiooni, et tema poja surmas oleks süüdi tervishoiutöötajad või, et tema poja surm oleks olnud vägivaldne.
Esindaja leiab, et V. K. enda poolt kui ka tema eelmise esindaja advokaat A. M. poolt esitatud hagi on perspektiivitu. Esindaja viitab, et hagiavalduse esitanud advokaat A. M. on ise viidanud asja perspektiivitusele juba detsembris 2015.a. 22.03.2016 esitas kostja esindaja kohtule seisukoha, milles leiab, et hageja esindaja seisukoht on põhjendatud ja hagi on perspektiivitu. Hageja pole tõendanud tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumist, vaid ta on ise tõendanud, et kostja pole lepingut rikkunud. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hagi ei kuulu läbivaatamata jätmisele ning menetlus jätkub, siis taotleb kostja alternatiivselt, et kohus kohustaks hagejat andma tagatist eeldavate menetluskulude katteks.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus jätab TsMS § 33 lg.3 alusel tähelepanuta kõik käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud võõrkeelsed avaldused, kaebused ja muud dokumendid. Hagejal on olnud kahel korral riigi õigusabi korras määratud esindajad ja hageja enda väitel oli tal veel ka kolmas esindaja. Sellest tulenevalt ja juhindudes TsMS § 33 lg.4 määras kohus hagejale tähtaja võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamiseks. Hageja ega tema esindajad tõlkeid kohtule ei esitanud ning sellest tulenevalt jätab kohus nimetatud dokumendid asja lahendamisel tähelepanuta. Hageja esindaja advokaat Marina Valge on oma arvamuses märkinud, et kohtule esitatud võõrkeelsed dokumendid on asjasse puutumatud. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagi ese: Hageja nõuab talle poja surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 100 000,00 euro ulatuses. VÕS § 127 lg.1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevad asjaolud ei oleks esinenud. VÕS § 134 lg.3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanud või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Maakohus leiab, et nimetatud nõude eelduseks on kahju õigusvastane tekitamine, kahju tekitaja vastutus selle eest ning VÕS § 134 lg.3 nimetatud „erandlikud asjaolude“ olemasolu. Maakohus on seisukohal, et lähedase isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimiseks ei piisa lihtsalt surma põhjustamine, so VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa erandlikuks asjaoluks olla surma põhjustamine kui selline, vaid sellega peavad kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitamise väljamõistmist. Erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja on oma arvamuses märkinud, et antud juhul selliseid VÕS § 134 lg.3 mõttes erandlikke asjaolusid hagi asjaoludest tulenevalt ei esine ning hagi on perspektiivitu. Samal seisukohal on ka kostja lepinguline esindaja.
Maakohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus, juhindudes TsMS § 423 lg 2 p 1 jätab avalduse läbi vaatamata ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.