2.Välja mõista A. K.lt OÜ Järve Biopuhastus kasuks võlgnevus 510 (viissada kümme) eurot 07 senti (millest põhivõlg 486, 82 eurot ja viivis 23, 25 eurot).
3.Välja mõista A. K.lt OÜ Järve Biopuhastus kasuks viivis põhivõlalt (486, 82 eurot) alates 01.12.2015.a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.1 Välja mõista A. K.lt OÜ Järve Biopuhastus kasuks menetluskulude katteks 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Jõhvi Vallavolikogu 20.04.2011.a otsusega nr 112 on hageja OÜ Järve Biopuhastus määratud alates 01.05.2011.a vee-ettevõtjaks Jõhvi valla haldusterritooriumil. xxx korteriomanik on M. K.. Faktiliselt elab korteris kostja A. K.. Hageja osutas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid, mille eest ei ole nõuetekohaselt tasutud. Vaatamata sellele, et korteriomanik jäi võlgnevusse osutatud teenuste eest, ei katkestanud hageja teenuse osutamist. Seisuga 01.12.2015.a on võlg osutatud teenuste eest 510, 07 eurot, millest põhivõlg 486, 82 eurot ja viivis 23, 25 eurot. M. K. ja A. K. leppisid kokku kohustuse ülevõtmises, mille kohaselt läheb Järve Biopuhastuse poolt M. K. vastu esitatud nõue üle A. K.le. Hageja andis kohustuse ülevõtmiseks nõusoleku.
2.Hageja on arved esitanud lähtuvalt Jõhvi Vallavalitsuse 17.07.2007.a kehtestatud määruse nr 24 „ Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinna kehtestamine” ja 19.08.2010.a määruse nr 7 (määruse nr 24 muutmise kohta) alusel. Viidatud määruste § 1 p 1 järgi on veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind (koos käibemaksuga): - tasu võetud vee eest – 0,58 eurot m3; - tasu heitvee ärajuhtmise eest – 0,77 eurot m3; - abonenttasu – 0,64 eurot m3 Vastavalt ÜVVKS § 14 lg 1 moodustub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind abonenttasust, tasust võetud vee eest, tasust reovee ärajuhtimise eest ja puhastamise eest.
ÜVVKS § 16 lg 6 järgi kuni vee-ettevõtja kehtestab hinnaregulatsiooni nõuetele vastava veeteenuse hinna, osutatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust tarbijatele 2010.a 31.oktoobril kehtivate hindadega, mille on kehtestanud kohalik omavalitsus ÜVVKS kuni 31.10.2010 kehtinud redaktsiooni § 14 lg 2 alusel. Viidatud sättest tulenevalt kinnitab teenuse hinna reguleerimise korra kohaliku omavalitsuse volikogu. Hageja leiab, et kostjale tasumiseks esitatud arved on õiged ja põhjendatud.
3.Hageja on seisukohal, et poolte õigussuhted tulenevad käsundita asjaajamisest. Kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08). Hageja märgib, et kui kohus on seisukohal, et käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidtud, tugineb hageja nõude õigusliku alusena alternatiivselt alusetu rikastumise sätetele.
4.Kuna kostja võlasuhtest tulenevat kohustust täitnud ei ole, nõuab hageja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kohustuse täitmist ja viivise tasumist. Seisuga 01.12.2015 on kostja hagejale võlgu osutatud teenbuste eest 486, 82 eurot. Sisseõutavaks muutunud viivis põhinõudelt on sama kuupäeva seisuga 23, 25 eurot. Hageja taotleb alates 01.12.2015.a viivisenõude väljamõistmist vastavalt TsMS § 367 sätestatule ja VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja märgib, et OÜ Jõhvi Veemajandus ja OÜ Järve Biopuhastus vahel ei olnud sõlmitud mingeid tehinguid tulenevalt millest oleks antud OÜ-le Järve Biopuhastus üle OÜ Jõhvi Veemajandus sõlmitud lepingud. Hageja on seisukoal, et lepingust nr 1/34 tulenevad õigused ja kohustused hagejale üle ei ole läinud. Hageja märgib ka seda, et ei sõlmi lepinguid korteriomanikega, Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmitakse korteriomanikega (sh korteriühistuga) ÜVVKS § 8 lg 5 kohaselt ühisveevärgive võtmiseks ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping. Jaama 3 korterelamus on korteriomanike poolt asutatud korteriühistu Jaama 3/12. Hageja osundab, et kostja kuulub ka korteriühistu juhatusse. Hageja on korduvalt teinud ettepaneku ühistule veevarustuse ja reovee ärajuhimise müügilepingu sõlmimiseks. Leping korteriühistuga on tänaseni sõlmimata. Hageja märgib, et kui kohus peab põhjendatuks kostja väidet, et poolte vahel on siiski lepingulised suhted, palub hageja mõista võlgnevus välja müügilepingust (lepingu rikkumisest) tulenevatel alustel. Hageja rõhutab, et kostja ei ole alates 01.05.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud hagejale osutatud teenuste eest mitte ühtegi korda ega esitanud ka andmeid tarbitud vee koguse kohta (näitusid). Kostja veemõõturi näidu 400 m3 edastas hagejale OÜ Jõhvi Veemajandus. Kostja on keeldunud hagejat sisse laskmast selleks, et fikseerida näite, samas ei ole neid ka ise esitanud. Võlateateid on kostjale saadetud 11.02.2012, 12.022013, 01.06.2013, 08.01.2015.a. Üksnes 10.03.2015 lubas kostja hageja töötajat korterisse veearvesti näidu fikseerimiseks ja kostja veearvesti näit oli 737 m3. Edasi saadeti kostjale võlateated 08.06.2015 ja 30.11.2015.a Kostja neile ei reageerinud ega tasunud ka võlgnevust.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja märgib, et hageja on kostjat käsitlenud kliendina kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja leiab, et poolte vahel on seega lepingulised suhted (suuline leping). VÕS § 11 tulenevalt võib lepingu sõlmida ka suuliselt ja ÜVVKS ei sätesta lepingu kirjalikku vormi (va § 8 lg 41ja 5). Käesoleval juhul ei ole tegemist viidatud sätetega, mil seadus näeks ette lepingu sõlmimise kirjaliku vormi. Kostja ei ole ka kunagi keeldunud kohustuse täitmisest.
Alates 01.05.2011 on Jõhvi haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks OÜ Järve Biopuhastus, tema omandisse oli üle läinud ka seni OÜ Jõhvi Veemajanduse opereerimisel olnud Jõhvi valla veetorustikud kuni tarbijate/abonentide liitumispunktideni. Kostja ja OÜ Jõhvi Veemajanduse vahel on sõlmitud 27.05.1999 leping nr 1/34, mille kohaselt on korteri Jaama 3-9 liitumispunktiks valla haldusterritooriumil asuvate torustikega korteris 27.05.1999 paigaldatud veemõõturid. Kostja on seisukohal, et liitumispunkt OÜ Järve Biopuhastusega on sama, mis 27.05.1999 sõlmitud lepingus nr 1/34.
7.Sõltumata nõude alusest on hagejal kohgustus tõendada kui suures mahus ühisveevärgija kanalisatsiooni teenuseid kostjale osutati. Hageja on kostjale esitanud arve nr 15017901 veeja kanalisatsiooniteenuse tarbimise eest 452, 90 eurot. Arve esitati kostjle peale 10.03.2015.a veearvesti näidu fikseerimise akti koostamist. Kostja rõhutab, et arve nr 15017901 on koostatud 27.05.1999 paigaldatud veemõõturi näitude alusel. Ei ole mõeldav, et kostja tarbis arvel näidatud teenuse eest perioodil 01.03.2015.a – 10.03.2015.a 337 m3 vee ja kalisatsioonitenust. Kostja leiab, et hageja on koostades arve nr 1507901 tänaseni taatlemata mõõturi näidu alusel, on rikutud nii ÜVVKS kui mõõteseaduse ja selle alamaktide nõudeid. Hagejal lasub kohustus oma nõuet tõendada, samuti tuleb tal tõendada kust on võetud tarbimisarvestuse algnäit.
8.Kokkuvõttes märgib kostja, et hagi on põhjendamata: Hageja on kostjasse suhtunud kui oma lepingulisse klienti ja on seda välja näidanud; Hageja kasutab rahalisteks tehinguteks lubamatult taatlemata veemõõdiku näitusid ja põhistab sellega oma nõuet ja viivise arvestust; Hageja on esitanud vähemalt 3 erinevat viivise arvestamise varianti, mis ei kattu; Hageja kliendiarvestuse baasi algnäit (400 m3) ei tugine veemõõdiku kontrollnäidu aktil ja on seetõttu kontrollimatu. Hageja soov on muuta seniseid kliendisuhteid ning saada kliendiks endale ühte partnerit muutes seejuures liitumispunkti asukohta ja vabaneda 14 vee-mõõdiku taatlemiskohustusest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning alternatiivselt kui kohus peaks võimalikuks taatlemata veemõõdikute näitude alusel hagi rahuldada, palub kostja kohtul määrata väljamõistetud tulemi tasumise kord, mis ei ületaks 10% kostja töövõimetuspensioni määrast. A. K.l on tuvastatud otsusega nr 1117152 60% töövõime kaotus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 01.05.2011 on Jõhvi valla haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks OÜ Järve Biopuhastus (tl 121) Jaama tn 3-9 korteriomanik on M. K. (tl 14). M. K. ja A. K. on 12.12.2015. sõlminud lepingu kohustuse ülevõtmise kohta, millega lepingupooled leppisid kokku, et OÜ Järve Biopuhastuse esitatud nõue M. K. vastu koos kõrvalnõuetega lähevad üle A. K.lel, kes on võlanõudega seotud perioodil korterit kasutanud ja vallanud (tl 124). OÜ Järve Biopuhastus andis omapoolse nõusoleku kohustuse ülevõtmiseks 18.12.2015.a (tl 126).
11.Hagiavalduse kohaselt on seisuga 01.12.2015.a A.s K. võlg hageja ees 510, 07 eurot (sh põhivõlg 486, 82 eurot ja viivis 23, 25 eurot).
Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Pooled on erineval seisukohal selles, kas poolte vaheline õigussuhe tuleneb lepingust või on tegemist käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tuleneva nõudega.
12.Hageja leiab, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb käsundita asjaajamisest. Hageja kinnitab, et lepingulised suhted poolte vahel puuduvad. Kostjal oli sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise leping OÜ-ga Jõhvi Veemajandus (nr 1/34 27.05.1999 (tl 145). Hageja märgib, et OÜ Jõhvi Veemajandus ja OÜ Järve Biopuhastus vahel ei olnud sõlmitud tehinguid, millest tulenevalt oleks OÜ Jõhvi Veemajandus lepingulised kohustused tarbijate ees OÜ Järve Biopuhastus üle antud. Hageja viitab õigesti Riigikohtu asjakohastele lahenditele, kus on leitud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Sellisel juhul saavad korteriomanikud vastutada käsundita asjaajamise sätete alusel osavõlglastena (vt nt Riigikohtu 24.04.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-33-13). Kostja leiab, et poolte vahel on lepingulised suhted, lepingupoolena on hageja kostja ka käsitlenud: arved esitanud A. K. (mitte korteriomaniku) nimel, viimasele omase kliendinumbriga. Hageja on saatnud kostjale võlateatise 08.06.2015.a nr 13.-2.10/809, milles palub täita kohustuse hageja ees ning kohustuse täitmata jätmist loetakse oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p 5 tähenduses, mis annab hagejale õiguse võlgnikuga sõlmitud leping üles öelda (tl 142).
13.Vaidlust ei ole selles, et kirjalikku lepingut OÜ Järve Biopuhastus ja kostja vahel sõlmitud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et OÜ Jõhvi Veemajandus lepingulised kohustused oleksid hagejale üle läinud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) 8 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja kliendiks kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Sama paragrahvi 5. lõikest tulenevalt kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt AÕS § 72. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Jõhvi valla vee-ettevõtjaks saamisel esitas OÜ Jõhvi Veemajandus hagejale valla eratarbijate andmed sh veemõõturite andmed ja näidud, millega on selgitatav ka arvete saatmine kostja mitte korteriomaniku nimel ja kliendinumbri olemasolu. Eeltoodu ei kinnita kohtu arvates aga lepingulise suhte olemasolu OÜ Järve Biopuhastus ja kostja vahel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on nõude õigusliku alusena käsitletavad käsundita asjaamist reguleerivad sätted (VÕS § 1018-1023).
Tulenevalt VÕS § 1018 lg 1 ja 2 kui käsundita asjaajaja teeb midagi soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks andnud talle õiguse tegu teha või kohustanud tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1019-1023 õigused ja kohustused kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kuna veevarustus on ilmselgelt eluliselt vajalik teenus, siis on see soodustatu objektiivsetes huvides ning soodustatu tahe asjaajamiseks eeldatav. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 p 15).
14.Olenemata sellest, milline on võlasuhte õiguslik alus, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on nn võlaperioodil hagejalt vee- ja kanalisatsiooniteenust saanud/tarbinud, sellest tulenevalt lasub kostjal ka osutatud teenuste eest tasumise kohustus. Kostja märgib õigesti, et hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 järgi tõendada, millises koguses, kui suures mahus ta ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid kostjale osutas. Kohustus täitmiest vabanemiseks tulnuks kostjal seevastu tõendada, et tal kohustust hageja ees ei ole või on selle täitnud. Kohus ei nõustu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud kui palju millisel ajavahemikul ta on kostjale teenust osutanud.
15.Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest tulenevalt on kostja tarbinud ajavahemikul 01.05.2011 – 10.03.2015.a veearvesti algnäidu 400 m3 ja lõppnäidu 737 m3 vahena 337 m3 hageja osutatud teenust (arve nr 15017901) kokku 452, 98 euro eest (koos käibemaksuga) (tl 207, 118-120, 181, 15-117). Kohus on seisukohal, et kostja väited fikseeritud näitude mitteusutavuse (1999.a taatlemata veemõõturi järgi) ja tarbitud vee koguse (näitude vahe 337 m3) ebatõenäolisuse kohta on eksitavad. Kohus juhib tähelpanu sellele, et algnäit 400 m3on fikseeritud seisuga 12.02.2007.a., mitte hageja Jõhvi valla vee-ettevõtjaks määramise aja seisuga (tl 207). Seega on tarbitud kogus 337m3 mitte ajavahemikus 01.03.2015-10.03.2015 ega 01.05.201110.03.2015, vaid 12.02.2007 -10.03.2015.a. so ca 8 aasta ehk 96 kuu eest 337 : 96 = keskmiselt 3, 5 m3, mis muuhulgas on võrreldav ka tarbitud kogusega alates veemõõturi paigaldamisest 27.05. 1999.a kuni 12.02.2007. Aastatel 2011 kuni hagi esitamiseni esitatud arvetest tulenevalt on kostja igakuiselt tarbinud vett 1 m3 (tl 15-117) Eeltoodu viitab selgelt sellele, et kostja ei ole esitanud vee-ettevõtjale näitusid, tarbitud kogus arvetel on märgitud sümboolne ega vasta tegelikult tarbitule. 10.03.2015 koostatud veearvesti näidu fikseerimise akti kohaselt on näit 0737. Kohus lisab, et ka 1 m3 eest kuus on kostja jätnud tasumata. Kostja ei ole kohtule esitanud ainsatki mõistlikku ja tõsiseltvõetavat argumenti tarbitud teenuste eest tasumata jätmise kohta vähemalt 5 aasta jooksul. Kohus ei nõustu ka kostja väitega selles, et OÜ Jõhvi Veemajandusega sõlmitud lepingus nr 1/34 on kindlaks määratud liitumispunkt. Liitumispunkti asukoha sätestab ÜVVKS § 3 lg 2 (avalikult kasutataval maal kuni 1 m väljaspool kinnistu piiri).
16.VÕS § 76 lg 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (VÕS § 100 mõttes), annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlasulasja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1). Viivise sissenõutavaks muutumise aega arvestab hageja VÕS § 82 lg 2 ja lg 7 3. lause kohaselt alates käsundita asjaajamisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Mõistlikuks ajaks VÕS § 82 lg 3 mõttes, pärast mille möödumist on põhjendatud nõuda kohustuse täitmist, loeb hageja arvel (arvetel) märgitud tähtaja möödumist. Viivise kujunemine on esitatud tl 118-120. Seisuga 01.12.2015.a on viivise võlg 23, 25 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
17.Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kostjalt välja põhivõla 486, 82 eurot, viivise seisuga 01.12.2015.a 23, 25 eurot ja viivise alates 01.12.2015.a. seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 2. lause). Kostja taotles juhuks, kui kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada, ajatada võla tasumine osamaksetena viisil, et osamakse ei ületaks 10% kostja töövõimetuspensioni määrast. Sotsiaalkindlustusameti 02.07.2014.a otsusega on kostjal tuvastatud 60% töövõimekaotus. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Taotlus ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et ainuüksi osalise töövõimekaotuse tuvastamise otsus ei tõenda seda, et kostja ei ole lahendit täitma või täitmine seaks ta ebamõistlikult raskesse olukorda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid milline on tegelikkuses kostja igakuine sissetulek või varaline seisund.
18.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Tulenevalt TsMS § 162 jäävad poolte menetluskulud kostja A. K. kanda.
Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 500 eurot (käibemaksuta)– kokku 625 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud kulu õigusabile 500 eurot (km-ta) arvestades õigusabi mahtu 5 tundi ja tunnihinda 100 eurot. Õigusabi sisuks oli hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine, tõendite kogumine, kostja vastusele seisukoha koostamine. Esindaja tunnihind on mõistlik ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on pidanud nt mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
9.detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud ka õigusabitoimingutele arvestatud ajakulu – kokku 5 tundi. Kohus mõistab A. K.lt hageja menetluskulude katteks 625 eurot (käibemaksuta). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.