Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-10833 1.6 muu vallasvara, mis ei ole nimetatud p.-s 1.5, jääb selle poole lahusvaraks, kelle valduses vara asub;

2-15-10833

lepinguga täidavad pooled lõplikult ühisvara koosseisu kuuluvad laenulepingutest tulenevad kohustused Danske Bank A/S ning Eesti Vabariigi ees. Pooled deklameerivad, et pärast punktis 1 kirjeldatud võõrandamislepingu sõlmimist ei kuulu ühisvara koosseisu täiendavaid kohustusi. Kõik muud poolte võimalikud kohustused kolmandate isikute ees jäävad selle poole lahusvara hulka ja kanda, kes on kohustusega seonduva lepingu sõlminud. Ühisvara koosseisu kuuluvatest vallasasjadest annab M. P. hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvetes käesoleva kokkuleppe sõlmimisest, K. T.le üle järgmised esemed, mille koguväärtuseks loevad pooled kolmtuhat eurot (3000 eurot); a. Sõiduauto haagis (reg nr **, registreeritud sõidukiregistris *.a); b. Vanaaegne õmblusmasin Husqvarna; c. Katrin Tislari koolimaterjalid; Kogu muu vallasvara (v.a punktis 3 näidatud) jääb selle poole lahusvaraks, kelle valduses see on. Pooled loevad kõik vaidluse esemeks olevad nõuded ja kohustused käesoleva kokkuleppega ammendavalt ja lõplikult täidetuks ega oma teineteise suhtes täiendavaid nõudmisi ega pretensioone, mis ei tulene käesolevast kompromisskokkuleppest. Käesolev kokkulepe on sõlmitud kolmes eksemplaris, millest üks jääb mõlemale poolele ning üks edastatakse Pärnu Maakohtule koos taotlusega kompromissi kinnitava ja tsiviilasja ne 2-15-10833 lõpetava määruse andmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole poolt allkirjastatult 15.03.2016.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamise osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

2-15-10833 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus ei ole pooled kokku leppinud menetluskulude kandmises, seega kannavad pooled oma menetluskulud ise. 27.08.2015.a Pärnu Maakohus rahuldas M. P. taotluse menetlusabi saamiseks ning andis M. P.le menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on põhjendatud M. P. vabastamine menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, sest pooled sõlmisid kompromissi. Kohus asub seisukohale, et M. P. menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamiseks on mõjuv põhjus eelkõige lähtudes tsiviilkohtumenetluse ülesandest- lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.