Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

17.12.2015 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi kostja vastu võla saamiseks. 22.01.2016 saabus Harju Maakohtule 15.01.2016 allkirjastatud kostja kaja, milles kostja palus tühistada Harju Maakohtu 17.12.2015 otsus ja teha uus otsus. Kostja palus viivitamata täitmine peatada. Kostja esitas menetlusabi taotluse, paludes vabastada teda riigilõivu ja kautsjoni tasumisest täies ulatuses. 25.01.2016 määrusega jättis Harju Maakohus kostja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaja ja tagaseljaotsuse täitmise peatamise taotluse käiguta ja kohustas kostjat tasuma kajalt kautsjoni summas 200 eurot ning tagaseljaotsuse täitmise peatamise taotluselt riigilõivuna 50 eurot ja tagatisena 100 eurot. Lisaks tuli kostjal teatada, kas 17.12.2015 tagaseljaotsuse alusel on algatatud täitemenetlus ning teatada kohtule täiteasja number. Kostja pidi täiendavalt põhistama tagaseljaotsuse täitmise peatamise vajadust ehk seda, milline kahju kaasneb tagaseljaotsuse täitmisega, mida ei saaks ilmselt hüvitada. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 15 päeva jooksul arvates määruse saamisest. 25.01.2016 määrus on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud 28.01.2016. Seega tuli kajas ja täitemenetluse peatamise taotluses esinenud puudused kõrvaldada hiljemalt 12.02.2016. 09.02.2016 esitas kostja maakohtule täpsustatud taotluse, milles palus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi täitemenetlus täiteasjas nr 025/2015/4088 peatada kuni siseriiklikud kohtumenetlused tsiviilasjas nr 2-15-17840 on ammendatud. Kostja märkis, et täitemenetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane. Esimese astme kohtu määrus 17.02.2016 määrusega jättis Harju Maakohus kostja kaja menetlusse võtmata ja tagastas selle esitajale ning jättis kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 142 lg 1 alusel kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. TsMS § 149 lg 3 sätestab, et enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Kohus määras 25.01.2016 määrusega kostjale tähtaja kajalt kautsjoni tasumiseks summas 200 eurot. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud kohtule maksekorraldust kajalt kautsjoni tasumise kohta. Nõuete Arvestamise Programmist kontrollides ei nähtu, et kostja oleks kautsjoni tasunud. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 149 lg-st 3 jättis kohus kostja kaja menetlusse võtmata ja tagastas kaja selle esitajale koos kaja menetlusse võtmata jätmise määrusega. Riigilõivuseaduse RLS § 59 lg 17 kohaselt hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. TsMS § 417 lg 6 kohaselt võib enne kaja lahendamist kohus määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kostja esitas koos kajaga täitemenetluse peatamise taotluse. Kohus andis 25.01.2016 määrusega kostjale tähtaja täitemenetluse peatamise taotluselt riigilõivu ja tagatise tasumiseks. Kostja ei ole riigilõivu ega tagatist tasunud, mistõttu esineb alus täitemenetluse peatamise taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus märkis, et kuna kohus keeldub käesoleva määrusega ühtlasi kaja menetlusse võtmisest, puudub alus lahendada iseseisvalt

täitemenetluse peatamise taotlust. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 jätab kohus kostja täitemenetluse peatamise taotluse läbi vaatamata. Määruskaebus 07.03.2016 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 17.02.2016 määruse ja teha uue lahendi, millega kostja kaja ja taotlus täitemenetluse peatamiseks võtta menetlusse. Kostja leiab, et Harju Maakohtu 17.02.2016 määrus on ennatlik ja põhjendamatu. Kuna maakohtu 25.01.2016 otsuse punkti 1 peale oli kostjal õigus esitada määruskaebus, siis kasutas kostja seda võimalust ja esitas määruskaebuse nimetatud määruse punkti 1 peale. Seega kohtu väide, et kostja pole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, on põhjendamatu ja ennatlik. Maakohtu määruses märgib kohus, et kostja pole riigilõivu ega tagatist tasunud, kuid selle kohta on kostja esitanud määruskaebuse ning ringkonnakohus ei ole oma otsust veel teinud. Seega määratud tähtajaks on kostja ikkagi puudused kõrvaldanud. Lisaks märgib kostja, et antud tsiviilasjas oli tagaseljaotsus tehtud arvestamata kostja vastust hagiavaldusele. Kostja on seisukohal, et täitemenetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 17.02.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel õiguspäraselt jätnud kostja kaja menetluse võtmata ja taotluse täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata, kuivõrd kostja jättis kõrvaldamata kajas ja täitemenetluse peatamise taotluses sisalduvad puudused, millele maakohus osundas 25.01.2016 määruses. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtumääruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja peamiseks väiteks maakohtu määruse edasikaebamisel on, et kostja on vaidlustanud Harju Maakohtu 25.01.2016 määruse punkti 1, millega kohus jättis rahuldamata kostja menetlusabi taotluse kajalt ja täitemenetluse peatamise taotluselt kautsjoni ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse vastav väide on paljasõnaline ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks maakohtu 25.01.2016 määruse menetlusabi rahuldamata jätmist puudutavas osas vaidlustanud ja et vastav kaebus oleks ringkonnakohtu menetluses. Seega oli kostjal kohustus määruses osundatud kaja ja täitemenetluse peatamise taotluse puudused selles märgitud tähtpäevaks kõrvaldada. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 15 päeva jooksul arvates määruse saamisest. Kuna 25.01.2016 määrus on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud 28.01.2016, tuli kajas ja täitemenetluse peatamise taotluses esinenud puudused kõrvaldada hiljemalt 12.02.2016. Kostja seda teinud ei ole. Riigikohtu praktikast tulenevalt (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-11, p 13) peab kohus tagaseljaotsuse tegemise eeldusi kontrollima ka määruskaebuse lahendamisel, mis on esitatud maakohtu määruse peale, millega jäeti kaja menetlusse võtmata kaja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu pädevuses praeguse kaebuse

lahendamisel anda hinnang ka kaebuse väitele, mille kohaselt on tagaseljaotsus tehtud arvestamata kostja vastust hagiavaldusele. Vastuseks kaebuse sellekohasele väitele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 esimeses lauses sätestatu alusel rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 02.12.2015 määrusega võttis maakohus hagi menetlusse, määras toimetada kostjale koos asja menetlusse võtmise määrusega kätte hagiavalduse ärakirja koos selle lisadega ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile 10 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale allkirja vastu kätte 03.12.2015 (tl 121). Seega saabus hagile vastamise tähtpäev 14.12.2015. Kostja esitas vastuse hagile 18.12.2015. Eeltoodust tulenevalt oli seega praeguses asjas täidetud TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud eeldus tagaseljaotsuse tegemiseks, so kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. Tagaseljaotsust ei või teha TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud juhtudel, sh kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg (p 1) või kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest (p 2) või kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud (p 3). TsMS § 407 lg 5 p-s 1 vastavale asjaolule on kostja tuginenud tagaseljaotsusele esitatud kajas, märkides, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, kus tema võimalused on piiratud ja ta vajab rohkem aega hagiavaldusele vastamiseks, sest vastuse edastamine ei olene temast. Ka on kostja vastuses hagiavaldusele palunud edaspidi võimaldada dokumentide esitamiseks rohkem aega põhjustel, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, kus puudub juriidiline abi, kostja ei valda piisavalt eesti keelt ning dokumentide koostamine võtab rohkem aega. Vastuseks kostja väidetele seoses hagiavaldusele vastamiseks antud tähtajaga selgitab ringkonnakohus, et antud juhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 kohaselt, millise hagi menetlemisel võimaldab TsMS § 405 lg 1 p 2 määrata tähtaegu seaduses sätestatust erinevana. Seega võis kohus erinevalt TsMS § 394 lg-s 5 sätestatust, mille kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva, määrata lühema tähtaja hagile vastamiseks. Arvestades lisaks eeltoodule ka asjaolu, et kostja ei ole hagimaterjalide kättesaamisest arvates taotlenud hagile vastamise tähtaja pikendamist, ei pea ringkonnakohus kostjale antud 10-päevast tähtaega hagiavaldusele vastuse esitamiseks põhjuseks, mis annaks alust pidada tagaseljaotsuse tegemist lubamatuks. Seejuures peab ringkonnakohus silmas ka asjaolu, et kostja ei ole kaja esitanud TsMS § 415 lg 2 esimeses lauses ettenähtud 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest alates. Kuna kostja sai tagaseljaotsuse kätte 18.12.2015 (tl 129), kuid esitas kaja 22.01.2016, on kaja seega esitatud 4-päevase hilinemisega. Kostja ei ole kooskõlas TsMS § 68 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga esitanud kohtule koos kajaga kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldust. Ka ei ole ringkonnakohtu arvates käesolevalt lahendatav kostja määruskaebus käsitatav kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldusena. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kaja ja määruskaebuse esitamisega seotud täiendavad menetluskulud tuleb jätta TsMS § 169 lg 2 ja 171 lg 1 alusel kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.