Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu hageja poolt 02.12.2018 esitatud uued tõendid Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2017 määrus tsiviilasjas 2-17-5691; XX tasumata majandamiskulude väljatrükk 29.11.2018 seisuga ja kohtutäitur Elin Vilippuse 29.11.2018 õiend.
Jätta rahuldamata XX 03.10.2018 taotlus kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu).
3.Harju Maakohtu 17.09.2018 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
7.Välja mõista XX-lt riigituludesse XX-le antud riigipoolse menetlusabi eest 300 eurot. Riigilõiv 300 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11/13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7/9, Kivila tn 16/18, Kivila tn 4/6, Mahtra tn 24 /26, Mahtra tn 72/Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu (hageja) esitas 05.12.2017 hagi XX (kostja) vastu võla ja viivise saamiseks ning korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi november 2015 kuni november 2017 eest summas 3006,32 eurot ja viivised perioodi 25.11.2015 kuni 04.12.2017 eest summas 859,58 eurot, kokku 3865,90 eurot. Hageja palub välja mõista ka viivise põhinõudelt 3006,32 eurot lähtudes KÜS § 7 lg 4 kehtestatud viivisemäärast 0,07% päevas alates hagi esitamisest 05.12.2017 kuni
31.12.2017 ja alates 01.01.2018 VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Samuti kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga Tallinn, Mahtra 24-68 täitemenetluse korras ning anda kostjale tähtaeg korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Tallinnas, Mahtra 24-68 3-toaline korter üldpinnaga 64,8 m2.
3.Kostja ei ole tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 04.12.2017 moodustab koguvõlgnevus korteriühistu ees 15 768,14 eurot. Harju Maakohtu 01.09.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-54885 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud hagejale summas 5563,59 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja on neid tasunud seisuga 15.08.2018 vaid 1052,45 eurot.
4.Harju Maakohtu 17.12.2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-17840 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud hagejale summas 2396,74 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja ei ole neid summasid tasunud.
5.Kostja uus võlgnevus koosneb perioodil november 2015 kuni november 2017 esitatud ja tasumata arvetest ja nendelt arvestatud viivistest kogusummas 3865,90 eurot (3006,32 + 859,58) seisuga 04.12.2017.
6.Tasumata on vastavalt 2015. aasta novembri eest 106,78 eurot, detsembri eest 138,78 eurot, 2016. aasta jaanuari eest 151,42 eurot, veebruari eest 202,77 eurot, märtsi eest 156,52 eurot, aprilli eest 160,19 eurot, mai eest 137,96 eurot, juuni eest 81,52 eurot, juuli eest 83,09 eurot, augusti eest 75,50 eurot, septembri eest 69,86 eurot, oktoobri eest 79,84 eurot, novembri eest 141,19 eurot, detsembri eest 159,51 eurot, 2017 jaanuari eest 126,76 eurot, veebruari eest 194,94 eurot, märtsi eest 176,78 eurot, aprilli eest 156,86 eurot, mai eest 138,33 eurot, juuni eest 64,42 eurot, juuli eest 76,12 eurot, augusti eest 76,96 eurot, septembri eest 79,28 eurot, oktoobri eest 50,55 eurot ja novembri eest 120,39 eurot.
7.Kostja kohustus tasuda ülalnimetatud kulude eest tuleneb lisaks seadusele ka korteriühistu põhikirja punktist 3.2.3. Kostjal pole alust keelduda ühistu üldkohustusliku otsusega kinnitatud maksete tasumisest. Kulud 2015. aastaks on kinnitatud volinike koosoleku otsusega 27.11.2014, 2016. aastaks 03.12.2015 volinike koosoleku otsusega ning kulud 2017. aastaks on kinnitatud 15.12.2016 ja 18.05.2017 volinike koosoleku otsustega.
8.Hageja põhikirja punkt 4.2. kohaselt moodustub sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks ning see määr kinnitatakse volikogu otsusega. Sama sätestab ka põhikirja punkt 5.3.5. Hageja volinike koosoleku otsustega on remondimaksu (remondifondi) suuruseks 9-korruselises majas olnud 0,256 eurot üldpinna ruutmeetrilt.
9.Arved on kostjale esitatud igakuuliselt 15-nda kuupäeva ringis. Vastavalt arvetele tuli maksed tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks.
10.Hageja juhatuse koosoleku otsusega 11.11.2004 on sätestatud, et maksetega viivitamisel arvestatakse korteriomanikelt viivist 0,07% eluasemekulude arve esitamise kuule ülejärgneva kuu esimesest päevast alates.
11.Viiviseid on arvestatud 2015. aasta septembri tasumata arve eest osaliselt 41,81 eurot, oktoobri arve eest 37,05 eurot, novembri arve eest 52,62 eurot, detsembri arve eest 65,38 eurot, 2016. aasta jaanuari arve eest 68,26 eurot, veebruari arve eest 87,01 eurot, märtsi arve eest 63,88 eurot, aprilli arve eest 61,90 eurot, mai arve eest 50,41 eurot, juuni arve eest 28,02 eurot, juuli arve eest 26,75 eurot, augusti arve eest 22,73 eurot, septembri arve eest 27,87 eurot, oktoobri arve eest 20,62 eurot, novembri arve eest 33,41 eurot, detsembri arve eest 34,28 eurot, 2017. aasta jaanuari arve eest 24,76 eurot, veebruari
arve eest 33,84 eurot, märtsi arve eest 26,98 eurot, aprilli arve eest 20,53 eurot, mai arve eest 15,20 eurot, juuni arve eest 5,68 eurot, juuli arve eest 5,06 eurot, augusti arve eest 3,50 eurot, septembri arve eest 1,89 eurot, oktoobri arve eest 0,14 eurot.
12.Kostja poolt on tasutud makseid hagi esitamise seisuga 2013-2017 aastate kestel summas 1544,77 eurot. Seisuga 15.08.2018 on kostja poolt tasutud summa kokku 2064,77 eurot, millest 1052,45 eurot arvestati 2014. aasta kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse katteks ja ülejäänud summa 2010. aasta kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse katteks. 2010. aasta kohtuotsus on ainuke otsus, mis on käesolevaks hetkeks täidetud. Seisuga 15.08.2018 on kostja koguvõlgnevus 17 110,02 eurot.
13.18.05.2017 toimus hageja volinike koosolek mille päevakorras oli 4-nda punktina korteriomandi võõrandamise nõuded võlgnike suhtes. Koosoleku toimumise momendiks moodustas kostja majandamiskulude võlgnevus ühistu ees 14 240,83 eurot. Koosoleku otsusega esitati kostjale nõue, et ta võõrandaks oma korteriomandi Tallinnas, Mahtra 24-68 KOS § 14 lg 2 p 2 alusel hiljemalt 31. augustiks 2017. Koosolekul osales valitud 57-st volinikust 36 ehk 63,2% häältest.
14.Võõrandamise nõude aluseks on kostja pikaajaline ja suur võlgnevus. Kostja võlgnevus ületab rohkem kui kuue kuu majandamiskulude summat (reaalselt rohkem kui 5 aastat) ning tasumisega on viivitanud aastaid.
15.Hageja volinike koosoleku otsus on kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamise nõudes kostjale teatavaks tehtud. Kostja korterit käesoleva ajani võõrandanud ei ole. Kostja vastuväited hagile
16.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
17.Kostja väitel oli kostjal arvete mittetasumiseks seaduslik takistus- viibimine kinnipidamisasutuses.
18.Kostja väitel nõuab hageja temalt ülemäära suures määras viivist. Hageja põhikirja p-s
3.2.3.sätestatud intressimäär ei vasta seaduses sätestatud intressimäärale. Hageja põhikirja järgne aasta intressimäär on 25,2% (0,07 x 360 päeva), st ületab VÕS § 113 sätestatud intressimäära enam kui kolmekordselt.
19.Kostja vaidleb vastu korteri võõrandamise nõudele kuna kostjal on võlgnevus tekkinud temast sõltumatutel asjaoludel (pikaajaline seaduslik takistus elamispinna kasutamisel ja maksete tasumisel); kostja on asunud võlgnevust likvideerima, näidates üles head tahet; kõnealune korteriomand on kostja ainus elamispind (kodu).
20.Isegi kui eespool nimetatud võõrandamiseks kohustamise tingimused oleksid täidetud, ei ole kostja korteriomandit võimalik võõrandada, sest korteriomandile on seatud võõrandamiskeeld Eesti Vabariigi kasuks. Esimese astme kohtu otsus
21.Harju Maakohtu 17.09.2018 otsusega rahuldati hagi ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 3006,32 eurot, viivis 859,58 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 3006,32 eurot alates 05.12.2017 kuni 31.12.2017 0,07% päevas ja alates 01.01.2018 VÕS § 113 lg 1 kehtestatud viivisemääras kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus rahuldas hageja nõude ja kohustas XX võõrandama talle kuuluva korteriomandi asukohaga Tallinn, Mahtra 24-68, registriosa numbriga 5881801 ning andis kostjale tähtaja kohtutäiturile avalduse esitamiseks korteriomandi võõrandamiseks kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jäeti kostja kanda ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 1040,50 eurot.
22.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - kostjale kuulub Tallinnas, Mahtra 24-68 asuv 3-toaline korter.
seisuga 04.12.2017 moodustab kostja koguvõlgnevus korteriühistu ees 15 768,14 eurot ja seisuga 15.05.2018 on kostja koguvõlgnevus 17 110,02 eurot. - Harju Maakohtu 01.09.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-54885 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud hagejale summas 5563,59 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja on neid tasunud seisuga 15.08.2018 1052,45 eurot. - Harju Maakohtu 17.12.2015 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-17840 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud hagejale summas 2396,74 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja ei ole neid summasid tasunud. - Kostja uus majandamiskulude põhivõlgnevus koosneb perioodil november 2015 kuni november 2017 summast 3006,32 eurot. - Kostja poolt on tasutud makseid hagi esitamise seisuga 2013-2017 aastate kestel summas 1544,77 eurot. 15.08.2018 seisuga on kostja poolt kokku tasutud 2064,77 eurot. - 18.05.2017 koosoleku otsusega esitati kostjale nõue, et ta võõrandaks oma korteriomandi hiljemalt 31. augustiks 2017. - Koosoleku toimumise ajaks moodustas kostja võlgnevus korteriühistu ees 14 240,83 eurot. - hageja volinike koosoleku otsus on kostjale kuuluva Mahtra 24-68 korteriomandi võõrandamise nõudes kostjale teatavaks tehtud. - Kostja korterit käesoleva ajani võõrandanud ei ole.
23.Hageja põhivõlgnevuse nõue summas 3006,32 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 859,58 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldab viivise nõude lähtudes KÜS § 7 lg-s 4 kehtestatud viivisemäärast 0,07% päevas alates hagi esitamisest 05.12.2017 kuni 31.12.2017 ja alates 01.01.2018 lähtudes VÕS § 113 lg 1 kehtestatud viivisemäärast kuni põhinõude täitmiseni.
24.Hageja nõuab kostja kohustamist kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks põhjusel, et kostjal on pikaajaline ja suur majandamiskulude võlgnevus. Kohus leiab, et asja lahendamisel tuleb lähtuda kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) sätetest. KOS § 14 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 2 p 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
25.Lisaks materiaalsete eelduste kontrollimisele KOS sätete alusel peab kohus kontrollima, kas nimetatud eeldused võimaldavad korteriomandi võõrandamise kohustamist ka kehtiva seaduse sätete kohaselt.
26.Kohus leiab, et KOS § 14 lg 2 p 2 sättega analoogne säte on ka kehtivas korteriomandi ja korteriühistu seaduse ( KrtS) §-s 32. KrtS § 32 lg 2 p 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
27.Käesoleval juhul esineb KOS § 14 lg 2 p 2 sätestatud eeldus, milleks on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitamine üle kolme kuu. Kostja majandamiskulude võlgnevus on kohtule esitatud kohtuotsuste kohaselt tekkinud alates 2012. aasta jaanuarist (01.09.2014 Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-54885- tl 46-47 ja 17.12.2015 Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17840- tl 47-48). Lisaks ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostjal on olnud ka varasemalt enne 2012. aastat hageja ees võlgnevusi, mille katteks on kostjalt perioodil 2013 kuni hagiavalduse esitamiseni teostatud maksetest summasid arvestatud ning mis on hagiavalduse esitamise seisuga täidetud. -
28.Kohtu hinnangul esinesid 18.05.2017 korteriomanike üldkoosoleku ajal eeldused selleks, et kohustada kostjat korteriomand võõrandama. Vaidlust ei ole selles, et koosoleku toimumise ajaks moodustas kostja võlgnevus korteriühistu ees 14 240,83 eurot. Seega on kohtu hinnangul täidetud KOS § 14 lg 2 p 2 sätestatud tingimus, et kostja on viivitanud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega üle kolme kuu.
29.Kohus leiab, et olukorras, kus kostja pole regulaarselt majandamiskulude tasumise kohustust täitnud, ei saa eeldada, et olukorra lahendamiseks saaks rakendada mingit muud abinõu peale korteri võõrandamiseks kohustamise. Kostjat on kokku kolme kohtuotsusega (2010. aasta, 2014. aasta ja 2015. aasta) kohustatud tasuma korteriühistule majandamiskulusid. Lisaks sellele on tekkinud täiendav võlgnevus perioodi eest alates 2015. aasta november kuni 2017. aasta november. Seega ei ole korteriühistu asunud nõudma korteriomandi võõrandamist kergekäeliselt, vaid alles aastate möödumisel võlgnevuste tekkimisest, pärast korduvat kohtusse pöördumist võlgnevuste tasumiseks kohustamise nõudes. Nimetatud kohtuotsused ei ole kostjat distsiplineerinud oma kohustust täitma. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt ajavahemikul 2013 kuni 15.05.2018 võlgnevuste tasumine summas 2064,77 eurot piisav selleks, et järeldada vastupidist.
30.Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatud täiendavast tõendist, et vaatamata kostja poolt tehtud maksetele kostja võlgnevus korteriühistu ees suureneb pidevalt, olles hagiavalduse esitamise ajast 05.12.2017 kuni 15. augustini 2018 suurenenud 1341,88 euro võrra.
31.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kinnipidamisasutuses viibimine ei vabasta isikut oma kohustuste täitmisest. Kinnipidamisasutusse ei satuta põhjuseta, vaid karistusena sooritatud süüteo eest. Lisaks märgib kohus, et teised korteriomanikud ei pea arvestama sellega, et üks korteriomanik võiks toime panna kuritegusid.
32.Samuti ei anna alust jätta võõrandamisnõue rahuldamata asjaolu, et tegemist on isiku koduga. Seadus ei ole sellist võõrandamisnõuet välistavat asjaolu ette näinud. Sellise asjaolu arvesse võtmisel ei oleks ilmselt võõrandamisnõude rakendamine võimalik enamikel juhtudel.
33.Kostja poolt märgitud hea tahte ülesnäitamise osas märgib kohus, et ehkki kostja on seda mingil määral üles näidanud, tasudes alates 2013. aastast kuni 15.08.2018 kokku 2064,77 eurot, ei ole see piisav selleks, et jätta hageja poolt esitatud korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõue rahuldamata.
34.Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja korteriomandit ei ole võimalik võõrandada, sest korteriomandile on seatud võõrandamiskeeld Eesti Vabariigi kasuks. Nimetatud asjaolu ei ole aluseks võõrandamisnõude rahuldamata jätmiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Seega on kostjal võimalus esitada avaldus kohtutäiturile.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et materiaalsed eeldused nii KOS § 14 lg 2 p 2 kohaselt kui ka KrtS § 32 lg 2 p 2 kohaselt korteriomanike poolt võõrandamisnõude esitamiseks on täidetud ja kohus rahuldab hageja nõude ning kohustab kostjat võõrandama korteriomandi aadressil Mahtra 24-68 Tallinn. Apellatsioonkaebus
36.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohas rahuldas hagi korteri võõrandamiseks kohustamise nõudes, kohustas kostjat võõrandama talle kuuluva korteriomandi ning määras kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks korteriomandi võõrandamise täitemenetluse korras ning andis kostjale tähtaja kohtutäiturile avalduse
esitamiseks korteriomandi võõrandamiseks kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
37.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
38.Kostja korteriomandil (kinnistusregistri nr 5881801) on kehtiv võõrandamiskeeld Eesti Vabariigi kasuks, samas on täitemenetlus hagi tagamise määrusega peatatud. Kostja hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on kohtumenetluses (tsiviilasi nr 2-17-5691). Täitemenetlus täiteasjas nr 022/2010/10602 on tsiviilasjas nr 2-17-5691 hagi tagamise kohtumäärusega peatatud kuni sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjas kohtulahendi jõustumiseni. Seega ei ole praeguseks selge, kas Eesti Vabariigi nõue kostja vastu on kehtiv ja millise summa ulatuses täidetav. Ebaselget nõuet, mille tagamiseks on kostja korteriomandile seatud võõrandamiskeeld ja mille sundtäitmine on hagi tagamise määrusega peatatud, ei saa kohtutäitur täita mitte ühelgi viisil, sh ei saa kohtutäitur teha otsust lubada avalduse esitajal osaleda täitemenetluses korteriomandile sissenõude pööramiseks teise võlausaldaja (hageja) nõude täitmiseks. TMS § 47 lg 12 kohaselt peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude täitmine, võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Seega ei saa kuni sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel tehtava kohtuotsuse jõustumiseni teha ühtegi täitetoimingud sh TMS § 149 alusel. Lisaks märgib kostja, et TMS § 149 reguleerib teiste sissenõudjate õigust ühineda ühe sissenõudja poolt algatatud täitemenetlusega. Võlgnik ei saa esitada avaldust iseenda vastu algatatud täitemenetluses sissenõudmisega ühinemiseks.
39.Kostja korteriomandile seatud võõrandamiskeelu ning sundtäitmise lubamatuse hagi tagamiseks täitemenetluse peatamise tõttu ei ole kohtuotsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5 täidetavad.
40.Kostja korteriomandile seatud võõrandamiskeeld ei võimalda korteriomanikul endal (s.o kostjal) otsust vabatahtlikult täita, sest võõrandamiskeeld kehtib eelkõige korteriomandi omaniku tehingute keeluna. Vabatahtlik täitmine korteriomandi võõrandamiseks saab toimuda notariaalse võõrandamislepingu sõlmimisega, välistamaks täitemenetluse algatamist ja sundtäitmist kohtutäituri täitetoiminguna. Kohtuotsuse vabatahtlik täitmine, s.o korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks tähtaja andmine enne sundvõõrandamist muutub sisutühjaks õiguseks, kui maakohus piirab vabatahtliku võõrandamislepingu sõlmimist üksnes kohtutäituri kontrolli all toimuva müügiga, mis on olemuselt täitetoiming.
41.Kohtuotsuse resolutsiooni p 5, millega maakohus annab kostjale tähtaja kohtutäiturile avalduse esitamiseks, on sisult mitte tähtaja andmine otsuse vabatahtlikuks täitmiseks, vaid tähtaja andmine avalduse esitamiseks kohtutäiturile täitemenetluse toiminguks. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja avalduse alusel nõuete sundtäitmiseks, st juba olemuslikult ei ole mis tahes täitemenetluse toiming samastatav võõrandamiskohustuse vabatahtliku täitmisena, mis saab toimuda üksnes notariaalse võõrandamislepingu sõlmimise teel. Peale selle hõlmab võõrandamisleping mitte üksnes ostumüügilepingut, vaid ka kinkelepingut, sh kohustuste üle võtmise tingimusega.
42.Isegi kui korteriomandil ei lasuks võõrandamiskeeldu teise sissenõudja nõude tagamiseks ega oleks kohtumenetlust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, mille tagamiseks on täitemenetlus peatatud, peab otsusest nähtuma otsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, st kohus peab andma mõistliku tähtaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks väljaspool täitemenetlust.
43.Maakohtu otsus kostja kohustamiseks võõrandada tema omandis olev korteriomand ei ole asjaoludest lähtuvalt proportsionaalne PS §-ga 32 tagatud omandi puutumatuse riivega.
44.Maakohus ei võtnud arvesse korterimaksete võlgnevuse tekkimise erakorralisi asjaolusid, st seda, et võlgnevus tekkis ajal, kui kostja viibis kinnipidamisasutuses. Maakohtu järeldus, et kinnipidamisasutuses viibimine ei vabasta isikut oma kohustuse täitmisest (otsuse p 36), on iseenesest õige, kuid praktikas on kohustuste täitmine kinnipidamisasutuses viibimise ajal kas raskendatud või võimatu, eelkõige sissetulekute puudumise tõttu, aga ka liikumisvabaduse piirangu tõttu nt usaldusväärse üürniku leidmiseks. Praegu täidab kostja oma kohustusi, seega on olukord muutunud.
45.Kostja näitas samuti üles head tahet maksegraafiku sõlmimiseks kompromissi saavutamiseks hagejaga. Maakohus tegi kohtuistungil hagejale ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks (tasumine igakuiste 200 euro suuruste maksetena). Hageja kompromissiga ei nõustunud.
46.Kostja tasub võlgnevust vastavalt oma võimalustele, st ei hoia võlgnevuse tasumisest pahatahtlikult kõrvale, vaid teeb kõik endast oleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostja teeb samuti pingutusi püsiva sissetuleku leidmiseks, kuid see on aeganõudev protsess. Hagejale maksete tasumisega hilinemist kompenseerib Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrast (seisuga 31.05.2018 19,97%) suurem viivis, mis moodustab ca 22% põhivõlast.
47.Kostja selgitas samuti kohtuistungil, et korteris elab eraldi leibkonnana tema lapsehoolduspuhkusel olev tütar koos kahe väikelapsega (imikueas kaksikud). Perekond on alates 2012. aastast arvele võetud munitsipaalkorteri taotlejana, kuid korteri saamise võimalus lähiajal on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kinnitusel lootusetu. Olukorras, kus korter on ainsaks elukohaks kahele väikelapsele ja nende emale, peab kohus eriti põhjalikult kaaluma korteriomandi võõrandamise kohustamist kui äärmusliku abinõu kohaldamist. Kohtuotsusega ei saa tekitada ebaõiglust ja kodutust süütute abivajajate (väikelapsed) suhtes, kui on võimalikud muud, põhiõigusi vähem riivavad lahendused, eelkõige võlgnevuse tasumiseks pikaajalise maksegraafiku sõlmimine. Vastustaja seisukoht
48.02.12.2018 vastuses apellatsioonkaebusele palus hageja jätta XX apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
49.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
50.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus rahuldas hagi korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja võlgnevuse ja viivise, on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
52.Hageja esitas 02.12.2018 ringkonnakohtule uued tõendid - Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2017 määruse tsiviilasjas 2-17-5691; XX tasumata majandamiskulude väljatrüki 29.11.2018 seisuga ja kohtutäitur Elin Vilippuse 29.11.2018 õiendi.
53.TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja põhistanud nende tõendite vajalikkust ringkonnakohtu menetluses. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja taotluse TsMS § 659 ja § 652 lg 4 alusel rahuldamata ja jätab uued tõendid asja materjali juurde
võtmata. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
54.Kostja palub kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kostja poolel. Hageja palub jätta selle taotluse rahuldamata.
55.TsMS § 213 lg 1 kohaselt on kolmanda isiku menetlusse astumise eelduseks, et kolmandal isikul on poolte vahel käiva vaidluse eseme suhtes õiguslik huvi. Õiguslik huvi on määratlemata õigusmõiste, mille peab kohus igal üksikjuhtumil sisustama enda diskretsiooniõiguse alusel. Riigikohus on selgitanud, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasamise eelduseks on TsMS § 213 lg 1 esimese lause ja TsMS § 215 lg 4 järgi see, et tal on õiguslik huvi, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-133-11, p 13). Õiguslik huvi menetluse tulemuse vastu on olemas olukorras, kus põhimenetluse tulemus võib kolmandale isikule tuua kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Kostja ei ole taotluses esile toonud, milline on Tallinna linna õiguslik huvi poolte vahel käiva vaidluse eseme suhtes või milliseid tagajärgi toob kaasa vaidlusaluse korteriomandi võõrandamine Tallinna linnale. Selleks ei saa olla kostja poolt viidatud omavalitsusorgani üldine kohustus teostada sotsiaalhoolekannet. Kohus ei saa käesoleva otsusega kohustada Tallinna linna andma kostja tütrele ja tema lastele sotsiaaleluruumi või munitsipaalkorterit. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus kostja taotle kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata.
56.Järgnevalt käsitleb kolleegium apellatsioonkaebuse sisulisi väiteid.
57.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
58.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
59.Kostja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et kohtuotsus ei ole täidetav, kuna ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
60.Maakohus kohustas kostjat võõrandama korteriomandi, kohustades kostjat selleks esitama avalduse kohtutäiturile kahe kuu jooksul peale otsuse jõustumist. Kostja poolt välja toodud asjaolud – korteriomandi arestimine ja korteri suhtes juba toimuva täitemenetluse võimalik peatamine ei takista kostjal sellise avalduse esitamist. Kostja viide tsiviilasjale nr 2-17-5691 ei ole asjakohane, kuna antud kohtulahendist nähtuvalt ei ole kostja selles tsiviilasjas menetlusosaline ja tema suhtes ei ole lahendit tehtud (tl 155-156). Maakohus on otsuses viidanud TMS §-le 149, mille kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Maakohtu viide TMS §-le 149 on asjakohane. Nimetatud säte reguleerib sundtäitmisega ühinemist. Kostjal on võimalus esitada avaldus kohtutäiturile korteriomandi võõrandamiseks.
61.Maakohus on otsuses vastavalt hageja taotlusele määranud kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra tulenevalt TsMS § 445 lg-st 1. Maakohus ei ole kostjale määranud otsuse vabatahtlikku täitmise tähtaega, vaid maakohus on määranud hageja taotluse alusel, et kostjal on võimalus kahe kuu jooksul vabatahtlikult pöörduda kohtutäituri poole avaldusega korteriomandi võõrandamiseks. Juhul, kui avaldust kohtutäiturile ei esitata, võib korteriühistu kohtuotsuse alusel ise nõuda selle täitmist.
62.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kostja kohustus võõrandada korteriomand ei ole proportsionaalne PS §-ga 32 tagatud omandi puutumatuse riivega. PS § 32 lg 1
teise lause järgi peab omanikupositsiooni vormiline või majanduslik kaotus toimuma seaduses sätestatud juhtudel ja korras, üldistes huvides, õiglase ja kohese hüvituse eest. Seega kui sundvõõrandamine toimub seaduse alusel ja seaduses sätestatud korras, ei ole sundvõõrandamine õigusvastane. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole majandamiskulude tasumise kohustust regulaarselt täitnud ning otsus kohustada kostjat võõrandama oma korteriomand võeti vastu 18.05.2017 koosolekul. Vastavat otsust vaidlustatud ei ole ja otsus on kehtiv. Maakohus on analüüsinud piisava põhjalikkusega nõude aluseks olevaid asjaolusid ja leidnud, et kostja korteriomandi võõrandamise materiaalsed eeldused nii KOS § 14 lg 2 p 2 kui ka KrtS § 32 lg 2 p 2 kohaselt on täidetud. Samuti on maakohus põhjalikult käsitlenud kostja vastuväiteid korteriomandi võõrandamisega seonduvalt. Kuna kostja korteriomand on arestitud ka muude võlgnevuste katteks, oleks ka ilma käesoleva nõudeta kostjale tema korteri allesjäämine ebatõenäoline. Kostja peab arvestama ka sellega, et lisaks enda omandi puutumatusele, sätestab põhiseadus ka teiste isikute õigused omandi kaitsele. Ühe isiku omandi puutumatus ei ole prioriteetne teiste korteriomanike õiguste suhtes. Silmas tuleb pidada asjaolu, et kostja korteriomandi võõrandamine on tingitud kostja enda õigusvastasest käitumisest, kuna teised korteriomanikud ei pea taluma olukorda, kus üks korteriomanik ei tasu aastaid majandamiskulude eest, millest tulenevalt on ohtu seatud elamu korrapärane hooldus ja majandamine. Kostja viide Eesti panga tarbimislaenu kulukuse määrale ei ole asjassepuutuv.
63.Kostja apellatsioonkaebuses esile toodud vastuväiteid ei anna alust teistsuguse lahendi tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
64.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
65.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus. Kostja ei ole kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas maakohtu otsust vaidlustanud.
66.Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 375 eurot, mis hõlmab 5 tunni ulatuses juriidilisi konsultatsioone, kaebusega tutvumist ja hinnangu andmist sellele, tõendite kogumist, vastuse koostamist apellatsioonkaebusele. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 75 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
67.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
68.Tsiviilkolleegium, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Hinnates apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu on tsiviilkolleegiumi hinnangul põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse tutvumisele 1 tund, kliendile apellatsioonkaebuse seisukohtade selgitamisele 0,5 tundi ja apellatsioonkaebusele vastuse esitamisele 3 tundi. Tõendite kogumise ajakulu on tsiviilkolleegiumi hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses.
69.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot (ilma käibemaksuta) võib arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid pidada põhjendatud tasuks.
70.Kogumis peab tsiviilkolleegium põhjendatuks hageja õigusabikulu ringkonnakohtus 5 tunni (1 + 0,5 + 3 + 0,5) ulatuses. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 75 eurot (ilma käibemaksuta) ja asjaolu, et hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist, on hageja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 375 eurot (5 h x 75).
71.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohus on 13.11.2018 määrusega rahuldanud kostja menetlusabi taotluse ja vabastanud kostja riigilõivu summas 300 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kostjale antud riigipoolse menetlusabi eest 300 eurot. Riigilõiv summas 300 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.