Korteriühistu MASTI hagi A V vastu võla ja viivise ning korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
7 606,41 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja : Korteriühistu MASTI (registrikood esindajad 80070977), lepinguline esindaja Jaan Brikker Kostja: A V (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 23.08.2018. a
RESOLUTSIOON
Rahuldada Korteriühistu MASTI hagi A Vi vastu võla ja viivise ning korteri võõrandamiseks kohustamise nõudes.
Mõista A Vilt (isikukood xxx) Korteriühistu
MASTI
(registrikood 80070977) kasuks välja põhivõlgnevus 3006.32 eurot ja viivis summas 859.58 eurot.
Mõista A Vilt (isikukood xxx) Korteriühistu MASTI (registrikood 80070977) kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 3006.32 eurot alates 05.12.2017. a kuni 31.12.2017. a 0,07% päevas ja alates 01.01.2018. a VÕS § 113 lg 1 kehtestatud viivisemääras kuni põhinõude täitmiseni.
Kohustada A Vi (isikukood xxx) võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga xxx, registriosa numbriga xxx. 5. Määrata kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks korteriomandi võõrandamine täitemenetluse korras ning anda kostjale tähtaeg kohtutäiturile avalduse esitamiseks korteriomandi asukohaga xxx võõrandamiseks kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2-16-15682
Menetluskulud jätta kostja kanda.
Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 1040,50 eurot (riigilõiv summas 425 eurot, õigusabikulud summas 562,50 eurot ja kinnistusraamatu väljatrüki kulu 3 eurot).
6.3.Mõista A Vilt (isikukood xxx) Korteriühistu MASTI (registrikood 80070977) kasuks välja menetluskulud summas 1040,50 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hagejate nõue ja seisukohad
1.Korteriühistu MASTI (hageja) esitas hagi A V (kostja) vastu võla ja viivise ning korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi november 2015. a kuni november 2017. a eest summas 3006.32 eurot ja viivised perioodi 25.11.2015. a kuni 4.12.2017. a eest summas 859.58 eurot, seega kokku 3865.90 eurot. Samuti välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt 3006.32 eurot lähtudes KÜS § 7 lg 4 kehtestatud viivisemäärast 0,07% päevas alates hagi esitamisest 05.12.2017. a kuni 31.12.2017. a ja alates 01.01.2018. a VÕS § 113 lg 1 kehtestatud viivisemäärast 0,022% maksmata jäänud summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Samuti kohustada kostjat võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa numbriga xxx, täitemenetluse korras ning anda kostjale tähtaeg korteriomandi asukohaga xxx vabatahtlikuks võõrandamiseks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Kostjale kuulub xxx 3-toaline korter üldpinnaga 64,8 m2.
3.Kostja ei ole tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 04.12.2017. a moodustab koguvõlgnevus korteriühistu ees 15 768.14 eurot. Harju Maakohtu 01.09.2014. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-54885 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud KÜ-le Masti summas 5 563.59 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja on neid tasunud seisuga 15.08.2018 vaid 1052.45 eurot.
4.Harju Maakohtu 17.12.2015. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-17840 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud KÜ-le Masti summas 2 396.74 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja ei ole neid summasid tasunud.
5.Kostja uus võlgnevus koosneb perioodil november 2015. a kuni november 2017. a esitatud ja tasumata arvetest ja nendelt arvestatud viivistest kogusummas 3865.90 eurot (3006.32+859.58) seisuga 4.12.2017. a. Tasumata on vastavalt 2015. a novembri eest 106.78, detsembri eest 138.78, 2016 aasta jaanuari eest 151.42, veebruari eest 202.77, märtsi eest 156.52, aprilli eest 160.19. mai eest 137.96, juuni eest 81.52, juuli eest 83.09, augusti eest 75.50, septembri eest 69.86, oktoobri eest 79.84, novembri eest 141.19, detsembri eest 159.51, 2017 jaanuari eest 126.76, veebruari eest 194.94,
2 (9)
2-16-15682 märtsi eest 176.78, aprilli eest 156.86, mai eest 138.33, juuni eest 64.42, juuli eest 76.12, augusti eest 76.96, septembri eest 79.28, oktoobri eest 50.55 ja novembri eest 120.39 eurot. Kululiikide kaupa: halduskulud 96.70 eurot, majade korrashoid 181.31 eurot, hooldusremont 157.25 eurot, kindlustus 16.25 eurot, remondimaks 414.75 eurot, prügivedu 92.70 eurot, üldelekter 79.89 eurot, kommunaalteenustest küte 1236.32 eurot, vesi ja kanalisatsioon 409.76 eurot ning vee soojendamine 321.39 eurot.
6.Kostja kohustus tasuda ülalnimetatud kulude eest tuleneb lisaks seadusele ka korteriühistu põhikirja punktist 3.2.3. Kostjal pole alust keelduda ühistu üldkohustusliku otsusega kinnitatud maksete tasumisest. Kulud 2015. aastaks on kinnitatud volinike koosoleku otsusega 27.11.2014. a, 2016.aastaks 3.12.2015. a volinike koosoleku otsusega ning kulud 2017. aastaks on kinnitatud 15.12.2016. a ja 18.05.2017. a volinike koosoleku otsustega. 7. KÜ Masti põhikirja punkt 4.2. kohaselt sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks ning see määr kinnitatakse volikogu otsusega. Sama sätestab ka põhikirja punkt 5.3.5. KÜ Masti volinike koosoleku otsustega on remondimaksu(remondifondi) suuruseks 9-korruselises majas olnud 0.256 eurot üldpinna ruutmeetrilt.
8.Arved on kostjale esitatud igakuuliselt 15-nda kuupäeva ringis. Vastavalt arvetele tuli maksed tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks.
9.KÜ Masti juhatuse koosoleku otsusega 11.11.2004. a on sätestatud, et maksetega viivitamisel arvestatakse korteriomanikelt viivist 0,07 % eluasemekulude arve esitamise kuule ülejärgneva kuu esimesest päevast alates.
10.Viiviseid on arvestatud 2015. aasta septembri tasumata arve eest osaliselt 41.81, oktoobri arve eest 37.05, novembri arve eest 52.62, detsembri arve eest 65.38, 2016 aasta jaanuari arve eest 68.26, veebruari arve eest 87.01, märtsi arve eest 63.88, aprilli arve eest 61.90, mai arve eest 50.41, juuni arve eest 28.02, juuli arve eest 26.75, augusti arve eest 22.73, septembri arve eest 27.87, oktoobri arve eest 20.62, novembri arve eest 33.41, detsembri arve eest 34.28, 2017 aasta jaanuari arve eest 24.76, veebruari arve eest 33.84, märtsi arve eest 26.98, aprilli arve eest 20.53, mai arve eest 15.20, juuni arve eest 5.68, juuli arve eest 5.06, augusti arve eest 3.50, septembri arve eest 1.89, oktoobri arve eest 0.14 eurot.
11.Kostja poolt on tasutud makseid hagi esitamise seisuga 2013-2017 aastate kestel summas 1544.77 eurot. Seisuga 15.08.2018. a on kostja poolt tasutud summa kokku 2 064.77 eurot, millest 1 052.45 eurot arvestati 2014. a kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse katteks ja ülejäänud summa 2010. a kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse katteks. 2010. a kohtuotsus on ainuke otsus, mis on käesolevaks hetkeks täidetud. Seisuga 15.08.2018. a on kostja koguvõlgnevus 17 110.02 eurot.
12.18.05.2017. a toimus Korteriühistu Masti volinike koosolek mille päevakorras oli 4-nda punktina korteriomandi võõrandamise nõuded võlgnike suhtes. Koosoleku toimumise momendiks moodustas kostja majandamiskulude võlgnevus ühistu ees 14 240.83 eurot. Koosoleku otsusega esitati kostjale nõue, et ta võõrandaks oma korteriomandi xxx KOS § 14 lg 2 p 2 alusel hiljemalt 31.augustiks 2017. Koosolekul osales valitud 57-st volinikust 36 ehk 63,2 % häältest.
13.Võõrandamise nõude aluseks on kostja pikaajaline ja suur võlgnevus. Kostja võlgnevus ületab rohkem kui kuue kuu majandamiskulude summat (reaalselt rohkem kui 5 aastat) ning tasumisega on viivitanud aastaid.
3 (9)
2-16-15682
14.KÜ Masti volinike koosoleku otsus on kostjale kuuluva xxx korteriomandi võõrandamise nõudes kostjale teatavaks tehtud. Kostja korterit käesoleva ajani võõrandanud ei ole. Kostja vastuväited hagile
15.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
16.Kostja väitel oli kostjal arvete mittetasumiseks seaduslik takistus – viibimine kinnipidamisasutuses.
17.Kostja väitel nõuab hageja temalt ülemäära suures määras viivist. Hageja põhikirja p-s
3.2.3.sätestatud intressimäär ei vasta seaduses sätestatud intressimäärale. Hageja põhikirja järgne aasta intressimäär on 25,2 % (0,07 x 360 päeva), st ületab VÕS § 113 sätestatud intressimäära enam kui kolmekordselt.
18.Kostja vaidleb vastu korteri võõrandamise nõudele kuna kostjal on võlgnevus tekkinud temast sõltumatutel asjaoludel (pikaajaline seaduslik takistus elamispinna kasutamisel ja maksete tasumisel); kostja on asunud võlgnevust likvideerima, näidates üles head tahet; kõnealune korteriomand on kostja ainus elamispind (kodu).
19.Isegi kui eespool nimetatud võõrandamiseks kohustamise tingimused oleksid täidetud, ei ole kostja korteriomandit võimalik võõrandada, sest korteriomandile on seatud võõrandamiskeeld Eesti Vabariigi kasuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
21.Vaidluse all ei ole: -
Kostjale kuulub xxx 3-toaline korter.
-
Seisuga 04.12.2017. a moodustab kostja koguvõlgnevus korteriühistu ees 15 768.14 eurot ja seisuga 15.05.2018. a on kostja koguvõlgnevus 17 110.02 eurot.
-
Harju Maakohtu 01.09.2014. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-54885 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud KÜ-le Masti summas 5 563.59 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja on neid tasunud seisuga 15.08.2018. a 1052.45 eurot.
-
Harju Maakohtu 17.12.2015. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-17840 kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse ja menetluskulud KÜ-le Masti summas 2 396.74 eurot ja lisanduvad viivised. Kostja ei ole neid summasid tasunud
-
Kostja uus majandamiskulude põhivõlgnevus koosneb perioodil november 2015. a kuni november 2017. a summast 3 006.32 eurot.
-
Kostja poolt on tasutud makseid hagi esitamise seisuga 2013-2017 aastate kestel summas 1 544.77 eurot. 15.08.2018. a seisuga on kostja poolt kokku tasutud 2 064.77 eurot.
-
18.05.2017. a koosoleku otsusega esitati kostjale nõue, et ta võõrandaks oma korteriomandi xxx hiljemalt 31.augustiks 2017. a.
4 (9)
-
2-16-15682 Koosoleku toimumise ajaks moodustas kostja võlgnevus korteriühistu ees 14 240.83 eurot.
-
KÜ Masti volinike koosoleku otsus on kostjale kuuluva xxx korteriomandi võõrandamise nõudes kostjale teatavaks tehtud.
-
Kostja korterit käesoleva ajani võõrandanud ei ole
22.Vaidluse all on, kas hageja viivisenõue on põhjendatud ja kas esinevad alused kostja kohustamiseks korteriomandi võõrandamiseks.
23.Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude võlgnevuse väljamõistmist summas 3 865.90 eurot, mis tekkis perioodil november 2015. a kuni november 2017. a. Korteriühistuseadus (KÜS) kehtis kuni 31.12.2017. a. Samuti kehtis korteriomandiseadus (KOS) kuni 31.12.2017. a. Alates 01.01.2018. a kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS ei oma tagasiulatuvat jõudu. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Ka kehtiv KrtS näeb ette, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Samuti näeb asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus kanda lisaks eriomandiga otseselt seotud kuludele ka kaasomandiga seonduvad maksud ja kulud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostja ei vaidle vastu perioodil november 2015. a kuni november 2017. a tekkinud võlgnevusele kogusummas 3 865.90 eurot. Kohus märgib, et kostja vastuväide kohustuse täitmata jätmise põhjuse osas (kinnipidamisasutuses viibimine) ei ole käesolevas asjas asjakohane, kuna seaduses ei ole sätestatud sellist kohustuse täitmisest keedumise õigust.
24.Kostja väitel nõuab hageja temalt ülemäära suures määras viivist (0,07 % päevas). KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 01.01.2018. a kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõuab kostjalt ülemäära suurt viivist. Tuleb tähele panna, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue hõlmab perioodi enne 01.01.2018. a ja edasiulatuva viivisenõude puhul on hageja lähtunud alates 01.01.2018. a KrtS-is sätestatud viivisemäärast. KrtS ei näe ette seaduse tagasiulatuvat jõudu, mistõttu tuleb enne 01.01.2018. a tekkinud majandamiskulude võlgnevusele kohaldada KÜS-is sätestatud viivisemäära. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on arvestanud viivist kuni 2017. a novembrini 0,07% päevas. Seega on tegemist seaduse alusel ja õigesti arvestatud viivisemääraga ning seega on ka viivisesumma õigesti arvestatud. 5 (9)
2-16-15682
25.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhivõlgnevuse nõue summas 3006.32 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 859.58 eurot põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3006.32 eurot ja viivise summas 859.58 eurot.
26.Hageja nõuab kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 05.12.2017. a kuni põhivõlgnevuse summas 3006.32 eurot täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab nõude lähtudes KÜS § 7 lg 4 kehtestatud viivisemäärast 0,07% päevas alates hagi esitamisest 05.12.2017. a kuni 31.12.2017. a ja alates 01.01.2018. a lähtudes VÕS § 113 lg 1 kehtestatud viivisemäärast 0,022% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhinõude täitmiseni.
27.Hageja nõuab kostja kohustamist kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks põhjusel, et kostjal on pikaajaline ja suur majandamiskulude võlgnevus. Kohus leiab, et asja lahendamisel tuleb lähtuda ka kuni 31.12.2017. a kehtinud KOS sätetest. KOS § 14 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 2 p 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Riigikohus on märkinud, et võõrandamisnõude võivad korteriomanikud KOS § 14 lg 2 pde 1-3 järgi esitada eelkõige juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11 loetletud kohustused või on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. (vt Riigikohtu 27.11.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-07, p 10).
28.Lisaks materiaalsete eelduste kontrollimisele KOS sätete alusel peab kohus kontrollima, kas nimetatud eeldused võimaldavad korteriomandi võõrandamiseks kohustamist ka kehtiva seaduse sätete kohaselt. Kohus leiab, et KOS § 14 lg 2 p 2 sättega analoogne säte on ka kehtivas KrtS §-s 32. KrtS § 32 lg 2 p 2 kohaselt võib võõrandamisnõude eelkõige esitada kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
29.Kohus peab esmajärjekorras kontrollima, kas esinevad materiaalsed eeldused selleks, et kostjat saaks kohustada korterit võõrandama ja millal need eeldused tekkisid. Kui eeldused esinevad, kontrollib kohus, kas korteriomanikud on vastu võtnud otsuse kostja kohustamiseks võõrandada korter ning kas otsuse tegemise ajal esinesid KOS §-s 14 lg-s 2 p 2 sätestatud eeldused. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb KOS § 14 lg 2 p 2 sätestatud eeldus, milleks on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitamine üle kolme kuu. Kostja majandamiskulude võlgnevus on kohtule esitatud kohtuotsuste kohaselt tekkinud alates 2012. a jaanuarist (01.09.2014. a Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-54885 – tl 46-47 ja 17.12.2015. a Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17840 – tl 47-48). Lisaks ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostjal on olnud ka varasemalt enne 2012. aastat hageja ees võlgnevusi, mille katteks
6 (9)
2-16-15682 on kostjalt perioodil 2013. a kuni hagiavalduse esitamiseni teostatud maksetest summasid arvestatud ning mis on hagiavalduse esitamise seisuga täidetud.
30.Kostja majandamiskulude võlgnevus moodustas 01.09.2014. a kohtuotsuse kohaselt perioodi osas alates 2012. a jaanuarist kuni 2014. a juunini 3 681.82 euro suuruse summa (tl 46-47) ning 17.12.2015. a kohtuotsuse kohaselt moodustas majandamiskulude võlgnevus perioodi osas alates 2014. a juulist kuni 2015. a oktoobrini 1 726.44 eurot (tl 47-48). Alates 2015. a novembrist kuni 2017. a novembrini moodustab kostja majandamiskulude võlgnevus 3006.32 eurot. Koguvõlgnevus moodustas hagi esitamise seisuga 15 768.14 eurot ja seisuga 15.05.2018. a on kostja koguvõlgnevus 17 110.02 eurot.
31.KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad korteriomanikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle häälteenamuse alusel. KrtS § 32 lg 3 kohaselt otsustavad korteriomanikud võõrandamisnõude esitamise häälteenamuse alusel. Seega tuleb võõrandamise nõude esitamine vastu võtta korteriomanike üldkoosolekul häälteenamuse alusel. Vaidlust pole selles, et 18.05.2017. a koosolekul võeti vastu otsus kohustada kostjat korteriomand võõrandama ja esitati kostjale nõue, et ta võõrandaks oma korteriomandi xxx hiljemalt 31.augustiks 2017. a.
32.Kohtu hinnangul esinesid 18.05.2017. a korteriomanike üldkoosoleku ajal eeldused selleks, et kohustada kostjat korteriomand võõrandama. Vaidlust ei ole selles, et koosoleku toimumise ajaks moodustas kostja võlgnevus korteriühistu ees 14 240.83 eurot. Seega on kohtu hinnangul täidetud KOS § 14 lg 2 p 2 sätestatud tingimus, et kostja on viivitanud vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega üle kolme kuu.
33.Korteriomandi võõrandamisele kohustamise korral peab korteriomanik keda selleks kohustatakse üheselt aru saama, mida talle süüks pannakse ning mille eest ta peab korteriomandi võõrandama. Vaidlust pole selles, et kostjale on hageja poolt esitatud võõrandamisnõue teatavaks tehtud, kostja ei ole võlgnevuse suurust ja selle tekkimise aega vaidlustanud.
34.Riigikohus on rõhutanud, et korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu, mistõttu tuleks välistada kergekäeliselt ebameeldivast elanikust vabanemise võimalus. (vt Riigikohtu 27.11.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11007, p 12). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja pole regulaarselt majandamiskulude tasumise kohustust täitnud, ei saa eeldada, et olukorra lahendamiseks saaks rakendada mingit muud abinõu peale korteri võõrandamiseks kohustamise. Kostjat on kokku kolme kohtuotsusega (2010. a, 2014. a ja 2015. a) kohustatud tasuma korteriühistule majandamiskulusid. Lisaks sellele on tekkinud täiendav võlgnevus perioodi eest alates 2015. a november kuni 2017. a november. Seega ei ole korteriühistu asunud nõudma korteriomandi võõrandamist kergekäeliselt, vaid alles aastate möödumisel võlgnevuste tekkimisest, pärast korduvat kohtusse pöördumist võlgnevuste tasumiseks kohustamise nõudes. Nimetatud kohtuotsused ei ole kostjat distsiplineerinud oma kohustust täitma. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt ajavahemikul 2013. a kuni 15.05.2018. a võlgnevuste tasumine summas 2 064.77 eurot piisav selleks, et järeldada vastupidist.
35.Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatud täiendavast tõendist, et vaatamata kostja poolt tehtud maksetele kostja võlgnevus korteriühistu ees suureneb pidevalt, olles hagiavalduse esitamise ajast 05.12.2017. a kuni 15.augustini 2018. a suurenenud 1 341,88 euro võrra.
36.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kohus märkis eelnevalt, et kinnipidamisasutuses viibimine ei vabasta isikut oma kohustuste täitmisest. Kinnipidamisasutusse ei satuta põhjuseta,
7 (9)
2-16-15682 vaid karistusena sooritatud süüteo eest. Kuritegu on Karistusseadustiku eriosas kirjeldatud tahtlik või ettevaatamatusest toime pandud tegu või tegevusetus. Lisaks märgib kohus, et teised korteriomanikud ei pea arvestama sellega, et üks korteriomanik võiks toime panna kuritegusid.
37.Samuti ei anna alust jätta võõrandamisnõue rahuldamata asjaolu, et tegemist on isiku koduga. Seadus ei ole sellist võõrandamisnõuet välistavat asjaolu ette näinud. Sellise asjaolu arvesse võtmisel ei oleks ilmselt võõrandamisnõude rakendamine võimalik enamikel juhtudel.
38.Kostja poolt märgitud hea tahte ülesnäitamise osas märgib kohus, et ehkki kostja on seda mingil määral üles näidanud, tasudes alates 2013. aastast kuni 15.08.2018. a kokku 2 064.77 eurot, ei ole see piisav selleks, et jätta hageja poolt esitatud korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõue rahuldamata. Seaduses on sätestatud konkreetsed tingimused, millal tekib teistel korteriomanikel õigus nõuda korteriomandi võõrandamist. Kui võlgnevus lisaks nendele tingimuste täitumisele ka kogu aeg suureneb, siis ei saa väita, et kostja poolt tasutavad summad oleksid piisavad võlgnevuse kustutamiseks ja võõrandamisnõude rahuldamata jätmise korral kaasneks jällegi olukord, kus hageja peab uuesti ja ilmselt korduvalt kohtusse pöörduma kostjalt võlgnevuste välja mõistmiseks. Olukorda, kus teised kaasomanikud peavad pidevalt kannatama ühe kaasomaniku kohustuse täitmata jätmisi ja on sunnitud lisaks sellele kandma täiendavad kulusid võlgnevuste väljanõudmiseks, ei saa pidada normaalseks ega selliseks, mida teised korteriomanikud peaksid olema kohustatud taluma.
39.Kohus ei nõustu kostja väitega, et kostja korteriomandit ei ole võimalik võõrandada, sest korteriomandile on seatud võõrandamiskeeld Eesti Vabariigi kasuks. Nimetatud asjaolu ei ole aluseks võõrandamisnõude rahuldamata jätmiseks. Kohus märgib, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 kohaselt kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Seega on kostjal võimalus esitada avaldus kohtutäiturile.
40.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et materiaalsed eeldused nii KOS § 14 lg 2 p 2 kohaselt kui ka KrtS § 32 lg 2 p 2 kohaselt korteriomanike poolt võõrandamisnõude esitamiseks on täidetud ja kohus rahuldab hageja nõude ning kohustab kostjat võõrandama korteriomand aadressil xxx.
41.Hageja soovib kostja korteri võõrandamist täitemenetluses ning taotleb anda kostjale tähtaeg korteriomandi asukohaga xxx vabatahtlikuks võõrandamiseks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Täitmise korrana on käsitletav eseme võõrandamise viisi kindlaks määramine. KrtS § 34 lg 4 kohaselt võib korteriomanik või korteriühistu nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kohus määrab kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks otsuse täitmise pärast selle jõustumist täitemenetluse korras selliselt, et kostjal on võimalus 2 kuu jooksul vabatahtlikult pöörduda kohtutäituri poole avaldusega korteriomandi võõrandamiseks. Juhul kui avaldust kohtutäiturile ei esitata, võib korteriühistu kohtuotsuse alusel ise nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
43.Hageja palub määrata menetluskuludena kindlaks 1040.50 eurot (riigilõiv summas 425 eurot, õigusabikulud summas 562.50 eurot ja kinnistusraamatu väljatrüki eest 3 eurot). Kostja ei ole hagejate menetluskulude nimekirjadele vastuväiteid esitanud.
8 (9)
2-16-15682
44.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
45.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja poolt teostatud menetlustoimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud, samuti on põhjendatud nende jaoks kulutatud aeg. Samuti on põhjendatud kinnistusraamatu väljatrüki kulu 3 eurot.
46.Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus (3-2-1-115-14, p 14). Hageja lepingulise esindaja ühe töötunni hinnaks kujuneb 75 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab asja mahukuse ja keerukuse astmele.
47.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse summas 1040.50 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.