Riigilõivu arvutamise aluseks hagihind 580,36 eurot
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi A S vastu võlgnevuse ja viivise nõudes: võlgnevus 290,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 197,18 eurot ja jooksev viivis, mille tasumist hageja nõuab kuni summani 93,00 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Aktiva Finants, reg. kood 10746479, Weizenbergi 20, 10151 Tallinn, e-post [email protected] Hageja esindaja: Kadri Timuska (lepinguline esindaja), OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost [email protected] Kostja: A S, ik.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt A S (ikXXXXXXXX) hageja OÜ Aktiva Finants (reg nr 10746479) kasuks Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 21.09.2011. a sõlmitud liitumislepingust 30012979, 06.05.2013. a sõlmitud juurdeostulepingust nr 30012979 ja Tele2 Eesti AS ja OÜ Aktiva Finants vahel 28.05.2015. a sõlmitud nõude loovutamise lepingust tulenev põhivõlgnevus 290,18 eurot (kakssada üheksakümmend eurot ja 18 senti) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 197,18 eurot (ükssada üheksakümmend seitse eurot ja 18 senti).
3.Välja mõista kostjalt A S hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 16.10.2015.a. kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt lepingujärgses määras, 0,15 % päevas, kuni summani 93,00 eurot. Lk 1 / 4
2-15-122124
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus
5.Jätta menetluskulud kostja A S kanda.
6.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja meneluskuluna tasutud riigilõiv 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja õigusabikulu 191,73 eurot (ükssada ühekskaümmend üks eurot ja 73 senti), kokku menetluskulud summas 316,73 eurot.
7.Mõista kostjalt A S hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud meneluskuludelt (kokku 316,73 eurot) lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasumata summalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja kohtu seisukoht.
1.OÜ Aktiva Finants esitas 15.oktoobril 2015.a Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult põhinõude 290,18 ja kõrvalnõuete 247,64 eurot saamiseks. Maksekäsuosakond lõpetas 01.12.2015. a maksekäsu kiirmenetluse kuna Lk 2 / 4
2-15-122124 makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja andis nõude üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale asja lahendamiseks hagimenetluses.
2.Kohtu 07.12.2015 a määrusega kohustati OÜ-d Aktiva Finants esitama oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. OÜ Aktiva Finants esitas nõuetekohase ja tähtaegse hagiavalduse 22.12.2015.a.
3.05.jaanuari 2016. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale A S toimetati hagimaterjalid kätte tähitud kirjaga isiklikult 19.jaanuaril 2016.a aadressil XXXXXXXXXX (TsMS § 312, § 313). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks nõutud vastust hagile ei esitanud.
4.Kostjat on hoiatatud, et kohtule tähtaegselt mittevastamisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tagaseljaotsuse võib kohus teha TsMS § 444 lg 3 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on taotlenud hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemist.
5.TsMS § 407 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses TsMS § 407 lg 1 alusel.
6.Hageja palub kostjalt A S välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 290,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 197,18 eurot; Mõista kostjalt A S hageja kasuks välja viivised alates 16.10.2015 kuni põhinõude summas 290,18 täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% kalendripäevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 93,00 eurot; Jätta menetluskulud kostja A S kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv ja õigusabikulu; Mõista kostjalt A S väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
8.Kohus mõistab kostjalt välja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevuse juhindudes VÕS § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist.
9.Kohus mõistab kostjalt välja viivised, hageja esitatud arvete alusel tähtaegselt tasumata summadelt kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja võib leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist. VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest lähtuvalt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Juhindudes TsMS § 367 ja rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja viivised põhinõudelt protsendina lepingujärgses viivisemääras 0,15 % päevas hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud. Menetluskulude jaotus Lk 3 / 4
2-15-122124
10.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest tema kahjuks on otsus tehtud. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
11.TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja õigusabikulu vastavalt § 144 p 1 kohtuväline kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo jurist Kadri Timuska (volikiri t lk 50 pöördel, t lk 51). Hageja menetluskulud esitatud nimekirja (t lk 25 pöördel) kohaselt on: riigilõiv 80,00 eurot (tasutud hagi esitamisel täiendavalt ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel), riigilõiv 45,00 eurot (maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv), kokku hagihinnalt tasutud riigilõiv 125,00 eurot ja õigusabikulud 159, 191,73 eurot Hageja menetluskulud kokku 316,73 eurot. Hageja menetluskulude nimekiri toimetati kostjale kätte koos hagiavaldusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kohus peab hageja tasutud õigusabikulude ulatust põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.