Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Menetluse käik 19.02.2024 esitas AS Ühisteenused (edaspidi hageja) OÜ AT Dataref (edaspidi kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes. 20.03.2024 määrusega anti nõue vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 üle Pärnu Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis 05.06.2024 määrusega asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Hageja nõue Hageja palus kohtule esitatud hagis välja mõista kostjalt leppetrahvi võlgnevus 20 eurot, viivis 5,75 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt alates 24.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja kasuks. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 05.04.2021 sõiduautot 800BYM AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas Telliskivi tn 61 Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu nõuab hageja leppetrahvi nr 1013005030 tasumist summas 20 eurot. AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Kinnistul tohib parkida vaid valdaja loal ja parkimisala on tähistatud. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, kuna puudus parkimisõigust tõendav dokument. Hageja koostatud leppetrahv 20 eurot on tasumata. Ühisteenused volitas end esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus Inkasso. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni 23.04.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 5,75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksvad viivised põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab VÕS §-le 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot: 05.12.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot, 06.01.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot, 03.02.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kostja vastuväidete kokkuvõte Kostja on valmis tasuma hagihinna summas on 58,21 eurot ja 13.06.2024 menetlusdokumendis ka lisaks riigilõivu 65 eurot. Kõik menetlus- ja esinduskulud palub aga jätta hageja kanda. Kostja sai esmakordselt nõudest teada alles peale hageja pöördumist kohtu poole. Kojamehe vahele jäetud lipik ei ole kinnitus sellest, et vastav trahviteade on kätte saadud. Hageja on tõestusmaterjali esitanud alles hagiavalduses, isegi maksekäsu kiirmenetluse esitamisel ei olnud hageja lisanud ühtegi tõestusmaterjali. Kostja on läbi aastate eeskujulikult tasunud kõikide parkimiste eest ning vajadusel

saab seda tõestada. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapärane mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja on 23.04.2024 ja 13.06.2024 menetlusdokumentides kinnitanud, et on valmis tasuma hagihinna summas 58,21 eurot, mida kohus käsitleb TsMS § 231 lg-s 2 sätestatud omaksvõtuna, mistõttu ei pea kohus vajalikuks antud nõuete põhjendusi ja nõudeid tõendavaid tõendeid analüüsida. vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teadet kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäeval oleks luba parkimisalal

parkimiseks, sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Kostja ei ole ka väitnud, et sellel päeval oleks esinenud erandlikud asjaolud (näiteks looduskatastroof). Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale nõudekirja, sest hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat täiendavalt teavitada leppetrahvist. Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on sõidukit juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv 20 eurot. Asjaolu, et hageja on läbi aastate eeskujulikult tasunud kõikide parkimiste eest, ei oma käesoleva asja lahendamiselt tähtsust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitakse tõend või tõendite loetelu, kuid avalduse esitamisel tõendit dokumendina juurde ei lisata. Seega ei pidanud hageja tõendeid maksekäsu kiirmenetluses avalduse juurde lisama. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivise arvestus alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast (so 20.04.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni (so 23.04.2024) VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras on vastavuses seadusega. Kuna leppetrahv on senini tasumata, siis on kostja viivitanud parkimistrahvi tasumisega ja tal tuleb tasuda sissenõutavaks muutunud viivis 5,75 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista vastavalt TsMS § 367 viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (20 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sätte eesmärk on anda võlausaldajale täiendav õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul ja lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist, sätestades mh minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Hageja hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskuludesse arvestatud saadetud võlateatiste kulud, Transpordiametile päringu tegemise kulud, kontaktandmete otsingu kulud, andmete töötlemise ja kontrollimise kulud jms. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud hageja antud tähtajal. Hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 30 eurot on kooskõlas VÕS § 113 1 lg-ga

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja hageja esindaja tasu 358 eurot (ilma käibemaksuta), mis sisaldab maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamist ja kohtule esitamist 20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist kohtule 2 tundi summas 338 eurot, kokku 458 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Kostja on nõus kompenseerima riigilõivu 65 eurot, kuid kõik muud menetlus- ja esinduskulud palub jätta hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot kuulub TsMS § 172 lg 9 alusel rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate kulud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund ilma käibemaksuta ei vasta kohtupraktikas aktsepteeritud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule. Hageja viited Riigikohtu lahendites avaldatud seisukohtadest lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruse kohta ei ole antud juhul asjassepuutuvad, sest nendes tsiviilasjades esindasid menetlusosalisi vandeadvokaadid või advokaadid, kelle puhul aktsepteeritakse kõrgemat tunnitasu määra kui mitteadvokaadist juristist esindaja puhul. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-236280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades, et vaidluse sisu ei ole olnud hageja esindaja jaoks keeruline ega ka tõendite mahukas, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab kohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja töömaht hagi dokumentide analüüsiks ja komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks on põhjendatud 2 tunni ulatuses summas 240 eurot (2 tundi *120 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 100 eurot, esindajakulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 240 eurot kohtumenetluses, kokku menetluskulu 360 eurot ja viivis kuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtunik: (digitaalselt allkirjastatud)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.