lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19567/16

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19567/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1281
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-19567

Tsiviilasi

UV Haljastus OÜ (likvideerimisel) hagi V.M. vastu 88 062 euro hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.M. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): V.M. (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja (hageja): UV Haljastus OÜ (likvideerimisel; registrikood: 10689215; asukoht: Vardja küla, Viljandi vald, Viljandimaa) likvideerija Jaanus Silm

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2016. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.UV Haljastus OÜ (likvideerimisel) esitas 30.12.2015 Tartu Maakohtule hagiavalduse V.M. vastu kahju 88 062 euro hüvitamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hageja palus hagi tagamise korras seada kostjale kuuluvatele kinnisasjadele (registriosa nr XXX ja nr XXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek kummalegi summas 44 031 eurot hageja kasuks. Kohtulik hüpoteek koormab kostjat minimaalselt, kuna ei takista vara kasutamist ja käsutamist, kuid samas annab hagejale kindluse otsuse täitmise osas. Hagejal on piisavalt alust arvata, et hagi tagamata jätmise korral on pärast hagi esitamist tehtava kohtuotsuse täitmine raskendatud või isegi võimatu. Kui kostja saab kohtule hagiavalduse esitamisest teada, siis arvestades kostja senist käitumist juhtorgani liikmena, on tõenäoline, et kostja asub talle kuuluvat vara võõrandama või koormama hüpoteegiga.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus rahuldas 05.01.2016 määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis: 1) V.M.le kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr XXX) esimesele vabale järjekohale OÜ UV Haljastus (likvideerimisel) kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 44 031,00 eurot. Kohus määras TsMS §-i 385 järgseks summaks 44 031 eurot (Tartu Maakohtu tagatiskonto); 2) V.M.le kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr XXX) esimesele vabale järjekohale OÜ UV Haljastus (likvideerimisel) kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 44 031,00 eurot. Kohus määras TsMS §-i 385 järgseks summaks 44 031 eurot (Tartu Maakohtu tagatiskonto). Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 1 on põhjendatud hagi tagamise abinõuna seada V.M.le kuuluvatele kinnisasjadele (registriosa nr XXX ja nr XXX) esimesele vabale järjekohale OÜ UV Haljastus (likvideerimisel) kasuks kohtulikud hüpoteegid summas 44 031 eurot iga kinnisasja kohta. Hagi tagamise taotlus on hageja poolt taotletud viisil põhjendatud tulenevalt hagi hinnast. Hageja poolt esitatud põhistatud asjaolude alusel on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.V.M. (kostja) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 05.01.2016 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti seadnud hüpoteegi abikaasade ühisvarale. TsMS § 378 lg 1 p-i 1 järgi võib kohus kohtuliku hüpoteegi hagi tagamise korras seada kostjale kuuluvale kinnisasjale. Kinnisasjad registrinumbriga XXX ja XXX ei ole kostja ainuomand. Kostja on alates 25.06.1988 abielus U.M.ga (lisa 1). Seega on kohus ebaseaduslikult koormanud kohtuliku hüpoteegiga abikaasade ühisvara, kus kostja V.M.i abikaasa on asjas kolmas isik, kelle mõttelisele osale hüpoteegi seadmiseks abikaasade ühisvaras olevast kinnisvarast puudub igasugune õiguslik alus;

2) on kohus jätnud tähelepanuta kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, mis sätestab, et kande tegemiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isik U.M. ei ole andnud nõusolekut kannete tegemiseks kinnistusregistri osadesse nr XXX ja XXX; 3) ei ole hageja materiaalõiguslikul nõudel edulootust; 4) on kohus rikkunud TsMS § 378 lõikes 4 sätestatut. Kui hagejal oleks õiguslik alus temalt kahju nõuda ja kohtulik hüpoteek kinnistutele seada, oleks kinnisasjade väärtusest ja hageja esitatud nõude suurusest lähtudes ilmne, et piisaks kohtuliku hüpoteegi seadmisest vaid ühele kinnistule ja seda summas 3587,18 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.UV Haljastus OÜ (likvideerimisel) vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja esitanud määruskaebuse teise isiku huvides, mida TsMS ei võimalda. Kostja poolt esitatud abielutunnistus ei tõenda asjaolu, et tegemist on ühisvaraga. Poolte vahel võib olla sõlmitud abieluvaraleping, mille kohaselt on vaidlusalused kinnisasjad lahusvaraks. Kui oleks tegemist ühisvaraga, on kostja esitanud määruskaebuse teise isiku (U.M.) huvides, mis TsMS kohaselt ei ole lubatud. U.M. ei ole avaldanud, et hagi tagamise raames hüpoteegi seadmine tema õigusi rikuks; 2) on hageja nõude edutusele tuginemine ennatlik ega anna alust hagi tagamise määruse tühistamiseks; 3) ei ole hagi tagamiseks piisav 3587,18 euro suurune hüpoteek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5.jaanuari 2016. a määrus muutmata.
6.Maakohus seadis kinnisasjadele registriosa numbritega 1854239 ja 2485139 hagi tagamise korras kohtulikud hüpoteegid. Määruskaebuse esitaja peab kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist ebaõigeks põhjusel, et hüpoteegid seati tema ja tema abikaasa U.M. ühisomandis olevatele kinnisasjadele ühe ühisomaniku, s.o kostja abikaasa nõusolekuta, kes ei ole võlgnik. Ringkonnakohus märgib, et maakohus tagas hagi ja seadis kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid õigustatult. AÕS § 56 lg 1 alusel eeldab kohus kinnisturaamatusse kantud andmete õigsust. Kinnistusraamatusse kantud andmete kohaselt on kinnisasjade registriosa numbritega 1854239 ja 2485139 omanikuna kantud sisse üksnes V.M.. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei pidanud täiendavalt kontrollima kinnisasjade võimalikku kuulumist ühisvarasse ning maakohtul oli seaduslik alus TsMS § 377 lg 1 alusel hagi tagamiseks kinnisasjadele kohtulike hüpoteekide seadmise teel.
7.Õige on vastustaja seisukoht selles, et käesoleval juhul ei ole hagi tagamisega rikutud kostja V.M. õigusi ning kostja ei saa esitada määruskaebust teise isiku, s.o tema abikaasa U.M. huvides.

Antud juhul on määruskaebuse esitanud V.M., kes on kinnistusraamatusse kantud sisse kinnisasjade omanikuna. Kohtulike hüpoteekide seadmine kinnisasjadele, mille omanikuna on kantud sisse V.M., ei riku ebaproportsionaalselt tema õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda esitada määruskaebust teise isiku, s.o käesoleval juhul U.M., huvides. Kuna U.M. ei ole käesolevas tsiviilasjas võlgnik, siis ei saa U.M. ka ise esitada määruskaebust hagi tagamise määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kohtulikud hüpoteegid on seatud õiguspäraselt kinnistusraamatu andmetel V.M.le kuuluvatele kinnisasjadele.

8.Ringkonnakohus märgib, et isikul, kelle õigusi on ebaõige kinnistusraamatukandega rikutud, on võimalus esitada hagi kohtulike hüpoteekide kustutamiseks AÕS § 65 või TMS § 222 alusel. Käesoleval juhul on võlgniku abikaasal U.M.l õigus esitada hagi kinnistusraamatusse kantud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks, kui kinnisasjad, millele seati kohtulikud hüpoteegid, kuuluvad abikaasade ühisvara hulka ning võlgniku abikaasa, s.o U.M., ei ole nõus, et tema varale seatakse kohtulikud hüpoteegid. Ringkonnakohtu arvates ei anna käesoleval juhul kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamiseks alust ainuüksi asjaolu, et pärast hagi tagamise määruse tegemist esitati kohtule andmeid, mille kohaselt võivad koormatud kinnisasjad olla abikaasade ühisomandis. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega kuulub ühisomandis olev ese võrdväärselt igale ühisomanikule. Ühisomandi olemuse tõttu on abikaasade varalised suhted teineteise tegevusest olulisel määral mõjutatud ja neil tuleb osaleda ka sellega kaasnevate riskide kandmisel, samal ajal kui võlausaldajal puudub nõude põhjendatuse üle toimuva kohtumenetluse vältel igasugune võimalus saada muul viisil kindlust, et hagi rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine ebamõistlike raskusteta võimalik.
9.Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise lahendamisel ei hinnata eraldi esitatud nõude õiguslikku põhjendatust ega tõendeid selle kohta, st menetlusse võetud hagi ei või põhimõtteliselt jätta tagamata põhjendusega, et hagi rahuldamine ei ole tõenäoline, kui hagi samal ajal nt perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata ei jäeta (Riigikohtu lahedid nr 3-2-1-15-11 p 10; nr 3-2-1-73-12 p 14). Seega ei oma määruskaebuse lahendamisel õiguslikku kaalu argumendid, mille kohaselt kaebaja ei näe hageja materiaalõiguslikul nõudel edulootust.
10.Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha asja lõpplahendis.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja