H L’i hagi T P’i vastu 2 100 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Hagi hind
2 269.05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), esindaja: Tanel Riivits (e-post: [email protected]);
lepinguline
Kostja: T P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx; tel xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja Jaan Nurk (e-post: [email protected]). Istungi põimumise aeg
29. veebruar 2016 kell 10.00.
Istungil osalenud isikud
Hageja H L ja esindaja Tanel Riivits Kostja T P ja tema lepinguline esindaja Jaan Nurk.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja T P’ilt hageja H L’i kasuks võlgnevus 2 100 (kaks tuhat ükssada) eurot.
3.Välja mõista kostja T P’ilt hageja H L’i kasuks ajavahemiku 20.10.2015-22.03.2016 arvestatud viivis 71 (seitsekümmend üks) euro 33 senti ning viivis alates 23.03.2016 kuni põhinõude 2 100 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostja T P’ilt hageja H L’i kasuks menetluskulud 812 (kaheksasada kaksteist) eurot. 1 (7)
2-15-15668
5.Välja mõista kostja T P’ilt hageja H L’i kasuks viivis menetluskuludelt (812 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasumise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus menetlusosaliste lepingulistele esindajate teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.20. oktoobril 2015 esitatud hagiavalduse kohaselt 20.03.2015 sõlmisid pooled sõiduki järelmaksuga müügilepingu, mille alusel hageja müüs M T’ale kuuluva kasutatud sõiduauto xxxx registrimärk xxxx kostjale. Sõiduki ostu-müügi hinnaks oli kokkulepitud 2 700 eurot. Sellest 200 eurot tasus kostja hagejale sissemaksena sularahas. Pooled leppisid kokku, et 2 500 eurot tasub kostja hagejale igakuiste osamaksetega 200 euro kaupa.
2.Enne lepingu allkirjastamist kasutas kostja sõidukit terve päeva, misjärel oli ta veendud sõiduki tehnilises seisukorras ja seejärel tasus hagejale sissemakse ning allkirjastas lepingu. Hageja viitas pisiveale, mis oli vasaku stange kahjustus. Seda kostja aktsepteeris. Samal päeval oli sõidukile teostatud ka tehnoülevaatus, mis tähendab, et sõiduk oli kostjale üleandes tehniliselt korras. Sõiduki valduse andis hageja kostjale üle kohe peale lepingu allkirjastamist samal päeval. Kostja vormistas sõiduki omanikuvahetuse Maanteeametis 14.04.2015.
3.Aprillis ja mais 2015 tasus kostja hagejale sularahas kaks osamakset kokku 400 eurot. Juunis 2015 osamakset enam ei laekunud. Hageja esitas nõude osamaksed tasuda. Kostja vastas otsesõnu mitmel korral hagejale, et sõiduki tehniline seisukord pole rahuldav ja seetõttu tema enam lepingust tulenevat rahalist kohustust ei täida, seisva sõiduki eest pole tema nõus tasuma.
4.Kostja pole esitanud hagejale lepingu ülesütemise avaldust. Kostja teadis sõidukit soetades, et tegemist oli kasutatud sõidukiga ja sellest ei saanudki ta eeldada uue sõiduki kvaliteeti. On ilmselge fakt, et kasutatud sõiduki ostmisega kaasnevadki just nimelt taolised riskid. Sõiduki seisukord hakkas halvenema alles sõidukit kasutades kostja või tema tütre poolt. Pooled polnud lepingus kokku leppinud selles, et hageja annab sõidukile müügigarantii või vastutab selle kasutamise ajal ilmnevate puuduste osas vms.
5.10.10.2015 esitas hageja kostjale sõiduki ostu-müügilepingu ülesütlemisavalduse lepingu olulise rikkumise tõttu koos võlanõudega. 16.10.2015 vastas kostja pretensiooni, leides, et hageja poolt on toimepandud lausa kelmus ja nõudis kostja poolt tasutud osamaksete tagastamiseks.
6.Hageja palus vastavalt VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 196 lg 4, § 220 lg 1 välja mõista kostjalt võlgnevus 2 100 eurot, viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2 (7)
2-15-15668
KOSTJA VASTUVÄITED
7.29. novembril 2015 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt 20.03.2015 sõlmitud kokkuleppe aluse 20.03.2015 tasus kostja hagejale 200 eurot. Teise osamakse summas 200 eurot tasus kostja aprillikuus 2015 ning kolmanda osamakse summas 200 eurot maikuus 2015. Alates juuni kuust kostja hagejale ei maksnud, kuna ostetud sõidukil ilmnesid tõsised puudused. Alates 26.08.2015.a sõiduk kasutuses ei ole.
8.Sõidukit ostes väitis hageja, et sõiduauto on tehniliselt väga heas korras, ainult stange vajab vähest remonti. Hageja ettevõtmisel teostati sõidukile tehniline ülevaatus, 50 euro eest. Sõiduki tehnilise passi kandest nähtub, et sõidukile on tehtud korduv ülevaatus 29.08.2012 ning järgnev ülevaatus on tehtud alles 20.03.2015. Seega on alust väita, et vahepealsel perioodil sõidukit ei kasutatud ning hageja väide, et sõiduk oli tehniliselt sõidukorras on paljasõnaline.
9.Kostja sai sõidukiga sõita vaid paar kuud, kui autol ilmnesid juba tõsised rikked. 15.06.2015 pöördus kostja sõidukiga autoremonditöökotta MS Motors, kelle poolt 02.10.2015 väljastatud arve kohaselt nähtub, et sõidukile teostati diagnostika, mille tulemusena ilmnes vajadus välja vahetada temperatuuri andur ja süüteküünlad. Samuti lisati sõiduki jahutussüsteemi jahutusvedelikku ning mootori karterisse õli. MS Motors esindaja M R selgitas kostjale, et väidetavalt vajab sõiduki mootor remonti ja soovitas, et mõistlik oleks kostjal hagejale sõiduk tagastada, sest müüdud sõiduk ei ole tehniliselt korras ja vajab väidetavalt tõsist remonti.
10.Kostja võttis 03.07.2015 hagejaga ühendust ning teavitas, millised vead sõidukil esinevad. Hageja andis soovitusi uue mootori soetamiseks, lisaks suhtlesid hageja ja kostja facebooki vahendusel, kus hageja andis kostjale nõu sõiduki tehnilise seisukorra parandamiseks. Kostja oli teadlik, et ta ei saa kasutatud sõiduki puhul eeldada samasugust kvaliteeti nagu uue sõiduki puhul. Küll oli tal õigustatud ootus, et ta ostab endale sõiduki, mis on tehniliselt korras ja millega saab sõita koheselt ilmnevate tehniliste probleemideta.
11.25.08.2015 pöördus kostja täiendavalt sõidukile tehnilise ja elektroonilise kontrolli teostamiseks OÜ Viru Auto poole. Kontrolli teostamise käigus selgusid, et sõidukil esinevad mitmesugused vead ja puudused. Sõidukit kasutades ilmnesid koheselt erinevad vead: jahutussüsteem lekkis, õli mootori karteriruumis oli normi piiridest alla miinimumi jne. Lisaks ei töötanud sõiduki mootor nõuetekohaselt. Tegemist on varjatud puudustega, millised olid sõidukil olemas juba selle müümiseüleandmise hetkel ning mida ostja tavapärase üle vaatamise käigus ei teadnud ega osanudki avastada. Nimetatud puudused ilmnesid alles hiljem, kui sõidukit kasutama asuti. Tegemist ei saa olla erinevate autoosade ja sõlmede puhul tavapärase kulumisega, nii lühikese ekspluatatsiooni aja jooksul.
12.Kostja palus tuginedes VÕS 101 lg 3, § 218 lg 1, lg 4, § 220 lg 3, § 221 lg 1 p 2, lg 2 ning Riigikohtu lahendile 3-2-1-50-06 palus jätta hagi rahuldamata. Tuginedes TsÜS § 90 lg 1, § 94 lg 1, lg 2, VÕS § 1027, § 1028 lg 1, § 1043 leidis kostja, et hageja on rikastanud kostja arvelt 600 eurot võrra ja on kostjale tekitanud kahju 109.67 eurot (s.o MP Motorsi poolt on 02.10.2015 väljastatud arve nr 2521 69,77 eurot ja Wiru Auto poolt 25.08.2015 arve nr 435506 39.90 eurot), mida peab kostjale tagastama. Kostja aga kohustub hagejale tagastama sõiduki xxxx reg nr xxxx. 3 (7)
2-15-15668
HAGEJA SEISUKOHAD
13.08. detsembril 2015 esitatud arvamuses hageja teatas, et hagejal pole vaidlust selle üle, et sõiduk 15.06.2015 käis diagnostikas. On oluline toonitada, et siis (s.t juunis 2015) ei ilmnenud diagnostikas mingeid rikkeid mootoriga. Oktoobri kuuks oli kostja sõidukit kasutanud juba üle 6 kuu, seega mistahes tehnilised puudused sellel võisid lasuda, said olla põhjustatud üksnes sõiduki kasutamisest, mille osas hageja ei vastutanud.
14.Kostja pole tõendanud kohtule, et väidetavad tehnilised puudused olid olemas sõiduki üleandmise ajahetkel. Hageja käsituses on see välistatud just nimelt tehingu päeval läbitud ülevaatusega. Hiljem avaldunud puudused olid kostja poolt sõiduki kasutamisest tulenevad ja neil ei saa olla põhjusliku seost sõiduki seisukorraga kostjale üleandmise hetkel. Ei saa olla kuidagi tehnilises mõttes loogiline, et sõiduki ülevaatusel poleks kostja kirjeldatud puuduseid avastatud.
15.Kõik kostja poolt loetletud vead on otseses põhjuslikus seoses sõiduki kasutamisega. Need vead tekkisidki ajal, mil kostja sõidukit kasutas. Pooltel pole ka kokkulepet sellest, et hageja oleks võtnud endale kohustuseks kanda jooksvaid sõiduki kasutamisest tingitud jooksvaid hoolduse- ja remondikulusid. Kostjal tulnuks arvestada, et kasutatud sõiduki puhul (eriti niivõrd vana ja suure läbisõiduga auto puhul) kaasnevad paratamatult hooldus- ja remondikulud. See on üldteada fakt, mida pole tarvis põhjalikumalt tõendada.
16.Kostja viitab seaduses sätestamata mõistele „mõistlik aeg“ ja nendib, et tema käsituses on taolises õigussuhtes mõistlikuks ajaks lausa 3 kuud. Hageja selle käsitusega ei nõustu ja leiab, et see pole piisavalt põhjendatud. Kostja väidetes esineb teatud vastuolu. Esmalt väidab p 2.3 kostja, et ta sai puudustest teada 15.06.2015, kuid motiveeritud ja üheselt mõistetava pretensiooni esitas hagejale alles 4 kuud hiljem, s.o 15.10.2015. 15.06.2015 tuvastati temperatuurianduri ja süüteküünaldega puudused ning muid puuduseid ei tuvastatud. On oluline nentida, et ka oktoobris kostja poolt esitatud pretensioon polnud olemuselt lepingust taganemine või selle ülesütlemine.
17.Hageja pole toimepannud pettust ja samuti pole tehing sooritatud TsÜS § 90 loetletud tunnustel. Kostja pole esitanud avaldust politseisse ja/või nõudnud tehingu tühisust. Hageja pole kahju tekitanud kostjale, tal puudub sellega igasugune põhjuslik seos. Kostja järeldused on ebakorrektsed ja asjatundmatud.
18.Hagejale jääb arusaamatuks kostja taotlus (p 3.1), kuid samal ajal märgib kostja, et ta vastuhagi esitada ei soovi.
KOHTUISTUNG
19.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagiavalduse ja hageja seisukohas toodud põhjenduste juurde ja palusid hagi rahuldada.
20.Kostja ja tema esindaja jäid kostja vastuses hagiavaldusele toodud põhjenduste juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata.
4 (7)
2-15-15668
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Hagiavalduse juure lisatud kokkuleppe kohaselt 20.03.2015 H L (hageja) ja T P (kostja) leppisid kokku, et hageja annab kostjale järelmaksu graafikuga 2 500 eurot kuumaksega 200 eurot. Pooled leppisid kokku, et summa tasumisel kuulub sõiduauto xxxx kostjale. Maksete katkemisel on hagejal õigus sõiduk tagasi võtta ja varasemad osamaksed tagastamisele ei kulu (t.lk. 9, 25). Hagiavalduse ja kostja vastuse järgi oli tegemist sõidukiga reg nr xxxx, mille läbisõit kostjale üleandmise hetkel oli 319 655 km. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tasus hagejale sõiduki üleandmise päeval 200 eurot ning 2015 aprillikuus 200 eurot ja 2015 maikuus samuti 200 eurot. Pooled on teatanud, et tegelikult müüs hageja M T’ale kuuluva sõiduki ning M T on 19.10.2015 teatanud, et oli teadlik ja kiidab heaks hageja tehtud müügiteehingu M T’a nimel oleva kuid hageja omandisse kuuluva sõidukiga xxxx registreerimismärk xxxx (t. lk. 28).
23.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et enne sõiduki omandamist anti sõiduk kostjale proovisõiduks. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja sõidukit terve päeva. Kostja on kohtuistungil kinnitanud sõiduki kasutamist, kuid on teatanud, et tegelikult sõitis ta selle sõidukiga mitte terve päeva, vaid 10-15 minutit. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et tehingu tegemise päeval 20.03.2015 läbis sõiduk tehnoülevaatuse (t. lk. 33, 62). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaiad kohustusi alates juunist 2015, mistõttu 10.10.2015 hageja vastavalt VÕS § 114 lg 4, § 116 lg 2 p 5, § 196 ütles 20.03.2015 sõlmitud kokkuleppe üles ja nõudis kostjalt nõudejäägi 2 100 eurot korraga tasumist (t. lk. 16).
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagi rahuldamata jätmiseks.
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
26.Kostjal ei ole vaidlust poolte vahel sõlmitud kokkuleppe sisu, kokkuleppe alusel kostjal kohustuse tekkimise ning hageja poolt kokkuleppe ülesütlemise üle. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjusel, et tal oli õigustatud ootus osta tehniliselt korras sõiduki, millega saab sõita koheselt ilmnevate tehniliste probleemideta ja et tegelikult kostja sai sõidukiga sõita vaid paar kuud, kui autol ilmnesid juba tõsised rikked. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagiavalduse kohaselt kostja vormistas sõiduki omanikuvahetuse Maateeameti Liiklusregistris 14.04.2015. Ka kostja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt kanti sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kostja tütar. Kohus on nimetatud asjaolu kontrollinud Maanteeameti Liiklusregistri elektroonilisest andmebaasist, mille järgi sõiduki registreerimismärk xxxx omanik on alates 15.04.2015 M-A L. Seega alates 15.04.2015 kostja ei ole isik, kes saaks esitada 23.03.2015 kokkuleppest tulenevalt sõidukil väidetavalt alates 14.04.2015 esinenud puuduste kohta pretensioone. Kostja ei kasutanud kokkuleppega antud õigust tagastada 5 (7)
2-15-15668 sõiduk hagejale ja selle õiguse realiseerimine kostja poolt alates 15.04.2015 on välistatud, sest sellest ajast alates kostjale ei kuulu enam omandiõigust sõidukile. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega asjas ei oma tähtsust kostja vastuväidetel sõidukil esinenud puuduste kohta. Nimetatud vastuväidete esitamise õigus oleks küll vaid sõiduki praegusel omanikul kostja vastu, kuid mitte kostjal hageja vastu. Kuna kostja ise kinnitab, et enne omandiõiguse üleandmist oma tütrele, sai ta sõidukiga sõita ja pooled on kinnitanud, et pärast sõiduki üleandmist kostjale on sõidukiga läbitud üle 10 000 km, siis ei ole võimalik järeldada, et hageja poolt kostjale sõiduki üleandmisel 20.03.2015 esinesid sõidukil sõiduki kasutamist välistavad puudused või tehnilised rikked.
27.Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS § 186, mille p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja on täitnud kohustuse hageja ees kolme kuu jooksul, mis omakorda kinnitab kohustuse tekkimist. Kostjal puudub seaduslik alus kohustuste täitmiseest keeldumiseks olukorras, kus kostja ei ole ostu-müügilepingust taganenud ega lepingu üles öelnud. Ei ole ka kostja vastavalt kokkuleppele sõidukit tagastanud. Hageja poolt lepingu ülesütlemise tõttu hageja nõue summas 2 100 eurot kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Sellepärast kuulub hagi põhinõude 2 100 eurot väljamõistmise osas rahuldamisele. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis põhinõudelt alates hagi esitamiseks kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemiss seisuga arvestab kohus viivise summas 71.33 eurot (8.05% : 365 päeva x 2 100 eurot x 154 päeva). Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
29.Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
30.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Käesolevas asjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule e hagiavalduse (t. lk. 3-7, sisuliselt 4 lk) ja seisukoha kostja 6 (7)
2-15-15668 vastusele (t. lk. 75-78, sisuliselt 3 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei ole tegemist raske vaidlusega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 4.70 tundi (7 lk x 0,667 t). Lisaks hageja esindaja on võtnud osa 29.02.2016 kohtuistungist, mis kestis 1.5 tundi (t.lk. 141-145).
32.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 85 eurot ilma käibemaksuta Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga. Seega hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 527 eurot (6.2 x 85), millele käibemaksu ei lisandu. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja esindaja sõidukulu kohtuistungile sõitmiseks 35 eurot (t.lk. 110) ning hageja eest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot (t.lk. 29). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 812 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.