Express Credit AS-i hagi Sxxxxx Kxxxxxxxxxx vastu tagastamata laenusumma, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulude nõudes
Hagihind
1347,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Express Credit AS (registrikood 12338141; asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143); Hageja lepinguline esindaja: Anne Talviste (Condor Inkasso OÜ; postiaadress Sikupilli kontor, Pallasti 28, postkast 1292, Tallinn 11402; e-post: [email protected]); Kostja: Sxxxxx Kxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxe; tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx e-post: x
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Sxxxxx KxxxxxxxxxxxxxExpress Credit AS-i kasuks 568,08 eurot, millest moodustab 500 eurot tagastamata laenu põhiosa, 0,08 eurot tasu laenu kasutamise eest (intress), 33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.05.2015. a kuni 22.03.2016. a eest ja 35 eurot võla sissenõudmise kulu.
3.Välja mõista Sxxxxx Kxxxxxxxxxxxx Express Credit AS-i kasuks viivis alates 23.03.2016. tagastamata laenu põhiosalt (500 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni laenu põhiosa täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.
2-15-115386
4.Jätta hagi suuremas ulatuses intressi ja viivise nõudes rahuldamata.
5.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta poolte menetluskulud 67 % ulatuses Sxxxxx Kxxxxxxxxxx kanda ja 33 % ulatuses Express Credit AS-i kanda.
2.Välja mõista Sxxxxx Kxxxxxxxxxxxx Express Credit AS-i kasuks menetluskulud summas 234,50 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Express Credit AS esitas 20.07.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sxxxxx Kxxxxxxxxxxxxx laenulepingust tuleneva põhivõla ja kõrvalnõuete kokku 1080,27 euro saamiseks. Kohus tegi 23.07.2015. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 22.09.2015. a otsusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.09.10.2015. a esitas Express Credit AS Tartu Maakohtule oma nõude Sxxxxx Kxxxxxxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 847,75 eurot, millest 500 eurot on tagastamata laenusumma, 137,25 eurot tasumata intress, 175,50 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 35 eurot võla sissenõudmise kulu. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise 0,26 % põhinõudelt päevas alates 10.10.2015. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.
3.Kohus võttis hagi 20.10.2015. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati 24.11.2015. a kostja elukoha aadressil kätte IxxxxxJxxxxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega loeb kohus TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kättetoimetatuks 24.11.2015. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
2-15-115386
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.01.2015. a laenulepingu nr 20150123011, mille alusel andis hageja kostjale laenu 500 eurot, intressiga 92,2% aastas. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama laenusumma koos intressiga tagastama hagejale igakuiste võrdsete osamaksetena lõpptähtajaga hiljemalt 20.10.2015. a. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. Kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
6.Kohus leiab, et arvestades hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu tingimusi, saab lugeda tehingu heade kommetega vastuolu tõttu tühiseks. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal ja kuni 01.07.2015. a kehtinud TsÜS § 86 lg 2 teise lause kohaselt tuli tarbijakrediidilepingute puhul eeldada, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu (tl 19) kohaselt on laenu kulukusemäär 143,19 %. Eesti Panga poolt jaanuaris 2015. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 25,02 %. Hageja ja kostja vahelise lepingu krediidi kulukuse
2-15-115386 määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega saab kehtinud TsÜS § 86 lg 2 alusel lugeda, et laenulepingus kokku lepitud kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra peaaegu 6 korda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-186-13 (p 22) sarnases olukorras leidnud, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kuni 01.07.2015. a kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa (500 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. jaanuari ja 1. juulit 2015. a 0,05 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) perioodi eest 23.01.2015. a kuni 28.05.2015. a, s.o perioodi eest kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemiseni. Intress 500 euro suuruse laenu kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 124 päeva eest on 0,08 eurot (tagastamata laenusumma 500 eurot x 0,00013% x 124 päeva). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 500 eurot ja intress summas 0,08 eurot.
7.Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest, s.o alates 28.05.2015. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 22.03.2016. a. Kuna poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus kokkulepitud intressimäär (92,2 % aastas, s.o 0,26 % päevas). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostja laenusumma, s.o 500 euro tagastamisega olnud viivituses 300 päeva (28.05.2015. a kuni 22.03.2016. a). VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP intressimäär) oli enne 01.01.2015. a ja enne 01.07.2015. a 0,05 %.
2-15-115386 Seega kujuneb viivis VÕS § 113 lg 1 määras perioodi 28.05.2015 – 22.03.2016. a eest 33 eurot (500 eurot x 0,022 % x 300 päeva).
8.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja nõue viivise saamiseks seadusjärgses määras pärast kohtulahendi tegemist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lgs 1 ettenähtud määras alates 23.03.2016. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot, nagu hageja seda taotleb.
Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja nõue võla sissenõudmise kulude hüvitamiseks.
VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on põhjendanud, et ta on saatnud kostjale kahel korral meeldetuletuse võla tasumiseks, samuti lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise avalduse koos võla tasumiseks täiendava tähtaja andmisega. Asjaolusid arvestades hindab kohus, et hageja võla sissenõudmise kulud on taotletud ulatuses, s.o kokku summas 35 eurot põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 35 eurot.
10.Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu põhiosa summas 500 eurot, tasu laenu kasutamise eest (intressi) summas 0,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 28.05.2015. a kuni 22.03.2016. a eest summas 33 eurot ja võla sissenõudmise kulu summas 35 eurot, s.o kokku 568,08 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 23.03.2016. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot. Ülejäänud osas, s.o intressi ja viivise nõudes suuremas ulatuses, jätab kohus hagi rahuldamata.
11.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 67% ulatuses, seega tuleb menetluskulud 67 %-i ulatuses jätta kostja kanda ja 33 %-i ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
2-15-115386 Hagiavalduse lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud kokku 350 eurot, sh 200 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras. Ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu, on kohtu hinnangul taotletud tasu mõistlik ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 350 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust poolte vahel, tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 67 %. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 234,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.