Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hageja oma nõuete tõendamiseks esitab: Arveldused korteriomanikega, sh kostja korteriga perioodil aprill 2014.a. – juuni 2015.a. (Lisa 3); KÜ Ritsu-22 üldkoosoleku protokoll 08.04.2010.a. (Lisa 4); KÜ Ritsu-22 üldkoosoleku protokoll 25.05.2014.a. (Lisa 5); Ostu-müügileping küttepuude ostmise kohta koos tasumise tõendava maksekorraldusega (Lisa 6); Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-61348, 03.01.2012.a. (Lisa 7); Panga väljavõte arvete tasumise kohta (Lisa 8);

Tööleping katlakütjaga, 03.11.2014.a. (Lisa 9); Korteriühistu RITSU-22 põhikiri (Lisa 10). Eelnimetatud dokumentide alusel esitab hageja põhivõlgnevuse nõude kostja vastu ajavahemiku 01.maist 2014.a. kuni 01.juulini 2015.a. eest suuruses 1 014,09 eurot,

II Hagi õiguslik põhjendus Vastavad KOS § 8 lg-le 1 valitsevad korteriomanikud korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates kaasomandi eset korteriühistuseaduse (KÜS) järgi. KÜS § 151, lg 1 kohaselt majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude tasumiseks kohustatud isikuna peab kostja kinni pidama hageja põhikirjast. KÜ Ritsu-22 põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt on ühistu liikmel õigus nõuda teiselt korteriomanikelt, et elamu valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt korteriomanike huvidele. Põhikirja p. 3.3.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja nõudeid, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Põhikirja punktist 3.3.5 lähtuvalt on kostja kohustatud tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Jättes õigeaegselt arved tasumata on kostja rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust, milleks oli korteri majandamiskulude maksmise kohustus. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lähtudes eeltoodust võlgneb kostja hagejale ajavahemiku aprillist 2014.a.. kuni juunini 2015.a. eest 1 014,09 eurot. III Menetluslikud seisukohad

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Korteriühistuseaduse § 5 lg 2, § 51 , KÜS § 13 lg 4, § 151, VÕS 76 lg 1 VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, TsMS § 124 lg 1, § 139 lg 2 p 1 ja lg 3, RLS § 59 lg 1,hageja palub kohtul

Välja mõista kostjalt Terje Soots’ilt hageja Korteriühistu RITSU-22 kasuks võlgnevus 1 014,09 eurot, ajavahemiku 01.05.2014.a. kuni 01.juulini 2015.a. Jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et kõik hageja poolt kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.

Kostja vastus Kostja teatab, et ei nõustu hageja esitatud nõudega, kuna see on põhjendamatu, alusetu ning hageja poolt tõendamata. Hageja ei ole esitanud korteriühistu liikmetele aastate vältel arveid, mis vastaksid Raamatupidamisseadusele. On esitatud mingid kummalised nimekirjad, mis on arusaamatud. Nendel puudub arve esitaja allkiri, samuti informatsioon korteriühistu pangarekvisiitide ja võlgnevuse summa kohta. Puudub üldkoosoleku otsus kellelegi Vello Tammsaarele makstud töötasu 350 euro kohta.Pole teada,mida see isik ühistu heaks üldse teeb. Ühistu nimetab nimekirju arveteks. Kostja ütleb, et on tasunud perioodil 21.03.2014 kuni 08.08.2015 ühistule summa 941,08 eurot.Ta on teinud seda ilma mingi seadusliku aluseta, kuna muidu olevat lubatud teda korterist välja tõsta. Kostja on paljulapselise pere ema.

Ühistu liikmetel ei ole olnud võimalust tutvuda majandusaasta aruannetega. Vastavalt üldkoosoleku otsusele peaks majandusaasta aruanded üle vaatama ka audiitor ja revisjonikomisjon. Seda ei ole tehtud. Ühistu võlglastel ei ole sõnaõigust,see on seadusega vastuolus. Kostja viitab Raamatupidamisseaduse § 2-le ja 4-le rõhutades,et see kehtib korteriühistu kohta. Kostja teatab, et tema ei ole saanud tüüpvormile vastavat tõendit,mis kajastab korteriühistu varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes. Kostja on ostnud eelmiseks kütteperioodiks küttepuud ise oma raha eest ja ei ole kasutanud korteriühistu reserve. Ühistu on temale tellinud küttepuud ilma tema nõusolekuta . Kostja palub, et kohus nõuaks välja temale esitatud kommunaalteenuste arved perioodist 01.03.2014 kuni 08.08.2015 ning 2014 ja 2015 majandusaasta aruanded. Täiendavate tõendite väljanõudmine hagejalt Kohus nõuab oma kirjaga 25.09.2015 hagejalt välja nõude aluseks olevate arvete koopiad. Hageja esitab 06.10.2015 arvete koopiad ning kütte toomise graafiku 2014/2015. Kohtuistungid Eelistungil 08.12.2015 jäi hageja selle juurde, et nõuab võlga perioodi eest aprill 2014 kuni juuni 2015. Hageja on nõudnud kostjalt võlga summas 1014,09 eurot,kuid kuna kostja on juulist oktoobrini 2015 osaliselt oma kohustusi täitnud summas 163,75 eurot ,siis jääb hageja lõplikuks nõudeks võlasumma 850,34 eurot. Viiviseid me ei ole küsinud. Kohus näitab kostjale hageja poolt kohtule esitatud arveid ja küsib, kas kostja on need saanud. Kostja ütleb,et on need saanud, kuid ta leiab, et need ei vasta raamatupidamise seadusele ja on puudulikud. Kohus peatub igal kohtule esitatud arvel ja küsib kostja käest, mis on nendel arvetel puudu. Kostja vaidlustab elanike arvud arvetel ning talle ei ole arusaadav, kuidas kujuneb prügi eest tasumine ja mille eest võetakse hooldustasu. Kostja vaidlustab ühiselektri eest nõutava tasu suuruse. Hageja esindaja selgitab kostjale nõude kujunemise aluseid ning seda, kuidas saab iga korteriühistu liige täpset informatsiooni korteriühistu poolt tehtud kulude kohta. Kostja selgitab, et tema on suuliselt pöördunud korteriühistu juhatuse liikme V.Marksoni poole, kuid talle on öeldud, et temaga räägitakse ainult läbi politsei. Kirjalikult ta pöördunud ei ole, siis hakatakse seda arutama üldkoosolekul ja otsitakse avaldusest kirjavigu . Hageja lepinguline esindaja selgitab vee eest tasumise korda. Kostja ei ole nõus, et katlakütja tööle võtmiseks ei tehtud koosolekut. Hageja esindaja selgitab kütmise korraldamist korteriühistus ja millise aja eest on kostja küttepuid toonud. Kostja ütleb, et on küttepuud toonud, kuid ei ole saanud seda kellelegi öelda, V.Martinson ei lase sisse. Kostja on loopinud puud katlamajja. Kostja ei ole nõus ka tarbitud vee kogusega, mis tema arvetel on. Hageja esindajad selgitavad hooldustasu kujunemist, katlamajal suletud turvaukse olemasolu, põhjuseid, miks kostja ei tea koosolekul toimunust (jookseb minema koosolekutelt).Hageja ütleb, et kostjaga saab kokku leppida, millal ta tuleb ja näeb arvestuse aluseks olevaid dokumente. Kohus teeb pooltele ettepaneku selgitada välja, millistes küsimustes pooled kompromissi saavutavad ja millised jäävad vaidlusküsimusteks.

14.01.2016 teatab hageja kohtule, et pooled ei ole kompromissi saavutanud. Kostja ei ole korteriühistuga ühendust võtnud, et tutvuda arvestuse aluseks olnud dokumentatsiooniga. 19.12.2015 toimunud üldkoosolekust ta osa ei võtnud, jõudis sinna 10 minutit enne koosoleku lõppu. Hageja esitab kohtule kostja poolt temale esitatud vee näidud. Hageja ütleb, et kostjal on küte toomata perioodi eest 2014/2015 ja 2015/2016.Hageja esitab küttepuude ostu arve KÜ-le Ritsu 22 10.detsembrist 2014 Hageja soovib kostjalt välja mõista võlgnevuse 850,34 eurot ajavahemiku eest aprillist 2014 kuni juunini 2015. Kohus teeb 19.01.2016 kostjale ettepaneku hagejaga vaidlusküsimuste arutamiseks kohtuväliselt. Kostja saadab kohtule 25.02.2016 kirjaliku seletuse,millest ei nähtu,et kostja oleks hagejaga kontakti võtnud. Kostja selgitab järgmist: temale ei ole selge kui suur on tema tegelik võlgnevus hageja ees.Hageja ei ole talle esitanud koondi, millest nähtub, millises ulatuses ning mille eest ta hageja arveid on tasunud. Küttepuude võlgnevus suureneb vaatamata küttepuude eest tasutud summadele. Hageja koosolekute protokollid ei ole olnud temale kättesaadavad. Kostja kirjeldab,millised peaksid olema üldkoosolekute protokollid tulenevalt mittetulundusühingute seadusest. Temale on ebaselge, millise perioodi katteks temale küttepuid on toodud. Hageja suhtlemine korteriühistu liikmetega on puudulik või ebakorrektne. Ta ütleb, et tema üldelektrit ei tarbi,koridorides puuduvad valgustid ning tema peab seetõttu iga päev pimedas teisele korrusele minema.Temale on arusaamatu,miks peab ta siis üldelektri eest tasuma,kui ta seda teenust tarbinud ei ole. Hagi tema vastu on ebaselge ja põhjendamata ning tema vastu esitatud nõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja esitab kohtule 29.02.2016 hageja detsembrikuu 2015 , jaanuarikuu ja veebruarikuu 2016 kostjale esitatud arved ,Helme Vallavalitsuse 16.12.2015 ,20.01.2016 ja 18.02.2016 Terje Sootsile määratud toimetulekutoetuse otsused. Samuti esitab ta KÜ Ritsu 22 üldkoosoleku otsused 08.04.2010 ja 19.12.2015. Kohtuistungil 02.03.2016 Hageja selgitab,et nõue on 01.maist 2014 kuni 01.07.2015. Summa on 850,34 eurot.Võla perioodi ei ole hageja muutnud,summat on muutnud,sest kostja on vahepeal tasunud. Kostja ütleb, et koosolekul koostatud protokollid ei ole õiged.Võla tekkimist ei ole Marksoniga arutanud,kuna ta paneb kirja, mis ise tahab. Kohus teeb istungis vaheaja, et hageja saaks kostjale võla kujunemist näidata. Peale vaheaega hageja selgits kohtule,mida ta vaheajal kostjale selgitas. Kostja ütles, et meie majas susserdatakse peale Marksoni tulekut ning soovis, et kohus teeks põhjendatud otsuse. Hageja selgitas kohtuvaidlustes võla kujunemist ja kostja poolt arvete tasumist. Kostja ütles, et ei ole hagiga nõus. Hageja ütles repliigi korras, et kostjal on puud toomata perioodi eest 2013/2014 .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja on Valgamaal, Helme vallas Linna külas Ritsu 22-xx korteriomandi omanik, mida haldab KÜ Ritsu 22 ning et kostja on Ritsu 22 liige. Poolte vahel on vaidlus KÜ Ritsu 22 kui elamu haldaja ning korteriomandi omaniku, kostja Terje Soots vahel selles, et kostja ei ole tasunud perioodil 01.mai 2014 kuni 01.juuli 2015 elamu halduskulusid summas 1014,09 eurot.. Kuigi hageja esitas kostja vastu 27.07.2015 hagi summas 1014,09 eurot kommunaalteenuste võla nõudes, on hageja vähendanud nõuet summani 850,34,sest kostja oli osaliselt oma võlga perioodil august 2015 kuni november 2015 kustutanud. Võla kustutamine toimus perioodil, mil menetlus kostja vastu kohtus juba toimus. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjaliga, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja on esitanud enda nõude põhjendamiseks hagiavalduse lisadena järgmised dokumendid: Arveldused korteriomanikega, sh kostja korteriga perioodil aprill 2014.a. – juuni 2015.a. (Lisa 3);KÜ Ritsu-22 üldkoosoleku protokoll 08.04.2010.a. (Lisa 4);KÜ Ritsu-22 üldkoosoleku protokoll 25.05.2014.a. (Lisa 5);Ostu-müügileping küttepuude ostmise kohta koos tasumise tõendava maksekorraldusega (Lisa 6);Kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-61348, 03.01.2012.a. (Lisa 7);Panga väljavõte arvete tasumise kohta (Lisa 8);Tööleping katlakütjaga, 03.11.2014.a. (Lisa 9);Korteriühistu RITSU-22 põhikiri (Lisa 10). Hageja on menetluse käigus esitanud (saatnud) kohtule täiendavad dokumendid : korteri Ritsu 22-xx arved aprill 2014 kuni september 2015, kütte toomise graafiku 2014/2015 (tl 6883),kostja poolt hagejale esitatud vee näidud, ostu-müügilepingu küttepuude ostmise kohta 10.12.2014 koos tasumist tõendava maksekorraldusega (tl 91-95), 29.02.2016 lisanduvad hageja poolt kohtule saadetud detsembrikuu 2015 , jaanuarikuu ja veebruarikuu 2016 kostjale esitatud arved ,Helme Vallavalitsuse 16.12.2015 ,20.01.2016 ja 18.02.2016 Terje Sootsile määratud toimetulekutoetuse otsused, KÜ Ritsu 22 üldkoosoleku otsused 08.04.2010 ja 19.12.2015(tl 101-109). Kohtule esitatud arvetelt, mis on kohtule esitatud menetluse käigus(tl 68-83) ning mille saamist kostja on kohtu eelistungil 08.12.2015 (tl 85) kinnitanud ning nende arvete tasumist tõendavalt pangakonto väljavõttelt ,mis on esitatud hageja poolt kohtusse koos hagiga (tl 47-49),on tõendatud kostja võlg hagejale summas 1014,09 eurot. Kohtus puudub vaidlus kostja poolt võla osalise kustutamise kohta perioodil august 2015 kuni november 2015,mistõttu ei sisaldu toimikus ka dokumente sellel perioodil kostja poolt hagejale tasutud maksete kohta. Vastavalt KOS § 8 lg-le 1 valitsevad korteriomanikud korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates kaasomandi eset korteriühistuseaduse (KÜS) järgi. KÜS § 151, lg 1 kohaselt majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude tasumiseks kohustatud isikuna peab kostja kinni pidama hageja põhikirjast. KÜ Ritsu-22 põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt on ühistu liikmel õigus nõuda teiselt korteriomanikelt, et elamu valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt korteriomanike huvidele. Põhikirja p. 3.3.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja nõudeid, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Põhikirja punktist 3.3.5 lähtuvalt on kostja kohustatud tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Jättes õigeaegselt arved tasumata on kostja rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust, milleks oli korteri majandamiskulude maksmise kohustus. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja poolt kohtule esitatud 03.jaanuari 2012 jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas 2-10-61348, kus hageja ja kostja olid samad isikud, selgub, et kohtu menetluses on ka varem olnud vaidlus kostja vastu elamu halduskulude nõudes ning selles vaidluses on hageja viidanud samasugustele õiguslikele nõude alustele kui käesolevas menetluses. Kostja vastuväited hagile osaliselt kattuvad, kuid on ka uusi. Kohus analüüsib kostja vastuväiteid. Kostja viitab küll üldsõnaliselt temale esitatud nõude alusetusele : „hageja susserdab“,kuid ta esitab ka konkreetseid vastuväiteid nõudele. Kostja selgitab, et hageja arved temale on arusaamatud, kuna 1)arvetes on vale elanike arv ja seetõttu on vee tarbimine vale 2)ühiselektri eest on tasu küsitud liigselt palju 3)hooldustasu kujunemine ei ole selge 4)küte on toodud ja selle eest ei saa tasu nõuda . Kohus selgitab vee tarbimise osas :Hageja lepinguline esindaja on öelnud kohtu eelistungil, et vee näitu saab kontrollida arvetega, mis on esitatud teenuse osutaja poolt ja kuidas on jaotatud see vee kulu. Kui ei esita näitu, pandi kolm kanti inimese kohta ja pärast tehakse tasaarvestus. Selline toimimine on 9 aastat tagasi lepitud kokku. Kulude jaotus toimub ühe printsiibi järgi. Juhatus otsustab, kuidas see jaotatakse ja juhatuse pädevusse kuulub raamatupidamise korraldamine ja kulude jaotus, see tuleneb otseselt seadusest (protokoll tl 86) Kohtu eelistungil

08.detsembril 2015 ütles kostja ise, et ta ei ole igakuiselt vee näitu esitanud(tl 86 pöördel ülal) ning KÜ esindaja selgitas, et kui vee näit on teatamata ja teatatakse hiljem, siis järgmist arvet korrigeeritakse. Seega kostja ise ei teatanud korteriühistu haldurile, milline on tema korteri elanike arv või milline oli veemõõturi näit ning seetõttu on korteriühistu ilma näitu teadmata kirjutanud arvetele sellise elanike arvu, mis oli korteriühistu haldurile teada ning elanike arvu järgi on arvestatud ka tarbimine. Kostja ütlus kohtu eelistungil, et tema ei tarbi nii palju vett (tl 86 all),on subjektiivne. Seega kostjale on esitatud arved ,millel vee eest tasumise summa on põhjendatud . Kohus selgitab üldelektri tasu osas : hageja selgitas nii 08.12.2015 kohtu eelistungil (tl 85 pöördel)kui ka 02.märtsi 2016 kohtuistungil( tl 113 pöördel),et üldelekter on kütmise ruumiga seotud, st. katlamaja pumba elekter ja selle ruumi valgustus, koridori elekter, samuti välisvalgustus. Meil on automaat lugeja ja tuleb paberarve ja korterite vahel jagatakse summa. Seega on kostjale esitatud arve, mis on paberarve alusel korterite vahel jagatud ning kostja vastuväide, et see on suur, on subjektiivne. Kuigi kostja ütles, et ta peab 2.korrusele pimedas minema, siis peale koridori elektri kulu on ka kulu mujal asuvatest tarbimiskohtadest – katlamajast ja välisvalgustusest. Seega tuleb kostjal ka see kululiik võla osana tasuda. Kohus selgitab hooldustasu osas : Hageja selgitab kohtu eelistungil 08.12.2015(tl 85 pöördel) :hooldustasu on kulud maja korrashoiu eest ja riigilõivud kohtuasjades. Maja korrashoiuks kogutakse seda tasu. See summa on ühesuurune,0,50 senti rm2 kohta. Ühistus on 18 korterit, ühistu liikmetel on võimalus aru pärida, kuhu see raha kaob. Kõik on jälgitav ja läbipaistev. Kostja soovis täpselt teada, millele hooldustasu kulutati. Kuigi kostja ütles ,et on mitmeid kordi korteriühistu poole pöördunud, kuid temaga räägitavat ainult läbi politsei, ei ole ta oma pöördumist tõendanud. Kirjalikult ta korteriühistu poole pöördunud ei ole, sest siis hakatavat koosolekul seda arutama ja otsitakse avaldusest kirjavigu. Kohus kohustas kostjat menetluse kestel oma kirjaga 19.01.2016 võtma korteriühistu juhatuse liikme Anne Kikasega ühendust (tl 96), kuna kostja lubas seda teha juba eelistungil 08.12.2015, samuti andis ta kostjale 02.03.2016 kohtuistungi vaheajal võimaluse hagejalt täiendava informatsiooni saamiseks(sealhulgas ka hooldustasude kohta).Kostja ei ole seda teinud ning kohus saab välja mõista hooldustasu kostjalt olenemata sellest, millele hooldustasu kulutati. Hooldusele määratud summa on 0,50 senti rm2 kohta.. Kohus selgitab küttega varustamise või kütte eest tasumise osas : kohtule on esitatud 08.04.2010 KÜ Ritsu 22 üldkoosoleku protokoll nr 18 (tl 40,107 ),kus punktis 1 on kirjas: „Ühistu raha eest ostetud puudele kulunud summa tuleb jagada nendele, kellel puud toomata. Osaliselt puud toomata ....Soots......Üldkoosoleku otsuse p. 3 on kirjas “Kes puid ei too, panna vastav summa võlana.“ Seega kui kostja Soots puid ei toonud, pandi talle kirja vastav summa võlana. Kuna hagis on nõue perioodi eest 01.mai 2014 kuni 01.juuli 2015,siis hageja peab tõendama, kas kostjal on toomata puud 2014/2015või varasema perioodi eest. Hageja ütleb, et kostjal on toomata puud 2013/2014 eest. Hageja on kohtule esitanud kütte toomise arvestuse 2014/2015(tl 83),kus on kirjas, et Soots on toonud 15.oktoobril 2014 13rm, võlg 15 rm.

Kostja väidab nii kohtu eelistungil 08.12.2015 kui kohtuistungil 02.03.2016,et tema on kütte tähtajaks toonud paari rm kaupa ja loopinud puud katlamajja, mis ei olnud lukus .Ei saanud sellest kellelegi öelda, V.Martinson ei lase sisse(tl 86,tl 113 pöördel all). Kohus leiab, et kostja oleks pidanud enda võla kustutamiseks korteriühistule või kohtumenetluses kohtule tõendama, et ta puid tõi. Kui kostja ei saanud seda teha V.Martinsonile suuliselt teatades, oleks saanud seda teha kirjalikult. Korteriühistu juhatuse liige Liiza Aleksandrova selgitab kohtu eelistungil 08.12.2015,et katlamajal on turvauks, tuletõrje eeskirjad on sellised ja see peab olema lukus. Meil on katlamaja lukus. Võti oli minu käes ja olin kütja .Kui küte on märg, siis tuulutatakse. Kohus leiab, et kui kostja siiski tõi katlamajja puid ukse lahti oleku ajal, ei saa korteriühistu pidada toomise üle arvestust kui sellest mistahes moel korteriühistut ei teavitata. Seega tuleb lähtuda sellest teabest, mis korteriühistul puude toomise osas oli ning nõuda puuduoleva kütte eest võla tasumist(KÜ Ritsu 22 üldkoosoleku protokoll nr 18 (tl 40,107) TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud kõik tõendid hagi rahuldamiseks, kostja ei ole tõendanud, et tema ei pea võlgu maksma või et võlgu ei olegi olemas. Kostja on hagejalt saanud teenust ning tal on seadusest tulenev kohustus selle eest tasuda. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata. Kohus tugineb hagi põhinõude rahuldamisel KÜS § 13 lg 4, KÜ Ritsu 22 põhikirja p. 3.2.6, 3.3.1, 3.3.5 ; VÕS § 76 lg 1,VÕS § 100,VÕS 101 lg 1p.1-le. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 02.03.2016 kohtuistungil kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulu kokku 997,00 eurot. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot, lepingulise esindaja kulud kokku 697 eurot ning lepingulise esindaja sõidukulud 08.12.2015 marsruudil Tallinn-Valga-Tallinn ja 02.03.2016 marsruudil Tallinn-Valga-Tallinn kokku 100 eurot. Lepingulise esindaja sõidukulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 2 tähenduses. TsMS § 144 p.2 sätestab : kohtuväline kulu on menetlusosaliste sõidu-,posti-,side-, majutus – ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus, arvestades menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatut ning analüüsides tsiviilasja materjale, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele.

Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule Eesti Korteriühistuste Liidu Juriidiliste teenuste hinnakirja(koopia),millest lähtudes on hageja poolt määratud esindajatasu hind. Esindaja poolt menetluskulude nimekirjas kulunud teenuste osutamise aeg on vastavuses toimiku materjalides sisalduvaga. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 26.05.2015 45.- eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel 28.augustil 2015 155,- eurot. Seega Korteriühistu Ritsu 22 on tasunud riigilõivu kokku 200.- eurot, mis vastab hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduses kehtestatud määrale. Kohus, arvestades menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatut ning tsiviilasja juures olevat dokumenteeritud materjali, leiab, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt menetluskuluna ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 997,00 eurot. TsMS § 177 lg 1 p. 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldab ka viivisenõuet VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Viivisenõuet koos põhinõudega esitatud ei ole (põhihagi tl 20,21). Tuginedes TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna viivis ei ole menetluskulu TsMS § 138 tähenduses,ei saa kohus seda menetluskuluna välja mõista . TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama seaduse lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega viivis ei ole menetluskulu, mida saab hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. Samas märgib kohus ka seda, et viivist kui põhinõude kõrvalnõuet kohtule esitatud ei ole. Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.