Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. märts 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-15-112071
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
622.97 eurot
AS
hagi
Rein
Pihl
vastu
kahju
Menetlusosalised ja nende hageja Salva Kindlustuse AS, registrikood 10284984; asukoht esindajad Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn; hageja esindaja volikirja alusel Katrin Leppik, e-post [email protected] ; kostja Rein Pihl, isikukood XXXX; elukoht XXXX; kostja lepinguline esindaja vandeadv Rene Varul, e-post [email protected] . Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus
Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi Rein Pihli (Pihl) vastu. Välja mõista Rein Pihlilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks 622 (kuussada kakskümmend kaks) eurot ja 97 senti.
Jätta menetluskulud Rein Pihli kanda. Määrata Salva Kindlustuse AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks riigilõiv 125 eurot. Välja mõista Rein Pihlilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks menetluskuluna 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot. Kohtuotsus saata hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Salva Kindlustuse AS esitas Tartu Maakohtule hagi kostja Rein Pihl vastu kahju hüvitamiseks, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 622.97 eurot ning menetluskuluna riigilõivu 125 eurot. Hagiavalduse kohaselt toimus 04.08.2014 Tartus Kalda tee 1C juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada Opel Insignia, reg nr XXXX. Kahju tekitati kostjale kuuluva ja kostja poolt juhitud sõidukiga Ford Sierra, reg nr XXXX. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja kui sõiduki omaniku tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures, kuid kehtiv poliis puudus. Salva Kindlustuse AS on tasunud Timecolors OÜ-le sõiduki Opel Insignia avariijärgse taastusremondi kulu 541.71 eurot ja kahjujuhtumi käsitlemise eest Salva Kahjukäsitluse OÜ-le 81.26 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 622.97 eurot. Politsei ei algatanud kostja suhtes väärteomenetlust, kuna juhid olid varalise vastutuse osas üksmeelel ja kostja tunnistas, et ta vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Opeli juht V.O. avalduse kohaselt lahkus kostja pärast liiklusõnnetuse toimumist koheselt sündmuskohalt, samas kui Opeli juht jäi politseid ootama. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei olnud liiklusõnnetuses süüdi, sest Opeli juht liikus ebakohase kiirusega. Kindlustusandja on otsustanud Opeli juhile hüvitise väljamaksmise kergekäeliselt. Politsei ei ole algatanud kostja suhtes väärteomenetlust liiklusnõuete rikkumise osas. Samuti ei ole kostja nõus kahju suurusega. Arvestades, et kostja masinal vigastused puudusid, ei ole usutav, et Opelil saanuks tekkida kahjustusi 541.71 euro ulatuses. Asjaolu, et Opeli vigastused tekkisid kokkupõrkest kostja juhitud sõidukiga, on tuvastamata. Kostja on selgitanud kindlustusandjale, et minema sõitis hoopis Opeli juht, mitte kostja. Kostjale jääb arusaamatuks, mis teenuse eest nõutakse kahjukäsitlustasu 81.26 euro. Rein Pihl avaldas 23.02.2016 ärakuulamisel, et kahjunõue on liiga suur, sest kaitseraual oli vaid väike kriim. R. Pihli väitel andis ta dokumentidele allkirja vaid seetõttu, et oli väsinud ja tülpinud.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 5 lg 1 järgi kindlustusvõtja on sõiduki omanik. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduki valdaja tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli kahjujuhtumi toimumise ajal sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping Salva Kindlustuse AS-iga ning kahjujuhtumi toimumise ajal kehtiv poliis puudus. Nimetatud asjaolu nähtub ka hageja esitatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi päringu väljatrükist sõiduki Ford Sierra reg nr XXXX kohta (tl 30). Pooled vaidlevad liiklusõnnetuse põhjustaja, sõidukitele tekitatud vigastuste ja kahju suuruse üle. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on kostja teatel liiklusõnnetusest (tl 42) oma allkirjaga kinnitanud, et tema vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest ning seega on tõendatud, et kostja oli liiklusõnnetuse põhjustaja. Nimetatud kirjaliku tõendi ümberlükkamiseks ei piisa kostja väitest, et allkiri oli antud vaid tüdimusest ning allkirja andmise tegelikku tähendust hoomamata. Vastuseks kostja esindaja väitele kostja süü puudumise kohta märgib kohus, et politsei ei algatanud väärteomenetlust seetõttu, et liiklusõnnetuses osalenud juhid oli varalise vastutuse küsimuses kokku leppinud. Kohtule esitatud tõenditega, fotode (tl 35) ja sõidukikahju hüvitise taotlusega (tl 28-29) on kohtu hinnangul tõendatud, et 04.08.2014 liiklusõnnetuses said kahjustada Opel Insignia reg nr XXXX tagumine kaitseraud ja tagaluuk. Samuti on kostja 08.08.2014 sõidukikahju avalduses (tl 26) möönnud, et „toimus väike kõks“ ja tema sõidukil Ford Sierra oli selle tagajärjel tagatule klaasil mõra. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ümber lükanud hageja seisukohta, et Opel Insignia vigastused tulenesid 04.08.2015 toimunud kokkupõrkest Ford Sierraga. Kohus leiab, et kostja väide kahjunõude ülemäärase suuruse kohta on paljasõnaline. Hageja on kahju suurust tõendanud Salva Kindlustuse AS-i liikluskahju kalkulatsiooniga (tl 31), värvitööde kokkuvõttega (tl 32-33) ja Timecolors OÜ arvega (tl 34). Hageja on hagiavalduses viidanud hagi rahuldamise alusena ka LKindlS § 48 lg 2 p-le 7, mille järgi kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Kostja väitel lahkus sündmuskohalt hoopis Opeli juht V.O.. Samas on sõiduki Opel juhi koostatud sõidukikahju hüvitise taotluses (tl 28) märgitud, et Fordi juht lahkus otsekohe sündmuskohalt ega reageerinud Opeli juhi žestidele. Lisaks on kostja ise sõidukikahju avalduses (tl 26) avaldanud, et politsei tuli koos Opeli juhiga tema kodu juurde teadet koostama, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja liiklusõnnetuse järgselt kohapeale jäi ja just Opeli juht minema sõitis. Seega võiks kohtu hinnangul hagi kuuluda rahuldamisele ka LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt on kindlustusvõtjal õigus koos LKindlS §-s 48 sätestatud tagasinõudega nõuda sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Vastavalt Salva Kindlustuse AS-i ja tema lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingule (tl 37) kohustub Salva Kindlustuse AS tasuma Salva Kahjukäsitluse OÜ-le ühe liikluskindlustuse kahjujuhtumi eest käsitluskulu 15% kahjukäsitluse objektiks oleva kahju arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid mitte vähem kui 64 eurot ja mitte rohkem kui 1300 eurot. Hageja on palunud kahjujuhtumi käsitlemise eest kostjalt välja mõista 81.26 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu nõudeõigus tuleneb seadusest ning tegemist on põhjendatud ja mõistlikus suuruses kuluga, mis tuleb LKindlS § 48 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks liikluskahju ja käsitluskulude katteks välja mõista 622.97 (541.71 + 81.26) eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, § 174 lg 1, 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1, 2 järgi menetluskuluna kohtukulu. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 125 eurot ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.