Hageja: Arve RP OÜ (registrikood: 12159987; asukoht: Elulõnga 17, Tartu 51011)
• •
Hageja lepinguline esindaja: Elina Madal Kostja: Kallaste linn (Kallaste Linnavalitsuse kaudu; asukoht: Sõpruse 4, Kallaste, Tartumaa 60104; e-post: [email protected]), Kostja esindaja: Jekaterina Aader
esindajad
• Kohtuistungi toimumise aeg
01.03.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Arve RP OÜ hagi Kallaste linna vastu võla nõudes täies ulatuses.
2.Mõista Kallaste linnalt Arve RP OÜ kasuks välja 7800 eurot (seitse tuhat kaheksasada eurot ja 0 senti). Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
2.Määrata kindlaks Arve RP OÜ menetluskulud summas 120 eurot.
3.Mõista Kallaste linnalt välja Arve RP OÜ kasuks Arve RP OÜ menetluskulud summas 120 eurot (ükssada kakskümmend eurot ja 0 senti). Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
Tsiviilasi nr 2-15-15533
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Arve RP OÜ esitas kohtusse hagi Kallaste linna vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt korraldas Kallaste linn 2014. aastal riigihanke (viitenumber 148952) „Kallaste linnale osutatav raamatupidamise ja finantsjuhtimise teenus“, milles eduka pakkumuse esitanud Arve RP OÜ-ga sõlmiti 03.09.2014 töövõtuleping nr 6-10.2/647 Leping Finants- ja raamatupidamisteenuse osutamiseks. Leping sõlmiti tähtajalisena 01.09.2014 kuni 01.09.2016. 06.07.2015 andis Kallaste Linnavalitsus korralduse nr 110, milles öeldi eelnimetatud tähtajaline leping ennetähtaegselt üles alates 7. septembrist 2015. Hageja esitas Kallaste Linnavalitsusele vaide, milles juhtis tähelepanu asjaoludele, mis teevad tähtaegse lepingu ülesütlemise lubamatuks, nõudis vähem etteteatatud aja eest teenuse eest tasumist ning ühtlasi teatas lepingukohase leppetrahvi tasumise kohustusest. Kallaste Linnavalitsus jättis vaide läbi vaatamata ega tasunud ka nõutud tasu. Lepingu ülesütlemise osas hagejal käesolevas kohtumenetluses vastuväited puuduvad ning hageja ei taotle lepingu jätkamist. Hageja taotleb kokkuleppelise täiendava ülesütlemistähtaja rikkumise eest leppetrahvi väljamõistmist löepingu p 8.2 alusel summas 7800 eurot. Lepingu punktis 8.2 on ilmselgelt tegemist kirjaveaga, kuna etteütlemistähtaeg on väljendatud järgmiselt: „8.2. Pooltel on õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teatades teisele Poolele Lepingu ülesütlemisest kirjalikult ette 2 (kuus) kuud.“ Hankedokumentides, mille Kallaste Linnavalitsus on lepingu sõlmimise eelselt esitanud riigihangete registrile, on lepingu punkt 8.2. väljendatud järgmiselt: „8.2. Pooltel on õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teatades teisele Poolele Lepingu ülesütlemisest kirjalikult ette 6 (kuus) kuud.“ Seega ei oleks saanud Kallaste Linnavalitsuse ja ARVE RP OÜ vahel sõlmitud lepingut korralduse 110 alusel üles öelda mitte alates 7. septembrist 2015, vaid alles alates 7. jaanuarist 2016. Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et tähtajalise lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus mõlemapoolseid huvisid ja kõiki asjaolusid arvestav mõjuv põhjus. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et hankeleping on hageja poolt üle vaadatud ja sellele ei ole hageja ühtegi vastuväidet esitanud või taotlenud lepingu tingimuste parandamist või muutmist. Hageja viited lepingueelsetele läbirääkimistele ja lepingu tõlgendamisele ei ole asjakohased. Lõplikult tutvus hageja lepingu tingimuse lepingu sõlmimise staadiumis ja menetluses, mitte läbirääkimiste hetkel. Pärast hankemenetlust oli hageja nõus kahekuulise ülesülemise etteteatamistähtajaga. Hageja on jätnud arvestamata riigihanke seaduse § 69 regulatsiooni, mis lubab teha hankelepingus mitteolulisi muudatusi pärast hanke toimumist. Kallaste Linnavalitsuse 06.07.2015 korralduses nr 110 toodud hankelepingu nr 6-10.2/647 ülesütlemisel järgis kostja sõlmitud lepingu punktis 8.2. toodud ülesütlemistähtaega järgides. Seega ei ole kostja nimetatud lepingut ja lepingu lõpetamise regulatsiooni rikkunud. Hankeleping nr on oma olemuselt käsundusleping ja selle erakorralisele ülesütlemisele kohaldub VÕS § 631. Kallaste Linnavalitsuse 06.07.2015 korralduses nr 110 tõi kostja välja mõjuvad põhjused, mida arvesse võttes ei või kostjalt oodata hankelepingu täitmist kuni lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Arvestades teenuse tasu ja linna eelarvesse planeeritud tulumaksulaekumise vähenemist, ei saanud kostjalt lepingu jätkumist mõistlikult oodata. Samuti
Tsiviilasi nr 2-15-15533
ei täitnud hageja kogu oma lepingu kehtivuse ajal ka kohustust omada kehtivat ametialase vastutuskindlustuse lepingut. Kohtuistungid
3.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 01.03.2016. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et leping kätkeb endas nii käsundus- kui ka töövõtulepingu elemente ning et lepingu p-s 8.2 sätestatud täiendava ülesütlemistähtaja pikkuseks on kuus kuud. Kostja selgitas, et on lepingu täiendava ülesütlemistähtaja arvestamisel lähtunud numbriga kirjutatud tähtajast, sulgudes sõnaga kirjutatud tähtaeg on pigem täpsustamiseks. Seega on õige tähtaeg 2 kuud. Samuti esinesid kostjal alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et vaidlusalune leping on kvalifitseeritav pigem käsunduslepinguna. Tegemist on tähtajalise kestvuslepinguga, leping on suunatud raamatupidamis- ja finantsjuhtimisteenuse osutamisele, lepingus soovitud tulemuse saavutamine sõltub ka kostja panusest, mitte ainult hageja tööst, ning hagejal on lepingu p-dest 2.1.4 ja 2.1.7 tulenevalt kohustus järgida tellijast kostja juhiseid. Seetõttu vastab leping pigem VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte VÕS §-s 635 sätestatud töövõtulepingu mõistele. Üksnes asjaolu, et leping on pealkirjastatud töövõtulepinguna ei muuda selle sisu ja olemust.
4.2.Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, mille kohaselt on ta lepingu erakorraliselt üles öelnud ning erakorralise ülesütlemise tõttu ei pidanud VÕS § 631 kohaselt ülesütlemistähtaegu järgima. VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kohtu hinnangul ei ole lepingu erakorralise ülesütlemise alused täidetud. Kostja ei ole tõendanud kohtule niivõrd erakordsete ja eriliste asjaolude esinemist, mis annaksid aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ülesütlemisavalduse (tlk 10) kohaselt on ülesütlemise põhjuseks Kallaste Linnavolikogu otsus loobuda raha säästmiseks ja finants- ja raamatupidamisteenuste sisseostmisest ja rakendada konkreetne isik tegeliku kassapidamise ülevõtmiseks. Samuti märgiti, et eelarve tulude vähenemise tõttu on hetkel makstav teenuse tasu linna 2015. aasta eelarvele majanduslikult koormav. Vaidlusalune leping sõlmiti kaheaastase tähtajaga. Kohus leiab, et kohaliku omavalitsuse üksus peaks suutma kahe aasta perspektiivis eelarveprognoose ette näha. Arvestades kokku lepitud igakuist tasu (2600 eurot) ei oleks lepingu jätkamisega kuni p-s 8.2 sätestatud kokkuleppelise ülesütlemistähtaja saabumiseni kaasnenud rahaline koormus kostjale talumatult suur. Kaaludes ühelt poolt hageja huvi lepingu täitmise vastu ja teiselt poolt kostja huvi säästa linnavalitsuse eelarvevahendeid, ei saa pidada seda niivõrd erakordseks asjaoluks, mis võimaldaks lepingu erakorralist ülesütlemist ilma kokkulepitud ülesütlemistähtaega järgimata. Kohtu hinnangul olid pooled võimalike riskide vähendamiseks ja vajadusel lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks lepingu p-s 8.2 kokku leppinud täiendava võimaluse tähtajalise lepingu ülesütlemiseks. Ehkki seadus ei näe otsesõnu ette võimalust tähtajalise käsunduslepingu ülesütlemiseks täiendavate aluste kokkuleppimises, ei ole see ka seaduse kohaselt keelatud. Seega puudus kostjal ka eluline vajadus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks eelarvevahendite vähenemise tõttu, kuna tal oli võimalik kasutada lepingu p-st 8.2 tulenevat täiendavat ülesütlemisõigust.
Tsiviilasi nr 2-15-15533
Samuti ei tulene ülesütlemisavaldusest sõnaselgelt kostja tahet leping erakorraliselt üles öelda vastutuskindlustuse puudumise tõttu. Kostja on ülesütlemisavalduses viidanud ülesütlemise alusena just lepingu p-le 8.2, millest nähtub, et kostja tahe oli suunatud pigem lepingus kokku lepitud täiendava ülesütlemisvõimaluse kasutamisele kui lepingu erakorralisele ülesütlemisele. Kostja tuginemine ülesütlemisavalduses lepingu p-le 8.2 ja kohtumenetluses erakorralisele ülesütlemisele on vastuoluline käitumine ja seetõttu vastuolus VÕS § 6 lg-st 1 tuleneva hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul peaks lepingu ülesütlemisel reeglina teisele poolele avaldama ka ülesütlemise aluse. See võimaldab teisel poolel hinnata, kas ta nõustub lepingu ülesütlemisega või soovib ülesütlemise vaidlustamiseks kohtusse pöörduda.
4.3.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on vaidlusaluse lepingu üles öelnud. Kumbki pool ei taotle lepingu jätkamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud lepingu ülesütlemise tähtaega ja peab seetõttu maksma hagejale lepingu p-i 8.2 kohaselt leppetrahvi. Lepingu p-i 8.2 kohaselt: „Pooltel on õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teatades teisele Poolele Lepingu ülesütlemisest kirjalikult ette 2 (kuus) kuud. Juhul, kui Pool rikub etteteatamise tähtaja nõuet, on teisel Poolel õigus nõuda leppetrahvi 3 (kolme) kuu tasu suuruses lähtudes viimase kolme kuu keskmisest tasust.“ Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu p-s 8.2 kokkulepitud tähtaja kestvuse määramisel tuleb lähtuda numbriliselt väljendatud ajamäärusest 2 kuud või sõnaliselt väljendatud ajamäärusest kuus kuud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesolevalt erinevad poolte seisukohad selles, milline oli nende ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel ning kummast tähtajast tuleks lähtuda numbrilise ja sõnalise tähtaja lahknemisel. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Konkreetsemad juhised, millest lepingu tõlgendamisel lähtuda, annab sama paragrahvi lg 5. VÕS § 29 lg 5 p 6 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks tavaks olnud leppida kokku lühemas tähtajas. Samade poolte vahel 04.02.2014 sõlmitud samasisulise lepingu (tlk 43-46) p-s 8.2 on ülesütlemistähtaeg määratud samuti vastuoluliselt (2 (kuus) kuud). Seega ei tõenda varasem leping üheselt, kas pooltevaheline praktika täiendava ülesütlemistähtaja pikkuse osas oli 2 kuud või 6 kuud. VÕS § 29 lg 5 p 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamaks, et vähemalt lepingu sõlmimise protsessi algfaasis oli poolte tahe suunatud kuuekuulisele ülesütlemistähtajale, on hageja esitanud kohtule hankemenetluses esitatud lepingu projekti. Kohtu hinnangul on hankemenetluses esitatud dokumendid käsitletavad lepingueelsete läbirääkimistena ning kajastavad lepingu sõlmimise ajaolusid. Hankedokumentidega koos esitatud lepingu p-s 8.2 on ülesütlemise tähtaeg nii sõnaliselt kui ka numbriliselt määratletud kuuekuulisena (vorming: 6 (kuus) kuud). Hankemenetluses esitatud lepingu projekti (tlk 25-27) p-st 8.2 nähtub, et alguses oli poolte tahe leppida kokku kuuekuulises ülesütlemise tähtajas. Kostja ei ole suutnud kohtule tõendada, et pooled oleksid hilisemalt kokku leppinud tähtaja lühendamises kahe kuuni. Ka kostja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et vastavasisuliste läbirääkimiste toimumist ei saa tõendada (tlk 156 pöördel). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel 03.09.2014 lepingu p-s 8.2 kokku lepitud täiendava ülesütlemistähtaja pikkuseks oli kuus kuud. Kuna kostja ütles lepingu üles etteteatamistähtajaga kaks kuud, on kostja lepingut rikkunud.
4.4.Lepingu p-i 8.2 teise lause kohaselt on ülesütlemistähtaja rikkumisel teisel poolel õigus nõuda leppetrahvi kolme kuu tasu suuruses. Lepingu p-i 5.1. kohaselt on ühe kuu tasu 2600 eurot. Leppetrahvi suuruseks on seega 7800 eurot.
Tsiviilasi nr 2-15-15533
VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus on eelnevalt tuvastanud kostjapoolse lepingurikkumise, kumbki pool ei ole vaidlustanud leppetrahvi kokkuleppe kehtivust ning hageja on vaide täpsustuses teatanud kostjale leppetrahvi nõudest (tlk 14). Seega on leppetrahvi nõudmise eeldused täidetud. Kostja ei ole esitanud kohtule taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks poolte vahel 03.09.2014 sõlmitud lepingu nr 6-10.2/647 p-de 8.2 ja 5.1 ja VÕS § 158 lg 1 alusel välja mõista 7800 eurot.
4.5.Kostja viited riigihangete seaduse §-le 69 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada lepingu kokkuleppelise ülesütlemise tähtaja lühendamist nelja kuu võrra lepingu ebaoluliseks muutmiseks. Menetluskulud
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele määrab kohus TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ka hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud, mille väljamõistmist ta kostjalt taotleb, kokku 816 eurot (summa koos käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavaldusele ja hageja 25.11.2015 seisukohale on alla kirjutanud ja nimetatud dokumendid kohtule esitanud hageja juhatuse liige. Kohtule ei ole üheselt nähtav, et nimetatud dokumentide koostamisel oleks osalenud lepinguline esindaja. Seega tuleb lepingulise esindaja kulu hagiavalduse koostamise ja 25.11.2015 vastuse koostamise eest jätta kostjalt välja mõistmata. Riigilõivu kostjalt väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Õigusabikulu 01.03.2016 kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest summas 120 eurot kuulub rahuldamisele. Esindaja on kohtuistungil osalenud, kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu on mõistlikus mahus ning ka esindaja tunnitasu määr on mõistlik ja põhjendatud. Kuna kohtule ei ole esitatud TsMS § 174 lg 10 nimetatud kinnitust, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena väljamõistmisele 120 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.