lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19054/26

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 21.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-19054/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1629
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-19054

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.märtsil 2016.a. Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-19054

Tsiviilasi

M-J.M.`i hagi L.K.`i vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

2030.63 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: M-J.M., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxx Kostja:

L.K.,

isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

29.02.2016

RESOLUTSIOON

Jätta M-J.M.`i hagi L.K.`i vastu alusetult saadu 1500 eurot ja viivise 530.63 eurot nõudes rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-19054 jätta hageja kanda.
2.Kostja L.K.`i põhjendatud menetluskulu on 108 eurot lepingulise esindaja tasu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Välja mõista M-J.M.`ilt L.K.`i kasuks 108 (ükssada kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot, kostja menetluskulu hüvitamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

2-15-19054 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja tasus kostjale 06.07.2011 maksekorralduse alusel 1500 eurot selgitusega „ülekanne“. Kostja lubas peale ülekande saamist tulla 07.07.2011 hageja juurde xxxxxxxx, kus hageja tegeles ettevõtlusega ja sõlmida laenuleping, fikseerides lepinguga saadud summa tagastamise kuupäeva, laenuintressid ja leppetrahvi, aga kostja hagejaga lepingut sõlmima ei tulnud. Hageja on korduvalt kontakteerunud kostjaga läbi kostja elukaaslase ja saanud suuliselt lubadusi alusetult saadu tagastada, kuid ei ole seda aga teinud. Hageja viitab Fasebook`i kirjavahetusele tema ja kostja elukaaslase M K. vahel. Hageja sõlmis 01.12.2015 kostjalt alusetult saadu tagastamise väljanõudmiseks lepingu Üxxxxxxxx OÜ-ga (xxxxx Inkasso). Hageja esindaja esitas kostjale pankrotihoiatuse (tl 7-8) ja kontakteerus ka telefonitsi isiklikult kostjaga soovides sõlmida kohtuvälise kompromissi kokkulepe ja alustada alusetult saadu tagastamist hagejale. Hageja esindajale vastas kostja esindaja advokaat Eve Jundas vastusega pankrotihoiatusele (tl 10-11), milles kostja asub paljasõnaliselt esimest korda seisukohale, et ta ei ole hagejalt midagi alusetult saanud ja vastusest võib aru saada, et kostjal on erinevaid nõudeid hageja vastu, mille alus vastusest ei nähtu. Hageja leiab, et kostja on saanud hagejalt alusetult 1500 eurot, on selle arvel alustelt rikastunud ning taotleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 kohaselt kostjalt 1500 euro väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja VÕS § 113 alusel viivist VÕS §-s 94 sätestatud määras perioodi eest 07.07.2011-15.12.2015 summas 530.63 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja vahel puudus laenuleping ja kokkulepe laenulepingu sõlmimiseks tulevikus. Hageja täitis 06.07.2011 pangaülekandega kostjale oma varasemaid kohustusi kostja ees vastavalt VÕS §-le 76. Vastuväidete kohaselt helistas kostja vahetult enne ülekande tegemist hagejale, meenutades hagejale tema kohustusi kostja ees varasemast ajast. Hageja oli nõus võlgnevused likvideerima, kinnitades ülekande teostamisega temal lasunud varasemaid kohustusi kostja ees. Kostja eitab hagejale 07.07.2011 antud lubadust tulla xxxxxxxxxxx laenulepingut vormistama, kuna võlavahekord puudus. Hageja tegi 2007 kostjale ja kostja elukaaslasele M K kuulunud sõiduautoga xxxxxxxx xxxxxx avarii, mille tagajärjel muutus sõiduauto kasutuskõlbmatuks. Sõiduauto turuhinnaks hindab kostja 1500 eurot. Hageja ei ole tema poolt tekitatud avariid ja sellega kaasnevaid kahjusid kunagi eitanud. 2007 puudus hagejal sissetulek, mistõttu polnud võimeline tekitatud kahjusid tasuma. Ülekandega tasus kostja temal eksisteerinud kohustuse, hüvitades tema poolt tekitatud kahju. Kostja märgib täiendavalt, et hageja käes on kostjale kuuluvad asjad 850 euro väärtuses, mis on hageja omastanud ja senini ei ole kostja nende tagastamist seaduslikus korras nõudnud. Asjakohatud on hageja tõlgendused alusetu rikastumise sätetele. Kostja ei ole hageja arvel VÕS § 1027 mõttes alusetult rikastunud. Hageja ei ole tõendanud, et kandis tehingu alusel kostja arvelduskontole rahasumma, kuid tehingust tulenev kohustus on ära langenud, sest tehing on tühine (kehtetu). Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai temalt raha olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Puuduvad tõendid, et hageja täitis olemasolevat kohustust, mida ei tekkinud või milline kohustus hiljem ära langes.

2-15-19054 Kostja leiab, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kui olnuks tegemist laenulepinguga, pidanuks hageja lepingu mõistliku aja jooksul üles ütlema, teatades sellest kostjale ette vähemalt kaks kuud, mida hageja teinud ei ole. Ülekandest on möödunud üle nelja aasta ja nõue oleks igal juhul aegunud. Hageja kostja poole nn võla tagasinõudmiseks varem isiklikult pöördunud ei ole, esmakordselt on seda teinud Üxxxxxxxxxx OÜ 2015 novembrikuul seoses pankrotihoiatuse esitamisega. Kostja ei ole kunagi tunnistanud võlavahekorda hagejaga ega võlga tasuda lubanud. Hageja poolt lisatud Facebook`i väljatrükk puudutab ühte teist võlga, mis tekkis M K hageja ees seoses viibimisega xxxxxxxxx xxxxxxxx. Sellest ajast võlgnesid kostja ja kostja elukaaslane M K hagejale 10 eurot, millest M K Facebook`is vana-aasta lõpu võlgadest vabanemise sooviga 28.12.2011 räägib. Alates 2012 ei ole hageja M K kohtunud ning Facebook`i hilisematest väljatrükkidest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt võlga nõudnud. Lisaks on õigus võlga tunnistada või sellest keelduda ainult võlgnikul endal, mitte aga kolmandal isikul, kelleks M K on. Kostja leiab, et hageja nõue on pahatahtlik, olles ajendatud isiklikest vahekordadest, kuna hageja ja kostja elukaaslase vahel on tekkinud arusaamatused seoses pärandvara vaidlusega. Kohtu seisukoht

1.Vastavalt maksekorraldusele 06.07.2011 on hageja kandnud kostjale 1500 eurot, märkides selgitusse „ülekanne“. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
2.Hageja on selgitanud, et ülekanne on teostatud tulevikus sõlmitava laenulepingu katteks, mis jäi sõlmimata kostja süül. Kostja leiab, et ta ei ole 1500 euro näol hageja arvel rikastunud. Kostja väitel realiseeris hageja ülekande näol oma varasemat võlgnevust kostja ees. Kostja väiteid kinnitavad tunnistaja M K ütlusted. Kostja võttis hageja poolt ülekandega tasutu vastu ja luges hageja kohustused tema ees täidetuks. Hageja ei ole eitanud oma varaseamt võlgnevust kostja ees, viidates ükses sellele, et kostja ei ole kasutanud seaduses antud võimalusi kahjude sissenõudmiseks (tl 55). Kostja ja tunnistaja on kohtu arvates usutavalt selgitanud, et Facebook`i kirjavahetuses (tl 6) räägitakse teisest võlast, mis tekkis hageja ees 2011 suvel xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Tunnistaja ütlustega on ümber lükatud ka hageja väide, et hagejal puudus võimalus kostjaga laenulepingu kirjalikuks sõlmimiseks hiljemalt xxxxxxx. Kostja eitab hageja poolt väidetud lubadusi alusetult saadu tagastamise kohta ning seda pole ka hageja tõendanud. Kohus nõustub kostjaga, et M K poolt Facebook`is antud lubadust kui kolmanda isiku lubadust võlga maksta ei saa lugeda kostja lubaduseks. Eeltoodust lähtudes on kohtu arvates tõendatud, et hageja täitis 06.07.2011 pangaülekandega kostjale oma varasemaid kohustusi kostja ees vastavalt VÕS §-le 76 ning hageja nõue tuginedes alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1) on alusetu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Hageja ei ole tõendanud, et oleks täidetud kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused VÕS § 1028 lg 1 mõttes.
3.TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. Kostja on tõendanud, et tal oli alus hagejalt raha saada ja seda ei pea tagasi maksma, samas leiab kohus, et hageja poolt esitatud tõend 1500 euro ülekandmise kohta ei ole piisav tõendamaks oma nõuet alusetu rikastumise sätete alusel. Pärast hagi sisulist arutamist on hageja 11.03.2016 esitanud täiendava

2-15-19054 vastuväite ja tõendi (tl 94-95), kuid need on esitatud pärast TsMS §-s 330 sätestatud tähtaega ning puudub seaduslik alus nende hilisemaks menetlemiseks, mistõttu jätab kohus viimatinimetatud hageja esitatud menetlusdokumendid tähelepanuta. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd põhivõlgnevuse nõue jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka sellega seonduvalt viivise nõue.

4.TsÜS § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on ka vastava taotluse esitanud. TsÜS § 151 alusel on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegusmistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagiavalduse kohaselt lähtub kohus aegumsitähtaja algusena 07.07.2011, mil hageja väitel lubas kostja tulla xxxxxxxx, kuid ei tulnud. Ka tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsMS § 146 lg 1 alusel 3 aastat, kusjuures aegumistähtaeg algab alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja on oma nõude esitanud alles 18.12.2015, s.o. rohkem kui 4 aasta möödudes pärast ülekande tegemist kostjale. Seega leiab kohus, et isegi juhul, kui hageja nõue kuuluks rahuldamisele, on see aegunud. Puuduvad alused ka aegumise katkemiseks ja peatumiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. hageja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulud. Kostja on esitanud TsMS § 176 kohaselt avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu. Lepingulise esindaja tasu on arvestatud 4 tunni eest kokku 180 eurot, lisaks käibemaks 20%. Hageja on kostja lepingulise esindaja kuludele osaliselt vastu vaielnud leides, et lepingulise esindaja kulud on põhjendamatud osas, mis puudutab asja ettevalmistamist ja vastuse projekti koostamist kohtule, kuna tõendatud ei ole esindaja tegevus nimetatud menetlustoimingute tegemisel. Kohus nõustub hageja seisukohaga osaliselt ja leiab, et põhjendamatu on esindaja õigusabitasu vastuse koostamise eest kohtule, kuna 15.01.2016 menetlusdokumendi on allkirjastanud kostja. Seega loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja kulud järgnevalt: tutvumine hagiavaldusega, asjaolude ja tõendite selgitamine kliendile - 1 tund ja kohtuistungi ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil – kokku 1 tund. Kokkuvõtvalt peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2 tundi summas 90 eurot. Nimetatud summale lisandub käibemaks 18 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja