2-15-111096 AS Xxxhagi XxxOÜ vastu võlgnevuse summas 4 482,01 eurot, kahju summas 537,84 eurot ja viiviste saamiseks Hagihind - 8 979,72 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Xxx(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso (e-post: [email protected]) Kostja: XxxOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post:
XXX);
Kostja seaduslik esindaja: Xxx, (e-post: XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XxxOÜ-lt AS Xxxkasuks põhivõlgnevus summas 4 482,01 eurot.
3.Välja mõista XxxOÜ-lt AS Xxxkasuks põhivõlgnevuselt (4 482,01 eurot) seisuga 05.11.2015 sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 029,07 eurot.
4.Välja mõista XxxOÜ-lt AS Xxxkasuks põhivõlgnevuselt (4 482,01 eurot) perioodi eest 06.11.2015-18.03.2016 viivised lepingus sätestatud määras 0,07% päevas summas 420,41 eurot.
Välja mõista XxxOÜ-lt AS Xxxkasuks viivised põhivõlgnevuselt (4 482,01 eurolt) alates 19.03.2016 lepingus sätestatud määras 0,07% päevas kuni XxxOÜ poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
9.Välja mõista XxxOÜ-lt AS Xxxkasuks menetluskulu summas 956,55 eurot.
10.Välja mõista XxxOÜ-lt AS Xxxkasuks viivis menetluskuludelt (956,55 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
24.07.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse ja 05.11.2015 nõude täpsustamise menetlusdokumendi, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 4 482,01 eurot, 05.11.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1 029,07 eurot, kahju 537,84 eurot ja alates 06.11.2015 sissenõutavaks muutuvad viivised (4 482,01 eurolt) lepingus sätestatud määras 0,07% päevas kuni nõude kohase täitmiseni.
Esitatud hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale müüdud kauba eest arveid kokku summas 5 716,92 eurot. Kostja on tasunud arve nr. MA1424041 osaliselt summas 1 234,90 eurot, arved nr MA1424299 ja nr MA1429112 on kostjal täies ulatuses tasumata. Kostjal on hagejale tasumata kokku 4 482,01 eurot, mis on kostja põhivõlaks. Vastuväites makseettepanekule kostja tunnistab põhinõuet.
Kostja on palunud võimalust tasuda võlgnevus 6 kuu jooksul, kuid pole seni midagi tasunud. Kuna hageja näol ei ole tegemist krediidiasutusega, ei ole hageja nõus enda käibevahendite arvelt kostjaga võla tasumise ajatamise osas kompromisse sõlmima. Kostja käitub pidevaid lubadusi andes ja isegi mitte osaliselt võlgnevust tasudes pahatahtlikult.
Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,07% iga viivitatud päeva eest. Kostja on väitnud, et on hageja poolt kõik arved saanud kätte 12.12.2014. Hageja sellele vastu ei vaidle ja esitab viivise arvestuse alates 12.12.2014. Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 1 029,07 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni ja alates 06.11.2015 iga viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse tasumiseni viivise määraga 0,07% võlgnetavalt summalt päevas.
Hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks XxxOÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 537,84 eurot, mis seisneb XxxOÜ-le makstud teenustasus. Kostja on maksekäsus tunnistanud kahjunõuet 250,00 eurot ja lubanud selle tasuda hagejale hiljemalt
06.05.2015. Kostja ei ole hagejale võlgnevusest midagi tasunud.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
Kostja tunnistab põhinõuet, kuid soovib selle tasumise ajatamist. Kostja soovib kohustuse täita ajatamise läbi 6 kuu jooksul.
Kostja viivist ei tunnista ja kohalduda saaks seadusjärgne viivis, kuna poolte vahel ei ole viivise osas kokkulepet. Seetõttu kuulub viivis vähendamisele.
Kostja kahjunõuet ei tunnista. Kahju on tekkinud hageja poolt oma lepingulise esindaja poole pöördumisest, millest ei saa kahju tekkida. Kahjunõude näol on tegemist näiliku nõude suurendamisega.
10.Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
11.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.Kohtu hinnangul on tuvastatud ja tõendatud ning käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et: -
hageja on esitanud kostjale müüdud kauba eest arveid kokku summas 5 716,92 eurot (tl 27-29)
-
kostja on tasunud arve nr. MA1424041 osaliselt summas 1 234,90 eurot, arved nr MA1424299 ja nr MA1429112 on kostjal täies ulatuses tasumata (tl 22, 27)
-
kostja on arved kätte saanud 12.12.2014 (tl 12, 23).
14.Poolte vahel on vaidlus hageja poolt põhivõlgnevusele arvestatud viivise määra ning kahjunõude põhjendatuse osas, lisaks soovib kostja võla ajatamist, kuid hageja sellega ei nõustu.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida ka lepingust.
16.VÕS § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ei ole vaidlust, et hageja on kostjale kaupa müünud ning kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja on esitanud kostjale müüdud kauba eest arveid kokku
summas 5 716,92 eurot, kostja on tasunud arve nr MA1424041 osaliselt summas 1 234,90 eurot, arved nr MA1424299 ja nr MA1429112 on kostjal täies ulatuses tasumata (tl 22, 27-29).
17.Poolte vahel 28.01.2014 sõlmitud koostöölepingu punkti 3.1. kohaselt kohustus kostja kauba eest tasuma 14 päeva jooksul pärast arve esitamist (tl 71). Arve nr MA1424041 tasumise tähtpäevaks oli 21.09.2014 (tl 27), arve nr MA1424299 tasumise tähtpäevaks oli 24.09.2014 (tl 28) ning arve nr MA1429112 (tl 29) tasumise tähtpäevaks oli 21.10.2014. Kostja on arved kätte saanud (tl 12,23).
18.Hageja on täitnud endale müügilepingutega võetud kohustused, st hageja on kostjale müünud parketti ja kauba üle andnud, kuid kostja ei ole kauba eest kogu ulatuses tasunud. Kohtu hinnangul on kostja jätnud enda müügilepingutest tulenevad kohustused osaliselt täitmata, st kostjal on saadud kauba eest tasumata 4 482,01 eurot.
19.Kostja tunnistab põhinõuet summas 4 482,01 eurot, kuid soovib selle tasumist 6 kuu jooksul (tl 55). Hageja märgib, et kostja on palunud võimalust tasuda võlgnevus 6 kuu jooksul ka oma vastuväites maksekäsule, kuid pole seni midagi tasunud. Kuna hageja näol ei ole tegemist krediidiasutusega, ei ole hageja nõus enda käibevahendite arvelt kostjaga tasumise ajatamise osas kompromisse sõlmima ja on seisukohal, et kostja käitub pidevaid lubadusi andes ja isegi mitte osaliselt võlgnevust tasudes pahatahtlikult (tl 63). Kohus nõustub hageja vastuväitega võla ajatamise osas ning leiab, et käesolevas asjas ei ole selliseid asjaolusid, mis õigustaksid võlgnevuse tasumise edasilükkamist 6 kuu võrra ja/või võlgnevuse ositi tasumist. Kohus ei rahulda kostja taotlust võlgnevuse tasumise ajatamiseks.
20.Kostja on kinnitanud, et hageja poolt müüdud kauba eest nõutud summa 4 482,01 eurot on õige (tl 55), kuid on vastuväitena öelnud, et poolte vahel pole kokkulepet viivise osas, mistõttu tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära.
21.Hageja arvestab kostja võlgnevusele viivist määras 0,07% võlgnetavast summast päevas (tl 64). Hageja on kohtule esitanud poolte vahel 28.01.2014 sõlmitud lepingu nr. 21632-14 (tl 71-74), mille punktis 3.1. (tl 71) on kirjas, et viivist arvestatakse määras 0,07% arve summast päevas. Leping kehtis kuni 28.01.2015 (tl 72). Hageja kinnitusel on lepingu näol tegu koostöölepinguga (tl 63). Vaidlust ei ole, et kostja on arvete tasumisega viivitanud.
22.Kohus on andnud pooltele võimaluse enda seisukohtade osas õiguslike väidete, tõendite ja taotluste esitamiseks (tl 90-91). Kostja lepingu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on pooled sõlminud 28.01.2014 koostöölepingu nr. 21632-14, mis kehtis kuni 28.01.2015. Kuivõrd vaidlusalused arved on esitatud koostöölepingu kehtivuse ajal, on hagejal õigus arvestada võlgnevusele viivist 0,07% võlgnetavast summast päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 12.12.2014, so kostja poolt arvete kättesaamisest.
23.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on arvete tasumisega viivitanud, poolte vahel on sõlmitud leping, mistõttu on hagejal õigus arvestada kostja võlgnevusele viivist 0,07% võlgnetavast summast päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuselt (4 482,01 eurot) viivise määraga 0,07% võlgnetavast summast päevas, mis seisuga 05.11.2015 on 1 029,07 eurot (võlgnetavaid päevi 328) ning edasiulatuva viivise. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4 482,01 eurolt viivised 0,07% võlgnetavast summast päevas, mis seisuga 05.11.2015 (kuni täpsustatud hagiavalduse esitamiseni) on 1 029,07 eurot (4482,01x0,07%x328) ja edasi kuni kohtuotsuse tegemiseni (18.03.2016) on 420,41 eurot (4482,01x0,07%x134), kokku 1 449,48 eurot. Kostjalt kuuluvad väljamõistmisele ka viivised põhivõlgnevuselt (4 482,01 eurolt) alates 19.03.2016 lepingus sätestatud määras 0,07% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
25.Kostja kahjunõuet ei tunnista. Kostja leiab, et kahju on tekkinud hageja poolt oma lepingulise esindaja poole pöördumisest, millest ei saa kahju tekkida. Kahjunõude näol on tegemist näiliku nõude suurendamisega
26.Kohus selgitab esmalt, et hageja kahjunõue ei ole tekkinud hageja poolt oma lepingulise esindaja poole pöördumisest, vaid lepingulise esindaja poolt hagejale antud asjas juriidilise teenuse osutamisest. Hageja kahju on tekkinud XxxOÜ ́le makstud tasus juriidiliste teenuse eest kokku summas 537,84 eurot.
27.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
28.Käesoleval juhul on kostja müügilepingutest tulenevad kohustused jätnud osaliselt täitmata, st kostjal on saadud kauba eest tasumata 4 482,01 eurot ning tasumata on ka võlgnevusele arvestatud viivised. VÕS § 115 lg 1 ja lg 2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid, mis vabandaksid kostja poolt müügilepingust tulenevate kohustuste rikkumist, samuti ei nähtu asjaolusid, et kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
29.Kohtu hinnangul on juriidilise teenuse osutamisest hagejale tekkinud kulutused põhimõtteliselt kahjuna hüvitatavad. Riigikohtu tsiviilkollegiumi 09. veebruari 2011 otsuse nr 3-2-1-138-10 järgi on professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
30.Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud kahju tekkimist tõendavaid arveid. Hageja on küll kohtule esitanud XxxAS ́i arved hagejale juriidilise teenuse eest (tl 75-76), kuid hageja nõuab oma hagiavalduses nende alusel makstud summade väljamõistmist kostjalt menetluskuludena (tl 64). Kohus on seisukohal, et hageja kahjunõue ei ole tõendatud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
31.Riigikohtu tsiviilkollegium on oma 29. aprilli 2015 otsuses 3-2-1-41-15 leidnud, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele
ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Kvalifitseerimiskohustus ei tähenda kohtu kohustust soovitada poolel esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi (Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (p 19).
32.Kohus leiab, et TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt pidi kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Hageja ei ole tõendeid esitanud, mistõttu jätab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks summas 537,84 eurot rahuldamata. Menetluskulud
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.Hageja esitas 05.11.2015 kohtule hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 500,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu 550,00 eurot (käibemaksuta). Seega kokku moodustavad hageja menetluskulud 1 050,00 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivis tasumisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
35.Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei ole esitanud.
36.Kohus analüüsib järgnevalt hageja lepingulise esindaja kulusid.
37.Seisuga 05.11.2015 on hagejat antud tsiviilasjas esindanud lepingulise esindaja kulud 550,00 eurot (käibemaksuta). Hageja on lisanud menetlusdokumendile talle lepingulise esindaja poolt käesoleva tsiviilasja raames osutatud õigusteenuse arved, milles on detailselt näidatud hageja lepingulise esindaja kulude kujunemise koosseis. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt erinevate menetlusdokumentide tutvumisele ja koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Esitatud aruandest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusteenust käesolevas tsiviilasjas tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) kokku 5 tundi ja 30 minutit, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-115-13 p 25 ja 3-2-193-13). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
38.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi.
39.Hageja nõudis hagis võlgnevuse tasumist kokku summas 6 048, 92 eurot, millele lisandus tulevikus sissenõutav viivis. Kohus rahuldab hageja nõude 5 511,08 euro väljamõistmise ja edasiulatuva viivise osas ehk 91,1% ulatuses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab
kohus menetluskulud kostjalt välja osaliselt, st 91,1% hageja menetluskuludest (hagi rahuldamise ulatus) jääb kostja kanda ning 8,9% hageja kanda. Seega jäävad kostja kanda hageja menetluskulud summas 956,55 eurot ning hageja kanda jäävad menetluskulud summas 93,45 eurot. Seega on hagejale hüvitatavad menetluskulud antud tsiviilasjas kokku 956,55 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjal hagejale hüvitada.
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
41.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.