Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi Realpro OY vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja Realpro OY vastuhagi Seve Ehituse Aktsiaseltsi vastu 2702,22 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Realpro OY apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
19 931 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Kostja (apellant): Realpro OY (Soome Vabariigi registrikood 2404763-9), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Mari Mikson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.02.2024 otsus muutmata.
2.Harju Maakohtu 13.02.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o 2930 euro ulatuses.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-7796 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Seve Ehitus Aktsiaselts esitas 25.05.2022 Harju Maakohtule hagi Realpro OY vastu, milles palub: jätta kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 makstud tagatis summas 17 500 eurot kostjale tagastamata; välja mõista kostjalt hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-20-5691 hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitis summas 22 524 eurot; tasaarvestada hageja kasuks välja mõistetud hüvitis kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 tasutud hagi tagamise tagatisega summas 17 500 eurot; kohustada kostjat tasuma hagejale see osa kohtu poolt välja mõistetud hüvitisest, mis ei lõpe tasaarvestuse teostamisega.
2.Kostja esitas 16.04.2020 Harju Maakohtule avalduse 19.06.2018 Soome Vabariigi Helsinki esimese astme kohtu otsuse täitmise tagamiseks (hagi tagamise avalduse) ning taotles seada hagejale kuuluvatele, Pärnu maakonnas asuvatele erinevatele kinnistutele kohtulik hüpoteek kogusummas 350 000 eurot.
3.20.04.2020 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-5691 määruse, millega rahuldas kostja hagi tagamise avalduse ja seadis kostja kasuks kohtulikud hüpoteegid alljärgnevatele hageja kinnistutele: registriosa nr 3260806, Veski tee 12, Häädemeeste vald, Pärnu maakond 140 000 eurot; registriosa nr 3295506, Kannikese põik 1, Sauga vald, Pärnu maakond 40 000 eurot; registriosa nr 3295606, Kannikese põik 2, Sauga vald, Pärnu maakond 40 000 eurot; registriosa nr 3295706, Kannikese põik 3, Sauga vald, Pärnu maakond 65 000 eurot; kaasomandi osale registriosa nr 3295806, Kannikese põik 4, Tori vald, Pärnu maakond 65 000 eurot. Hagi tagamiseks tasus kostja tagatise 17 500 eurot. Kohtumäärus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, millega jäeti hageja määruskaebus hagi tagamise tühistamiseks rahuldamata, sest Riigikohus ei võtnud hageja määruskaebust menetlusse. Kohtumäärus täideti koheselt.
4.30.11.2021 tegi Helsinki Ringkonnakohus otsuse, millega tühistas esimese astme kohtuotsuse ja jättis hageja vastu esitatud hagi rahuldamata. Otsus on jõustunud Soome Ülemkohtu 31.03.2022 lahendiga. Harju Maakohus tühistas hagi tagamise 06.05.2022.
5.Hagi tagamisega ajavahemikus alates 20.04.2020 kuni kinnisasjadelt hüpoteekide kustutamiseni on hagejale põhjustatud kahju, mis tuleb muuhulgas katta kostja tasutud tagatise arvelt. Hagejale tekitatud kahju 22 524 eurot koosneb pangale makstud lepingutasudest kokku 1594 eurot, VEle makstud intressist seisuga 12.06.2022 kokku 18 000 eurot ja tsiviilasjaga nr 2-20-5691 seotud menetluskuludest 2980 eurot.
5.1.Hageja ja Luminor Bank AS-i (edaspidi pank) vahel sõlmiti 10.07.2015 arvelduskrediidi leping nr TAL15K/43. Lepingut on selle kehtivuse ajal korduvalt muudetud. Kuna hageja on
2-22-7796 kinnisvara arendav ettevõte, siis täideti laenukohustusi hagejale kuuluva kinnisvara müügi arvelt – arendatud kinnistu müüdi maha, müügist saadud raha arvel vähendati laenu. Hagejale kuuluvatele kinnistutele olid panga kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteegid. Alates 2019. a septembrist oli hagejal lepingu täitmiseks vajalik kinnisvara võõrandada. 20.04.2020 hagi tagamise määrusega kinnistutele hüpoteekide seadmise tulemusena muutus hagejale kuuluv kinnisvara mittelikviidseks ja kinnistuid ei olnud võimalik kostja kasuks seatud hüpoteekide tõttu võõrandada.
5.2.2020. a mais keeldus panga haldur laenukomiteesse minemast, kuivõrd leidis, et lepingu nr TAL15K-43 pikendamine on perspektiivitu põhjusel, et hageja pole müünud vara. 01.07.2020 saatis panga esindaja hagejale päringu, milles küsiti, kas on võimalik leida lisatagatisi, kuivõrd riskid on tõusnud seoses Soome kohtu otsuse ja 2. järjekoha hüpoteekidega. Kuna kinnisvara ei olnud võimalik müüa, sõlmisid pank ja hageja lepingu muudatuslepingu nr 11, mille kohaselt vähendas pank arvelduskrediidi limiiti 20 000 euro võrra ja kuni 31.08.2020 oli arvelduslimiidiks 697 000 eurot. Arvelduskrediidi lepingu võlgnevust vähendas hageja oma vahendite arvelt. Lepingu tasu arvelduslimiidi lepingu pikendamise eest oli 697 eurot. Nimetatud summat ei oleks olnud vaja maksta olukorras, kus kinnisvara oleks õnnestunud müüa ja lepingut ei oleks olnud vaja pikendada.
5.3.25.08.2020 teatas pank hagejale, et seoses Soome kohtuasja ja tagatistel olevate 2. järjekoha hüpoteekidega on panga jaoks hageja risk kasvanud ja samas mahus pank limiiti pakkuda ei saa. Kuna seoses hageja kinnisasjade koormamisega 20.04.2020 muutusid need müügikõlbmatuks, aga pank nõudis endiselt hagejalt arvelduskrediidi vähendamist, müüs hageja juhatuse liige VE talle kuuluva kinnistu asukohaga Papsaare põik 5, Pärnu. 04.06.2021 sõlmisid hageja ja pank seoses sellega lepingu muudatuse, mille kohaselt kohustus hageja võtma VElt laenu 180 000 eurot ja selle summa võrra vähendatakse hageja arvelduskrediiti. Lepingu muutmise tasu oli 200 eurot.
5.4.12.06.2021 sõlmis VE laenuandjana hagejaga laenulepingu, mille kohaselt andis ta hagejale tähtajaga kuni 12.06.2022 laenu 180 000 eurot intressiga 10% aastas. Kui hagi oleks jäetud kostja avalduse alusel tagamata, ei oleks hageja pidanud lepinguliste kohustuste täitmiseks võtma laenu ja tasuma selle eest intressi.
5.5.Pärast 09.06.2021 toimunud VE maja müügi tehingut nõustus pank uute lepingu tingimuste üle läbi rääkima. 10.09.2021 kirjutasid hageja ja pank alla lepingu muudatusele, mille kohaselt pidi hageja vähendama laenu iga kuu 20 000 euro võrra. Lepingu muudatusega seoses tekkis hagejal kohustus maksta selle eest tasu 697 eurot. Hagejal ei oleks olnud olukorras, kus hagi ei oleks tagatud, vajadust sõlmida lepingu muudatusi ja selle eest maksta pangale tasu kokku 1594 eurot.
5.6.Hagi tagamata jätmise korral ei oleks hageja pidanud kandma menetluskulusid – tasu advokaadi teenuse eest ja riigilõivu. Kokku on hageja tsiviilasja nr 2-20-5691 menetlemisel kandnud menetluskulusid summas 2980 eurot.
6.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega.
6.1.VElt laenusumma saamine ja selle arvelt pangale laenusumma tasumine on tõendatud. Asjaolu, et laenusumma väljamaksmine ei järgi täielikult hageja ja VE vahel sõlmitud laenulepingu tingimusi, ei anna alust järelduseks, et laenuleping ei ole seotud 09.06.2021 sõlmitud kinnistu müügilepinguga. Ebaõige on kostja väide, et 12.06.2021 laenuleping on sõlmitud tagantjärgi kostja vastu nõude esitamiseks ning et seda kinnitab hageja 2021. a
2-22-7796 majandusaasta aruanne. Kuna laenuleping sõlmiti perioodiks 12.06.2021-12.07.2022, kajastati nimetatud laenu hageja majandusaasta aruandes mitte lühiajalise, vaid pikaajalise kohustusena.
6.2.Esitatud tõenditest nähtuvalt oli kinnistute hinnaks kokku 715 000 eurot. Seega olnuks hagejal võimalik nende kinnistute võõrandamise korral saadud vahenditest ning lisaks hagejal olemas olnud vahenditest täita kohustus panga ees tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Hageja sõlmis maaklerilepingu 2020. aasta jaanuaris kinnisasjadele, millised koormati kohtulike hüpoteekidega, ostjate leidmiseks. Maakler selgitas, et huvi kinnisasjade vastu oli suur. Hageja oli teinud enda poolt kõik selleks, et kinnisasjad võõrandada ning täita oma kohustus panga ees tähtaegselt.
6.3.Kostja hinnangul on välistatud kahjunõude esitamine olukorras, kus hageja on kinnitanud tsiviilasjas nr 2-20-5691 esitatud määruskaebustes, et tal puuduvad probleemid kolmandate isikute ees olevate kohustuste täitmisega. Hageja selle väitega ei nõustu. Kostja poolt osundatud kinnitused olid antud enne seda, kui hagejale kuuluvad kinnistud kohtulike hüpoteekidega koormati. Vajadus otsida kinnistute võõrandamisele alternatiivseid lahendusi oma kohustuste täitmiseks tekkis ainult kostja tegevuse tagajärjel. Seda, et hageja majandustegevusse sekkumisel võib hagejale tekkida kahju, pidi kostja kui äriühing ette nägema. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega intressikulu tekkimist. Hagi tagamise ja hageja väidetud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kahju tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav.
8.Hageja ei ole tõendanud, et VE oleks laenu ka tegelikult hagejale välja maksnud. Võttes arvesse, et VE on hageja juhatuse liige ja ainuaktsionär ning VE ja hageja vaheline laenuleping on allkirjastatud omakäeliselt, ei saa välistada, et hageja ei ole VElt tegelikult laenulepingu alusel laenu saanud ning laenuleping on vormistatud tagantjärgi kostja vastu nõude esitamiseks. Seda kinnitab hageja 2021. a majandusaasta aruanne. Laenukohustus oleks pidanud kajastuma hageja 2021. aasta majandusaasta aruandes lühiajalise laenukohustusena, kuid seda ei ole seal kajastatud. 12.06.2021 laenuleping sõlmiti väidetavalt hageja ja tema juhatuse liikme vahel. Selliseks tehinguks on vaja nõukogu nõusolekut, nõusoleku puudumisel on tehing tühine. Hageja ei ole tõendanud, et 12.06.2021 laenulepingu sõlmimiseks oli olemas hageja nõukogu nõusolek.
9.Hagejal tekkisid panga ees võetud kohustuste täitmisega seotud probleemid ammu enne seda, kui kohus otsustas tsiviilasja nr 2-20-5691 raames hageja kinnistutele kohtulikud hüpoteegid seada. Hageja pole tõendanud, et kohtulike hüpoteekide puudumisel oleks kinnistud võõrandatud. Hageja alustas kinnistute müügiga rohkem kui neli kuud enne kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et pank oleks nõudnud kogu laenu tagastamist. Kohtulike hüpoteekide mitteseadmise tagajärjeks ei oleks seega olnud laenulepingu lõpetamine, vaid laenulimiiti oleks võib-olla üksnes vähendatud, kui näiteks üks kinnistu oleks maha müüdud. Lepingu muudatused ei olnud tingitud sellest, et kohtulike hüpoteekide tõttu tuli väidetavalt laenu tähtaega pikendada.
10.Kostja hinnangul ei kuulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 järgi kahju hüvitamisele olukorras, kus kostja on palunud tagada mitte ainult kohtule esitatud, vaid ka juba lahendatud
2-22-7796 ja rahuldatud hagi. Lisaks ei kuulu VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitamisele teise tsiviilasja menetluskulude näol väidetavalt tekkinud kahju.
11.Kostja ei teadnud, et hagejal on pangalt võetud laenu teenindamiseks vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, sh vaja kinnistuid müüa ja/või võtta laenu kolmandalt isikult. Hageja enda käsitluse kohaselt tekkis hagejal vajadus kinnistud võõrandada juba 2019. aasta sügisel. Hageja oleks saanud seda hagi tagamise menetluses (sh määruskaebemenetluses) avaldada. Hageja kaebas hagi tagamise edasi, kuid hageja ei avaldanud määruskaebustes, et hagejal olid raskused panga ees võetud kohustuste täitmisel ning hagi tagamise jõusse jäämise korral tekib hagejal hagi alusena väidetud kahju. Vastupidiselt sellele hageja hoopis kinnitas, et tal majanduslikud probleemid puuduvad, ja taotles hagi tagamise tühistamist. Kostja vastuhagi
12.Kostja esitas 07.06.2023 hageja vastu vastuhagi, milles palub mõista hagejalt kostja kasuks välja 2702,22 eurot ning viivis põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
13.Hagi tagamise menetluses tegi Harju Maakohus 25.01.2021 määruse, millega jättis (hagi tagamise menetluses tekkinud) menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2668 eurot ning lisanduva viivise. Hageja ei täitnud maakohtu määrust vabatahtlikult, mistõttu esitas kostja 24.11.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse.
14.30.11.2021 otsusega jättis Soome kohus kostja hagi hageja vastu rahuldamata ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 49 073,08 eurot ning lisanduva viivise. 23.02.2022 tasus kostja hagejale Soome kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude hüvitise koos lisanduva viivisega kogusummas 49 798,35 eurot.
15.20.12.2021 esitas hageja täiteasjas nr 022/2021/7747 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, väites, et täitemenetlus on lubamatu, sest hageja tasaarvestab hagiavalduse esitamisega täitemenetluses oleva kostja nõude hageja vastu (mis tuleneb maakohtu 25.01.2021 määrusest), oma nõudega kostja vastu (mis tuleneb Soome kohtu 30.11.2021 otsusest). 06.06.2023 jõustus tsiviilasjas nr 2-21-19877 Tallinna Ringkonnakohtu otsus, milles ringkonnakohus leidis, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2021/7747 on lubamatu, sest hageja on kehtivalt nõude tasaarvestanud. Tsiviilasjas nr 2-21-19877 tehtud jõustunud kohtuotsuse tagajärjel tekkis seega olukord, kus kostja tasus hagejale täies ulatuses Soome kohtu 30.11.2021 otsusega väljamõistetud menetluskulude hüvitise (ja lisanduva viivise), kuid hiljem selgus, et kostja oleks pidanud Soome kohtuotsuse alusel tasuma hagejale 2702,22 euro võrra väiksema summa, sest selles summas oli hageja teinud kehtiva tasaarvestusavalduse. Kostjal on järelikult VÕS § 1028 lõike 1 alusel õigus nõuda hagejalt 2702,22 euro tagastamist.
16.Hageja tegi tsiviilasjas nr 2-21-19877 oma 25.11.2022 menetlusdokumendis tasaarvestusavalduse: „Käesolevaga tasaarvestab Seve Ehituse AS oma nõude Realpro Oy vastu summas 22 524 eurot Realpro Oy nõudega Seve Ehituse AS vastu summas 2702,22 eurot ning loeb nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks“.
17.Kui kohus leiab, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõue on kasvõi mingis ulatuses põhjendatud, tuleb kostja nõuet ja seonduvat hageja 25.11.2022 tasaarvestusavaldust asja lahendamisel arvesse võtta ja selle võrra vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat summat. Kui kohus leiab, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas
2-22-7796 kostja vastu esitatud nõue on tervikuna põhjendamatu, on hageja 25.11.2022 tasaarvestusavaldus õiguslikult tagajärjetu ning kostja nõue hageja vastu ei saanud selle tasaarvestusavalduse tagajärjel lõppeda. Sellisel juhul tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja 2702,22 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
18.Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata.
19.25.11.2022 tehtud tasaarvestusavaldusega tasaarvestas hageja oma 22 524 euro suuruse nõude kostja vastu kostja 2702,22 euro suuruse nõudega hageja vastu ning luges nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks. Seega lõppes kostja nõue summas 2702,22 eurot VÕS § 197 lg 2 kohaselt 25.11.2022 ning kostjal puudub nõue, mida hageja vastu esitada.
20.Tulenevalt asjaolust, et kostja on tasunud hagejale 2702,22 eurot enam, kui ta oleks pidanud pärast tsiviilasjas nr 2-21-19877 tehtud tasaarvestust tasuma, ent selle summa on hageja tasaarvestanud hagejal kostja vastu hagi tagamisega tekitatud kahjunõudega, vähendab hageja oma nõuet kostja vastu 2702,22 euro võrra, mistõttu palub hageja kostjalt käesolevas asjas välja mõista tsiviilasjas nr 2-20-5691 hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitis 19 821,78 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
21.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi tagamisega tekitatud kahju 16 891,78 eurot. Maakohus määras jätta kostja poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 makstud tagatisest (17 500 eurot) 16 891,78 eurot kostjale tagastamata ning täita kostja kohustus hageja ees tasutud hagi tagamise tagatise arvelt. Maakohus asendas kostja nõusoleku kohustuse täitmiseks hageja ees tsiviilasjas nr 2-20-5691 tasutud hagi tagamise tagatise arvelt jõustunud kohtuotsusega käesolevas tsiviilasjas. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Hageja hagis jättis maakohus 75% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 25% kostja menetluskuludest hageja kanda. Kostja vastuhagis jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.
22.Pooled ei vaidle, et 19.06.2018 mõistis Soome esimese astme kohus hagejalt välja 252 090 eurot ja 20.04.2020 tagas Eesti kohus Soomes esitatud ja rahuldatud hagi. 30.11.2021 jättis Soome teise astme kohus hagi rahuldamata ja see otsus jõustus 31.03.2022. Tsiviilasjas nr 2-20-5691 jäid 25.01.2021 määrusega menetluskulud hageja kanda ja kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2668 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
23.Käesoleval juhul on kahju hüvitamise nõude aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 391 lg 1 p 1, mille kohaselt tekib hagejal kohustus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitada juhul, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata. Helsinki apellatsioonikohtu otsus, millega jäeti kostja esitatud hagi rahuldamata, jõustus 31.03.2022, seega tekkis kostjal kohustus hüvitada hagejale hagi tagamisega tekitatud kahju. Hüvitamisele kuulub kahju, mis on hagi tagamise taotluse esitamisega põhjusliku seoses ega oleks hagi tagamiseta tekkinud.
24.Kinnistutele, millele seati kostja kasuks teise järjekoha hüpoteegid, olid 1. järjekoha hüpoteegid seatud panga kasuks, tagamaks kohustusi laenuandja ees. Ehkki kinnistutele hüpoteekide seadmine on võlgnikku kõige vähem koormav hagi tagamise abinõu, muutus
2-22-7796 tagatisvara hagi tagamisega panga jaoks mittelikviidseks. Asjaolu, et hagejal võisid raskused kohustuste täitmisel olla varem (2019. aastast), ei tähenda seda, et hagi tagamine (kinnistutele hüpoteekide seadmine) ei saanud hagejale kahju tekitada. Hagejal puudus pärast hüpoteekide seadmist senine võimalus laenukohustuse täitmiseks hüpoteegiga tagatud kinnistute realiseerimise arvel ning tuli leida muid finantseerimisvõimalusi/tagatisi, sh kanda täiendavat kulu. Eeltoodut kinnitavad hageja ja panga vahel sõlmitud lepingumuudatused.
25.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks hagi tagamata jätmise korral kinnistud müünud. 15.01.2020 on hageja seaduslik esindaja saatnud kinnituse, et hageja on alustanud Eametsa ja Veski majade müügiga. Hageja on esitanud kinnistute (Kannikese põik 1, 2, 3, 4-1 Sauga vallas Pärnumaal ja Veski tee 12 Häädemeeste vallas Pärnumaal) müügikuulutused ja Estonia Invest OÜ-ga jaanuaris 2020 ja LVM Kinnisvara OÜ-ga märtsis 2020 sõlmitud maaklerilepingud, mis kinnitavad, et hageja tegeles kinnistute võõrandamisega. Kannikese põik 4-2 kinnistu müüdi 2020. a märtsis. Kohus nõustus, et kolme kuu pikkune periood ei ole objektiivne kriteerium, mille jooksul kinnistute müük kinnitaks suurt ostuhuvi või vastupidi müümata jäämine ostuhuvi puudumist.
26.Pank on oma e-kirjades esitanud hagejale selged tingimused, milliste täitmisel on edasine finantseerimine panga poolt võimalik. Kohtulike hüpoteekide seadmine ja sellega panga jaoks tagatisvara mittelikviidseks muutumine lõi hageja jaoks vältimatu vajaduse lisavahendite leidmiseks, et täita arvelduslaenu lepingut. Alternatiivsete lepingu täitmise vahendite leidmise vajaduse tõttu osutus vajalikuks sõlmida arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 muudatuselepingud nr 11-13 ja kanda sellega seotud kulu (lepingutasu) kokku summas 1594 eurot (=697+697+200). Isegi kui iga kinnistu müügi korral tulnuks lepingu muudatus sõlmida, ja kanda sellega lepingutasu, ei muuda see asjaolu, et muudatuslepingute nr 11-13 sõlmimise vajadust ei tinginud mitte vara müük ja selle tagajärjel limiidi vähendamine, vaid olukord, mis tekkis kostja kasuks hüpoteekide seadmisega ehk panga jaoks hagejaga seotud riskide suurenemine, vara mittelikviidseks muutumine ja hagejal täiendavate vahendite (lisatagatiste) leidmise vajadus.
27.Maakohus leidis, et hageja kahjunõue 12.06.2021 lepingust tuleneva intressi 18 000 euro osas on samuti põhjendatud.
27.1.Hageja ja panga vahelise arvelduskrediidilepingu nr TAL15K/43 muudatuslepingu nr 13 ja 09.06.2021 sõlmitud Papsaare põik 5 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et VE isikliku vara (Papsaare põik 5 kinnistu) müük oli otseselt seotud panga ja hageja arvelduskrediidi vähendamisega ja arvelduskrediidilepingu muudatuste nr 13 täitmisega. Hageja esitatud maksekorraldused tõendavad hageja teostatud tagasimakseid VEle kokku 198 000 euro ulatuses (180 000 + 18 000). Laenu väljamakse teostati notari ja Papsaare põik 5 kinnistu ostja poolt vastavalt 09.06.2021 sõlmitud notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu pdele 4.4.3 ja 4.5. Puudub mõistlik põhjendus, miks pidanuks VE võõrandama isikliku vara hageja kohustuste täitmiseks panga ees viisil, et sellest ei teki hagejale kohustust VE ees. Kuigi hageja ja VE vahel 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu punktis 1.2 toodud laenu ülekandmise viis ei ühti 09.06.2021 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p-des 4.4.2 ja 4.5 vahendite kandmisega otse pangale, ei saa sellest järeldada, et kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga ei täidetud hageja ja panga vahelist arvelduskrediidilepingut ning et laenuleping oleks vormistatud käesoleva kohtumenetluse jaoks kostjalt intressi saamiseks.
27.2.Kohus nõustus, et laenukohustused peavad kajastuma äriühingu majandusaasta aruandes olenevalt kas lühi- või pikaajalise kohustusena. Samas isegi kui laenukohustus on
2-22-7796 majandusaasta aruannetes kajastamata, ei muuda see olematuks tõenditest nähtuvat asjaolu, et hagejale on laenu antud.
27.3.Kostja märgib õigesti, et kuivõrd 12.06.2021 laenulepingu sõlmisid hageja ja juhatuse liige VE, vajas tehing tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 317 lg-st 8 ja § 307 lg-st 3 hageja nõukogu nõusolekut. Tõendatud ei ole, et hageja nõukogu ei nõustunud 12.06.2021 juhatuse liikmega sõlmitud laenulepinguga. Nõukogu liikme HS 12.07.2023 kinnitus tõendab, et nõukogu nõusolek oli olemas. Kostja viited 12.06.2021 laenulepingu võimalikule tühisusele on oletuslikud ja tõendamata.
28.Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjas nr 2-20-5691 22.07.2020 ja 25.01.2021 tehtud (jõustunud) kohtumäärustega määras kohus, et hagi tagamise menetluses kantud menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus ei saa teises tsiviilasjas jõustunud lahendiga hagejalt välja mõistetud menetluskulu mõista käesolevas menetluses kahjuna välja kostjalt. Selles osas, s.o 2930 euro ulatuses, jättis maakohus hageja hagi rahuldamata.
29.Hagi tagamise taotlemisel oli kostjale teada nii hageja vara, mida hagi tagamise taotlusega koormata sooviti, kui ka asjaolu, et koormatavatele kinnistutele olid seatud esimese järjekoha hüpoteegid panga kasuks. Seega oli kostjal teada nii hageja kohustuste olemasolu panga ees kui ka sellest tulenevalt asjaolu, et kinnistuste koormamine teise järjekoha hüpoteekidega võib piirata hageja majandustegevust (kinnisvara arendamine, arendatud vara müük ja saadud vahenditest kohustuste täitmine). Hageja esitas hagi tagamise menetluses omapoolsed vastuväited esmakordselt määruskaebuses. Hagi tagamise taotluse esitamisel ei saanud kostjal kuidagi olla teadmist või muljet, et hagi tagamisega hagejal kahju tekkida ei saa või hageja oleks oma väidetega mingil moel kostjat eksitanud.
30.Kuna hageja tasaarvestas kostja 2702,22 euro suuruse nõude käesolevas asjas esitatud nõudega ning hageja on tasaarvestatud nõude võrra vähendanud oma kahju hüvitamise nõuet ning kohus on leidnud, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt, jättis kohus kostja vastuhagi rahuldamata.
31.Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitise 16 891,78 eurot (=19 594-2702,22). Apellatsioonkaebus
32.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
33.Maakohus ei ole järginud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, sest tõendeid on hinnatud ebaõigesti ja rikutud on põhjendamiskohustust. Kohus on ebaõigesti kohaldanud asjassepuutuvaid menetlusnorme ja materiaalõigust, eelkõige TsMS § 391 ja VÕS § 127 sätteid. Maakohus on eksinud asjaolude tuvastamisel, mistõttu kohtuotsus on põhjendamata ja vastuoluline. Rikkumised on kaasa toonud ebaõige lahendi.
34.Maakohtu otsuses ei ole selgitatud, miks kohus peab kostja vastuväiteid seoses laenulepingu näilikkusega (st et laenuleping on vormistatud tagantjärele, seda ei ole tegelikkuses täidetud) ja võimaliku tühisusega paljasõnalisteks ning oletuslikeks. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks tõendid ja osutanud tõenditest järelduvale põhjendatud
2-22-7796 kahtlusele selle kohta, et laenulepingut, millele hageja tugineb, ei ole sõlmitud hageja poolt väidetud ajal.
34.1.Hageja ei ole väidetavat laenukohustust kajastanud majandusaasta aruandes, kuigi laenukohustuse olemasolul pidanuks see seal kajastuma. Kuigi laenulepingu kehtivus iseenesest ei sõltu laenu kajastamisest raamatupidamises, viitab laenukohustuse kajastamata jätmine laenulepingu tagantjärgi vormistamisele ja näilikule laenukohustuse tekitamisele, muutes omakäeliselt allkirjastatud laenulepingu dokumendi ebausaldusväärseks tõendiks.
34.2.Vaidlust ei ole, et hageja ja VE vahelise väidetava laenulepingu alusel ei kandnud VE laenuraha hagejale, nagu laenulepingu p 1.2 ette nägi. Laenu üleandmine vastavalt laenulepingu tingimustele on tõendamata. Kohus jättis hageja tõendite usaldusväärsuse hindamise osas tähelepanuta selle, et maksekorraldused, millest nähtub, et hageja on teinud VEle väidetavad intressimaksed, pärinevad kuupäevadest 24.05.2022 ja 12.10.2022. Esimene makse tehti seega vahetult (üks päev) enne hagiavalduse esitamist ja teine hagimenetluse kestel, loomaks muljet laenusuhtest ja sisustamaks kahjunõuet.
34.3.Laenulepingu sõlmimiseks pidi olema hageja nõukogu nõusolek. Laenulepingu sõlmimiseks nõukogu nõusolek puudus. Maakohus on lugenud nõusoleku olemasolu siiski tõendatuks ühe nõukogu liikme tagantjärele koostatud kinnituskirjaga. Sellega on kostja hinnangul kohus hinnanud tõendeid valesti. Nõukogu on äriühingu kollegiaalne juhtorgan, kes otsustab oma liikmete häälteenamusega (ÄS §-d 321-323). Nõukogu otsust ei asenda ega tõenda ühe nõukogu liikme tagantjärele antud kinnitus nõusoleku kohta. Nõusoleku olemasolu pidanuks tõendama hageja ning kostjale ei saa ette heita, et tema pole tõendanud nõukogu vastuseisu. Nõukogu nõusolekut, mille olemasolu on kahtluse alla seatud, ei saa eeldada ning seda ei saa ka järeldada sellest, et pole tõendit nõukogu vastuseisu kohta.
35.Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hagi tagamise ja kõrge intressiga omanikulaenu võtmise vajaduse vahel.
36.Kostja arvates ei ole intressikohustus praegusel juhul käsitatav kahjuna, sest laenuandjaks oli hageja tegelik kasusaaja, kes saab tulu hagejast ja oleks saanud ka laenulepingust, kui see olnuks kehtivalt sõlmitud ja tegelikult täidetud. Hageja intressikulu olnuks täielikult laenuandjast ainuaktsionäri enda kontrolli all. Ainuaktsionär ei saa nõuda, et intress, mida ta sai oma äriühingust tuluna sellesse äriühingusse laenuraha andes, tuleb äriühingule hüvitada, sest see viiks ainuaktsionäri kui tegeliku kasusaaja alusetule rikastumisele - ta saaks nii intressitulu kui ka tulu äriühingust, mille võimalikku kasumit väljamakstud intress ei mõjutaks. Isegi kui intressikulu kahjuna jaatada, ei saaks hageja ikkagi nõuda kogu intressikulu, sest laenu pidi ta enda väidete kohaselt võtma, kuna kinnistuid ei saanud kohtulike hüpoteekide tõttu müüa. Sellises olukorras saaks hageja teoreetiliselt nõuda kinnistu(te) müügikulude ja intressikulu vahet, kui intressikulu oleks suurem. Seda pole aga hageja tõendanud.
37.Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hagi tagamise ja laenulepingu muutmiskulu vahel.
38.Kostja ei ole ega saagi pangasaladuse tõttu olla teadlik hageja ja esimese järjekoha hüpoteegipidaja Luminor Bank AS-i vahelistest suhetest. Kostja ei olnud teadlik, kas ja kui palju hageja on pangale võlgu ja milliseid takistusi või kulusid võib teise järjekoha hüpoteek hagejale võlakohustuste täitmisel põhjustada. Hageja poolt hagi tagamise menetluse käigus avaldatust ja asja materjalidest järeldub, et teise järjekoha hüpoteek ei saanud hagejale kahju
2-22-7796 põhjustada, sest hageja väitis probleemide puudumist oma kohustuste täitmisel. Kostja hinnangul eksis maakohus VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel. Kostjale ei olnud teada, et hagejal oli soov kinnistud võõrandada, et kohustusi panga ees täita. Hageja vaidlustas hagi tagamise, kuid hageja ei avaldanud määruskaebustes, et hagejal olid raskused panga ees võetud kohustuste täitmisel ning et hagi tagamise jõusse jäämise korral võib hagejale tekkida hagis väidetud kahju. Kui vastaks tõele väide, et kinnistuid oli vaja panga ees olevate kohustuste katteks müüa, oli see teadmine hagejal järelikult olemas ning hageja oleks saanud seda hagi tagamise menetluses (sh määruskaebemenetluses) avaldada – mida hageja aga ei teinud. Maakohus on seega ekslikult järeldanud, et ainuüksi panga kasuks seatud hüpoteekide nähtavuse tõttu oli kostjale hagi tagamise taotlemisel teada, et kinnistute koormamine teise järjekoha hüpoteekidega võib hagejale kahju tekitada.
39.Kuivõrd kostja leiab, et hageja käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõue on tervikuna põhjendamatu, on hageja 25.11.2022 tasaarvestusavaldus õiguslikult tagajärjetu ning kostja nõue vastuhagis hageja vastu ei saanud selle tasaarvestusavalduse tagajärjel lõppeda. Seega tulnuks ja tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja 2702,22 eurot. Vastustaja seisukoht
40.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
41.Kostja väide, justkui ei kajastuks hageja ja tema juhatuse liikme vahel sõlmitud laenuleping hageja 2021. aasta majandusaasta aruandes, on ebaõige. Kostja poolt esitatud hageja 2021. aasta majandusaasta aruandes kajastub VElt saadud laen pikaajalise kohustusena. Nii laenu andmine, tagasimaksmine kui ka intressiperiood on tõendatud. Esimene intressimakse tehti enne laenulepingu lõppemist. Et see langes kokku hagi esitamisega, ei oma asjas tähendust.
42.Kostja esitatud väide nõukogu nõusoleku puudumisest viitab sellele, et kostja eirab hageja poolt esitatud tõendit – nõukogu liikme HS antud kinnitust. Kostja tõi kohtu ette kahtluse lepingu kehtivusest ning selle kahtluse kummutamiseks esitas hageja omalt poolt nõukogu liikme kinnituse. Kostja on jätnud lisaks tähelepanuta ÄS § 307 lg 3 ls 2. Laenu võtmine kuulus hageja tavapärase majandustegevuse hulka. Seega oleks ka nõukogu nõusolekuta tehtud tehing antud juhul kehtiv.
43.Kostja ei ole selgitanud, mil viisil on seotud intressitulu saamine ja ühingu võimalikust kasumist makstav dividend. Intressikohustuse täitmine toob kaasa ühingu vara vähenemise, seega ka negatiivse muudatuse ühingu varas, mis väljendub ka kasumi vähenemises. Hageja hinnangul on selge, et kostja poolt tekitatud vara vähenemine tuleb kostjal hüvitada. Hageja ei rikastu sellest mingil viisil, kuna ta on samas ulatuses kostja poolt hüvitamisele kuuluva summa tasunud intressina laenuandjale.
44.Kostja leidis, et kui ka intressikulu käsitleda kahjuna, saaks hageja teoreetiliselt nõuda kinnistu(te) müügikulude ja intressikulu vahet, kui intressikulu oleks suurem. Sellise (vastu)väite esitas kostja hagejale teadaolevalt esmakordselt alles apellatsioonimenetluses.
45.Asjaolu, et kostja ei pruukinud hagi tagamise taotlust esitades teada, milline on täpne hageja kohustuste maht panga ees, ei tähenda, et kostja ei oleks pidanud eeldama hüpoteegiga tagatud kohustuste olemasolu või mitte mõistma hüpoteegiga koormatud vara täiendava koormamise tagajärgi. Tsiviilasjas nr 2-20-5691 hagi tagamise abinõu kohaldamise
2-22-7796 tagajärjeks oli kohtulike hüpoteekidega koormatud kinnistute likviidsuse vähendamine. Mõistlik isik pidi eeldama, et see võib kaasa tuua esimese järjekoha hüpoteegipidaja jaoks täiendava tagatise nõude ja sellega seoses ka täiendavad kulud. Hagi tagamisele esitatud määruskaebuses on hageja sõnaselgelt väljendanud, et kinnistute võõrandamine on kantud soovist vähendada laenukohustusi panga ees. Enamgi veel – hageja on esitanud kohtule hageja ja Luminor Bank AS-i vahel sõlmitud laenulepingu, millega tutvumine andis kostjale veel täiendava võimaluse mõista hagi tagamisega kaasnevaid tagajärgi. Kinnitus kolmandate isikute ees kohustuste täitmisel probleemide puudumise kohta andis hageja silmas pidades hagi tagamise eelset olukorda, see tähendab, et hagejal oli piisavalt likviidset vara, millega oma kohustused täita.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
47.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o 2930 euro ulatuses. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
48.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud asjaoludele ja tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme ning on jõudnud põhjendatult järeldusele, et hagejal on hagi tagamisega tekkinud kahju kokku 19 594 eurot, millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 16 891,78 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ning maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
49.Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et laenuleping hageja ja VE vahel ei ole vormistatud käesoleva kohtumenetluse jaoks kostjalt intressi saamiseks, vaid tegemist on tegelikkuses aset leidnud tehinguga.
49.1.Hageja juhatuse liige VE müüs 09.06.2021 talle kuuluva Papsaare põik 5 Pärnu asuva kinnistu. Müügilepingu p-s 4.4 on müüjad ja ostja kokku leppinud, et notar edastab hoiustatud 180 000 eurot Luminor Pank AS-i kontole selgitusega „Seve Ehituse AS arvelduskrediidi vähendamine.“ (I kd tl 154-162). Kuna tegemist oli VEle kuuluva kinnisasjaga ja selle müügist saadud raha tasuti pangale hageja kohustuste täitmiseks, on põhjendatud maakohtu järeldus selle kohta, et VE ei pidanud sellist tehingut tegema tasuta. 12.06.2021 sõlmisid hageja ja VE laenulepingu tähtajaga 1 aasta, millega anti hagejale laenu 180 000 eurot intressiga 10% aastas (I kd tl 26). Hageja tasus 24.05.2022 VEle intressi 16 500 eurot ja 13.10.2022 veel 1500 eurot (I kd tl 28 ja tl 165). 19.07.2022 tagastas hageja VEle laenuna saadud 100 000 eurot, 28.07.2022 30 000 eurot ja 04.08.2022 50 000 eurot (I kd tl 163-164). Eeltoodud tõendid kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul, et hageja kohustusi panga ees kinnistu müügist saadud rahast täideti ning hageja ja VE vahel vormistati hageja kohustuste täitmiseks pangale makstud summa laenuna ja antud laenu eest pidi hageja tasuma VEle intressi, milline kohustus samuti täideti.
2-22-7796
49.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isegi kui laenukohustus on hageja majandusaasta aruannetes kajastamata, ei muuda see olematuks tõenditest nähtuvat asjaolu, et hagejale on laenu antud. Praegusel juhul ei teki kahtlust selles, et hageja eest pangale kohustuste täitmine vormistati hagejale antava laenuna. Samuti ei saa asjaolust, et hageja on teinud VEle esimese intressimakse vahetult enne hagiavalduse esitamist ja teise hagimenetluse kestel, järeldada, et tegelikkuses ei ole hagejale laenu antud. Hageja ja VE vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada 12.06.2022, kuid intressi tasumiseks eraldi tähtaega sellest lepingust ei nähtu. Seega ei saa intressi tasumise kuupäevadest kostja poolt väidetud järeldust teha.
49.3.Kostja hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid valesti seoses hageja nõukogu nõusoleku tuvastamisega. Kostja leiab iseenesest õigesti, et nõukogu otsust ei asenda ühe nõukogu liikme tagantjärele antud kinnitus, kuid ringkonnakohus ei nõustu sellega, et nõukogu nõusolekut saab tõendada üksnes nõukogu otsuse kohtule esitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul saab nõukogu nõusolekut tõendada ka muude tõenditega, sealhulgas ühe nõukogu liikme kinnitusega selle kohta, et nõukogu tehingu tegemiseks nõusoleku andis. Maakohus ei ole pannud selles osas tõendamiskoormust kostjale, vaid asus seisukohale, et hageja esitatud tõend tõendab nõukogu nõusoleku olemasolu. Kostjal oleks tulnud esile tuua asjaolud, millest tulenevalt on kohtule esitatud kinnituskiri ebausaldusväärne. Seda kostja teinud ei ole, viidates üksnes sellele, et kohtule pole esitatud kirjalikku nõukogu nõusolekut.
49.4.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et apellatsioonkaebuses on esmakordselt esitatud väide, et kui ka intressikulu käsitada kahjuna, saaks hageja teoreetiliselt nõuda kinnistu(te) müügikulude ja intressikulu vahet, kui intressikulu oleks suurem. Kostja ei ole selle väite esitamise lubatavust alles apellatsioonimenetluses põhistanud. Ringkonnakohus jätab selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
50.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hagi tagamise ja laenulepingu muutmiskulu vahel. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et alternatiivsete lepingu täitmise vahendite leidmise vajaduse tõttu osutus hagejal vajalikuks sõlmida arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 muudatuselepingud nr 1113 ja kanda sellega seotud kulu (lepingutasu) kokku summas 1594 eurot (=697+697+200). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kostja ei ole kaebuses esile toonud, mis osas maakohus oma järelduste tegemisel eksis.
51.Kostja väitel ei olnud talle teada, et hagejal oli soov kinnistud võõrandada, et kohustusi panga ees täita. Samuti seab kostja kahtluse alla, et kinnistuid oli vaja panga ees olevate kohustuste katteks müüa.
51.1.07.11.2019 saatis pank hagejale kirja, milles teatas, et samadel tingimustel ei saa pank finantseerimist jätkata ja hageja ei täida enam arvelduskrediidilepingu tingimusi ning panga soovitus on hakata müüma tagatisi (I kd tl 13). 13.01.2020 nõudis pank, et laenulepingu lõppemise kuupäevaks (mis oli 25.03.2020) peab olema müüdud 2 kinnisasja (I kd tl 15). Seega on pank korduvalt nõudnud hagejalt kinnistute müümist. Hageja jõudis enne hagi tagamist ka ühe kinnistu (Kannikese põik 4-2, Pärnu) müüa, mille tõttu pank teavitas 18.03.2020 oma nõusolekust müügist saadud rahast arvelduskrediiti vähendada (I kd tl 17). 01.07.2020 kirjas hagejale rõhutas pank, seoses laenu tagatiseks jäänud kinnistute täiendavate kohtuliku hüpoteekidega koormamisega, lisatagatiste leidmise vajadust (I kd tl 20). Seega ei lahendanud ka ühe kinnisasja müümine hageja olukorda ja raskused laenukohustuse
2-22-7796 täitmisega olid endiselt olemas. Samuti nõudis pank rohkem kui ühe kinnistu müümist, mistõttu kohtulike hüpoteekide seadmine mõjutas otseselt hageja laenukohustuse täitmist.
51.2.Riigikohus on selgitanud, et tuleb hinnata, kas hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud TsMS § 391 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse kaitseeesmärgiga, sh kas sellise kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav ning kas selle hüvitamine vastaks seega pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. Sealjuures tuleb arvesse võtta seda, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja oli võtnud laenu ja soovis kinnistu võõrandada, et see laen tagastada, või kas kostja pidi mõistlikult selle võimalusega arvestama. Samuti tuleb hinnata, kas kostjale pidi olema ettenähtav hagejale tekkiva kahju suurus, sh nii laenuintressi määr kui ka ajavahemik, mille jooksul kohtuliku hüpoteegi olemasolu takistas hagejal kinnistu võõrandamist ja tekitas seeläbi kahju laenuintresside näol (RKTKo 21.11.2018, 2-1619282, p 13.3). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja polnud teadlik hageja poolt pangalt võetud laenust ning et kostjale ei olnud ettenähtav hagejale kahju tekkimine. Kostja pidi asjaolust, et kinnistutele olid seatud esimese järjekoha hüpoteegid panga kasuks, mõistlikult võttes järeldama, et hagejal võib tekkida raskusi panga ees võetud kohustuste täitmisel olukorras, kus kinnistud ei saa enam olla piisavaks tagatiseks. Seoses sellega pidi kostja arvestama, et hagejal võib tekkida vajadus pangaga sõlmitud lepingut muuta ja pakkuda pangale lisatagatist või saada rahalisi vahendeid kolmandatelt isikutelt.
51.3.Kostja märgib, et hageja tõi tsiviilasjas nr 2-20-5691 määruskaebemenetluses esile, et 31.12.2018 seisuga oli hageja jaotamata kasumiks kokku 2 223 000 eurot. Seega ei saanud kostja väitel kostja järeldada hagejal kahju tekkimist seoses hüpoteekide seadmisega. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. Kõigepealt märgib kolleegium, et väär on kostja väide, et hageja ei avaldanud ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses hagejal raskuste tekkimist panga ees võetud kohustuste täitmisel. Tsiviilasjas nr 2-20-5691 hagi tagamisele esitatud 04.06.2020 määruskaebuses on hageja esile toonud, et ta müüs 2020. a märtsis ühe kinnistu eesmärgiga vähendada laenu limiiti, ning esitas määruskaebuse lisana ka panga ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu ning 2020. a märtsis sõlmitud maaklerilepingud kinnistute müümiseks (I kd tl 122-128). Seega oli hiljemalt 04.06.2020 kostjale teada, et hagejal on vajadus laenulimiiti vähendada ja selleks kinnistuid võõrandada ning kostja pidi aru saama, et kohtulike hüpoteekide seadmine takistab hagejal panga ees võetud kohustuste täitmist.
52.Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et ainuaktsionär ei saa nõuda, et intress, mida ta sai oma äriühingust tuluna sellesse äriühingusse laenuraha andes, tuleb äriühingule hüvitada, sest see viiks ainuaktsionäri kui tegeliku kasusaaja alusetu rikastumiseni – ta saaks nii intressitulu kui ka tulu äriühingust, mille võimalikku kasumit väljamakstud intress ei mõjutaks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et intressikohustuse täitmine toob kaasa ühingu vara vähenemise, seega ka negatiivse muudatuse ühingu varas, mis väljendub ka kasumi vähenemises. Teisest küljest ei ole oluline, kas ainuaktsionär võib rikastuda kasumi arvelt, vaid praegusel juhul on määrav hagejale kahju tekkimine.
53.Kostja esitas vastuhagi hagejalt 2702,22 euro ja viivise saamiseks. Kostja märkis, et kui kohus leiab, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõue on kasvõi mingis ulatuses põhjendatud, tuleb kostja nõuet ja seonduvat hageja 25.11.2022 tasaarvestusavaldust asja lahendamisel arvesse võtta ja selle võrra vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat summat. Põhjusel, et hagi kuulus osaliselt rahuldamisele, jättis maakohus seega põhjendatult vastuhagi rahuldamata. Hageja on selle summa võrra oma nõuet kostja vastu vähendanud.
2-22-7796
54.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.