Seve Ehituse AS hagi Realpro OY vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja Realpro OY vastuhagi Seve Ehituse AS-i vastu 2702,22 euro ja viivise nõudes.
Hagihind
põhihagis 22 524 eurot; vastuhagis 2702,22 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja (vastuhagis kostja):
Seve Ehituse AS (RK 10398417; aadress Laki põik 2, 12915 Tallinn; e-post: [email protected])
Realpro OY (RK 2404763-9, Keilaranta 1, 02150 Espoo, Soome Vabariik)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Arne Ots (Ellex Raidla Advokaadibüroo; e-posti aadress [email protected])
RESOLUTSIOON
Seve Ehituse AS-i hagi rahuldada osaliselt
1.1 Välja mõista Realrpo OY-lt hagi tagamisega tekitatud kahju 16 891 (kuusteist tuhat kaheksasada üheksakümmend üks) eurot 78 senti; 1.2 Jätta Realpro OY tsiviilasjas nr 2-20-5691 makstud tagatisest (17 500 eurot) 16 891,78 eurot Realpro OY-le tagastamata ning täita Realpro OY kohustus (otsuse resolutsiooni p 1.1) Seve Ehituse AS-i ees tasutud hagi tagamise tagatise arvelt; Asendada Realpro OY nõusolek kohustuse täitmiseks Seve Ehitus AS-i ees tsiviilasjas nr 220-5691 tasutud hagi tagamise tagatise arvelt jõustunud kohtuotsusega käesolevas tsiviilasjas.
3.1 Seve Ehituse AS-i hagis jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 3.1.1 75% Seve Ehituse AS-i menetluskuludest jätta Realpro OY kanda; 3.1.2 25% Realpro OY menetluskuludest jätta Seve Ehituse AS-i kanda. 3.2
Realpro OY vastuhagis jätta poolte menetluskulud Realpro OY kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I SEVE EHITUSE AS-i HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt esitas 16.04.2020 esitas Realpro OY (edaspidi Realpro) 16.04.2020.a. Harju Maakohtule avalduse 19.06.2018 Soome Vabariigi Helsinki esimese astme kohtu otsuse täitmise tagamiseks (hagi tagamise avalduse) ning taotles seada Seve Ehituse AS-le (edaspidi Seve) kuuluvatele, Pärnu maakonnas asuvatele erinevatele kinnistutele kohtulik hüpoteek kogusummas 350 000 eurot. 20.04.2020 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-5691 määruse, millega rahuldas Realpro hagi tagamise avalduse ja seadis Realpro kasuks kohtulikud hüpoteegid alljärgnevatele Seve kinnistutele: - registriosa nr 3260806; Veski tee 12, Häädemeeste vald, Pärnu maakond summas 140 000 eurot; - registriosa nr 3295506; Kannikese põik 1, Sauga vald, Pärnu maakond summas 40 000 eurot; - registriosa nr 3295606; Kannikese põik 2, Sauga vald, Pärnu maakond summas 40 000 eurot; - registriosa nr 3295706; Kannikese põik 3, Sauga vald, Pärnu maakond summas 65 000 eurot; - kaasomandi osale registriosa nr 3295806; Kannikese põik 4, Tori vald, Pärnu maakond summas 65 000 eurot. Hagi tagamiseks tasus kostja tagatise 17 500 eurot. Kohtumäärus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, mis jättis hageja määruskaebuse hagi tagamise vaidlustamiseks rahuldamata, sest Riigikohus ei võtnud hageja määruskaebust menetlusse. Kohtumäärus täideti koheselt.
30.11.2021 tegi Helsinki Ringkonnakohus otsuse, millega tühistas esimese astme kohtuotsuse ja jättis Seve vastu esitatud hagi rahuldamata. Otsus on jõustunud Soome Ülemkohtu 31.03.2022 lahendiga. Kohus tühistas hagi tagamise 06.05.2022. Hageja on seisukohal, et hagi tagamisega ajavahemikus alates 20.04.2020 kuni kinnisasjadelt hüpoteekide kustutamiseni (aeg teadmata) on talle põhjustatud kahju, mis tuleb muuhulgas katta kostja tasutud tagatise arvelt.
2.Hageja ja Luminor Bank AS vahel sõlmiti 10.07.2015 arvelduskrediidi leping TAL15K/43. Lepingut on selle kehtivuse ajal korduvalt muudetud. Kuna hageja on kinnisvara arendav ettevõte, siis täideti laenukohustusi hagejale kuuluva kinnisvara müügi arvelt- arendatud kinnistu müüdi maha, müügist saadud raha arvel vähendati laenu. Sevele kuuluvatele kinnistutele oli seatud Luminori kasuks esimese järjekoha hüpoteegid. Alates 2019 septembrist oli lepingu täitmiseks vajalik hagejal kinnisvara võõrandada ja Luminor alustas Sevega sellekohast suhtlust: 19.09.2019 pöördus Luminori suurkliendihaldur M. P. Seve juhatuse liikme H. E. poole muuhulgas soovitusega „kaaluda Pärnu kinnistute müüki vähendamaks lühiajalisi võlakohustusi (arvelduskrediiti) ning küsides, et kas Seve on nõus sellega edasi minema. 21.10.2019 saatis Luminori suurkliendihaldur M. P. panga analüütiku küsimused, sh küsimus nr 8 „Kas ja mil määral olete avatud pangale antud tagatiste müümisest vähendamaks arvelduskrediiti“. 07.11.2019 saatis Luminori suurkliendihaldur M. P. e-kirja, mille kohaselt „...Endiselt on meie tungiv soov hakata müüma tagatisvara, kuivõrd täna ma ei näe, et saaksime samadel tingimustel teie finantseerimist jätkata ja isegi olemasolev arvelduskrediidi jätkamine tuleb lasta krediidikomiteest läbi, kuivõrd te ei ole täitnud kõiki arvelduskrediidilepingu TAL 15K/43 ja selle lisade suhtarvu kriteeriume.“ 13.01.2020 saatis Luminori suurkliendihaldur M. P. e-kirja, mille kohaselt soovis pank kinnitust selle kohta, et Seve tegeleb aktiivselt tagatisvara müügiga „...Nagu kokku leppisime soovime kinnitust selle kohta, et tegelete aktiivselt tagatisvara müügiga. Omalt poolt võin kinnitada, et oleme nõus sellega, et müügitehingu korral laekub Luminorile 80% müügisummast, mitte 100% nagu esialgses pakkumises, aga see võib situatsiooni muutudes (teie finantside / prognooside halvenedes) ka muutuda. Eeldame, et hiljemalt laenulepingu TAL 15K/43 lõppemise kuupäevaks (30.06.2020) on teil müüdud vähemal 2 objekti.“. Iga müügitehinguga vähendame sellest laekuva summa ulatuses limiiti. Ka võite arvestada, et samas mahus uut arvelduskrediidi lepingu pikendamist Luminori poolt ei tule ja Sevel tuleb arvestatav osa laenust maksta tagasi enne kui saame rääkida uuesti komiteesse minekust.“ 15.01.2020 saatis Seve esindaja H. E. Luminorile e-kirja, milles kinnitab, et Seve on alustanud Pärnu (Eametsa ja Veski) majade müügiprotsessiga. 18.03.2020 saatis Luminor teavituse, et on nõus et Pärnu Kannikese põik 4-2 müügi korral tagatise hüpoteegi alt vabastama kui toimub arvelduskrediidi limiidi vähendamine 83 000 euro võrra. Kuna müük toimus, siis sõlmiti Lepingu muudatus TAL15K/43 muudatusleping 10 vähendatud arvelduslaenu limiidi 717 000 eurot kohta, mis kehtis alates 25.03.2020.
3.20.04.2020 hagi tagamise määrusega kinnistutele seatud hüpoteekide tulemusena muutus hagejale kuuluv kinnisvara mittelikviidseks ja seda ei olnud võimalik kostja kasuks koormavate hüpoteekide tõttu võõrandada. Mais 2020 keeldus Luminori haldur Seve laenuga seonduvas laenukomiteesse minemast, kuivõrd leidis, et lepingu TAL 15K-43 pikendamine on perspektiivitu. Seve pole müünud vara ja nagu eelnevalt oli Luminor kinnitatud, siis samas mahus ei nõustunud Luminor lepingut pikendama. 01.07.2020 saatis Luminori esindaja Sevele päringu, milles küsis „kas on võimalik leida lisatagatisi, kuivõrd teie riskid on tõusnud seoses Soome kohtu otsuse ja 2. järjekoha
hüpoteekidega, mis teie varale on seatud? Antud juhul on teie tagatisvara ilma kohtu otsuseta keeruline müüa ja tegemist on mittelikviidse tagatisvaraga.“ Kuna kinnisvara ei olnud võimalik müüa, sõlmisid Luminor ja Seve Lepingu muudatuslepingu nr.11, mille kohaselt vähendas Luminor arvelduskrediidi limiiti 20 000 euro võrra ja kuni 31.08.2020 oli arvelduslimiidiks 697 000 eurot. Arvelduskrediidi lepingu võlgnevust vähendas Seve oma vahendite arvelt. Lepingu tasu arvelduslimiidi lepingu pikendamise eest oli 697 eurot. Nimetatud summat ei oleks olnud vaja maksta olukorras, kus kinnisvara oleks õnnestunud müüa ja Lepingut ei oleks olnud vaja pikendada. 25.08.2020 saatis Luminor Sevele e-kirja, mille kohaselt esitas nägemuse arvelduskrediidi lepingu jätkumise osas ja mille kohaselt: „ ...Seoses Soome kohtuasja ja tagatistel olevate 2. koha hüpoteekidega on panga jaoks teie risk kasvanud ja samas mahus me limiiti pakkuda ei saa. Samas ei suuda te teie kinnitusel ka limiiti hetkel rohkem tagasi maksta, seega kompromissina pakume igakuist tagasimakset“.
4.Kuivõrd seoses Seve varade koormamisega 20.04.2020 muutusid need müügikõlbmatuks, aga Luminor nõudis endiselt Sevelt arvelduskrediidi vähendamist, siis hageja juhatuse liige V. E. müüs maha oma isiklikus kasutuses olnud Papsaare põik 5 Pärnu asuva kinnistu. V. E. isikliku vara müük oli Sevele eluliselt oluline, et täita Luminori poolt Sevele pandud kohustust müüa vähemalt 2 maja ja vähendada kokkuleppelises määras arvelduskrediidi summat. Luminor soovis, et arvelduskrediiti makstaks tagasi 50% ulatuses, Seve juhatuse otsus jaanuarist 2020 oli müüa maha kogu tagatiseks olev kinnisvara ja maksta laen tagasi täies ulatuses. 04.06.2021 sõlmisid Seve ja Luminor lepingu muudatuse seoses sellega, et V. E. müüs maha oma isiklikuks varaks oleva maja aadressiga Papsaare põik 5 Pärnu linn. Antud maja on antud lisatagatisena Luminor Pank AS-ile Seve Ehituse AS-i arvelduskrediidi tagatiseks. Nagu lähtub lepingu muudatusest TAL15K -43-muud 13 siis kohustus Seve võtma V. E.lt laenu 180 000 eurot ja selle summa võrra vähendatakse Seve Ehituse AS-i arvelduskrediiti. Lepingu muutmise tasu oli 200 eurot. 12.06.2021 sõlmis V. E. laenuandjana Sevega laenulepingu, mille kohaselt andis tähtajaga kuni 12.06.2022 laenu summas 180 000 eurot intressiga 10% aastas. Pärast 09.06.2021 toimunud V. E. maja müügi tehingut nõustus Luminor uute Lepingu tingimuste üle läbi rääkima. Need said kinnitatud septembris ja siis tehti uus lepingu pikendus, kus Seve pidi endiselt vähendama laenu igakuiselt 20 000 euro võrra. 10.09.2021 kirjutasid Seve Ehituse AS ja Luminor Pank AS alla Lepingu muudatusele TAL15K 43-muud 12, millega seoses tekkis Seve Ehituse AS-il kohustus maksta lepingu sõlmimise tasu summas 697 eurot. Olukorras, kus hagi tagamist ei oleks hageja varale kohaldatud, oleks hageja saanud Luminori ees olevaid kohustusi oma vara müügi arvelt täita ja lepingu lõpetada. Hagejal ei oleks olnud olukorras, kus hagi ei oleks tagatud, vajadust sõlmida lepingu muudatusi ja selle eest maksta Luminorile tasu summas 1594 eurot.
5.Hagejale on seoses põhjendamatu hagi tagamisega tekitatud kahju summas 22 524 eurot, mis koosneb pangale makstud lepingu tasudest summas 1594 eurot, V. E.le makstud intressist seisuga 12.06.2022 summas 18 000 eurot ja tsiviilasjaga 2-20-5691 seotud menetluskuludest summas 2980 (menetluskulud ei sisalda käibemaksu, hageja nõude täpsustus 31.10.2022.a menetlusdokumendis). Kui hagi oleks jäetud kostja avalduse alusel tagamata, ei oleks hageja pidanud lepinguliste kohustuste täitmiseks võtma laenu ja tasuma selle eest intressi. Hageja arvestab intressisummaks aastase perioodi (so perioodi 12.06.2021 kuni 12.06.2022) eest tasumisele kuuluva intressi summas 18 000 eurot.
Hagi tagamata jätmise korral ei oleks hageja pidanud kandma menetluskulusid - tasu advokaadi ja riigilõiv kokku summas 2530 eurot seoses hagi tagamise vaidlustamisega ja hagi tagamise tühistamiseks taotluste esitamisega summas 450 eurot ja hagi tagamise tühistamisega summas. Kokku on hageja tsiviilasja 2-20-5691 menetlemisel kandnud menetluskulusid summas 2930 eurot.
6.TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata. 31.03.2022 jõustus kohtulahend, millega jäeti rahuldamata hagi, mille tagamiseks olid seatud hüpoteegid hagejatele kuuluvatele kinnisasjadele, millega tekkis kostjal kohustus hüvitada hagejale hagi tagamisega tekitatud kahju. Seoses kostja taotluse alusel hagi põhjendamatu tagamisega on hagejale tekkinud otsene varaline kahju summas 22 524 eurot mille hageja palub kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista. TsMS § 391 lg 2 võib teine pool esitada hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul § lõikes 1 nimetatud ajast alates. 31.03.2022 jõustus kohtulahend, millest tulenevalt oli 20.04.2020 Harju Maakohtu määrus hagi tagamiseks põhjendamatu, sest Realpro OY-l puudus nõue, mida tagada. Seega on hagiavaldus esitatud tähtaegselt. Seve Ehitus AS palub: - jätta Realpro OY poolt tsiviilasjas 2-20- 5691 makstud tagatis summas 17 500 eurot Realpro Oyle tagastamata; - välja mõista Realpro OY-lt Seve Ehitus AS kasuks tsiviilasjas nr 2-20-5691 hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitis summas 22 574 eurot; - tasaarvestada Seve Ehituse AS kasuks välja mõistetud hüvitis Realpro OY poolt tsiviilasjas 2-205691 tasutud hagi tagamise tagatisega summas 17 500 eurot; - kohustada Realpro OY-d tasuma Seve Ehituse AS-le see osa kohtu poolt välja mõistetud hüvitisest, mis ei lõpe tasaarvestuse teostamisega; Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja väite kohaselt ei ole hageja tõendanud V. E. ja hageja vahel sõlmitud laenulepingus märgitud laenusumma üleandmist, selle tagastamist hageja poolt ega intressikulu tekkimist. Hageja selgitab, et 09.06.2021 sõlmisid V. E. koos abikaasaga müüjatena ja A. L. ostjana müügilepingu, mille esemeks oli Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Papsaare külas, Papsaare põik 5 asuv kinnistu. Lepingu punktist 3.1. nähtuvalt leppisid lepinguosalised kokku, et müüjad kohustuvad tasuma hüpoteegipidaja 1 (Luminor Bank AS) kontole nr EE721700017000776039 180 000 eurot, selgitusega: Seve Ehituse AS arvelduskrediidi vähendamine. Lepingu punktidest
4.4.2.ja 4.4.3. nähtub, mil viisil kohustus Luminor Bank AS-i ees summas 180 000 eurot täideti. Seega kanti 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu järgne summa laenusaaja korraldusel otse Luminor Bank AS-ile. Esitatud tõenditega on laenusumma saamine hageja poolt tõendatud. 19.07.2022 tagastas hageja V. E.le 100 000 eurot (maksekorraldus nr 220154-3), seda summat ületav kohustus on hagejal senini täitmata. Intressi tasumist summas 16 500 eurot tõendab hagi lisaks 15 olev maksekorraldus, kogu 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu järgse intressisumma (18 000 eurot) V. E.le tasumise tõendamiseks esitab hageja 13.10.2022 maksekorralduse, millelt nähtub 1 500 euro tasumine. Seega on hageja tõendanud, et ta on tasunud intressi summas 18 000 eurot nagu on märgitud hagis. Kostja märkis oma vastuses, et hageja ei ole selgitanud, kuidas nähtub hagile lisatud arvetest, et hageja kandis tsiviilasjas nr 2-20-5691 menetluskulusid summas 2 930 eurot. Kahjunõudena märgitud summa koosneb järgmistel arvetel toodud summadest:
- Advokaadibüroo Küllike Namm 17.07.2020 arvel nr 20200864 märgitud summast 1 400 eurot (tasu õigusteenuse eest summas 1 350 eurot ilma käibemaksuta ja riigilõiv summas 50 eurot); - Advokaadibüroo Küllike Namm 02.02.2021 arvel nr 20201728 märgitud summast 360 eurot (tasu õigusteenuse eest ilma käibemaksuta); - Advokaadibüroo Küllike Namm 02.02.2021 arvel nr 20201729 märgitud summast 240 eurot (tasu õigusteenuse eest ilma käibemaksuta); - Advokaadibüroo Küllike Namm 01.07.2021 arvel nr 20202279 märgitud summast 480 eurot (tasu õigusteenuse eest ilma käibemaksuta); - Advokaadibüroo Küllike Namm 29.12.2021 arvel nr 20202984 märgitud summast 270 eurot (tasu õigusteenuse „taotlus hagi tagamise tühistamiseks tsiviilasi nr 2-20-5691“ eest ilma käibemaksuta); - Advokaadibüroo Küllike Namm 22.04.2022 arvel nr 20203500 märgitud summast 180 eurot (tasu õigusteenuse eest ilma käibemaksuta). Kokku 2 930 eurot. Kostja väitis, tuginedes hageja esitatud Luminor Bank AS-i poolt saadetud e-kirjades sisalduvale, ei ole hageja probleemid Luminor Bank AS-i ees tekkinud kohustuste täitmisel tingitud hagi tagamisest. Hageja sellega ei nõustu. Kui hüpoteeke ei oleks seatud, oleks olnud hagejal võimalik kinnistud võõrandada ning täita oma kohustused Luminor Bank AS-ile kokku lepitud mahus kinnistute võõrandamisest saadud vahendite arvel. Seoses kostja tegevusega pidi hageja sõlmima Luminor Bank AS-iga täiendavaid kokkuleppeid ning leidma oma kohustuste täitmiseks teisi vahendeid, mis tähendas hagejale täiendava kulu (kahju) tekkimist ning selle kahju hüvitamist hageja kostjalt taotlebki. Kostja väite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks saanud kostja taotluse alusel kohtulike hüpoteekidega koormatud kinnistute müügist tulu vähemalt 717 000 eurot ning et hagejal oli reaalne võimalus kinnistuid müüa. Hageja esitab kinnistute Kannikese põik 1, 2, 3, 4, Sauga vald, Pärnu maakond ja Veski tee 12, Häädemeeste vald, Pärnu maakond müügikuulutused. Esitatud tõenditest nähtuvalt oli kinnistute hinnaks kokku 715 000 eurot. Seega olnuks hagejal võimalik nende kinnistute võõrandamise korral saadud vahenditest ning lisaks hagejal olemas olnud vahenditest täita kohustus Luminor Bank AS-i ees tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Hageja esitab Estonia Invest OÜ (büroo nimega Eesti Kinnisvara) maakleri R. L. kinnituse selle kohta, et hageja sõlmis maaklerilepingu 2020. aasta jaanuaris kinnisasjade, millised koormati kohtulike hüpoteekidega, ostjate leidmiseks. Maakler selgitas, et huvi kinnisasjade vastu oli suur. Lisaks esitab hageja LVM Kinnisvara OÜ-ga märtsis 2020 sõlmitud maaklerilepingud, mille esemeks olid samuti Pärnu maakonnas Sauga vallas asuvad kinnistud Kannikese põik 1, 2, 3, 4 ja Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas asuv Veski tee 12 kinnistu. Nimetatu tõendab, et ta oli teinud enda pool kõik selleks, et kinnisasjad võõrandada ning täita oma kohustust Luminor Bank AS-i ees tähtaegselt. Arvestades, et sellel ajal oli kinnisvaraturg tõusutrendis, oleks kohtulike hüpoteekidega koormatud kinnistute võõrandamine olnud enne 1. juulit 2020 tõenäoline ja seda on kinnitanud ka maakler L.. Esitatud tõendid lükkavad kostja väite põhjusliku seose puudumisest hüpoteekide seadmise ja väidetava kahju vahel ümber. Kostja leiab, et VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele olukorras, kus kostja on palunud tagada mitte ainult kohtule esitatud, vaid ka juba lahendatud ja rahuldatud hagi. Kostja arusaam TsMS § 391 lg 1 p1 kohaldamise eeldustest on ekslik. Hagi tagamine on võimalik kuni lahendi jõustumiseni ning kahju tekitamine on võimalik hagi tagamisega ükskõik millises menetlusstaadiumis. Juhul kui hagi, mille tagamist on taotletud, jääb rahuldamata ning sellega on tekkinud kostjale kahju, tuleb see hüvitada. Kostja hinnangul on välistatud kahjunõude esitamine olukorras, kus hageja on kinnitanud tsiviilasjas nr 2-20-5691 esitatud määruskaebustes, et tal puuduvad probleemid kolmandate isikute ees olevate kohustuste täitmisega. Hageja selle väitega ei nõustu. Kostja poolt osundatud kinnitused olid antud enne seda, kui hagejale kuuluvad kinnistud kohtulike hüpoteekidega koormati. Vajadus otsida kinnistute võõrandamisele alternatiivseid lahendusi oma kohustuste
täitmiseks tekkis ainult kostja tegevuse tagajärjel. Seda, et hageja majandustegevusse sekkumisel võib hagejale tekkida kahju, pidi kostja kui äriühing ette nägema. Seetõttu ei pea hageja kostja väidet, et VÕS §127 lg-le 2 tuginedes on kahjunõue välistatud, põhjendatuks. Kostja esitas väite, et tulenevalt TsMS § 174 lg-st 11 puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tsiviilasjas nr 2-20-5691 kantud menetluskulude hüvitamist. Hageja vaidleb ka sellele väitele vastu. Käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 174 lg-s 11 kirjeldatud olukorraga, kuna määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäid kulud hageja kanda ning menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliseks oli seetõttu hageja. Hageja nõue on suunatud kostja vastu, kes ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-5691 kohustatud isikuks ning seega ei välista TsMS § 174 lg 11 Hageja kahjunõuet kostja vastu. Juhul kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et TsMS § 174 lg 11 piirab kahjunõude esitamist menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt kõigi konkreetse tsiviilasja menetlusosaliste jaoks, märgib Hageja, et TsMS § 391 lg 1 p 1 on erinormiks TsMS § 174 lg 11 suhtes.
8.Hageja üheks kahjunõude komponendiks on intress, mida hageja kohustus tasuma V. E. 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu alusel. Laenusumma kanti ilma, et see oleks jõudnud hageja arveldusarvele, üle Luminor Bank AS-ile vastavalt 09.06.2021 V. E., M. E. ja A. L.e vahel 12.06.2021 sõlmitud müügilepingu punktidele 3.1., 4.4.2. ja 4.5. Kostja on seadnud kahtluse alla hageja väite, et 12.06.2021 lepingu alusel saadud vahenditest täitis V. E. laenulepingust tuleneva kohustuse ja laenusummaks olev summa kanti üle Luminor Bank AS-ile. Tõendamaks oma väidet ning lükkamaks ümber kostja väidet, esitab hageja Luminor Bank AS-i esindaja L. P. 30.06.2023 e-kirja, milles viimane kinnitab, et E. U. poolt tõestatud notariaalakti nr 1159 alusel kanti Luminor Bank AS-le üle 180 000 eurot. Asjaolu, et laenusumma selline väljamaksmine ei järgi täielikult hageja ja V. E. vahel sõlmitud laenulepingu tingimusi (täpsemalt p 1.2.), ei anna alust väitmaks, et laenuleping ei ole seotud 09.06.2021 sõlmitud kinnistu müügilepinguga. Tõendamaks, et hageja käsitles V. E. poolt antud korraldust kanda 09.06.2021 lepingu alusel saadust 180 000 eurot Luminor Bank AS-i arveldusarvele kui 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu korrektset täitmist, esitab hageja lisaks panga esindaja antud kinnitusele tehingu tegemise ajal hageja nõukogu liikmeks olnud H. S. kinnituse (lisa 2). Nimetatud kinnitus tõendab ühtlasi, et H. E. oli hageja nõukogu poolt antud volitus sõlmida V. E.ga laenuleping intressimääraga 10 % aastas. Ebaõige on kostja väide, et 12.06.2023 laenuleping on sõlmitud tagantjärgi kostja vastu nõude esitamiseks ning et seda kinnitab hageja 2021. majandusaasta aruanne. Kuna laenuleping sõlmiti perioodiks 12.06.2021-12.07.2022 (so 12 kuud + 1 päev), kajastati nimetatud laenu hageja majandusaasta aruandes mitte lühiajalise, vaid pikaajalise kohustusena. Kostja enda poolt esitatud tõendist nähtub, et eraisikult saadud pikaajaliste laenude kogusumma seisuga 31.12.2021 on 280 200 eurot. Hageja märgib, et selle hulgas on ka V. E.lt 12.06.2021 laenulepingust tulenev kohustus. Seega ei toeta kostja enda poolt esitatud tõend kostja poolset väidet laenulepingu võimalikust hilisemast vormistamisest. Arusaamatu on kostja väide, et kinnistute varasem müümata jätmine tõendab hageja soovimatust kinnistuid müüa või ostuhuvi puudumist. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et vajadus müüa tagatisvaraks olevaid kinnistuid tekkis 2020. aastal ja sellest tulenevalt sõlmis hageja maaklerilepingud Estonia Invest OÜ-ga kui LVM Kinnisvara OÜ-ga. Aktiivsel müügiperioodil (mis, tulenevalt kostja tegevusest oli lühike) oli huvi kinnistute omandamise vastu suur ning enne, kui hagejatele kuuluvatele kinnistutele seati kostja taotlusel hüpoteegid, õnnestus teha ka tehing ühe kinnistuga (hagiavalduse lisa 7, 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9). Kostja märkis, et hageja poolt 31.10.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid ei tõenda hageja võimalust tagatiseks olnud kinnistud võõrandada ja selliselt oma kohustus krediidiandja ees täita.
Kostja väidab, et Luminor Bank AS ei nõudnud hagejalt kogu laenu tagastamist ning seetõttu ei oleks olnud kohtulike hüpoteekide mitteseadmise tagajärjeks laenulepingu lõpetamine vaid laenulimiidi vähendamine. Hageja nimetatud väitega ei nõustu, kuna juba hagi lisaks oleva arvelduslaenu lepingu nr TAL15K743 muudatusleping 11nägi ette arvelduslaenu tagastamise tähtaja (31.08.2020) ja seda muudeti üksnes seetõttu, et kostja taotluse alusel kohtu poolt seatud hüpoteegid muutsid hageja vara mittelikviidseks. Sellest tulenes ka vajadus muuta korduvalt arvelduslaenu lepingut ning sellega seotud kulu on otsene varaline kahju, mis tekkis hagi tagamise tagajärjel.
9.Lõppseisukohtades jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja poolt taotletud hagi tagamise abinõu rakendamise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Hageja kahjunõue koosneb kolmest komponendist: hageja krediidiandjale arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 muudatuste sõlmimise eest tasutud tasudest kokku summas 1 594 eurot; hageja poolt V. E.lt saadud laenult summas 180 000 eurot tasutud intressist summas 18 000 eurot; Hageja poolt hagi tagamise menetluses kantud menetluskuludest summas 2 930 eurot. Hageja kahjunõue seoses krediidiandjaga sõlmitud lepingute muutmisel tasutud kuludega tuleneb sellest, et kostja põhjendamatu hagejale kuulvate kinnistute kohtuliku ühishüpoteegiga koormamise taotlus muutis hageja kinnisvara mittelikviidseks (seda on kinnitanud ka hageja kreeditor). Kui hüpoteeke ei oleks seatud, oleks olnud hagejal võimalik kinnistud võõrandada ning täita oma kohustused Luminor Bank AS-i ees kokku lepitud mahus kinnistute võõrandamisest saadud vahendite arvel. Et hageja tegeles aktiivselt kinnistute võõrandamisega, tõendavad kinnistute Kannikese põik 1, 2, 3, 4-1, Sauga vald, Pärnu maakond ja Veski tee 12, Häädemeeste vald, Pärnu maakond müügikuulutused; Estonia Invest OÜ-ga jaanuaris 2020 ja LVM Kinnisvara OÜ-ga märtsis 2020 sõlmitud maaklerilepingud. Hageja on tõendanud ka asjaolu, et ostuhuvi kinnistute omandamise vastu oli suur, seda kinnitab nii aadressil Kannikese põik 4 asuva kinnistu müük (vt hagi lisa 8, millest nähtub kinnistu müük märtsis 2020) kui maakler R. L. kinnitus (vt 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9). Kostja põhjustatud olukord tõi kaasa vajaduse leida muid vahendeid arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 täitmiseks. Alternatiivsete lepingu täitmise vahendite leidmise vajaduse tõttu osutus vajalikuks sõlmida arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 muudatused 11-13 ja kanda sellega seotud kulud summas 1 594 eurot. Seega on kirjeldatud kulu (kahju) tekkinud hagejale ainuisikuliselt kostja tegevuse tõttu. V. E.lt laenu võtmist, intressi tasumise kohustuse teket ja selle täitmist tõendavad 09.06.2021 sõlmitud müügileping arvelduslaenu lepingu TAL15K/43 muudatusleping nr 13 punktid 1, 3 ja 4 (vt hagiavalduse lisa 12) ja Seve Ehituse AS-i nõukogu liikme H. S. 12.07.2023 kinnitus. Laenu tagasimakset tõendavad 31.10.2022 menetlusdokumendi lisaks olevad maksekorraldused. Kostja näib hagejale ette heitvat, et hageja ei esitanud maksekorraldust, millelt nähtuks V. E.lt laenuna võetud summa (müügilepingu alusel tasutud ostuhinna) ülekandmine Luminor Bank ASle. Makse teostas notar, mistõttu ei saa hageja maksekorraldust esitada. Ei ole eluliselt usutav, et Luminor Bank AS annaks oma sisult täitmise kviitungile (VÕS § 95 lg 1) vastava kinnituse 180 000 euro tasumise kohta, kui tegelikku täitmist ei ole toimunud. Kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Samuti leidis kostja, et hageja nõukogu liikme kinnitus, mis on tagantjärgi vormistatud, ei tõenda hageja väidet, et laenusumma väljamaksena ja lepingu nõuetekohase täitmisena käsitles hageja notari poolt tehtud ülekannet Luminor Bank AS-i arveldusarvele. Hageja hinnangul ei ole ka see väide tõsiseltvõetav, kuna kostja ei ole selgitanud, miks ei saa kostja poolt kahtluse alla seatud asjaolu tõendada isiku, kes oli hageja nõukogu liige tehingu tegemise ajal, antud kinnitusega. Kostja arusaam, et hageja poolt esitatud nõukogu liikme kinnitus
ei ole kostja hinnangul kooskõlas hageja ja V. E. vahel sõlmitud laenulepinguga, ei tähenda, et tegemist oleks kõlbmatu tõendiga. Pooltel on õigus laenulepingut igal ajal kokkuleppeliselt muuta ja hageja poolt esitatud tõend (lisaks 09.06.2021 müügilepingule ja arvelduslaenu lepingu TAL15K/43 muudatuslepingule nr 13) kokkulepet laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingu muutmiseks ka kajastab. Hageja tsiviilasjas nr 2-20-5691 kantud menetluskulude kui hagi tagamisega tekitatud kahju osas leiab hageja, et kostja poolsed vastuväited ei väära hageja nõuet. Käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 174 lg-s 11 kirjeldatud olukorraga, kuna määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäid kulud hageja kanda ning menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliseks oli seetõttu hageja. Hageja nõue on suunatud kostja vastu, kes ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-5691 kohustatud isikuks ning seega ei välista TsMS § 174 lg 11 hageja kahjunõuet kostja vastu. Kostja ei saa kahju hüvitamise kohustuse vältimiseks tugineda VÕS § 127 lg-tele 2 ja 3. Seda põhjusel, et TsMS § 391 lg 1 sätestab selgelt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse ning kostja kui majandustegevuses tegutsev isik, mis oli teadlik hageja tegevusalast poolte varasemate suhete tõttu ning Soome Vabariigis peetava vaidluse läbi, pidi ette nägema hagi tagamisega, mis tõi kaasa hageja vara mittelikviidseks muutumise, kaasneva võimaliku tagajärje.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja Realpro OY hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud Seve Ehituse AS-i kanda. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et: - 25. veebruaril 2014 esitas kostja Soome kohtusse hagi; - 19. juunil 2018 mõistis Soome esimese astme kohus hagejalt välja 252 090 eurot; - 20. aprillil 2020 tagas Eesti kohus Soomes esitatud ja rahuldatud hagi; - 30. novembril 2021 jättis Soome teise astme kohus hagi rahuldamata; - 31. märtsil 2022 jõustus hagi rahuldamata jättev otsus. Ei saa olla vaidlust, et kostja taotles hagi tagamist ajal, kui: - Soome esimese astme kohus oli hagi rahuldanud; - Soome teise astme kohus ei olnud veel hagi rahuldamata jätnud. Vaidlus on selle üle: - kas hagejale on tekkinud kahju; - kas kahju tekkimine on hagi tagamisega põhjuslikus seoses; - kas kahju kuulub hageja nõutavas ulatuses hüvitamisele.
11.Kostja on seisukohal, et 11.1 Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist Hageja ei ole tõendanud intressikulu tekkimist Hageja on esitanud laenulepingu, mille punkti 1.2 järgi „Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma kolme pangapäeva jooksul. Laenu üleandmine toimub Laenu kandmisega Laenusaaja poolt määratud arvelduskontole EE17170001700123714“; punkti 2.1 järgi „Laenusaaja kohustub Laenu tagasi maksma hiljemalt 12.06.2022“; punkti 2.2 järgi „Laenusaaja tagastab Laenuandjale Laenu Laenuandja arvelduskontole EE172200221008138627“; punkti 2.3 järgi „Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi 10 % aastas“. Hageja arvestab „intressisummaks aastase perioodi (so perioodi 12.06.2021 kuni 12.06.2022) eest tasumisele kuuluva intressi summas 18 000 eurot“. Hageja ei ole tõendanud, et: - laen oleks ka tegelikult hagejale välja makstud; - laen maksti välja juba 12. juunil 2021 ja maksti tagasi alles 12. juunil 2022.
Kuna hageja ei ole seda tõendanud, siis puudub alus väita, et hagejal on tekkinud laenulepingust tulenev kohustus tasuda ühe aasta eest hageja väidetud intressi. Võttes arvesse, et V. E. on hageja juhatuse liige ja ainuaktsionär ning V. E. ja hageja vaheline laenuleping on allkirjastatud omakäeliselt, ei saa välistada, et hageja ei ole V. E.lt tegelikult laenulepingu alusel laenu saanud ning laenuleping on vormistatud tagantjärgi kostja vastu nõude esitamiseks. Kui hageja ei ole V. E.lt laenulepingu alusel 12. juunil 2021 laenu saanud ja 12. juunil 2022 laenu tagastanud, siis ei ole ka hagejal laenulepingus näidatud intressikulu tekkinud. - Hageja ei ole tõendanud menetluskulu tekkimist 11.2 Hagi tagamise ja hageja väidetud kahju vahel puudub põhjuslik seos - Hageja probleemid ei olnud tingitud hagi tagamisest Hagejal tekkisid Luminor Bank AS-i ees võetud kohustuste täitmisega seotud probleemid ammu enne seda, kui kohus otsustas tsiviilasja 2-20-5691 raames hageja kinnistutele kohtulikud hüpoteegid seada. Hageja pole tõendanud, et kohtulike hüpoteekide puudumisel oleks kinnistud võõrandatud Hageja väidab, et kui hageja kinnistutele poleks kohtulikke hüpoteeke seatud, siis hageja oleks kinnistud maha müünud ning poleks pidanud Luminor Bank AS-iga sõlmitud lepingut pikendama, V. E.lt laenu võtma ega tsiviilasjaga 2-20-5691 seotud menetluskulusid tasuma. Hageja väide on tõendamata. Hageja on esitanud 15. jaanuari 2020 e-kirja, millega hageja andis Luminor Bank AS-ile teada, et „oleme alustanud Pärnu (Eeametsa ja Veski) majade müügiprotsessiga“. Seega, hageja alustas kinnistute müügiga rohkem kui neli kuud enne kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist. Hageja ei ole tõendanud, et hagejal oli reaalne võimalus kinnistud maha müüa, kinnistute müügist Luminor Bank AS-i limiidi (ehk 717 000 euro) ulatuses tulu saada ja selle tulu arvelt täies ulatuses Luminor Bank AS-ile laen tagasi maksta (vt nt 3-2-1-60-09, p 14; 3-2-1-55-11) Põhjuslik seos kohtulike hüpoteekide seadmise ja väidetava kahju vahel on tõendamata. 11.3 Hageja väidetud kahju ei kuulu hüvitamisele Riigikohus on asunud seisukohale, mille järgi „ei tohi hagi tagamine tuua hagi tagamist taotleva isiku jaoks kaasa liiga suuri riske juhul, kui kohus küll hagi tagab, kuid jätab hagi rahuldamata. Juhul kui hagi rahuldamata jätmise korral tuleks TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel hüvitada kogu kahju, mis on põhjuslikus seoses hagi tagamisega, riivaks see intensiivselt hagi tagamist taotleva isiku õigust kaitsta oma õigusi kohtus. Hagi tagamist taotleval isikul võib olukorras, kus ta loodab hagi rahuldamisele, olla mõistlik taotleda hagi tagamist, sest vaatamata hagi rahuldamisele võib kohtuotsuse täitmine muutuda võimatuks või olla raskendatud. Kahju hüvitamise kohustuse võimalus ei tohi hagi tagamist taotlevat isikut (praeguse menetluse kostjat) oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel ülemäära heidutada“ (vt Riigikohtu lahend 2-15-4981/106, p 14). Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 391 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel tuleb arvesse võtta seda, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja oli võtnud laenu ja soovis kinnistu võõrandada, et see laen tagastada, või kas kostja pidi mõistlikult selle võimalusega arvestama. Samuti tuleb hinnata, kas kostjale pidi olema ettenähtav hagejale tekkiva kahju suurus, sh nii laenuintressi määr kui ka ajavahemik, mille jooksul kohtuliku hüpoteegi olemasolu takistas hagejal kinnistu võõrandamist ja tekitas seeläbi kahju laenuintresside näol“ (vt Riigikohtu lahend 2-16-19282/35, p 13.3). Kostja hinnangul ei kuulu VÕS § 127 lg 2 järgi kahju hüvitamisele olukorras, kus kostja on palunud tagada mitte ainult kohtule esitatud, vaid ka juba lahendatud ja rahuldatud hagi. Sellise kahju hüvitamiseks kohustamine riivaks hagi tagamist taotlenud isiku kohtuliku kaitse õigust ülemäära intensiivselt. Hageja kaebas hagi tagamise edasi, kuid hageja ei avaldanud ei 4. juuni 2020 ega 31. juuli 2020 määruskaebustes, et hagejal olid raskused Luminor Bank AS-i ees võetud kohustuste täitmisel
ning hagi tagamise jõusse jäämise korral tekib hagejal hagi alusena väidetud kahju. Vastupidi, hageja taotles hagi tagamise tühistamist põhjusel, et „puuduvad tõendid, mis viitavad, et Seve ei suuda enda laenukohustusi krediidiasutuste ees täita“ ja „Realpro ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtub, et hagi tagamise avalduse esitamise ajal on Sevel probleeme nii laenu-kohustuste kui ka muude kohustuste täitmisega“. Kostja hinnangul ei kuulu VÕS § 127 lg 2 järgi kahju hüvitamisele olukorras, kus hageja esitas ise väidetava kahju tekkimisega soetud asjaolude kohta vastupidiseid väiteid ning väidetava kahju tekkimine ega suurus polnud kostja jaoks ettenähtav. Lisaks ei kuulu VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitamisele teise tsiviilasja menetluskulude näol väidetavalt tekkinud kahju. TsMS § 174 lg 11 keelab menetluskulude kindlaksmääramise väliselt menetluskulude hüvitamise nõuet esitada. Tsiviilajas 2-20-5691 tehtud 22. juuli 2020 ja 25. jaanuari 2021 kohtumäärustega jäeti tsiviilaja 2-20-5691 menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitas hagi tagamise abinõusid tühistavas määruses, et hageja taotlust tsiviilasja 2-20-5691 menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks ei olnud võimalik rahuldada, sest jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 22.07.2020 ja Harju maakohtu 25.01.2021 määrustega on jäetud menetluskulud kostja (käesoleva menetluse hageja) kanda“. VÕS § 127 lg 2 ja TsMS § 174 lg 11 järgi puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tsiviilasja 2-20-5691 menetluskulude hüvitamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Seve väidab, et sõlmis 12.06.2021 oma juhatuse liikme ja ainuaktsionäri V. E.ga laenulepingu, mille alusel andis V. E. Sevele laenu summas 180 000 eurot ning Seve tasus V. E. intressi summas 18 000 eurot (mida Seve käsitleb oma kahjuna). Sellise kahju tekkimine on tõendamata: Seve ei ole tõendanud, et 09.06.2021 lepingu punktis 3.1 märgitud kohustus sai täidetud (s.o Luminor Bank AS-ile tehti makse summas 180 000 eurot). Isegi kui Seve tõendab makse tegemise, ei ole Seve väide kooskõlas Seve ja V. E. vahel väidetavalt 12.06.2021 sõlmitud laenulepinguga, mis ei näinud ette sellisel viisil laenu väljamaksmist. 12.06.2021 laenulepingu punkti 1.2 kohaselt pidi V. E. kandma laenu üle (s.t tegema rahalise makse) konkreetsele (eelduslikult Seve) arvelduskontole. Kui 12.06.2021 laenuleping ei näinud ette laenu väljamaksmist seeläbi, et makse tehakse Luminor Bank AS-ile, puudub alus järeldada, et Luminor Bank AS-ile väidetavalt 09.06.2021 lepingu alusel tehtud makse on seotud 12.06.2021 laenulepinguga. 12.06.2021 laenuleping sõlmiti väidetavalt Seve ja tema juhatuse liikme vahel. Selliseks tehinguks on vaja nõukogu nõusolekut, nõusoleku puudumisel on tehing tühine (ÄS § 317 lg 8, ÄS § 307 lg 3). Seve ei ole tõendanud, et 12.06.2021 laenulepingu sõlmimiseks oli olemas Seve nõukogu nõusolek. Kui see nõusolek puudus ja tehing on sel põhjusel tühine, puudus V. E.l ka alus nõuda selle tühise tehingu alusel intressi tasumist, nõuda saanuks üksnes laenu põhiosa tagastamist (TsÜS § 84 lg 1, VÕS § 1032 lg 1). Intressi ei saaks sellisel juhul käsitleda Seve kahjuna, sest selle tasumiseks Sevel kohustus puudus. Välistada ei saa, et 12.06.2021 laenuleping sõlmiti tagantjärgi Realpro vastu nõude esitamiseks. Seda kinnitab Seve 2021. aasta majandusaasta aruanne. Kui V. E. oleks andnud Sevele 2021. aastal laenu summas 180 000 eurot, mille tagastamise tähtaeg oli 12.06.2022 (nagu on märgitud laenulepingus), oleks see laenukohustus pidanud kajastuma Seve 2021. aasta majandusaasta aruandes lühiajalise laenukohustusena. Kohustused, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast, kajastatakse lühiajaliste (laenu)kohustustena. Seve 2021. aasta aruande lisas 7 „Laenukohustused“ on märgitud, et Sevel olid 31.12.2021 seisuga järgmised lühiajalised laenukohustused: arvelduskrediit summas 183 223 eurot ning identifitseerimata eraisiku ees summas 8500 eurot, mõlemad tähtajaga 2021. aastal (vt lisa 1, aruande lk 14). Aruande kohaselt ei võtnud Seve seega 2021. aastal V. E.lt laenu summas 180 000 eurot
tagasimaksmise tähtajaga 2022. aastal. Seve esitatud laenulepingu dokument4 võib seega kajastada näilikku tehingut, mille tagajärjeks on väidetava laenusuhte tühisus (TsÜS § 89). Kui laenulepingu dokumendi (tagantjärgi) vormistamise eesmärgiks oli käesolev kohtuvaidlus, s.o Sevele väidetava kahju tekitamine (mille hüvitamist Realpro’lt nõuda), on alternatiivselt tegemist heade kommetega vastuolus oleva tehinguga, mille tagajärjeks on samuti väidetava laenusuhte tühisus (TsÜS § 86).
13.Seve ei ole tõendanud põhjuslikku seost hagi tagamise ja väidetava kahju vahel. - Seve on esitanud tõenditena Luminor Bank AS-i e-kirjad Sevele, kuid ei ole esitanud Seve vastuseid nendele e-kirjadele. Realpro hinnangul seab see esitatud e-kirjade usaldusväärsuse kahtluse alla - muu hulgas seetõttu, et Luminor Bank AS küsib mitmes e-kirjas Sevelt infot Seve plaanide kohta seoses kinnistute müügiga (neid vastuseid ei ole Seve kohtule esitanud). - See, et probleemid olid pikaajalised, kuid Seve varem kinnistuid nende probleemide lahendamiseks ei müünud, kinnitab, et Sevel kas puudus soov kinnistuid müüa ja/või kinnistute suhtes puudus ostuhuvi. Mõlemal juhul oleks põhjuslik seos hagi tagamise ja Sevel väidetavalt tekkinud kahju vahel välistatud. - Seve reaalset võimalust kinnistud maha müüa, kinnistute müügist laenulimiidi (717 000 euro) ulatuses tulu saada ja selle tulu arvel täies ulatuses laenu tagasi maksta, ei tõenda kinnistute müügikuulutused (see, et müügikuulutustel olid märgitud sellised hinnad, ei tähenda, et sellise hinnaga oleks ka õnnestunud kinnistud maha müüa), LVM Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud maaklerteenuste lepingud ega Estonia Invest OÜ maakleri R. L. kinnitus selle kohta, et huvi kõnealuste „kinnistute vastu oli suur ja õnnestus kiirelt leida ostuhuvilisi“ - maaklerteenuste lepingute sõlmimine ei tõenda, kas ja millise hinnaga oleks Seve saanud kinnistud maha müüa. R. L. väide, nagu oleks kinnistute vastu olnud suur ostuhuvi, ei saa aga tõele vastata, arvestades, et R. L. kinnituse kohaselt sõlmiti maakleriga kinnistute võõrandamiseks leping 2020. aasta jaanuaris. Kohus seadis kinnistutele hüpoteegid 2020. aasta aprilli lõpus (20.04.2020). Kui ostuhuvi oleks olnud suur, oleks kinnistud selle kolme kuu jooksul, mis jäi müüki panemise ja kohtulike hüpoteekide seadmise vahele, maha müüdud. - Seve esitatud Luminor Bank AS-i e-kirjadest ei nähtu, et pank oleks nõudnud kogu laenu tagastamist. Kohtulike hüpoteekide mitteseadmise tagajärjeks ei oleks seega olnud laenulepingu lõpetamine Seve ja Luminor Bank AS-i vahel, vaid laenulimiiti oleks võib-olla üksnes vähendatud, kui näiteks üks kinnistu oleks maha müüdud. Laenulimiidi vähendamisel (kinnistu müügi korral) oleks tulnud iga kord aga sõlmida pangaga ka vastav lepingu muudatus, sh kanda sellega seoses lepingu muutmise tasu. Et Seve ja panga vahelistes suhetes oli tavapärane sõlmida pidevalt lepingu muudatusi, kinnitab Seve ise oma hagiavalduses ning ka Luminor Bank AS-i esindaja oma 13.01.2020 e-kirjas (vt „Iga müügitehinguga vähendame sellest laekuva summa ulatuses limiiti“).1 Samuti kinnitab seda Seve ja Luminor Bank AS-i vahel sõlmitud muudatusleping nr 10, mis sõlmiti justnimelt seetõttu, et üks kinnistu müüdi maha. Lepingu muudatused ei olnud seega tingitud sellest, et kohtulike hüpoteekide tõttu tuli väidetavalt laenu tähtaega pikendada.
14.Seve kahjunõuet välistavad muud asjaolud: Kahju tekkimine ei olnud Realprole ettenähtav Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-19282 tehtud lahendis selgitanud, et TsMS § 391 alusel esitatud kahjunõude puhul tuleb muu hulgas hinnata, kas kostja teadis asjaoludest, millega seoses kahjunõue on esitatud, sh näiteks, kas kostja teadis (või pidi teadma), et hageja oli võtnud laenu ja soovis hagi tagamisega hõlmatud kinnistu võõrandada, et see laen tagastada. Realpro ei teadnud, et Sevel on pangalt võetud laenu teenindamiseks vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, sh vaja kinnistuid müüa ja/või võtta laenu kolmandalt isikult.
TsMS § 391 alusel esitatud kahjunõudega nõutav kahju saab ettenähtav olla üksnes juhul, kui juba hagi tagamise menetluses on toodud esile konkreetsed faktid (koos tõenditega) sellise kahju võimalikku tekkimise kohta. Seve esitas sellised väited pärast seda, kui maakohus oli hagi taganud. Lisaks, Seve enda käsitluse kohaselt tekkis Sevel vajadus kinnistud võõrandada juba 2019. aasta sügisel. Kui vastaks tõele väide, et kinnistuid oli vaja panga ees olevate kohustuste katteks müüa, oli see teadmine Sevel järelikult olemas ning Seve oleks saanud seda hagi tagamise menetluses (sh määruskaebemenetluses) avaldada – mida Seve ei teinud. Hagi tagamise menetluses tekkinud menetluskulu ei ole kahju, mille hüvitamist saaks Seve nõuda. Realpro ei nõustu Seve tõlgendusega TsMS § 174 lõikele 11 ja TsMS §-le 391 ning väitega, nagu võimaldaksid viidatud sätted kahjunõude raames nõuda ka hagi tagamise menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist. Tsiviilasjas nr 2-20-5691 22.07.2020 ja 25.01.2021 tehtud (jõustunud) kohtumäärustega otsustas kohus, et hagi tagamise menetluses kantud menetluskulud jäävad Seve kanda. See küsimus on seega poolte vahel lahendatud ning Seve ei saa hakata neid kohtu otsustusi „tagasi pöörama“, nõudes nüüd oma menetluskulude hüvitamist kahjunõude raames, kuigi jõustunud kohtulahendite kohaselt peab Seve oma vastavad kulud ise kandma. Sevel oli võimalus vaidlustada tsiviilasjas nr 2-20-5691 menetluskulude jaotust ettenägevad kohtumäärused muu hulgas argumendil, et menetluskulude jaotus tuleks otsustada pärast seda, kui selgub põhivaidluse (Soome kohtumenetluse) tulemus. Kui Seve oleks sellisel argumendil menetluskulude jaotamise vaidlustanud ning kohus oleks sellega nõustunud, ei oleks sellist väidetavat kahju Sevel tekkinud, kuna menetluskulud oleks sellisel juhul eelduslikult jäetud Realpro kanda (tulenevalt põhimenetluse ehk Soome kohtumenetluse tulemusest).
15.Seve on esitanud Luminor Bank AS-i töötaja e-kirja, kus töötaja on märkinud, et „Saan käesolevaga kinnitada, et 09.06.2021 sõlmitud notariaalse lepingu (E. U. Notariaalakt nr 1159) alusel kanti Luminor Bank AS le kokku 180tEUR/.../“. Seve poolt esitatud, käesoleva vaidluse jaoks vormistatud e-kiri ei tõenda makse tegemist. Makse tegemist tõendaksid maksekorraldused – mille Seve on jätnud teadlikult esitamata. Seve ja V. E. vahelise väidetava laenulepingu tingimustest nähtub, et 09.06.2021 lepingu alusel Luminor Bank AS-ile tehtud makse (kui selline makse tehti) ei seondunud Seve ja V. E. vahelise laenulepinguga ja ei olnud tehtud selle laenulepingu alusel. Laenuleping nägi ette, et laenusumma tuleb kanda Seve arvelduskontole. Seve väidab, et laenusumma väljamaksmine ei järginud küll laenulepingu tingimusi, kuid et Seve käsitles 09.06.2021 lepingu alusel Luminor Bank AS-ile tehtud makset laenulepingu täitmisena V. E. poolt.4 Seve on esitanud oma nõukogu liikme kinnituse selle kohta, et „12.06.2021 sõlmitud laenuleping loeti nõuetekohaselt täidetuks 09.06.2021 sõlmitud ja V. E.le isiklikult kuulunud maja aadressiga Pappsaare põik 5, (Audru) Pärnu müügilepingu punkti 4.4.2. ja 4.5. alusel raha laekumisega Luminor Pank AS-i kontole“. Seve poolt esitatud, käesoleva vaidluse jaoks tagantjärgi vormistatud Seve nõukogu liikme kinnitus ei tõenda Seve väidet. Laenuleping, millele tugineb Seve nõue, nägi ette, kuidas laen tuleb välja maksta, ning Seve nõukogu liikme väide ei ole sellega kooskõlas. Seve ja V. E. vaheline väidetav laenuleping sõlmiti tagantjärgi käesoleva kohtuvaidluse jaoks, mida kinnitab Seve 2021. aastamajandusaasta aruanne, mis ei kajasta sellist lühiajalist laenukohustust. Seve väidab, et kõnealust laenukohustust kajastati aruandes pikaajaliste laenukohustuste real, sest laen anti 1 päev pikemaks perioodiks kui 12 kuud. Seve väide on ebaõige: - lühiajalise (ning mitte pikaajalise) laenukohustusena tuleb käsitleda laenukohustust, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast. Eristamise kriteeriumiks ei ole seega laenutähtaja pikkus, vaid see, kas laen muutub sissenõutavaks 12 kuu jooksul aruandekuupäevast. Väidetava laenulepingu kohaselt oli laenu tagasimaksmise tähtaeg 12.06.2022. 2021. aasta majandusaasta aruande aruandekuupäev on 31.12.2021. Väidetava laenulepingu kohaselt muutus
laen seega sissenõutavaks 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, mistõttu pidi laen (kui see oleks eksisteerinud) olema aruandes ka kajastatud lühiajalise laenukohustusena. Aruanne ei kajasta sellist lühiajalist laenukohustust. - erinevalt Seve väitest ei saa kõnealune väidetav laenukohustus olla kajastatud ka aruande pikaajaliste laenukohustuste real. Aruande kohaselt olid Sevel 31.12.2021 seisuga eraisiku ees pikaajalised laenukohustused, mille kõigi lõpptähtaeg oli 2024. aastal. Väidetava laenulepingu kohaselt oli Seve ja V. E. vahelise laenu lõpptähtaeg 2022. aastal, s.o ka aruande pikaajaliste laenude rida ei saanud seda laenukohustust kajastada. Realpro jääb oma seisukoha juurde, et hagi tagamine ei põhjustanud Sevele mingit kahju ning et Seve püüab kohtule üksnes vastupidist (ebaõiget) muljet jätta. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et usaldusväärsete tõendite (maksekorraldused, Seve raamatupidamise dokumendid jms) asemel on Seve ka oma 13.11.2023 menetlusdokumendi lisadena esitanud käesoleva kohtuvaidluse jaoks tagantjärgi vormistatud seotud isikute „kinnitusi“ ja „selgitusi“. II
REALPRO OY VASTUHAGI
16.Realpro vastuhagi tugineb alljärgnevatele faktilistele asjaoludele: Hagi tagamise menetluses, mis tingis käesoleva vaidluse, s.t tsiviilasjas nr 2-20-5691, tegi Harju Maakohus 25.01.2021 määruse, millega jättis (hagi tagamise menetluses tekkinud) menetluskulud Seve kanda ning mõistis Sevelt Realpro kasuks välja 2668 eurot ning lisanduva viivise. - Seve ei täitnud maakohtu 25.01.2021 määrust (pärast selle jõustumist) vabatahtlikult, mistõttu esitas Realpro 24.11.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse (vt Realpro täitmisavaldus lisas 3). Tallinna kohtutäitur E. V. algatas Seve suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/7747. - Nagu Seve ja Realpro on oma menetlusdokumentides selgitanud, oli poolte vahel kohtuvaidlus (ka) Soome kohtus. 30.11.2021 otsusega jättis Soome kohus Realpro hagi Seve vastu rahuldamata ning mõistis Realpro’lt Seve kasuks välja menetluskulud summas 49 073,08 eurot ning lisanduva viivise. - 23.02.2022 tasus Realpro Sevele Soome kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude hüvitise koos lisanduva viivisega kogusummas 49 798,35 eurot (vt maksetõend lisas 4). - 20.12.2021 esitas Seve täiteasjas nr 022/2021/7747 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, väites, et täitemenetlus on lubamatu, sest Seve tasaarvestab hagiavalduse esitamisega täitemenetluses oleva Realpro nõude Seve vastu (mis tuleneb maakohtu 25.01.2021 määrusest), oma nõudega Realpro vastu, mis tuleneb Soome kohtu 30.11.2021 otsusest (vt Seve hagiavaldus lisas 5). Seve sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetleti tsiviilasjas nr 2-21-19877. Nagu Seve oma hagiavalduses selgitas, siis: „Harju Maakohtu määrusega 25.01.2021 on Hagejalt välja mõistetud kokku 2668 eurot, millele on seisuga 25.11.2021 lisandunud viivis summas 15.53 eurot. Seisuga 27.12.2021 moodustab viivis summa 34.16. Seega on hageja võlgnevus kostja ees seisuga 27.12.2021 (s.o vabatahtliku täitmise tähtaja lõppemine) põhivõlgnevuse ja viiviste eest ühtekokku 2702.22 eurot. Käesoleva hagi esitamisega tasaarvestab hageja tema vastu täitemenetluses esitatud nõude summas 2702.22 eurot enda nõudega kostja vastu, mis on tekkinud 30.11.2021 Helsingi Ringkonnakohtu otsuse alusel /.../ Hageja loeb tasaarvestuse tulemusena lõppenuks nõuded põhivõlgnevuse ja lisanduva viivise ulatuses hagi esitamise aja seisuga summas 2702.22 eurot“ (vt hagiavalduse p-d 2.5-2.7 lisas 5). Realpro vaidles Seve hagile vastu, tuginedes muu hulgas asjaolule, et Soome kohtu 30.11.2021 otsus sai Realpro poolt tervikuna täidetud, mistõttu Sevel puudub nõue, mida. - 06.06.2023 jõustus tsiviilasjas nr 2-21-19877 Tallinna Ringkonnakohtu otsus, milles ringkonnakohus leidis, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2021/7747 oli lubamatu, sest Seve on kehtivalt nõude tasaarvestanud (vt ringkonnakohtu otsus lisas 6).
- Tsiviilasjas nr 2-21-19877 tehtud jõustunud kohtuotsuse tagajärjel tekkis seega olukord, kus Realpro tasus Sevele täies ulatuses Soome kohtu 30.11.2021 otsusega Realprolt Seve kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise (ja lisanduva viivise), kuid hiljem selgus, et Realpro oleks pidanud Soome kohtuotsuse alusel tasuma Seve’le 2702,22 euro võrra väiksema summa, sest selles nõudesummas oli Seve teinud (kohtu hinnangul) kehtiva tasaarvestusavalduse.
17.VÕS § § 1028 lõige 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seve sai Realpro’lt 2702,22 eurot (23.02.2022 tehtud 49 798,35 euro suuruse makse sees). Realpro tegi selle soorituse, täitmaks Soome kohtu 30.11.2022 otsust. Sellise summa tasumiseks Realpro’l kohustust ei olnud, sest Seve tegi selle summa osas tasaarvestusavalduse, mille kohus luges tsiviilasjas nr 221-19877 tehtud kohtuotsusega kehtivaks. Realprol on järelikult VÕS § 1028 lõike 1 alusel õigus nõuda Sevelt 2702,22 euro tagastamist/tasumist. Seve on tunnistanud Realpro õigust nõuda raha tagastamist, kuid keeldunud makse tegemisest tulenevalt käesolevas asjas esitatud nõuetest. Tsiviilasjas nr 2-21-19877 (Seve hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) tunnistas Seve, et Realprol on seoses tasaarvestusega õigus nõuda Seve’lt 2702,22 euro tagastamist. Viidatud tsiviilasjas 25.11.2022 esitatud menetlusdokumendis selgitas Seve, et „seega on kostja, täites oma kohustust, tasunud hagejale enam 2 702,22 eurot ning kostjal oleks õigus nõuda enamtasutud summa kui hagejale alusetult üle antu tagastamist“. Seve ei ole kõnealust summat Realprole tagastanud, tuginedes käesolevas tsiviilasjas Realpro vastu esitatud nõudele ning tehes sellega seoses oma 25.11.2022 menetlusdokumendis ka tasaarvestusavalduse, vt „Käesolevaga tasaarvestab Seve Ehituse AS oma nõude Realpro Oy vastu summas 22 524 eurot Realpro Oy nõudega Seve Ehituse AS vastu summas 2 702,22 eurot ning loeb nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks“. Realpro vaidlustab selle tasaarvestuse, sest käesolevas tsiviilasjas Realpro vastu esitatud nõue on alusetu, mistõttu ei saanud Seve seda ka Realpro nõudega (summas 2702,22 eurot) tasaarvestada. Kui kohus leiab, et Seve poolt käesolevas tsiviilasjas Realpro vastu esitatud nõue on kasvõi mingis ulatuses põhjendatud, tuleb Realpro nõuet ja seonduvat Seve 25.11.2022 tasaarvestusavaldust asja lahendamisel arvesse võtta ja selle võrra vähendada Realprolt Seve kasuks välja mõistetavat summat. Kui kohus leiab, et Seve poolt käesolevas tsiviilasjas Realpro vastu esitatud nõue on tervikuna põhjendamatu, on Seve 25.11.2022 tasaarvestusavaldus õiguslikult tagajärjetu ning Realpro nõue Seve vastu ei saanud selle tasaarvestusavalduse tagajärjel lõppeda. Sellisel juhul tuleb Sevelt mõista Realpro kasuks välja 2702,22 eurot. Realpro nõuab Sevelt ka viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva vastuhagi esitamisest. Realpro palub mõista viivis välja selliselt, et kohus mõistab selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Realpro palub: - Mõista Seve Ehituse AS-ilt Realpro OY kasuks välja 2702,22 eurot. - Mõista Seve Ehituse AS-ilt Realpro OY kasuks välja viivis põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest (07.06.2023) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Jätta menetluskulud Seve Ehituse AS-i kanda. SEVE EHITUSE AS-i VASTUVÄITED VASTUHAGILE
18.Seve Ehituse AS vastuhagi ei tunnista. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav
pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. 25.11.2022 tehtud tasaarvestusavaldusega (esitatud tsiviilasjas nr 2-21-19877 esitatud menetlusdokumendi punktis 2.8, vt lisa 1) tasaarvestas Seve Ehituse AS oma nõude Realpro Oy vastu summas 22 524 eurot Realpro Oy nõudega Seve Ehituse AS vastu summas 2 702,22 eurot ning luges nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks. E-toimikust nähtuvalt on menetlusdokument kostja eelnevale lepingulisele esindajale kätte toimetatud 25.11.2022 kell 15.18. Seega lõppes Realpro nõue summas 2 702,22 eurot VÕS § 197 lg 2 kohaselt 25.11.2022 ning kostjal puudub nõue, mida hageja vastu esitada. Kuna kostja nõue hageja vastu lõppes tasaarvestuse kostja esindajale kättetoimetamisega, puudub õiguslik alus hagejalt kostja kasuks viivise väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt palub Seve Ehituse AS jätta esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud Realpro kanda. Tulenevalt asjaolust, et Realpro on tasunud Seve Ehituse AS-le 2 702,22 eurot enam, kui ta oleks pidanud pärast tsiviilasjas nr 2-21-19877 tehtud tasaarvestust tasuma, ent selle summa on hageja tasaarvestanud hagejal kostja vastu hagi tagamisega tekitatud kahjunõudega, vähendab hageja oma nõuet kostja vastu summas 2 702,22 eurot ning esitab oma korrigeeritud nõude. Seve korrigeeritud /täpsustatud nõue: välja mõista Realpro OY-lt Seve Ehituse AS kasuks tsiviilasjas nr 2-20-5691 hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitis summas 19 821,78 eurot; jätta Realpro OY poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 makstud tagatis summas 17 500 eurot Realpro Oyle tagastamata; asendada Realpro OY nõusolek Seve Ehitus AS-i ees oleva kohustuse täitmiseks Realpro OY poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 tasutud hagi tagamise tagatise arvelt kohtuotsusega ning täita Realpro OY kohtuotsusega kindlaks määratav kohustus Seve Ehituse AS-i ees Realpro OY poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 tasutud hagi tagamise tagatise arvelt; kohustada Realpro OY-d tasuma Seve Ehituse AS-le see osa kohtu poolt välja mõistetavast hüvitisest, mida ei ole võimalik täita Realpro OY poolt tsiviilasjas nr 2-20-5691 tasutud hagi tagamise tagatise arvelt; jätta kõik menetluskulud Realpro OY kanda; märkida menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Seve Ehituse AS-i hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, Realpro OY vastuhagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või
sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
21.Seve Ehituse AS on esitanud Realpro OY vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude TsMS § 391 lg 1 alusel. 31.03.2022 jõustus Helsingi apellatsioonikohtu otsus (dtl 145-181), millega jäeti Realpro hagi, mille tagamiseks olid seatud hüpoteegid hagejale kuuluvatele kinnisasjadele (vt Harju Maakohtu 20.04.2020.a. määrus tsiviilasjas nr 2-20-5691), rahuldamata. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata. Hageja esitatud kahjunõue koosneb kolmest komponendist: Luminor Bank AS-le (Seve krediidiandjale) arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 muudatuslepingute nr 11-13 sõlmimise eest tasutud lepingutasudest kokku summas 1 594 eurot (vt hagiavalduse lisa 10 p 6, hagiavalduse lisa 12 p 7 ja hagiavalduse lisa 14 p 6); Seve ja V. E. vahel sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenult (180 000 eurot) tasutud intressist summas 18 000 eurot (vt hagi lisa 15 ja hageja 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 3); hagi tagamise menetluses (tsiviilasi 2-20-5691) Seve kantud menetluskuludest summas 2 930 eurot. Hageja on seisukohal, et kui hagi oleks jäetud kostja avalduse alusel tagamata, ei oleks hageja pidanud lepinguliste kohustuste täitmiseks võtma täiendavalt laenu, tasuma selle eest intressi ning lepingutasu ega pidanud kandma menetluskulusid. Realpro OY on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist hagi tagamise ja hageja väidetava kahju vagel puudub põhjuslik seos hageja väidetav kahju ei kuulu hüvitamisele Kostja on seisukohal, et VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele: kostja on palunud tagada mitte ainult kohtule esitatud, vaid ka juba lahendatud ja rahuldatud hagi; kahju ei olnud Realprole ettenähtav; TsMS § 174 p 11 keelab menetluskulude kindlaksmääramise väliselt menetluskulude hüvitamise nõuet esitada (tsiviilasjas nr 2-20-5691 22.07.2020 ja 25.01.2021.a. tehtud kohtumäärustega jäeti menetluskulud Seve kanda).
22.Pooled ei vaidle selle üle, et - 25. veebruaril 2014 esitas kostja Soome kohtusse hagi; - 19. juunil 2018 mõistis Soome esimese astme kohus hagejalt välja 252 090 eurot (dtl 90-142); - 20. aprillil 2020 tagas Eesti kohus Soomes esitatud ja rahuldatud hagi (dtl 10-15); - 30. novembril 2021 jättis Soome teise astme kohus hagi rahuldamata (dtl 145-182), otsus jõustus 31.03.2022; - tsiviilasjas nr 2-20-5691 jäid 25.01.2021.a. määrusega menetlusulud Seve kanda ja kohus mõistis Sevelt Realpro kasuks menetluskulu 2668 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni
- 06.05.2022.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5691 tühistas kohus 20.04.2021.a. määrusega seatud hagi tagamise abinõud (määrus jõustus 25.05.2022) Vaidlus on selle üle: - kas hagejale on tekkinud kahju; - kas kahju tekkimine on hagi tagamisega põhjuslikus seoses; - kas kahju kuulub hageja nõutavas ulatuses hüvitamisele.
23.TsMS § 391 lg 1 näeb ette hagi tagamist taotlenud poole kohustuse hüvitada teisele poolele hagi tagamisega tekitatud kahju kui on täidetud lg 1 p-des 1-3 sätestatud üks alternatiivsetest eeldustest. TsMS § 391 lg 1 ette nähtud nõude aluse näol on tegemist lepinguvälise kahju hüvitamise erikoosseisuga. Käesoleval juhul on kahju hüvitamise nõude aluseks TsMS § 391 lg 1 p 1, mille kohaselt tekib hagejal kohustus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitada juhul kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata. Helsingi apellatsioonikohtu otsus, millega jäeti Realpro esitatud hagi rahuldamata, jõustus 31.03.2022, seega tekkis Realprol kohustus hüvitada Sevele hagi tagamisega tekitatud kahju. Realprol tuli kanda riski, et tema taotlusel Sevele hagi tagamisega piirangute seadmine või kohustuste panemine enne lõpliku kohtulahendi jõustumist võib osutuda õigustamatuks. Hagi rahuldamata jätmise kaudu realiseerus Realpro riisiko. Realpro ei saa vastutusest vabaneda põhjusel, et kohus pidas hagi tagamist põhjendatuks, samuti ei sõltu vastutus sellest, kas hagi tagamisest puudutatud isik (Seve) püüdis seda määruskaebuse korras vaidlustada ning kas vaidlustamine oli edukas (vt TsMS kommenteeritud väljaanne, § 391 kommentaar lk 704) Hüvitamisele kuulub kahju, mis on hagi tagamise taotluse esitamisega põhjusliku seoses ega oleks puudutatud isikul hagi tagamiseta tekkinud (VÕS § 127 lg 4 p 1) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08 p 15). TsMS § 391 lg 1 p 1 järgse nõude puhul tuleb hagejal tõendada, et hagi oli tagatud ning esineb vähemalt üks § 391 lg 1 p 1-3 toodud alternatiivne objektiivne nõude esitamise eeldus. Samuti peab hageja tõendama kahju tekkimise ja põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel. Hageja ei pea eraldi tõendama teo õigusvastasust, kuivõrd § 391 lg1 p 1-3 asjaolud on käsitletavad õigusvastasuse eeldustena (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08 p 13). Hüvitamisele kuuluva kahju ulatus ja sisu määratakse kindlaks kahju hüvitamise üldsätete alusel.. Kahju hüvitamise eesmärk on saavutada olukord, mis oleks võimalikult lähedane hüpoteetilisele olukorrale, kui hagi ei oleks tagatud. Tegemist on nn negatiivse kahju hüvitamisega (samas 3-2-149-08 p 13). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
Hageja palub kostjalt välja mõista viimase taotluse alusel hagi põhjendamatu tagamisega tekitatud varaline kahju kokku 22 524 eurot mille hageja palub kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista.
24.Hageja nõuab Luminor Bank AS-ga sõlmitud arvelduskrediidi lepingu TLS15K/43 muudatuslepingute nr 11-13 (dtl 33-38) sõlmimisel tasutud 1594 euro hüvitamist. Hageja leiab, et põhjendamatu hagejale kuulvate kinnistute kohtuliku ühishüpoteegiga koormamine muutis hageja kinnisvara mittelikviidseks. Kui hüpoteeke ei oleks seatud, oleks olnud hagejal võimalik kinnistud võõrandada ning täita oma kohustused Luminor Bank AS-i ees kokku lepitud mahus kinnistute võõrandamisest saadud vahendite arvel 24.1 Hageja on /oli kinnisvara arendav ettevõte ning laenukohustusi täideti hagejale kuuluva kinnisvara müügi arvelt – arendatud kinnisvara müüdi ning saadudu vahendite arvel vähendati laenu. Kinnistutele, millele seati Realpro OY kasuks hüpoteegid (teise järjekoha hüpoteegid), olid 1. järjekoha hüpoteegid seatud Luminor Bank AS-i kasuks tagamaks kohustusi laenuandja ees. Kohus möönab, et kinnistutele hüpoteekide seadmine on võlgnikku kõige vähem koormav hagi tagamise abinõu, kuid olukorras, kus kinnistutele oli seatud 1. järjekoha hüpoteegid Luminor Bank AS kasuks laenukohustuse tagatisena, muutus tagatisvara hagi tagamisega panga jaoks mittelikviidseks. Arvestades, et Realpro nõude tagamiseks seati hageja kinnistutele teise järjekoha hüpoteegid, ei taganud need mitte niivõrd Realpro hagi, kuivõrd koormasid/piirasid hageja majandustegevust ning võimalust tagatisvara realiseerida olemasolevate laenukohustuste katteks. Eeltoodut kinnitab Luminor Bank AS e-kirjad hagejale (dtl 31-32, 39-40). 24.2 Asjaolu, et hagejal võisid teatud raskused kohustuste täitmisel olla varem (2019. aastast) ei tähenda kohtu hinnangul seda, et hagi tagamine (kinnistutele hüpoteegi seadmine) ei saanud hagejale kahju tekitada. Ilmselgelt puudus pärast hüpoteekide seadmist hagejal senine võimalus laenukohustuste täitmiseks hüpoteegiga tagatud kinnistute realiseerimise arvel ning tuli leida muid finantseerimisvõimalusi/tagatisi sh kanda täiendavat kulu. Eeltoodut kinnitavad hageja ja Luminor Bank AS vahel sõlmitud lepingumuudatused nr 11-13 (dtl 33-38) Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud et oleks hagi tagamata jätmise korral kinnistud müünud (müümiseks oli eelnevalt aega ca kolm kuud). Kostja seisukoht, et kuivõrd kolme kuuga kinnistuid ei müüdud, oli tegemist kas Seve soovimatusega kinnistuid võõrandada või ostjate huvipuudusega, on oletuslik. 15.01.2020.a on hageja seaduslik esindaja saatnud kinnituse, et Seve on alustanud Eametsa ja Veski majade müügiga (dtl 25). Hageja on esitanud kinnistute (Kannikese põik 1, 2, 3, 4-1 Sauga vallas Pärnumaal ja Veski tee 12 Häädemeeste vallas Pärnumaal) müügikuulutused ja Estonia Invest OÜ-ga jaanuaris 2020 ja LVM Kinnisvara OÜ-ga märtsis 2020 sõlmitud maaklerilepingud (dtl 283, 287, 292, 296, 302, 307, 309-312), mis kinnitavad, et hageja tegeles kinnistute võõrandamisega. Ilmselgelt ei olnud pärast 20.04.2020 (hagi tagamist) kinnisvara müük enam võimalik. Kannikese põik 4-2 kinnistu ka müüdi (märtsis 2020) vt maakler R. L. kinnitus (vt 31.10.2022 menetlusdokumendi lisa 9). Kohus nõustub, et kolme kuu pikkune periood ei ole objektiivne kriteerium, mille jooksul kinnistute müük kinnitaks suurt ostuhuvi või vastupidi müümata jäämine ostuhuvi puudumist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et kuivõrd hageja on esitanud e-kirjavahetusest Luminor Bank AS-iga vaid Luminor poolsed kirjad (dtl 16-27), kuid jätnud esitamata Seve poolsed vastused, on esitatud tõendid ebausaldusväärsed. Luminor Bank AS-i 25.08.2020 saadetud e-kirjast (dtl 39) tuleneb üheselt, et panga jaoks „.....seoses Soome kohtuasja ja tagatistel olevatel 2. koha hüpoteekidega on teie risk kasvanud ja
samas mahus limiiti me pakkuda ei saa. Samas ei suuda te enda kinnitusel limiiti hetkel rohkem tagasi maksta, seega pakume igakuist tagasimakset...“ Realpro hinnangul seab esitatud e-kirjade usaldusväärsuse kahtluse alla muu hulgas see, et Luminor Bank AS küsib mitmes e-kirjas Sevelt infot Seve plaanide kohta seoses kinnistute müügiga (neid vastuseid ei ole Seve kohtule esitanud). Isegi kui nõustuda, et Seve on jätnud esitamata omapoolsed vastused Luminori küsimustele kinnistute müügi plaanide kohta, on Luminor oma e-kirjades esitanud selgelt tingimused, milliste täitmisel on edasine finantseerimine panga poolt võimalik, olenemata sellest mida võis Seve esitatud küsimustele vastata. Kohus on seisukohal, et kohtulike hüpoteekide seadmine ja sellega Luminor Bank AS-i jaoks tagatisvara mittelikviidseks muutumine (vt Luminor Bank AS e-kiri dtl 31-32) lõi hageja jaoks vältimatu vajaduse lisavahendite leidmiseks, et täita TAL15K/43 arvelduslaenu lepingut. Alternatiivsete lepingu täitmise vahendite leidmise vajaduse tõttu osutus vajalikuks sõlmida arvelduslaenu lepingu nr TAL15K/43 muudatuselepingud nr 11-13 ja kanda sellega seotud kulu (lepingutasu) kokku summas 1 594 eurot (697 + 697 + 200). 24.3 Kostja märgib iseenesest õigesti, et Seve ja panga vahelistes suhetes oli tavapärane lepingumuudatuste sõlmimine ja ka kinnistu(te) müügi korral oleks tulnud teha lepingumuudatus (limiidi vähendamine), millega oleks kaasnenud lepingutasu. Eeltoodut kinnitab arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatusleping nr 10 (dtl 28-30). Kostja järeldab sellest, et lepingu muudatused ei olnud tingitud asjaolust, et kohtulike hüpoteekide tõttu tuli väidetavalt laenu tähtaega pikendada ehk kui kohtulikke hüpoteeke ei oleks seatud ning Sevel oleks olnud reaalne võimalus kinnistuid võõrandada, oleks iga kinnistu müügiga kaasnenud vajadus sõlmida lepingu muudatus, sh kanda lepingu muutmise tasu. Kohus on seisukohal, et isegi kui iga kinnistu müügi korral tulnuks lepingu muudatus sõlmida, ja kanda sellega lepingutasu, ei muuda see asjaolu, et muudatuslepingute nr 11-13 (dtl 33-38) sõlmimise vajaduse ei tinginud mitte vara müük ja selle tagajärjel limiidi vähendamine, vaid olukord, mis tekkis kostja kasuks hüpoteekide seadmisega ehk panga jaoks hagejaga seotud riskide suurenemine, vara mittelikviidseks muutumine ja hagejal täiendavate vahendite (lisatagatiste) leidmise vajadus. 24.4 Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli reaalne võimalus kinnistud maha müüa, kinnistute müügist Luminor Bank AS-i limiidi (ehk 717 000 euro) ulatuses tulu saada ja selle tulu arvelt täies ulatuses laen tagasi maksta ning väide, et kohtulike hüpoteekide mitteseadmisel oleks kõik kinnistud maha müüdud, ei ole usutav olukorras, kus kinnistud olid müügis mitmeid kuid enne hüpoteekide seadmist ja neid ei õnnestunud müüa. Kohus juhib tähelepanu, et hageja ei nõua kahjuhüvitisena mitte saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõttes, vaid otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3. Kohtu hinnangul on tõendatud, et lepingu muudatustega seotud kulu näol on hagejale kaasnenud kahju, mida kostja kasuks hüpoteekide seadmata jätmise korral ei oleks tekkinud. Seega on põhjendatud hageja nõue, mis tuleneb arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatuslepingutest nr 11 (dtl 33-34), 12 (dtl 35-36), 13 (dtl 37-38) lepingutasust vastavalt 697, 697 ja 200 eurot – kokku 1594 eurot.
25.Hageja esitatud kahju hüvitamise nõude teiseks komponendiks on intressinõue 18 000 eurot tulenevalt V. E. ja Seve Ehituse AS- vahel sõlmitud laenulepingust (dtl 43-44). 25.1 Nagu nähtub Seve ja Luminor Bank AS-i vahel sõlmitud arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatuslepingu nr 13 (dtl 37-38) p-st 1 on Seve taotlenud pangalt kinnistu nr 2757706 Papsaare 5, Papsaare küla, Pärnu linn, Pärnumaa ja 732/1640 suuruse mõttelise osa kinnisasjast nr 1606606
aadressiga Tiigi 10, Sauga alevik, Tori vald, Pärnumaa vabastada lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seatud ühishüpoteegi alt seoses kinnistu müügiga. Seoses eeltooduga vähendatakse arvelduslaenu limiiti 180 000 euro võrra. Muudatuslepingu p 4 kohaselt oli Sevel lubatud 2021.a juunis võtta Seve omanikult laenu nõudesumma ulatuses eesmärgiga täita muudatuslepingu punktis 1 võetud kohustus. Sevel oli lubatud ilma panga täiendava nõusolekuta nimetatud otstarbel võetud laen omanikule tagasi maksta 2021. a jooksul. 09.06.2021.a sõlmitud hüpoteegi alt vabastamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notariaalakt nr 1159; dtl 265-278) kohaselt müüs V. E. koos abikaasaga Papsaare põik 5 kinnistu (registriosa nr 2757706) A. L.ele 190 000 euro eest (dtl 165-278). Lepingu p-s 3.1 leppisid osalised kokku, et müüjad kohustuvad tasuma hüpoteegipidaja (Luminor Bank AS) kontole nr EE721700017000776039 180 000 eurot selgitusega: Seve Ehituse AS arvelduskrediidi vähendamine, hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest, kusjuures müüjate eelpoolnimetatud kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks ostja poolt lepingu punktides 4.4.2. ja 4.5. nimetatud kohustuste täitmisega. Lepingu p-s 4.4.2 ostja kokku, et notariaalakti tõestaja edastab hoiustatud raha 100 000 eurot müüjate taotlusel hüpoteegipidaja (Luminor Bank AS) kontole nr EE721700017000776039, selgitusega: Seve Ehituse AS arvelduskrediidi vähendamine, hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. Lepingu p 4.5 kohaselt leppisid lepinguosalised kokku, et ülejäänud tasumata ostuhinna osa, 80 000 eurot kohustub ostja tasuma hüpoteegipidaja (Luminor Bank AS) kontole nr EE721700017000776039, selgitusega: Seve Ehituse AS arvelduskrediidi vähendamine, hiljemalt kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. Eeltoodust tulenevalt on Seve ja Luminor Bank AS-i vahelise arvelduskrediidilepingu TAL15K/43 muudatuslepingu nr 13 ja 09.06.2021.a sõlmitud Papsaare põik 5 kinnistu (registriosa nr 2757706) müügi- ja asjaõiguslepinguga tõendatud, et V. E. isikliku vara (Papsaare põik 5 kinnistu) müük oli otseselt seotud Luminor Bank AS ja Seve Ehituse AS arvelduskrediidi vähendamisega ja arvelduskrediidilepingu muudatuste nr 13 täitmisega. Hageja selgituste kohaselt oli V. E. isikliku vara müük Sevele eluliselt oluline, et täita Luminori poolt Sevele pandud kohustust müüa vähemalt 2 maja ja vähendada kokkuleppelises määras arvelduskrediidi summat (vt ka arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatusleping nr 10 dtl 28-30, krediidilimiiti vähendati seonduvalt ühe kinnistu müügiga). 25.2 12.06.2021.a sõlmis V. E. laenuandjana Seve Ehitus AS-ga laenulepingu, millega annab laenu 180 000 eurot intressiga 10% aastas (lepingu p 2.3) (dtl 43-44) Hageja leiab, et kui hagi oleks jäetud tagamata ja kohtulikke hüpoteeke ei oleks hageja kinnistutele seatud, ei oleks hageja pidanud lepinguliste kohustuste täitmiseks võtma laenu ja tasuma selle eest intressi. Hageja arvestab intressisummaks aastase perioodi (so perioodi 12.06.2021 kuni 12.06.2022) eest tasumisele kuuluva intressi summas 18 000 eurot. Seve Ehituse AS on teinud laenu tagasimakseid V. E.le 19.07.2022 100 000 eurot (dtl 279) 28.07.2022 30 000 eurot (dtl 280) 04.08.2022 50 000 eurot (dtl 281) 24.05.2022 16 500 eurot (selgitusega laenulepingu 12.06.21 intressid, dtl 47) 12.10.2022 1500 eurot intressis katteks (dtl 282). kokku 198 000 eurot.
25.3 Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud laenu väljamaksmist hagejale 12.06.2021 ega ka selle tagasimakset 12.06.2022, mistõttu puudub alus väita, et hagejal on/oli tekkinud laenulepingust tulenev kohustus tasuda ühe aasta eest väidetud intressi. Hageja pole esitanud laenu saamist ja tagastamist tõendavaid maksekorraldusi. Kohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kohus on viidanud eelmises lõigus hageja esitatud maksekorraldustele, mis tõendavad üheselt Seve teostatud tagasimakseid V. E. kokku 198 000 eurot (ehk 180 000 + 18 000). Laenu väljamakse teostati notari ja Papsaare põik 5 kinnistu ostja poolt vastavalt 09.06.2021.a sõlmitud notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu p-de 4.4.3 ja 4.5 kohaselt. Kostja seisukoht justkui ei oleks hageja poolne laenu saamine tõendatud, on kohtu hinnangul oletuslik. Kostja ei ole esitanud ühtki veenvat argumenti, mis seaks kahtluse alla Papsaare põik 5 kinnistu müügist saadud vahendite kasutamise hageja kohutuste täitmiseks Luminor Bank AS ees (arvelduslaenuleping TAL15K/43 ja muudatusleping nr 13) täitmiseks. Kohtu hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks pidanuks V. E. võõrandama isikliku vara hageja kohustuste täitmiseks Luminor Bank AS ees viisil, et sellest ei teki hagejale kohustust ehk selle eest raha tagasi saamata (sh tulu saamata intressi näol). Kohus juhib tähelepanu VÕS § 396 lg 2 sätestatule, mille kohaselt võivad mis tahes võlasuhte – mille sisuks on rahasumma, asendatava asja või muu eseme üleandmine, leppida kokku, et vastava kohustuse täitmine võlgnetakse kohustatud isiku poolt õigustatud isikule laenuna. Kohus möönab, et Seve ja V. E. vahel 12.06.2021 sõlmitud laenulepingu punktis 1.2 toodud laenu ülekandmise viis ei ühti 09.06.2021.a kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p-des 4.4.2 ja 4.5 vahendite kandmisega otse Luminor Bank AS-le, kuid eeltoodu põhjal on alusetu järeldada, et 09.06.2021.a kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga ei täidetud hageja ja Luminor Bank AS-i vahelist arvelduskrediidilepingut TAL15K/43 või laenuleping on vormistatud käesoleva kohtumenetluse jaoks kostjalt intressi saamiseks. Seve teostatud tagasimakseid (sh intressimakseid) tõendavad maksekorraldused (dtl 47, 279, 280, 281, 281). Kui leida, et hageja ei ole 180 000 eurot saanud (ja sellest tulenevalt intressi tasumise kohustust ei ole), jääb arusaamatuks, mis otstarbel on hageja teinud V. E. ülekandeid 198 000 euro ulatuses (selgitusega 12.06.2021 laenu tagastus). 25.4 Kohus nõustub, et laenukohustused peavad kajastuma äriühingu majandusaasta aruandes olenevalt kas lühi- või pikaajalise kohustusena. Kostja on esitanud hageja 2021.a majandusaasta aruande (dtl 330-34), mis V. E. ja Seve vahelist laenusuhet ei kajasta. Hageja omakorda väidab, et kuna laenuleping sõlmiti perioodiks 12.06.2021-12.07.2022 (so 12 kuud + 1 päev), kajastati nimetatud laenu hageja majandusaasta aruandes mitte lühiajalise, vaid pikaajalise kohustusena ning kostja enda poolt esitatud tõendist nähtub, et eraisikult saadud pikaajaliste laenude kogusumma seisuga 31.12.2021 on 280 200 eurot, mille hulgas on ka V. E.lt 12.06.2021 laenulepingust tulenev kohustus. Kohus on seisukohal, et isegi kui laenukohustus on majandusaasta aruannetes kajastamata (raamatupidamiskohustuse rikkumine), ei muuda see olematuks Luminori ja hageja vahelise arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatuslepingus 13 (p 1, 4; dtl 37-38), 09.06.2021.a notariaalse kinnistu müügi-ja asjaõiguslepingu (p 4.4.2 ja 4.5; dtl 265-278, V. E. ja Seve 12.06.2021 laenulepingus (p 2.3, dtl 43-44) ning maksekorraldustes (dtl 47, 279-282; Seve maksed V. E. laenutagastus + intressid) toodut. 25.5 Kostja märgib õigesti, et kuivõrd 12.06.2021 laenulepingu sõlmisid Seve ja juhatuse liige V. E., vajas tehing tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 317 lg 8 ja § 307 lg 3 nõukogu nõusolekut. ÄS § 317 lg 8 sätestab, et nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.
Vastavalt ÄS § 307 lg 3 on aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Mitte millegagi ei ole tõendatud, et hageja nõukogu ei nõustunud 12.06.2021.a juhatuse liikmega sõlmitud laenulepinguga. Kostja leiab, et hageja esitatud nõukogu liikme H. S. 12.07.2023.a. kinnitus nõusoleku kohta (dtl 447) on ebausaldusväärne (kõlbmatu) tõend, mis tuleks tähelepanuta jätta. Kohus möönab, et vastavasisulist nõukogu otsust lepingu sõlmimisele eelnevast ajast ehk juuni 2021.a esitatud ei ole, samas puudub ka tõend, mis kajastaks nõusoleku andmisega mittenõustumist. Äriregistri andmetel oli H. S. lepingu sõlmimise ajal hageja nõukogu liige, seega sai olla asjaoludest teadlik. H. S. kinnistuse kohaselt loeti laenuleping täidetuks (ehk laen saaduks) 09.06.2021 sõlmitud ja V. E.le isiklikult kuulunud maja aadressiga Pappsaare põik 5, Pärnu müügilepingu punkti 4.4.2. ja 4.5. alusel raha laekumisega Luminor Pank AS-i kontole. Eeltoodu ei ühti Seve ja V. E. vahelise laenulepingu p-s 1.2 tooduga. Kohus märkis eespool, et laenu- ja intressikohustuste täitmist tõendavad (koos 09.06.2021 sõlmitud kinnistu müügilepingu ja 12.06.2021 sõlmitud laenulepinguga) Seve teostatud tagasimakseid (sh intressimakseid) (dtl 47, 279, 280, 281, 281). Kohtu hinnangul on kostja viited 12.06.2021.a laenulepingu võimalikule tühisusele (TsÜS § 84 lg 1, § 89, § 86) oletuslikud ning tõendamata. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja kahjunõue (12.06.2021.a lepingust tulenev intressinõue) 18 000 eurot on põhjendatud
26.Hageja kahju hüvitamise nõude kolmandaks komponendiks on hagi tagamise menetluses (tsiviilasi 2-20-5691) Seve kantud menetluskuludest summas 2 930 eurot. Menetluskulu tõendab hageja advokaadibüroo arvetega nr 20200864 (dtl 48), nr 20201728 (dtl 49), nr 20201729 (dtl 50), nr 20202270 (dtl 51), nr 20202984 (dtl 52), nr 20203500 (dtl 53). Kohus hageja menetluskulu kui kahju nõudega ei nõustu. Põhimenetluses hagi tagamise menetlemisega seotud kulud ei ole kahju TsMS § 391 tähenduses. Selliste kulude kandmise määrab kohus kindlaks põhimenetluse lõpetavas lahendis. Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjas nr 2-20-5691 22.07.2020 ja 25.01.2021 tehtud (jõustunud) kohtumäärustega otsustas kohus, et hagi tagamise menetluses kantud menetluskulud jäävad Seve kanda. Kohus ei saa teises tsiviilasjas jõustunud lahendiga Sevelt väljamõistetud menetluskulu mõista käesolevas menetluses kahjuna välja Realprolt. TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline TsMS kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuivõrd hagi tagamise menetluses oli kohustatud isikuks mitte kostja, vaid hageja, ei ole viidatud säte kohaldatav. Hagi tagamise menetluses oli menetluskulu kandma kohustatud isikuks Seve, kuid põhimenetluses kostja. Kohus jätab tsiviilasjas nr 2-20-5691 Sevelt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõude 2930 eurot rahuldamata.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõude on põhjendatud osaliselt, so arvelduslaenulepingu TAL15K/43 muudatuslepingute sõlmimisel tasutud lepingutasu ja V. E.lt saadud laenult tasutud intressi osas, vastavalt 1594 + 18 000 eurot, kokku 19 594 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos hagejal tekkinud varalise kahju ja Harju Maakohtu 20.04.2020.a. määrusega hageja kinnistutele seatud kohtulike hüpoteekide vahel. Kui nimetatud
2.järjekoha hüpoteeke ei oleks seatud, ei oleks Luminori arvelduslaenulepingu tagatiseks olevad kinnistud muutunud panga jaoks mittelikviidseks, hagejal puudunuks vajadus lepinguliste kohustuste täitmiseks leida lisatagatisi /lisavahendeid ja sellega seonduvalt kanda täiendavat kulu. Kostja on seisukohal, et kahju ei kuulu vastavalt VÕS § 127 lg 2 hüvitamisele, kuivõrd ei olnud kostjale ettenähtav. Kohus sellega ei nõustu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-19282 tehtud lahendis selgitanud, et TsMS § 391 alusel esitatud kahjunõude puhul tuleb muu hulgas hinnata, kas kostja teadis asjaoludest, millega seoses kahjunõue on esitatud, sh näiteks, kas kostja teadis (või pidi teadma), et hageja oli võtnud laenu ja soovis hagi tagamisega hõlmatud kinnistu võõrandada, et see laen tagastada. Kostja väitel ei teadnud Realpro, et Sevel on pangalt võetud laenu teenindamiseks vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, sh vaja kinnistuid müüa ja/või võtta laenu kolmandalt isikult. Kohtu hinnangul on väide paljasõnaline. Hagi tagamise taotlemisel oli kostjale teada nii hageja vara, mida hagi tagamise taotlusega koormata sooviti, kui ka asjaolu, et koormatavatele kinnistutele olid seatud esimese järjekoha hüpoteegid Luminor Bank AS-i kasuks. Seega oli kostjal teada nii hageja kohustuste olemasolu Luminor Bank AS-i ees kui ka sellest tulenevalt asjaolu, et kinnistuste koormamine teise järjekoha hüpoteekidega ei pruugi tagada niivõrd Realpro esitatud haginõuet kuivõrd piirata hageja majandustegevust (kinnisvara arendamine, arendatud vara müük ja saadud vahenditest kohustuste täitmine). Seve esitas hagi tagamise menetluses omapoolsed vastuväited esmakordselt määruskaebuses. Hagi tagamise taotluse esitamisel ei saanud kuidagi Realprol olla teadmist või muljet, et hagi tagamisega Sevel kahju tekkida ei saa või Seve oleks oma väidetega mingil moel kostjat eksitanud.
28.Realpro nõuab vastuhagis Sevelt 2702,22 euro väljamõistmist. Realpro tugineb järgmistele faktilistele asjaoludele: Hagi tagamise menetluses, so tsiviilasjas nr 2-20-5691 jättis Harju Maakohus 25.01.2021 määrusega, hagi tagamise menetluses tekkinud menetluskulud Seve kanda ning mõistis Sevelt Realpro kasuks välja 2668 eurot ning lisanduva viivise (dtl 244-249). - Kuna Seve maakohtu 25.01.2021 määrust vabatahtlikult ei täitnud, esitas Realpro 24.11.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse. Tallinna kohtutäitur E. V. algatas Seve suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/7747 (dtl 379). - 30.11.2021 otsusega jättis Soome kohus Realpro hagi Seve vastu rahuldamata ning mõistis Realprolt Seve kasuks välja menetluskulud summas 49 073,08 eurot ning lisanduva viivise (dtl 141-181). - 23.02.2022 tasus Realpro Sevele Soome kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude hüvitise koos lisanduva viivisega kogusummas 49 798,35 eurot (dtl 381). - 20.12.2021 esitas Seve täiteasjas nr 022/2021/7747 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (dtl 386-394), ja väitis, et tasaarvestab 25.01.2021.a. määrusest tuleneva Realpro nõude (2668 + viivis 34,16 = 2702,22) oma nõudega Realpro vastu, mis tuleneb Soome kohtu 30.11.2021 otsusest (vt Seve hagiavaldus lisas 5). - 06.06.2023 jõustus tsiviilasjas nr 2-21-19877 Tallinna Ringkonnakohtu otsus Seve esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, milles ringkonnakohus leidis, et sundtäitmine
täiteasjas nr 022/2021/7747 oli lubamatu, sest Seve on kehtivalt nõude tasaarvestanud (dtl 396402) Tsiviilasjas nr 2-21-19877 tehtud jõustunud kohtuotsuse tagajärjel tekkis olukord, kus Realpro tasus Sevele täies ulatuses Soome kohtu 30.11.2021 otsusega tema kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise (ja lisanduva viivise), kuid hiljem selgus, et Realpro oleks pidanud Soome kohtuotsuse alusel tasuma Sevele 2702,22 euro võrra väiksema summa, sest selles nõudesummas oli Seve teinud (kohtu hinnangul) kehtiva tasaarvestusavalduse. Realpro nõuab vastuhagis Sevelt VÕS § § 1028 lg 1 alusel 2702,22 euro tagastamist. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seve ei ole Realprole raha tagastanud. Kostja märgib, et kui kohus leiab, et Seve käesolevas tsiviilasjas Realpro vastu esitatud nõue on tervikuna põhjendamatu, on Seve 25.11.2022 tasaarvestusavaldus õiguslikult tagajärjetu ning Realpro nõue Seve vastu ei saanud selle tasaarvestusavalduse tagajärjel lõppeda. Sellisel juhul tuleb Sevelt mõista Realpro kasuks välja 2702,22 eurot. Realpro nõuab Sevelt ka viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva vastuhagi esitamisest. Realpro palub mõista viivis välja selliselt, et kohus mõistab selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Seve Ehituse AS vastuhagi ei tunnista. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Seve on seisukohal, et 25.11.2022 tehtud tasaarvestusavaldusega (esitatud tsiviilasjas nr 2-2119877 esitatud menetlusdokumendi punktis 2.8, dtl 431-434) tasaarvestas Seve oma nõude Realpro vastu summas 22 524 eurot Realpro nõudega Seve vastu summas 2 702,22 eurot ning luges nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks. E-toimikust nähtuvalt on menetlusdokument kostja eelnevale lepingulisele esindajale kätte toimetatud 25.11.2022 kell 15.18. Seega lõppes Realpro nõue summas 2 702,22 eurot VÕS § 197 lg 2 kohaselt 25.11.2022 ning kostjal puudub nõue, mida hageja vastu esitada. Kuivõrd Seve tasaarvestas Realpro 2702,22 euro nõude käesoleva tsiviilasja nõudega tasaarvestusavaldusega 25.11.2022 ning Realpro vastav nõue lõppes seega samal kuupäeval, hageja on tasaarvestatud nõude võrra vähendanud oma käesolevas tsiviilasjas esitatud kahju hüvitamise nõuet (dtl 427-428) ning kohus on leidnud et hageja esitatud kahju hüvitamise nõude on põhjendatud osaliselt ehk summas 19 594 eurot, jätab kohus Realpro vastuhagi rahuldamata. Kohus rahuldab Seve hagi osaliselt ja mõistab Realprolt välja hageja kasuks hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitise 16 891,78 eurot (19 594 – 2702,22) Menetluskulude jaotus
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab Seve Ehituse AS-i hagi osaliselt (75% ulatuses) ja Realpro OY vastuhagi jääb rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus vastuhagis menetluskulud Realpro OY kanda. Seve Ehituse AS hagis jaotab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahukdamise ulatusega, so 75% Seve Ehituse AS-i menetluskuludest jääb Realpro OY kanda ja 25% Realpro OY menetluskuludes jääb Seve Ehituse AS-i kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.