Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1 (9)

2-14-11496

2-14-11496 ehituskonstruktsioonide. tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks olevad arved on hageja poolt koostatud korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud põhikirja. kodukorra ja vahendatud teenuste korral teenuse osutajate poolt väljastatud arvete alusel. VÕS § 65 lg.1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on käesolevas tsiviilasjas kostjad solidaarvõlgnikud. Käesoleval juhul ei ole kostjad enda kohustust õigel ajal õiges kohas ja õigel viisil täitnud. KÜS § 7 lg.4 sätestab , et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0.07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 211.03 eurot. Hageja palub välja mõista solidaarselt Marina R.' alt ja V.R.'alt põhivõlgnevus summas 737.39 eurot. Hageja palub välja mõista solidaarselt M.R.`alt ja V.R.'alt viivis kuni hagi esitamiseni summas 211.03 eurot. Hageja palub välja mõista solidaarselt M.R.`alt ' alt ja V.R.' alt viivis alates hagi esitamisest 0,07%. päevas põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate kirjalikud vastuväited Kostjad kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Hageja on hagiavalduse punktis 11 märkinud hagi alusena, et kostjad on jätnud tasumata kas täies ulatuses või osaliselt arved alates 31 10 13 a kuni 31 08 14 a summas 737,39 eurot. Kostjad, tutvunud esitatud arvetega, avaldavad, et neile jääb selgusetuks (ebaselgeks) kuidas on kujunenud kostjate väidetav põhivõlgnevuse suurus korteriühistule. Kahetsusväärselt ei ole hageja esitanud neid asjakohaseid kirjalikke tõendeid, milledest nähtuks hagi aluseks olevate rahaliste nõuete kujunemise käik. Samaväärselt on kostjatele selgusetu (ebaselge) väidetava viivise arvestuse kord ja seetõttu ka kostjatelt nõutava viivise üldsuurus. Kui võrrelda hageja poolt esitatud viivise arvestust, siis tuleb nentida, et ka see on ebaõige. Näiteks ei ole võimalik aru saada, kuidas ja milliste summade arvestusest on hageja nõutava viiviste summa saanud. Käesoleval juhul on välja toomata sh ka igakuise esitatud arve summa suurus, kusjuures kui võrrelda hageja poolseid arveid ja nendel sisalduvaid viiviste summasid viiviste arvestusega, on haginõue veelgi ebaselgem. Nagu nähtub hagiavalduse aluseks olevatest igakuistest arvetest kostjaile, on eraldi reana välja toodud (nt arve oktoober 2013 a): vesi ja kanalisatsioon-veearvesti KÜ juhatuse poolt plommimata! Elamus oli veekadu. 10 2013 lisatud juurde 4m3 juhatuse esimehe poolt. Nimetatust nähtub, et ülalviidatud kalendrikuus on veekulu kostjail tegelikkuses 2m3, millele siis juhatuse esimees on lisanud omalt poolt 4 m3 ja kokku on arvestatud tasu külma- ja sooja vee eest 6,0 m3 eest. Kui võrrelda arveid ja arvete allosas olevaid veearvesti näidu teatisi kuude lõikes, nähtub, et juhatuse esimees on sellist skeemi kostjate suhtes rakendanud regulaarselt ja pikaajaliselt. Kostjad saavad aru sellest, et korteriühistu on moodustatud eelkõige selleks, et oleks seaduslikult tagatud ka kõigi korteriühistu Lotta liikmete õigused ja kohustused. Kostjad kahtlevad, kas korteriühistu Lotta juhatuse esimehe selline väidetav veekao reguleerimine on õiguslikult lubatav. Antud asjas saaks olulise selguse siis kui hageja võimaldaks kostjatel tutvuda vaidlusalusel perioodil hagejale AS Pärnu Vesi poolt esitatud igakuiste veekoguste arvetega. Võrreldes neid arveid Kooli 6a elamu igakuise faktilise vee tarbimisega korteriühistu liikmete poolt, on võimalik välja selgitada ka tegelik veekadu. Antud hetkel on see aga selgeks tegemata, mistõttu ei saa ka kostjad aktsepteerida sellist alusetut nõuet. Hageja on enda nõude seadustamiseks esitanud ka väidetava Vee kasutamise korra korteriühistus. Kostjad ei oma andmeid ja teadmisi, millal ja kas üldse on korteriühistu Lotta liikmed sellist korda kunagi vastu võtnud. Kuid sellele vaatamata, et kostjad ei aktsepteeri sellist Vee kasutamise korda korteriühistus, nähtub ka nimetatud korrast ja kostjaile hageja poolt igakuiselt esitatud

3 (9)

2-14-11496 arvetest, et kostjate korteris on olemas veemõõtja ning mingitki veemõõtja vääriti kasutamist kostjate poolt ei ole tuvastatud. Hageja püüab kohut eksitada väitega, et juhul kui veemõõtja ei ole plommitud hageja poolt, siis peab sellise korteri omanik korteriühistu liikmena tasuma veekao. Väidetava Vee kasutamise korra punktis 5 on kirjas, et korteriomanik on kohustatud kindlustama veearvestite ja plommide korrasoleku. Rikutud või eemaldatud plommide, rikutud veearvesti korral tasub korteriomanik antud kuus veekao, st maja üldveearvesti näidu ja korterite veearvestite näitude vahe summa. Antud juhul ei ole hageja enda hagi alusena esitanud fakti, et kostjad ei ole taganud enda korteris asuva veearvesti ja plommide korrasolekut. Seega ei ole hagejal üleüldse võimalik nõuda kostjatelt väidetava maja veekao hüvitamist. Veelgi enam, kostjail puuduvad andmed, millisel alusel saaksid nad kinnitada kohtule, et korteriühistu Lotta omab sertifikaati, mis annaks korteriühistule loa veemõõtjate taatlemiseks, plommimiseks jms. Kostjad esitavad taotluse, et hageja kõige pealt täpsustaks enda poolt esitatud haginõuet, esitades nii haginõude kui ka väidetava viivise täpse arvestuse. Kostjad esitavad taotluse, et hageja annaks kostjaile võimaluse tutvuda hageja raamatupidamises kõigi AS Pärnu Vesi poolt esitatud arvetega hagejale, sh ka hageja poolt esitatud veekulu andmetega. Kostjad on seisukohal, et alles peale seda kui hageja on suutnud enda rahalise haginõude igakülgselt arusaadavalt koos nõuet kinnitavate tõenditega kohtule esitada, on kostjail võimalik esitada endapoolne lõplik vastus hagile. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et kostja võlgnevus tuleneb pikaajalise kuuarvetes esitatud kommunaalmaksete , halduskulu, pangalaenumaksete ja remondikulude mittetasumisest v. osalisest tasumisest. Kostjad on ajavahemikus 31.08.2011- 30.09.2013.a. teinud mõned pangaülekanded ja ühel korral rahalise makse. Seega on tasumine väga ebaregulaarne ja pidevalt on võlgnevus. Vee arvestus toimub vastavalt KÜ Lotta korteriomanikele 07.06.2012.a. üldkoosolekul vastuvõetud kodukorra lisale „vee kasutamise kord korteriühistus“. Lähtudes selle korra p.5 on korteri nr.8 omanikele M. ja V. R.`ale lisatud igakuuliselt maja veearvesti ja korterite veemõõtjate näitude summa vahe. Kostjate veemõõtjate paigaldus on siiani plommimata KÜ poolt ja kuna V. R. on vägivaldne ja korduvalt kallale tunginud KÜ juhatuse esimehele. Kahel korral on kallaletungimised fikseeritud politsei poolt. Veemõõtja paigalduse KÜ poolt plommimiseks ja perioodiliseks kontrollimiseks peaks olema tagatud turvalisus. Vastava nõude peale on V. R. vastanud „ma peksan Sind siit minema“. Kostja väide plommimiseks litsentsi omamise vajadust KÜ-l ei ole , kuna tegemist ei ole taatlusplommidega vaid abinõudega mis tagaks taadeldud veemõõtja montaažist lähtuva õige näidu. 08.augustil 2012.a. V. R. pahatahtlikult lasi joogivett mitme tunni jooksul õue voolata ja selle kohta on koostatud akt. 11.05.2015.a. ja 25.06.2015 esitas hageja haginõude suurendamise avalduse, mille kohaselt kostjad ei ole tasunud hagejale mingeid makseid alates 11.veebruarist 2014.a. Maksmata arvete summa on kuni 31.03.2015.a. 1201.43 eurot. Veekao jagamine kostjatele on põhjendatud , kuna majas on veemõõtjad KÜ poolt plommitud , mis tagab veemõõtjate õige kasutamise. Plommimata on korter 8 kostjatele kuuluv veemõõtja. Ei ole esinenud avariisid v. teisi asjaolusid, mis võiksid põhjustada veekao. KÜ juhatuse poolt on kontrollitud veemõõtjate õiget kasutamist ja näitusid v.a. kostjate korteris. Kostjate poolt esitatud veekulu ighakuulistel veelipikutel ei ole õige , lipikul on veemõõtja näit väiksem, kui eelneva kuu omal. Märtis 2014.a. oli veekulu null , aga korteris elas kolm inimest. Samas kuus oli veekadu 14m3. Kostjate korteris on veemõõtja KÜ poolt plommimata , kuna V.R. on vägivaldne ja ei ole tagatud plommija ja veemõõtja hilisema kontrollija turvalisus. Hageja on igakuuliselt kostjale arved esitanud, aga need on jäetud tasumata kas täielikult v. osaliselt summas 1201.43 eurot. Hageja palub kostjatelt

4 (9)

2-14-11496 solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 1201,43 eurot, viivis 31.03.2015.a. seisuga 217.18 eurot ja edasine viivis 0,07% tasumata põhinõudelt kuni põhivõla täielikul tasumiseni. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Eelistungil 10.06.2015.a. kostjate esindaja selgitas, et kostjad vaidlustavad juhatuse poolt lisatud veekulu arvetel, ülejäänud kulude nõudeid kostjad ei vaidlusta. Hageja poolt esitatud võla arvestusega kostjad nõustusid. Põhivõla osas vaidlustavad 532.44 eurot s.o. perioodil 01.01.2011.a. – 31.03.2015.a. lisatud veekadu. Ülejäänud osas võtsid kostjad hagi õigeks. Edasi olid pooled nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täienduste, taotluste ja tõendite esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja esindaja , kostjate esindaja ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Xxxxxxxxxxx korterelamus on loodud Korteriühistu Lotta , reg nr. 80159387 (II toimik tl.7). Antud korterelamus korter nr.x omanikud on T.A. 2/4 kaasomandist, V.R. 1⁄4 kaasomandist ja M.R. 1⁄4 kaasomandist. Vastavalt kinnistusraamatu andmebaasile moodustab antud korter 878/4042 m.o. kinnistust. M.R.`a osa 21,95 m2 ja V.R.`a osa 21,95 m2. Vastavalt KÜS § 5 lg.1 korteriühistu liikmeks on kõik ühe v. mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistu seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg.4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15.1 lg.1 järgi majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest s.h. energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest , arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta , kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lg.2 järgi eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist , eemaldamist , asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kostjatele V.R.`ale ja M.R.`ale on perioodil 01.10.2013 – 31.03.2015.a. esitatud arved haldustasu ja kommunaalkulude kohta , mis on tasumata kokku summas 1201.43 eurot (I toimik tl.52-62, II toimik tl.25, 48-61). Hageja on esitanud kohtule arved perioodi 01.10.2013- 31.03.2015.a. kohta. Esitatud arvetelt nähtub, et kostjale on arved esitatud järgmiste majandamiskulude eest: halduskulu, sihtkapital /vara remont, remondifond, prügivedu, üldelekter, laenutagatis, vesi ja kanalisatsioon (s.h. lisatud veekadu). Kostjate esindaja eelistungil 10.06.2015.a. vaidlustas arveid juhatuse poolt lisatud

5 (9)

2-14-11496 veekao osas ja ülejäänud osas arveid ei vaidlustanud. Samuti kostjad ei vaidlustanud hageja poolt esitatud võlaarvestust. Kostja võttis hagi õigeks põhivõla osas 668.99 eurot ja vaidlustas elamu veekao eest juhatuse poolt kostjate arvetele tasu lisamist mitte ainult hageja poolt nõutud perioodil vaid perioodil 01.01.2011- 31.03.2015.a. ( I toimik tl. 38). Perioodi 01.01.201130.09.2013.a. arved kostjate poolt tasutud ja tasutud osas vastuhagi ega tasaarvestuse avaldust ei ole esitatud. Kuna kostjad ei ole vaidlustanud teisi majandamiskulusid peale veevahe lisamise nende arvetele ning on nõustunud kohtu korraldaval eelistungil 10.06.2015.a. hageja poolt esitatud võlaarvestusega siis kohus leiab, et ülejäänud majandamiskulude eest (halduskulu, sihtkapital/ vara remont, remondifond, prügivedu, üldelekter, laenutagatis, vesi ja kanalisatsioon vastavalt teatatud arvesti näidule) vaidlusalusel perioodil on tasunõue põhjendatud. Nimetatud majandamiskulude eest tasunõue perioodil 01.10.2013- 31.03.2015.a. kokku 931.16 eurot. Perioodil 01.10.2013- 31.03.2015.a. on veekao eest kostjatele esitatud arveid kokku 109 m3 eest summas 270,27 eurot (77 m3 x 2,388 + 32 m2 x 2,7 ). Korteriühistu on esitanud kohtule AS Pärnu Vesi poolt korteriühistule perioodil 01.10.2013.a- 31.03.2015.a. esitatud arved ( I toimik tl. 94107,II toimik tl. 88,92,96,100,104, 105). Samuti on korteriühistu esitanud kohtule AS Pärnu Vesi arvete jagamise korterite kaupa ning veevahe lisamise arvestuse kostjate korterile ( II toimik tl. 85-118). Hageja on teistele korterite vee eest arved esitanud vastavalt veemõõtja näidule ja kostjatele vastavalt nende poolt esitatud veemõõtja näidule + korterite ja üldveemõõtja näidu vahe. KÜ Lotta 07.06.2012.a. üldkoosolek on vastu võtnud korteriühistu Lotta kodukorra (I toimik tl. 108-113). Kodukorra lisana (lisa 1) on üldkoosolek vastu võtnud vee kasutamise korra korteriühistus. Nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustanud. Vastavalt KÜS § 15.1 lg.1 peab majandamiskulude eest tasumine teisiti kui eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta olema sätestatud korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu Lotta põhikirja p.7.1 kohaselt elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna osatähtsusele kõigi korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Hageja põhikirjas ei ole sätestatud aluseid majandamiskulude jagamiseks teisiti kui KÜS § 15.1 lg.1, kuid tasumine veekao eest on sätestatud korteriühistu üldkoosoleku poolt vastu võetud korteriühistu kodukorras. Nimetatu ei too üldjuhul iseenesest kaasa korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Olukorras , kus korteriühistu üldkoosolek on vastu võtnud otsuse ja otsustanud kodukorras jagada majandamiskulud KÜS § 15.1 lg.-s sätestatud kulude jaotamise põhimõttest erinevalt, on korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg.3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast pöörduda kohtusse üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud , on see kehtiv ja KÜS § 13 lg.4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-163-13 p.13. Vee kasutamise korra p. 3 kohaselt vee arvestus KÜ-s toimub ainult veearvestite abil. Veearvestit mitteomav vett tarbiv korter tasub vee eest 7,5 m3 (3,5 m3 külma ja 4 m3 sooja ) vett inimese kohta ja nn. vee vahe. Hageja ei ole väitnud, et kostjate korteril puudub veearvesti ja kostjad ka teatavad veearvesti näidu hagejale. Kostjate väitel pole usutav, et kõik korteriomanikud kasutavad kuus täiskuupmeeter vett. Vastavalt KÜ Lotta kodukorra lisa p.-le 3 veearvestite näidud teatab korteriomanik raamatupidamisele kuu viimasel päeval, samal teatisel näidatakse tegelikult korteris elavate

6 (9)

2-14-11496 inimeste arv. Vee kulutus näidatakse täiskuupmeetrites. Seega kodukorras on sätestatud vee kulutuse esitamine täiskuupmeetrites. Vee kasutamise korra p.4 kohaselt veearvestite vääriti kasutamise vältimiseks on veearvestid ja mudakogujad plommitud korteriühistu poolt. Ainult külma vett tarbivatel korteritel peab siseneva sooja vee toru olema suletud keevisega v. plommitava korgiga (nn. pime). P.5 kohaselt korteriomanik on kohustatud kindlustama veearvestite ja plommide korrasoleku. Rikutud v. eemaldatud plommide, rikutud veearvesti korral tasub korteriomanik antud kuus veekao s.t. maja üldveearvesti näidu ja korterite veearvestite näitude summa vahe. P.7 kohaselt korteriomanik võimaldab KÜ juhatuse v. revisjonikomisjoni liikmetel kontrollida veearvesti näitusid ja mõõteseadmete ning plommide korrasolekut. Kostjate korteris asuv veemõõtja on vastavalt KÜ Lotta kodukorrale korteriühistu poolt üldse plommimata. Hageja väitel kostja V.R. ei ole lubanud veemõõtjat korteriühistu poolt plommida ja on korteriühistu esimehele kallale tunginud ning korteriühistu on lisanud veekao e. AS Pärnu Vesi poolt esitatud arve ja korteriomanike poolt teatatud veemõõtjate näitude vahe kostjate arvele. Kohus leiab, et vee kasutamise korra p. 5 ei sätesta, et kui veearvesti on korteriühistu poolt üldse plommimata siis peab veekao eest tasuma ainuüksi korteriomanik, kelle veearvesti on korteriühistu poolt plommimata. P.5 sätestab , et rikutud v. eemaldatud plommide ja rikutud veearvesti korral tasub korteriomanik antud kuus veekao. Antud asjas ei ole tuvastatud, et kostjate veearvesti plommid on rikutud v. eemaldatud ja veearvesti rikutud. Kohus leiab, et majandamiskulude eest tasumine KÜS § 15.1 sätestatust teisiti peab olema korteriühistu poolt selgelt ja üheselt arusaadavalt sätestatud. Seega vaidlusalusel perioodil veekao eest tasu täies ulatuses lisamine kostjate arvele ei ole põhjendatud ja kohus leiab, et kostjad peavad tasuma veekao eest vastavalt korteriühistu Lotta põhikirja p.-le p.7.1 s.t. elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna osatähtsusele kõigi korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas. Veekao eest on perioodil 01.10.2013- 31.03.2015.a arveid esitatud kokku summas 270,27 eurot. Kostja V.R. on korteri nr.8 omanik 1⁄4 osas ja M.R. 1⁄4 osas ja antud korter moodustab 878/4042 m.o. kinnistust. Seega peavad kostjad vastavalt oma mõttelise osa ( 439/4042 s.o. 10.86%) suurusele tasuma veekao eest kokku 29.35 eurot. Kostjad igakuuliselt korteriühistu arveid ei tasu. Kostjad on menetluse kestel 13.11.2015.a. tasunud korteriühistule 500 eurot. Korteriühistu on 18.01.2016.a. menetlusdokumendis teatanud , et on antud summa arvestanud hilisemate kohustuste katteks s.o. arved alates aprillist 2015.a. VÕS § 88 lg.1 järgi kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha v. liigitunnustega esemeid v. osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest v. osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata , missuguse kohustuse täitmiseks raha v. esemed on üle antud. Võlgnik ei ole seda määranud. Sissenõudja on arvestanud tasumised hilisemate kohustuste katteks. VÕS § 88 lg.4 järgi kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist v. mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud , millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. VÕS § 88 lg.5 järgi kui võlausaldaja on sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud , millise kohustuse on võlgnik täitnud , kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud , võib võlgnik ise määrata , millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse , et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Antud juhul ei ole kostjad esitanud vastuväiteid sellele, et hageja

7 (9)

2-14-11496 on kostjate poolt tasutud 500 euroga lugenud tasutuks hilisemad kohustused alates 01.04.2015.a. ja seega saab lugeda kostjate poolt tasutu hilisemate kohustuste katteks. Eeltoodut arvestades on hageja poolt põhjendatud põhivõla nõue kokku summas 931.16 + 29.35 = 960.51 eurot. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg.s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud s.t. kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Selline on ka kohtupraktika - RKL 3-2-1-124-10 p.19. Kostjad on korteriomandi kaasomanikud kumbki 1⁄4 m.o. KOS § 13 lg.1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Seega tuleb M.R.`alt välja mõista põhivõlg 480.25 eurot ja V.R.`alt 480.26 eurot. KÜS § 7 lg.4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast arvates. Hageja viivisenõue on 0,07% päevas tasumata põhivõlalt alates 01.12.2013.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Põhjendatud viivisenõue kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on: Oktoobrikuu 2013.a. arve summas 37.83 , arve põhjendamatu summas 8,51 eurot (veekadu 4x2,388= 9,55 – 10,86% ). Põhivõlalt 37.83- 8,51 = 29.32 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,020 eurot, perioodi 01.12.2013- 18.03.2013.a. eest s.o. 838 päeva x 0,020 = 16.76 eurot; Novembrikuu 2013.a. arve summas 62,89 – 8,51 (veekadu 4x 2,388= 9,55-10,86%) = 54.38 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,038 eurot x 807 =30,66 eurot; Detsembrikuu 2013.a. arve summas 62,73 eurot- 8,51 (veekadu 4x 2,388= 9,55- 10,86%) = 54,22 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,038 eurot x 776 = 29,48 eurot; Jaanuarikuu 2014.a. arve summas 89,76 eurot – 25.55 (veekadu 12 x 2,388 =28.66- 10,86%) = 64.21 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,044 eurot x 748 = 32.91 eurot; Veebruarikuu 2014.a. arve summas 69,96 eurot- 17.02 (veekadu 8 x 2,388= 19.10- 10.86%) = 52.94 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,037 eurot x 717 = 26,53 eurot; Märtsikuu 2014.a. arve summas 80,51 eurot- 29.80 (veekadu 14 x 2,388 =33,43 – 10,86%) =50,71 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,035 eurot x 687 =24,04 eurot; Aprillikuu 2014.a. arve summas 68.65 eurot – 12.77 (veekadu 6x 2.388 = 14.33- 10,86%) = 55,88 eurot , viivis päevas 0,07% s.o. 0,039 eurot x 656 = 25.58 eurot; Maikuu 2014.a. arve summas 79.51 eurot - 23.42 (veekadu 11x 2,388 =26,27 – 10,86% ) = 56.09 eurot, viivis päevas 0,07 % s.o. 0,039 eurot x 626 = 24.41 eurot; Juunikuu 2014.a. arve summas 58,17 eurot- 6,38 (veekadu 3x 2,388= 7,16 – 10,86%) = 51.79 eurot, viivis päevas 0,07 % s.o. 0,036 eurot x 595 = 21,42 eurot; Juulikuu 2014.a. arve summas 70,27 eurot – 17.02 (veekadu 8 x 2,388 = 19.10- 10,86%) = 53,25 eurot, viivis päevas 0.07% s.o. 0,037 eurot x 564= 20,86 eurot; Augustikuu 2014.a. arve summas 57.10- 4.26 (veekadu 2 x 2.388 = 4,78 – 10,86% ) = 52,84 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,037 x 534 = 19,76 eurot; Septembrikuu 2014.a. arve summas 55,18 eurot- 2,13 (veekadu 1x2,388 = 2,39- 10,86%) = 53,05 eurot, viivis päevas 0,07% s.o. 0,037 eurot x 503 = 18.61 eurot; Oktoobrikuu 2014.a. arve summas 74,03 eurot – 19,25 (veekadu 8x 2,7 = 21.60 – 10,86% ) = 54,78 eurot , viivis päevas 0,07% s.o. 0.038 eurot x 473 = 17,97 eurot; Novembrikuu 2014.a. arve summas 67,18 eurot- 12,03 (veekadu 5x 2,7 = 13.50- 10,86% ) = 55,15 eurot , viivis päevas 0,07% s.o. 0,038 eurot x 442 =16,79 eurot;

8 (9)

2-14-11496 Detsembrikuu 2014.a. arve summas 69,40 eurot – 14,44 (veekadu6 x 2,7 = 16.20 – 10,86% ) = 54.96 eurot, viivis 0,07% päevas s.o. 0,038 eurot x 411 = 15,62 eurot; Jaanuarikuu 2015.a. arve summas 69,97 eurot - 12,03 (veekadu 5x 2,7 = 13,5 -10,86% ) = 57.94 eurot, viivis 0,07% päevas s.o. 0,040 eurot x 383 = 15,32 eurot; Veebruarikuu 2015.a. arve summas 63,86 eurot- 9.62 (veekadu 4x 2,7 = 10,8 – 10,86%) = 54,24 eurot , viivis 0,07 % päevas s.o. 0,038 eurot x 352 = 13,37 eurot; Märtsikuu 2015.a. arve summas 64,43 eurot- 9,62 (veekadu 4x 2,7= 10,8 – 10,86%) = 54,81 eurot, viivis 0,07% päevas s.o. 0,038 eurot x 322 = 12,23 eurot. Seega on põhjendatud viivis kokku 16,76 + 30,66+ 29.48+ 32,91+ 26,53+ 24,04+ 25,58+ 24,41+ 21.42 + 20.86 + 19,76+ 18.61 + 17.97 + 16,79 + 15,62 + 15,32+ 13,37 + 12,23 = 382,32 eurot. Arvestades eeltoodut kuulub kostja M.R.`alt väljamõistmisele viivis 191.16 eurot ja V.R.`alt 191.16 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 133 lg.1 hagihind arvestatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Lg.2 kohaselt TsMS § -s 367 sätestatud kõrvalnõude (jooksev viivis) hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on antud asjas hagihind :põhinõue 1201.43 eurot+ viivis hagi esitamise s.o. nõude suurendamise seisuga 217.18 eurot + 1 aasta viivis 306.60 eurot (0,07% 1201,43-st on 0,84 x 365 ) = 1725.21 eurot. Vastavalt § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 79,6% ( Hageja nõue 1201.43 eurot + viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 486 eurot s.o. kokku 1687.43 eurot ja rahuldamisele 1342.83 eurot) siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 20,4% ja kostjate kanda 79,6 %. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot, mis on vältimatu ja vajalik kulu. Lisaks on hageja esitanud õigusabikulu nõude summas 240 eurot s.o. hagimaterjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise eest 2 tundi x 100 eurot = 200 eurot + käibemaks 40 eurot. Arve esitatud Advokaadibüroo Aus ja Talu poolt, kuna hagiavalduse koostas advokaat. Advokaadi tunnihinne ja tasunõue on mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot. Põhjendatud menetluskulu kokku 465 eurot, millest hageja kanda jääb 94.86 eurot ja kostjate kanda 370,14 eurot. TsMS § 165 lg.1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või – kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades , kui kohus ei määra teisiti. Seega tuleb menetluskulud 185.07 eurot välja mõista V.R.`alt ja 185.07 eurot M.R.`alt hageja kasuks. Kostjad ei ole menetluskulude nõudeid esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.