lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-15-3188/18

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-3188/18
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse
Kuulutamise aeg
18.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1682
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AKTSIASELTS JETOIL10613270OSAÜHING PETROIL PVTK10905400Maksu- ja Tolliamet70000349(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2016 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-15-3188

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri saamiseks territooriumile sisenemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.03.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ PETROIL PVTK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja kohtutäitur Kersti Seisler (büroo asukoht Tartu mnt 16B, Tallinn) Puudutatud isikud: Võlgnik täitemenetluses OÜ Neopol Invest (registrikood 11272813), volitatud esindaja adv. Daniil Savitski Sissenõudja täitemenetluses EV Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349), volitatud esindaja Maarja Konsand Arestitud vara hoidja OÜ PETROIL PVTK (registrikood 10905400), seaduslik esindaja juhatuse liige Aleksei Vjunov Vara ostja AS JETOIL (registrikood 10613270)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

avaldus

loa

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 03.03.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-3188 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruses toodut, ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja OÜ PETROIL PVTK kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud Tallinna Halduskohus tegi 12.09.2014 määruse, millega rahuldati Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anti kohtutäiturile luba OÜ Neopol Invest 1 2012 566,95 liitri vedelkütuse, mis asub Petroil PVTK OÜ, Petkam AS-i, Jõelähtme Naftabaas OÜ ja Maardu Terminaal AS-i ladudes, arestimiseks Eesti Vabariigi kasuks ning arestitud vara realiseerimiseks ja müügist saadud raha hoiustamiseks MTA deposiidikontol. Kohtutäitur Kersti Seisler esitas 02.03.2015 Harju Maakohtusse avalduse täiteasja nr 011/2014/828 raames kohtumääruse alusel kohtutäiturile ja AS-i JETOIL volitatud esindajatele loa saamiseks siseneda ja viibida OÜ PETROIL PVTK vedelkütuse maardlas. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas 03.03.2015 määrusega avalduse. Kohus lubas kohtutäituril Kersti Seisleril koos AS JETOIL volitatud esindajatega siseneda ja viibida OÜ PETROIL PVTK vedelkütuse maardlas asukohaga Kroodi 4a Maardus eesmärgiga teostada nimetatud asukohas 605 067 kg vedelkütuse ümberpumpamist 04.03.2015 kell 10.00 – 17.00, 05.03.2015 kell 10.00 – 17.00 ja 06.03.2015 kell 10.00 – 17.00. Määruskaebus OÜ PETROIL PVTK palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja sai kohtutäituri avalduse kohtule esitamisest, täituri avalduse alusel kohtumenetluse algatamisest ja selles menetluses lõpplahendi tegemisest teada üheaegselt alles kaevatavast kohtumäärusest. Kaebaja leiab, et TMS § 72 lg 5, millele maakohus tugines, annab kõige üldisema materiaalse aluse ja kriteeriumid kohtutäituri vastavasisulise avalduse lahendamiseks, kuid ei reguleeri kohtutäituri avalduse menetlemise korda. Isikute avalduste tsiviilkohtus läbivaatamise korda reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik, kitsamalt võttes pidi kohus juhinduma hagita menetlust reguleerivatest sätetest. Hagita menetluse kohta sätestatud erisuste hulka ei kuulu aga kohtu õigus/kohustus menetleda ja lahendada huvitatud isiku avaldus, teavitamata sellest isikuid, kelle õigusi lahend võib eelduslikult intensiivselt riivata, samuti lähtuda avalduse lahendamisel üksnes avalduses esitatud väidetest ja kaalutlustest, teiste puudutatud isikute arvamusi ära kuulatama. Määruskaebuse esitaja leiab, et TMS § 26 lg 6 ja § 28 kohaldamiseks puudus mistahes alus. Mõlemad viidatud sätted reguleerivad kohtumääruse tegemist just ja nimelt võlgniku õiguste, mitte vara hoidja, kohta. Seega ei olnud maakohul alust menetleda kohtutäituri avaldust kiirendatud korras, järgimata menetlusseaduses sätestatud üldreegleid. Vastuolus TsMS § 465 lg 2 p-8 sätestatud nõudele ei ole kaevatavas määruses toodud ühtegi menetlusõiguslikku alust, mistõttu jääb määruskaebuse esitajale täiel määral selgusetuks, millistest sätetest juhindus maakohus avalduse lahendamisel. Samuti on olulisel määral

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

põhjendamata maakohtu materiaalõiguslik põhijäreldus, et kohtutäitur ei pea arvestamata määruskaebuse esitaja kui arestitud vara pandipidaja seaduslike õiguste ja huvidega. Juhul, kui kohus leiab, et TMS § 28 lg 6 on asjassepuutuv, palub määruskaebuse esitaja kontrollida viidatud sätte vastavust põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätetatud põhimõttele, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, samuti §-st 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõttele. Määruskaebuse esitaja hinnangul PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õiguse piiramise puhul TMS § 28 lg-ga 6 ei saa olla tegemist niivõrd tähtsa legitiimse eesmärgiga, mis õigustaks õigusriigi aluspõhimõtete kohaldamise piiramist. Eelduslikult võis seadusandja kõnealuse piirangu kehtestamisel silmas pidada vajadust tagada täitemenetluse raames kiireloomuliste toimingute tegemist ja vältida viivitusi, mis võivad kahjustada sissenõudja huve. Seesugune eesmärk on kahtlematult legitiimne, kuid menetluse kiire ja viivitusteta läbiviimine ei ole vähem oluline ka mistahes muu õigusmenetluse puhul. TMS § 28 lg-ga 6 reguleeritav olukord ei erine oma olemuselt mistahes muu õigusmenetluse, kitsamalt kohtumenetluse liigist, mille puhul tuleb seadusandjal tasakaalustada erinevaid väärtusi, s.o. ühest küljest vajadust tagada kiire ja säästliku menetluse läbiviimist ja teisest küljest vajadust tagada maksimaalses ulatuses menetluse osaliste õigusi, mis ühtlase vähendab ka ebaõigete kohtulahendite tegemise riski. Hetkel kehtiv regulatsioon on eelviidatud aspektist selgelt tasakaalust väljas ja seetõttu on eespool viidatud põhjustel vastuolus põhiseadusega. Kohtutäitur tõi oma avalduses põhjendatult esile ja maakohus on avalduse lahendamisel lähtunud tõsiasjast, et enampakkumisele müüdud võlgniku vara on koormatud määruskaebuse esitaja pandiõigusega. Samas on määruskaebuse esitaja 18.09.2014 arestimisaktist nähtuvalt ka vara hoidjaks TMS § 72 alusel. Pandipidajana on määruskaebuse esitaja õigustatud tema seaduslikus valduses asuva vara VÕS § 907 lg 1 alusel kinni pidama. Samas TMS § 72 lg 5 mõttest tulenevalt võib määruskaebuse esitajal kui täitemenetluses arestitud vara hoidjal sellekohaste eelduste täitmise korral olla kohustus üle anda vara kohtutäiturile viimase nõude alusel. Sellises olukorras oleks kohus pidanud TsMS § 465 lg 2 p 8 nõudele vastava põhjendatud lahendi tegemiseks analüüsima igakülgselt asjas eelviidatud keerukat õiguslikku kollisiooni, kaaludes kõigi asjasse kaasatud isikute seaduslikke õigusi ja põhjendatud huve. Vaidluse keskseks küsimuseks ongi see, kas pandipidaja keeldumist väljastada tema valduses asuvat vara saab pidada tema kui vara hoidja õiguste rikkumiseks. Maakohtul tuli kõigepealt analüüsida, kas kohtutäituri avalduses esile toodud asjaoludel, s.o. arvestades eelkõige määruskaebuse esitaja pandiõigust arestitud varale, võib pandipidaja poolset väidetavat keeldumist vara üle andmast pidada TMS § 72 lg 5 mõttes õigustamatuks või õigustatuks. VÕS § 889 kohaselt hoiuleandja võib igal ajal nõuda hoiuleantud asja tagastamist. TMS § 72 lg 6 järgi hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvatakse täitekulude hulka. Ometigi ei ole maakohus määruses tsiteeritud õigussätteid mistahes määral analüüsinud ega seostanud käesolevas asjas läbivaatamisel oleva õigussuhtega ja tehioludega. Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu, et kohtu enda poolt viidatud õigussätetest pigem tuleneb, et määruskaebuse esitaja valduses olnud vara üleandmise küsimuse tuleb lahendada hoopis sissenõudja kui hoiuleandja ja määruskaebuse esitaja kui hoidja vahelise kohtuvaidluse raames hagimenetluse korras, arvestades seejuures mitte ainult määruses viidatud VÕS §-ga 889, vaid kõiki VÕS 45. peatüki sätteid nende kogumis (TsÜS § 3). Seega maakohtu määruse põhjendused on nii puudulikud kui ka vastuolulised. Selliselt õiguslikult motiveeritud kohtumäärus kuulub tühistamisele TsMS § 656 lg 1 p 5 (koostoimes §-ga 659) alusel.

Menetluse edasine käik Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Täitemenetluses võlgnik Neopol Invest OÜ leidis, et vaidlus teda ei puuduta, asjaolu, et laopidaja otsustas jätta vara väljastamata, ei ole võlgniku mõjusfääris. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus on esitatud hilinemisega, kuna kaebaja juhatuse liige sai maakohtu määruse kätte kohtutäiturilt 04.03.2015 ning ekslik on määruskaebuses esitatud väide, et kohtumäärus on kätte saadud 06.03.2015. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud määrus on maakohtu poolt OÜ-le Petroil PVTK kätte toimetatud 06.03.2015, seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt. TMS §-st 72 lg. 5 ei tulene, et kohtumäärus hoidjalt asja äravõtmiseks ja ostjale üleandmiseks tuleks teha viivitamatult ja huvitatud isikute seisukohti välja selgitamata. TMS § 11 lg. 1 p. 7 kohaselt on maakohtu pädevuses muude lahendite tegemine täitemenetluse seadustikus ettenähtu juhtudel. TsMS §-st 475 lg. 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 477 lg. 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 198 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetlusess tehtava määruse peale edasi kaevata. Nii asja ostja kui ka hoidja on TMS §-st 5 lg. 1 järgi täitemenetluse osalised. Maakohus on määruses märkinud, et OÜ Petroil PVTK on puudutatud isik, kuid samas ei ole tema seisukohta kohtutäituri avalduses suhtes välja selgitanud. Seega nõustub kolleegium määruskaebuse väitega selles, et maakohus rikkus sellega menetlusosalise ärakuulamise põhimõtet. Samas ei anna nimetatud rikkumine antud juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu menetlusõigunormi rikkumise tagajärgi saab kõrvaldada ringkonnakohus, hinnates määruskaebuses esitatud vastuväiteid kohtutäituri avadlusele loa saamiseks hoidja territooriumile sisenemiseks hoiuleantud kütuse äravõtmise ja ostjale üleandmise eesmärgil. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hoidja seadusjärgse pandiõiguse olemasoluga õigustada keeldumist kütuse väljaandmisest.

Vaidlusalune OÜ Neopol Investile kuulunud kütus oli kehtiva täitedokumendi, s.o. Tallinna Halduskohtu 12.09.2014 haldusasjas nr. 3-14-52036 tehtud määruse alusel Petroil PVTK OÜ aktsiisilaos kohtutäituri poolt arestitud, Petroil PVTK OÜ-le hoiule antud ja sundenampakkumisel müüdud AS-le Jetoil. Viimne tasus ostuhinna. TMS § 73 lg. 1 kohaselt pandipidaja või muu asja suhtes sarnase eesõigusega isik ei või asja arestimisele vastu vaielda. TMS § 93 lg. 5 kohaselt antakse asi ostjale üle pärast ostuhinna tasumist TMS § 72 lg. 5 järgi, kui hoidja õigustamatult ei tagasta hoitavat asja kohtutäituri nõudel, võib sissenõudja taotleda selle äravõtmist hoidjalt. Kui äravõtmiseks on vaja siseneda hoidja kasutuses olevatesse ruumidesse või maatükile, võib seda teha kohtumääruse alusel. Kohtumäärus tehakse kohtutäituri avalduse alusel. Seega peab kohtutäitur kindlustama enampakkumisel müüdud asja üleandmise ostjale ja TSM §-st 72 lg. 5 tulenevalt ei ole hoidjalt müüdud asja (vedelkütuse) äravõtmiseks vaja eraldi täitedokumenti, s.o. kohtulahendit, millega kohustatakse hoidjat müüjale kütuse üle andma. TsMS § 104 lg. 2 kohaselt kolmanda isiku asjaõigus müüdud asjale ei lõpe, kui õigus oli tekkinud enne õigust, millest tulenevalt täitemenetlust teostati. TsMS § 105 lg. 1 kohaselt jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Seega hoidja kui seadusjärgse pandipidaja õigused pärast hoiuleantud asja müüki täitemenetluses transformeeruvad eelisõiguseks müügist saadava tulemi jaotamisel. Eeltoodust tuleneb, et hoidja kinnipidamisõigus täitemenetluses ei kehti ja hoidja võis kohtutäituri avaldusele loa saamiseks territooriumile sisenemiseks esitada vaid ajutise ja tehnilise iseloomuga vastuväiteid, näiteks tuues esile, et kütuse kohene või teatud ajaperioodil üleandmine on tehnilistel põhjustel võimatu või talle kahjutekitav. Selliseid väiteid ei ole määruskaebuses esitatud. Ringkonnakohus märgib, et 18.03.2015 seisuga on kütuse müügist saadud tulem, millest on maha arvatud täitekulud, kantud OÜ Petroil PVTK arvelduskontole. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et TsMS § 28 lg. 6 ei ole antud juhul asjassepuutuv, kuid märgib ka, et maakohus ei ole oma määruses selle sättele ka tuginenud. Ülaltoodud põhjal jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi, määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemise kulu määruskaebus esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.