1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 otsus osas, millega maakohus rahuldas KÜ Alasi 31 hagi Helina Borodina vastu osaliselt ning mõistis Helina Borodinalt KÜ Alasi 31 kasuks välja võlgnevuse 262,71 eurot, viivise 64,80 eurot, jättis menetluskuludest 46% Helina Borodina kanda ja mõistis Helina Borodinalt KÜ Alasi 31 kasuks välja menetluskulude katteks 341,78 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta KÜ Alasi 31 hagi Helina Borodina vastu võlgnevuse 262,71 eurot ja viivise 64,80 eurot väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud KÜ Alasi 31 kanda.
5.Välja mõista KÜ-lt Alasi 31 Helina Borodina kasuks menetluskulude katteks 125 eurot.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Alasi 31 (hageja) esitas 04.03.2015 Helina Borodina (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 21.04.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis KÜ Alasi 31 nõude H. Borodina vastu 765,26 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.05.2015 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 623,85 eurot ja viivis 70,81 eurot. 14.05.2015 avalduses kinnitas hageja, et ei soovi esitada viivisenõuet TsMS § 367 alusel, milline nõue oli esialgselt hagiavalduses märgitud. Menetluse käigus hageja täpsustas, et 16.09.2015 seisuga on nõue kostja vastu 717,96 eurot, sh põhinõue perioodil november 2014 kuni august 2015 arvestatud majandamiskulude eest 653,16 eurot ja viivis 64,80 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja liige. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt makseteatised tasumisele kuuluvate maksete kohta, kuid kostja on täitnud oma kohustusi alates 2005. a juunist osaliselt. Hageja on arvestanud laekunud summad tasutuks kohustuste sissenõutavaks muutumise järjekorras. Kui hageja nõuet ei saa rahuldada korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 või asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 alusel, tuleb nõuet käsitada käsundite asjaajamisest tuleneva nõudena. Arvestades hageja kantud rõdutööde ja torustikutööde kulusid ning kostja korteri ja maja üldpinna suuruse suhet, oleks kostjale kulude hüvitamises langev osa 387,98 eurot (1,429% 137 205,77 + 287 738,68 kroonist).
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei pidanud kostja tasuma 2005. a rõdude renoveerimise eest, kuna kortermaja rõdud ei ole kaasomandi osa ja kostjal rõdu ei ole. Rõdude ümberehitus ei olnud ka vajalik, sest põhiliselt olid rõdud korras. Kuivõrd kostja ei nõustunud hageja üldkoosoleku ebaseadusliku otsusega rõdude renoveerimise kohta, otsustas
ta mitte tasuda reservimakseid vastavas summas. Kostja teada maksid rõdudega seotud tööd 147 000 krooni. Jagades selle rõduomanike arvuga, on töö hind 4594 krooni korteri kohta. Rõdude jaoks koguti raha 990,60 krooni, kostja keeldus seda maksmast. Ülejäänud summa maksti ühistu remondirahast, sh 3600 krooni ulatuses kostja rahast. Seega oli kostjal ettemaks 3600 krooni. Kui 2008. a koguti raha torude vahetuseks, oleks kostjal tulnud maksta ainult 1400 krooni (5000–3600). Kuna torustikuvahetus osutus odavamaks (5000 krooni asemel 4200 krooni), maksis kostja 2009. a oktoobris 1000 krooni. Kostja põhivõlg on püsinud 4883,50 krooni (312,11 eurot) alates novembrist 2009. a ja seega on hageja nõue aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis Helina Borodinalt välja põhivõla 262,71 eurot ja viivise 64,80 eurot KÜ Alasi 31 kasuks. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 390,45 eurot väljamõistmiseks. Menetluskuludest jättis maakohus 54% hageja kanda ja 46% kostja kanda ning mõistis kostjalt välja riigilõivust 57,50 eurot ja lepingulise esindaja kulust 284,28 eurot, kokku menetluskulu 341,78 eurot. Kostjal hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt käsitles kohus kostja vastuväiteid 3600 krooni ulatuses tasaarvestuse vastuväitena ning leidis, et vastuväide on alusetu. Rõdude renoveerimistööd maksid 137 205,77 krooni, millest kostjale langev osa oli 1960,08 krooni ehk 125,27 eurot. Kostja on maksmisest keeldumisel ja tasaarvestamisel võtnud aluseks tunduvalt suurema summa. Hageja kandis rõdude renoveerimise kulud 2005. a korteriühistu rahast, mis oli kogunenud liikmetelt igakuiste haldusmaksetena. Kuna eraldi makseid rõdude remondiks ei kogutud, ei ole kostja põhjendus, et ta keeldus rõdude jaoks kogutava raha maksmisest, asjakohane. Ka kostja vastuväide, et tema ei pidanud rõdude eest tasuma, ei ole õiguslikult põhjendatud ja kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõuetega tasaarvestada. Rõdude puhul on tegemist kaasomandisse kuuluva ehitise osaga. Rõdude renoveerimisega seotud kulutusi saab pidada vajalikeks kulutusteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõttes, mille tegemiseks ei ole tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-61-14, p-d 16, 17; 3-2-1-31-15, p 9) vaja korteriomanike kokkulepet või korteriühistu üldkoosoleku otsust ning need kulud ei pea olema iseenesest hõlmatud KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludest. Seda arvestades ei oma tähtsust ka kostja vastuväited seoses korteriühistu 24.05.2005 üldkoosoleku otsustega. Kostja aegumise vastuväide on põhjendatud igakuiste majandamis- ja halduskulude osas. Riigikohus on leidnud (3-2-1-174-11, p 11), et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. Majandamiskulud KÜS § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Hageja on arvestanud kostjalt laekunud summad tasutuks kohustuste sissenõutavaks muutumise järjekorras, mis ei ole lähtuvalt VÕS § 88 lg 6 p-st 1 põhjendatud. Alates 2009. a novembri kuludest kuni praeguseni on kostja tasunud täpselt iga kuu eest maksmisele kuuluva summa. Seega on vähemalt alates 2009. a novembri kuludest äratuntav kostja soov tasuda ainult iga kuu eest esitatud arveid. Kuna kostjal on tasumata mitte hilisemate kui 2009. a novembri kulude eest, ei alanud nende kulude osas aegumistähtaeg mitte hiljem kui 2009. a lõppemisest. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.03.2015, oli selleks ajaks igal juhul möödunud TsÜS § 154 kohane kolme aasta pikkune aegumistähtaeg ning hageja igakuiste majandamis- ja kommunaalkulude nõue KÜS § 13 lg 4 ja § 151 alusel on aegunud. Hageja on alternatiivselt esitanud nõuded rõdude renoveerimise ja torustikuvahetusega seotud kulutuste hüvitamiseks käsundite asjaajamise sätete alusel. Rõdude renoveerimise kulud tasuti
remondifondi rahast, mille hulgas oli ka kostja osa, ning eraldi makseid ei kogutud. Seega on põhjendamatu hageja taotlus rõdude renoveerimise kulud kostjalt veelkord välja mõista. Torude renoveerimise kulude osas on hageja nõue põhjendatud, kuigi mitte käsundita asjaajamise sätete alusel. 2008. a koguti sihtotstarbelisi makseid 5000 krooni amortiseerunud torustiku vahetamiseks. Kostja makseid ei tasunud, sest leidis, et tal on õigus need tasaarvestada rõdude renoveerimise kuludega. Kohus leidis, et kostjal ei olnud rõdude remondikuludest tulenevat tasaarvestuseks kasutatavat nõuet, samuti pidas kostja oma arvatavat nõuet tegelikkusest suuremaks. Torustikuvahetuse eest maksti 2008. ja 2009. a 287 738,68 krooni, millest kostja osale vastab 4110,55 krooni (287 738,68÷2667×38,1) ehk 262,71 eurot. See, et esialgselt koguti rohkem kui tegelikult kulutusi kanti, et tähenda, et kostja ei peaks kantud kulutusi hüvitama. Tegemist on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes, mistõttu on kostja kohustatud KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 tulenevalt need hüvitama. Kostja avalduse kohaselt on ta tasunud torustikuvahetuse eest 2009. a oktoobris 1000 krooni, kuid esitatud materjalidest ei ilmne, et makse tegemisel oleks olnud äratuntav soov tasuda just torustikuvahetuse eest, mistõttu võis hageja arvestada selle esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks. Torustikuvahetuse kulutuste hüvitamise nõudele kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud seadusest tulenevate nõuete 10 aasta pikkune aegumistähtaeg ning torustikuvahetuse kulutuste hüvitamise nõue ei ole aegunud. VÕS § 113 lg 1 ja lg 3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras alates torustikuvahetuse kulutuste tegemisest ning arvestades kostjale langevat kulutuste osa. Kuna alates 2008. ja 2009. a arvestatav viivis ületab hageja lõplikus nõudes märgitud viivise suurust, tuleb viivis mõista välja hageja nõudes esitatud ulatuses, s.o 64,80 eurot. Kohus jättis TsMS § 163 lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades menetluskuludest 54% hageja kanda ja 46% kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivust 57,50 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikust kulust 284,28 eurot, kokku 341,78 eurot. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 786 eurot. Hageja esindaja ajakulu oli 12 h ja tunnitasu 60 eurot, millele alates 01.08.2015 lisandub käibemaks. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulu on vajalik ja põhjendatud tunnitasu osas täies ulatuses, kuid ajakulu osas osaliselt, s.o summas 618 eurot (4 h×60 eurot + 5,25 h×72 eurot), arvestades mh asjaolu, et kostja esitas esialgu vastuväited ainult seoses rõdude remondiga ning alles hiljem seoses aegumise ja võlaarvestusega, mistõttu tuli hagejal koostada täiendavaid menetlusdokumente. Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud ja ka asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Helina Borodina esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
30.oktoobri 2015 otsuse tühistamist osas, milles kohus hagi rahuldas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta KÜ Alasi 31 hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas maakohus ebaõigesti hageja poolt 2008. a torustiku remondiks remondireservi moodustamiseks esitatud nõuete aegumisele TsÜS § 149. Tulenevalt Riigikohtu selgitustest tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11 (p 11) tulnuks lähtuda TsÜS § 154 lg-st 1. KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 ei ole rakendatavad korteriühistu majandamiskulude reservi moodustamise seaduslike nõuete alusena. KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 sätestavad üksikisikust korteriomaniku/kaasomaniku õigust esitada teistele korteriomanikele nõudeid tema poolt kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud kulude katteks, kuid ei seondu korteriühistu nõudega üksikisikust korteriomaniku vastu.
Hageja 16.09.2015 vastuse kohaselt koguti 2008. a liikmetelt lisaks haldusmaksetele eraldi makseid elamu amortiseerunud torustiku vahetamiseks. Kostja poolt tasumisele kuuluv 5000 krooni ajatati kuue kuu peale (juuli kuni detsember 2008). Vastav summa kajastub kostja võlgnevuse tabelis eraldi tulbas. Hageja väited kinnitavad, et kostjale esitati korduvaid täiendavaid nõudeid just remondifondi moodustamiseks, mis KÜS § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi majandamiskuludega seotud kohustusi, mille aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 154 lg-t 1. Hageja on 16.09.2015 vastuses teatanud, et mistahes alusel esitatav kostja nõue seoses rõdude renoveerimisega või torustikutöödega on aegunud, arvestades, et üldine aegumistähtaeg kolm aastat on igal juhul möödunud. Seega kõik hageja põhinõuded kostja vastu on aegunud ja TsÜS § 144 järgi on koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue; 2) tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda.
5.KÜ Alasi 31 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) rahuldas kohus hageja nõude torustiku renoveerimistööde maksumuse ja viivise osas põhjendatult KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 alusel ning kohaldas õigesti TsÜS §-s 149 sätestatud seadusest tulenevate nõuete 10 aasta pikkust aegumistähtaega. Korteriühistu moodustamine ei võta ühistu liikmeks olevatelt korteriomanikelt õigust esitada nõudeid lepinguvälisel alusel. Nii sätestab ka KOS § 8 lg 1 põhimõtte, et kuigi alates korteriühistu õigusvõime tekkimisest valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistuseaduse järgi, kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes täiendavalt ka korteriomandiseadust. Sellisteks alternatiivseteks õiguslikeks alusteks ongi KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4, mis mõlemad tekitavad korteriomanikule seadusest tuleneva kohustuse kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks; 2) ei muuda asjaolu, et korteriühistu lubas osadel korteriomanikel tasuda vajalike kulutuste hüvitamiseks mõeldud summa osade kaupa, võlasuhet lepinguliseks ega korduvate kohustuste täitmisele suunatud võlasuhteks. Kokkuleppeid kulutuste hüvitamiseks maksegraafiku alusel ei sõlmitud. Tegemist oli hageja ühepoolse vastutulekuga nõustuda kulutuste katteks raha laekumisega veidi pikema perioodi jooksul. Seega ei ole võimalik kohaldada vajalike kulude hüvitamise nõudele TsÜS § 154 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega; 3) ei ole apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolud käsitatavad asjaoludena, mis muudaksid hageja menetluskulude väljamõistmise kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks ning on lisaks ka tõendamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse esitanud kostja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis temalt hageja kasuks välja võlgnevuse 262,71 eurot ja viivise 64,80 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 262,71 eurot ja viivise 64,80 eurot, jättis
menetluskuludest 46% kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 341,78 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostjalt võlgnevuse 262,71 eurot ja viivise 64,80 eurot väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.
8.Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt muu hulgas 262,71 euro väljamõistmist seoses kulutustega elamus amortiseerunud torustiku vahetamisega. Maakohus leidis, et hageja nõue tuleneb KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4, sellisele nõudele kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud 10 aasta pikkune aegumistähtaeg ning seetõttu ei ole hageja nõue aegunud. Ringkonnakohus maakohtu nimetatud järeldusega ei nõustu.
9.Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja korteriühistu liige. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt makseteatisi korteriühistu liikmete poolt tasumisele kuuluvate maksete kohta, kuid kostja on täitnud oma maksekohustusi alates 2005. a juunist vaid osaliselt. Nõude õigusliku alusena on hageja tuginenud põhinõude osas KÜS § 151 lg-le 1 ja viivise osas KÜS § 7 lg-le 4. Maakohtule esitatud viimases seisukohas (I kd, tl 140-143) on hageja jätkuvalt seisukohal, et tegemist on majandamiskulude nõudega. Samas on hageja märkinud, et kui rõdude renoveerimistööde ja torustiku vahetusega seotud kulud ei ole käsitletavad majandamiskuludena, siis on võimalik nimetatud nõue rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel. Maakohtu seisukohta, et hageja nõuet ei saa rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel, ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on tervikuna (sh kulutused seoses elamu torustiku vahetusega) kvalifitseeritav majandamiskulude nõudena KÜS § 151 järgi ning sellele nõudele kohaldub 3 aasta pikkune aegumistähtaeg. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Tulenevalt KÜS § 151 lg 2 teisest lausest loetakse eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Maakohus on õigesti leidnud, et elamu amortiseerunud torustiku vahetamiseks tehtud kulutused on vajalikud kulutused, kuid ebaõigesti leidnud seda, et kostja on kohustatud need hüvitama KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 alusel. Riigikohus on 14.02.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11 asunud seisukohale, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena ning väär on aegumisele seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja 10 aastat kohaldamine. Kuna vaidlusalune nõue tuleneb korteriühistu poolt seoses elamu torustiku vahetamisest kantud kulutustest, siis on selline nõue kvalifitseeritav majandamiskulude nõudena KÜS § 151 lg 1 järgi ning sellele ei kohaldu TsÜS §-st 149 tulenev 10 aasta pikkune aegumistähtaeg.
Maakohus on otsuse p-s 16 tuvastanud, et hageja nõue ei saa tuleneda hilisemast ajast kui 2009. a. Nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 154 ning selle teise lause kohaselt aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.03.2015, oli selleks ajaks möödunud TsÜS § 154 järgne kolme aasta pikkune aegumistähtaeg ning hageja igakuiste majandamis- ja kommunaalkulude hüvitamise nõue kui ka vaidlusaluse elamu torustiku vahetamisest tekkinud kulutuste hüvitamise nõue olid aegunud. Seoses nõude aegumisega tuleb hageja nõue kostjalt 262,71 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
11.Ringkonnakohus märgib, et KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 on kohaldatav juhul, kui tegemist oleks korteriomanikest kaasomanike omavahelise vaidlusega, kus üks kaasomanik nõuab teiselt kaasomanikult kaasomandi esemele tehtud kulutuste hüvitamist. Käesoleval juhul on tegemist korteriühistu poolt kantud kulutuste hüvitamise nõudega korteriühistu liikme vastu ning sellele kohaldub KÜS §-s 151 lg 1 sätestatu.
12.Kuna hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 125 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.