Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

07.01.2016 esitas XXXHarju Maakohtule avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. 12.01.2016 kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi toimumise ajaks 22.01.2016. 17.02.2016 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok ́i. 29.02.2016 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, mille kohaselt võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise menetluse käigus on välja selgitatud, et võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 62 026,56 eurot, varaks on arvelduskontol paiknev summa 0,02 eurot. Lisaks on ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul varaks vastavalt ÄS § 1401 lg-le 2 ja 3 nõue osaniku vastu summas 2 500 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tal puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad esineda vara tagasivõitmise (või tagasinõudmise) võimalused seoses võlgniku arveldusarvetelt tehtud sularaha väljamaksetega perioodil 06.04.2014 – 08.12.2014. Võlgniku juhatuse liige ja arvelduskonto ainuke allkirjaõiguslik isik Anželika Tõrva on võtnud äriühingu arvelduskontolt välja nii sularaha kui ka teinud iseendale ülekandeid selgitusega „sularaha väljamakse“, „r“ ja „majanduskulud“. Võlgniku juhatuse liige ei ole teinud koostööd maksuhalduriga, kohtuga ega ajutise pankrotihalduriga, mis annab ajutisele pankrotihaldurile alust arvata, et võlgniku juhatuse liikme tegevus vara võõrandamisel ja andmete mitte esitamisel on olnud teadlik. Tulenevalt eelnevast võivad võlgniku juhatuse liikme tegevuses esineda KarS § 3811 , § 358 ja § 201 sätestatud kuriteo tunnused. 03.03.2016 kohtumäärusega määras kohus, et XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutel on võimalus tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti hiljemalt 14.03.2016. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. Ajutine haldur on palunud kohtul määrata kindlaks ajutise halduri tasu 1440 eurot (s.h käibemaks 240 eurot).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX(isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 15 h, milline aeg ei ole kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab ajakulu hindamisel esitatud materjalide sisu ja mahtu. Kohtu hinnangul ei ole ajutise pankrotihalduri poolt tehtud toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik rohkem, kui 7 h ulatuses x 80 eurot= 560 eurot (lisandub käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot) ulatuses. Ajutine pankrotihaldur palub raugemise korras pankotimenetluse lõpetamisel määrata menetlusabi korras Oliver Ennok’i tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg-le 4, mille kohaselt juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus rahuldas 06.10.2015 kohtumäärusega avaldaja menetlusabi taotluse ja vabastas XXXtsiviilasjas nr 2-16-208 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste kandmise kohustusest. Juhindudes analoogia korras PankrS § 23 lg 4 ja ajutise halduri avaldusest määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest 397 euro ulatuses (lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot).

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Kohus tegi lahendi PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgnik on kantud äriregistrisse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.