Txxxx Nxxxx hagi Axxxx Pxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
199 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Txxxx Nxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; e-post: x Kostja: Axxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpost: x
Menetlustoiming
Hagist loobumise avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr 2-15-6163 menetlus TxxxxxNxxxx hagis Axxxx Pxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista Txxxx Nxxxxxx Axxxx Pxxxxxx kasuks menetluskulud summas 450 eurot, sh 282 eurot ekspertiisitasu ja 168 eurot lepingulise esindaja tasu.
3.Kanda 07.10.2015. a Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 viitenumbrile 3100057455 Axxxx Pxxxxxx eest ekspertiisitasu katteks ette tasutud 359 eurost 282 eurot riigieelarvesse ja 77 eurot tagastada OÜ Sikuti Advokaadibüroo deposiitkontole nr EE591700017002219536.
4.Tagastada Kxxxx Nxxx kontole nr EE123300335808040005 TxxxxxNxxxx eest tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Txxxx Nxxx esitas 23.04.2015. a kohtule hagiavalduse Axxxx Pxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Txxxx Uxxxx 22.04.2014. a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 170 000 eurot ja kohustus laenusumma koos intressidega tagastama hiljemalt 22.04.2014. a. Kostja laenulepingust tulenevat maksekohustust ei täitnud ja laenuandja loovutas lepinguga oma nõude kostja vastu hagejale.
2.Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlg summas 170 000 eurot ja viivised summas 29 800 eurot.
3.Kohus võttis 22.06.2015. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja Axxxx Pxxxxxx vaidles 26.06.2015. a kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja väitel ei ole tema hageja poolt tõendina esitatud laenulepingut allkirjastanud ning kostja taotles, et kohus määraks allkirja ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi.
5.Kohus pidas 17.08.2015. a eelistungi, kuhu ilmus kostja Axxxx Pxxxxxxx kes veelkord kinnitas, et tema ei ole hagi aluseks olevat laenulepingut allkirjastanud ja taotles jätkuvalt nimetatud asjaolu kindlakstegemiseks ekspertiisi määramist.
6.Kohus rahuldas kostja taotluse ja määras 14.10.2015. a määrusega käekirjaekspertiisi tegemaks kindlaks, kas kostja Axxxx Pxxxxxx on allkirjastanud TxxxxxUxxxxxxx sõlmitud laenulepingu, millele hageja oma nõudes tugineb.
7.Eesti Kohtuekspertiisi Instituut edastas 18.01.2016. a kohtule ekspertiisiakti, milles ekspert on käekirjaekspertiisi tulemusena asunud seisukohale, et Txxxx Uxxxxx ja Axxxx Pxxxxxx vahelist laenulepingut ei ole tõenäoliselt allkirjastanud Axxxx Pxxxxxx.
08.02.2016. a esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks.
9.26.02.2016. a esitas hageja kohtule avalduse, milles teatas, et võtab hagi tagasivõtmise taotluse tagasi ja loobub hagist.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on võimalik vastu võtta.
Hageja on küll eelnevalt esitanud hagi tagasivõtmise avalduse, kuid kohus ei olnud seda taotlust veel lahendanud. Seega oli hagejal õigus ümber mõelda ja oma menetluslikku positsiooni muuta ning hagi tagasivõtmise asemel hagist loobuda. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: Vastavalt TsMS §-ile 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud on hageja hagist loobunud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 järgi määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks ekspertiisitasu summas 282 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 168 eurot. Hageja ei ole esitanud kostja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid.
13.Kohus leiab, et põhjendatud kostja menetluskuluks saab lugeda ekspertiisitasu 282 eurot. Käesolevas asjas määras kohus kostja taotlusel käekirjaekspertiisi. 07.10.2015. a tasus OÜ Vahetusveeb kostja eest Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 viitenumbrile 3100057455 ekspertiisitasu katteks ette 359 eurot (tl 138). Käekirjaekspertiisi viis läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kes esitas 18.01.2016. a kohtule õiendi (tl 175), mille kohaselt on ekspertiisi maksumus 282 eurot. Ekspertiisitasu makstakse ekspertiisiasutusele välja riigieelarvest ja kostja poolt tehtud ettemaks tuleb kanda riigieelarvesse. Ekspertiisi eest enam ette tasutud summa, s.o 77 eurot tuleb kostjale tagastada. Kostja esindaja taotlusel kantakse tagastatav summa OÜ Sikuti Advokaadibüroo deposiitkontole.
14.Kohus leiab, et põhjendatud kostja menetluskuluks saab lugeda ka lepingulise esindaja tasu summas 168 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Mart Sikut, kes TsMS § 218 p 1 järgi võib olla lepinguliseks esindajaks kohtus. OÜ Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusabi osutas, on esitanud õigusteenuse osutamise eest kaks arvet kokku koos käibemaksuga summas 168 eurot. Arvete selgituste kohaselt on lepingulise esindaja ajakulu olnud õigusteenuse osutamisel kokku 1,75 tundi, sh 1 tund tsiviilasja materjalidega tutvumine ja õigusdokumendi koostamine kohtule ja 0,75 tundi ekspertiisiakti ja hageja taotlusega tutvumine ning konsultatsioon kostjaga. Tasu taotletakse õigusteenuse osutamise eest tasumääraga 80 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks 20 %. Kohus leiab, et arvestades käesolevas asjas kostja vastu esitatud nõuet, menetluse käiku ja lepingulise esindaja poolt õigusabi andmisel tehtud toiminguid, on esindaja töömaht 1,75 tunni ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb põhjendatuks ka kostja lepingulise esindaja taotletava tasumäära, mis on vastavuses asja keerukusega ega ületa kohtupraktikas üldjuhul mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tasumäära (Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 euro ulatuses, lahendid nr 3-2-1-92-13 ja 3-2-1-115-13). OÜ Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu kostja esindaja õigusabi osutas, on käibemaksukohuslane ja esindatavale on arved esitatud koos käibemaksuga. Kostja Axxxx
Pxxxxxx ei ole käibemaksukohuslane. Seega kuulub TsMS § 174 lg 6 alusel kostja lepingulise esindaja tasu hüvitamisele koos lisanduva käibemaksuga 20 %. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tasu 1,75 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest kokku summas 140 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o 28 eurot, kokku koos käibemaksuga 168 eurot.
15.Kokku on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud summas 450 eurot, sh 282 eurot ekspertiisitasu ja 168 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostja menetluskulud hüvitada hagejal ja seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot.
16.Hageja taotles, et kohus tagastaks temale menetluses tasutud riigilõivu summas 600 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja ei ole hagilt riigilõivu täies ulatuses tasunud. 20.05.2015. a määrusega anti hagejale menetlusabi ja võimaldati tal hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 1800 eurot maksta osade kaupa võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul tähtajaga hiljemalt 10.05.2016. a. Käesolevaks ajaks on hageja tasunud riigilõivu kokku 1200 eurot. Tasumata on 600 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus leiab aga, et tasumata riigilõivu ei tule hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel riigituludesse sisse nõuda. Hageja on hagist loobunud ja TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt kuuluks pool riigilõivust, s.o 900 eurot hagejale tagastamisele. Hageja poolt tasumata riigilõiv summas 600 eurot ja temale tagastatav riigilõiv summas 900 eurot on võimalik tasaarvestada ja tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejale tagastada riigilõiv summas 300 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja eest on 05.06.2015. a tasutud lisaks riigilõivu hagi tagamise avalduselt summas 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale ka nimetatud summast pool, s.o 25 eurot tagastada. Kokku kuulub seega hagejale tagastamisele riigilõiv summas 325 eurot. Hageja taotlusel tuleb tagastatav riigilõivu summa maksta Kxxxx Nxxxx pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.