1.Kiviõli Soojus AS hagi T. K. vastu 2 264,18 euro võlgnevuse nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T. K.`lt Kiviõli Soojus AS kasuks korteriomandi, asukohaga xxx, 06.11.2012 asjaõiguslepingust nr. 2159/2012 tulenev võlgnevus summas 1 201 (üks tuhat kakssada üks) eurot 11 senti, sh põhivõlgnevus 990,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 210,84 eurot perioodi 07.11-2012-18.06.2015 eest.
3.Välja mõista T. K.`lt Kiviõli Soojus AS kasuks korteriomandi, xxx, 04.12.2012 soojusenergia ostu-müügilepingust nr. S2515 tulenev võlgnevus summas 353 (kolmsada viiskümmend kolm) eurot 82 senti, sh põhivõlgnevus 176,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 176,91 eurot perioodi 25.01.2013-18.06.2015 eest.
4.Jätta hageja menetluskulud 68,6% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 31,4% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista kostjalt T. K.`lt hageja Kiviõli Soojus AS kasuks menetluskulud summas 511 (viissada üksteist) eurot 07 senti.
6.Välja mõista T. K.`lt Kiviõli Soojus AS kasuks viivis menetluskuludelt (511,07 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Välja mõista Kiviõli Soojus AS-lt T. K. kasuks menetluskulud summas 56 (viiskümmend kuus) eurot 52 senti.
8.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.AS Kiviõli Soojus esitas 21.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. K. vastu võlgnevuse 2 326,81 euro ja lisanduva viivise nõudes. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on võlgnik korteriomandi xxx, omanik, võlgnevus on tekkinud alates 02.2010. Avaldaja palus võlgnikult välja mõista võlgnevuse summas 2 326,81 eurot ja lisanduva viivise 0,1% päevas alates 21.04.2015. Pärnu Maakohus 09.06.2015 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS Kiviõli Soojus nõude T. K. vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 11.06.2015 määrusega (maksekäsuga) kohustas kohus võlgnikku T. K.`d tasuma AS-le Kiviõli Soojus põhivõlgnevuse summas 709,25 eurot, riigilõivu summas 45,00 eurot ja menetluskulud summas 20,00 eurot.
2.18.06.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 1 691,61 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga xxx, omanik. Jõhvi Notar Ülle Mesi poolt 06.11.2012 tõestatud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse punkti 5.2 kohaselt, müüja müüb lepingu eseme ostjale (antud juhul kostja)
hinnaga 1 358,21 eurot, mis on võrdne müüja kommunaalmaksete võlgnevuste suurusega. Punkti 5.2 kohaselt, hinna tasumisel teostatakse tasaarvestus järgnevalt: ostja kustutab müüja kommunaalmaksete võlgnevused 1 358,21 eurot. Korteriühistut Kiviõlis xxx elamus moodustatud ei ole. Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga Kiviõli linn, xxx, sh kostja omandisse kuuluvat korteriomandit kütnud ja esitanud korteriomanikele, s.h kostjale arveid. Pooled sõlmisid 04.12.2012 soojusenergia ostu-müügilepingu nr. S2515, mille punkti 6 kohaselt kohustus tarbija tasuma võrguettevõtjale soojusenergia kasutamise eest 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Kostja on jätnud oma kohustused hageja ees täitmata ning arved tasumata. Hageja esitas kostjale ajavahemikul 28.02.2010-31.12.2014 tasumiseks arveid kokku summas 1 939,86 eurot. Nimetatud perioodil on kostja tasunud kokku 63,40 eurot, seega kuulub kostja poolt veel tasumisele põhinõue summas 1 876,46 eurot. Kuivõrd kostja tunnistas hageja nõuet osaliselt, kohustas Viru Maakohus 11.06.2015 määrusega (maksekäsk) võlgnikku tasuma hagejale põhivõlgnevuse summas 709,25 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustas kostja põhivõlgnevus hageja ees peale maksekäsu tegemist 1 167,21 eurot (1 876,46 – 709,25). Hageja arvestas viiviseid lepingujärgse viivisemääraga alates hageja poolt kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alates, so alates 26.01.2015.a kuni hagiavalduse esitamiseni alljärgnevalt: alates 26.01.2015 kuni 11.06.2015 summas 510,40 eurot (0,2% põhinõudelt 1876,46 eurot 136 päeva eest); alates 12.06.2015 kuni 18.06.2015 summas 14,01 eurot (0,2% põhinõudelt 1167,21 eurot 6 päeva eest). Hagiavalduse esitamise moodustas viivis 524,40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 1691,61 eurot, sh põhivõlgnevuse 1167,21 eurot ja viivised 524,40 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina (0,2% päevas) põhinõudelt (1167,21 eurot) alates 18.06.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud summas 490 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras. (tl. 20-43).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 24. augustil 2015 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud alljärgnevatel põhjendustel: Kostja omandas korteriomandi xxx novembris 2012. aastal. Kostja leiab, et kuna xxx puhul on tegemist kaasomanike ühisusega, siis eelmise omaniku võlad talle üle ei läinud (RKTKo 3-2-1-57-132-05 p 12) ning ta vastutab vaid kohustuste eest, mis on tekkinud pärast korteri omandiõiguse üleminekut. Seisuga 18.06.2015 sissenõutavaks muutunud viivis on arvutatud summas 524,40 eurot, kuid ei ole näha, mis viisil on seda tehtud. Esitamata on korrektne viivise arvestus, kohtule esitatud arvete alusel ei ole hageja kostjale üldse viiviseid arvestanud. Kostjal puudub võimalus kontrollida viivise arvestust. Hageja ei ole tõendanud põhinõuet, seega puudub kostjal võlgnevus hageja ees. Kostja palus jätta hagi põhinõude osas rahuldamata põhjusel, et põhinõue on tõendamata. Kostja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et kostja vastu esitatud põhinõue ei kuulu rahuldamisele. Kui kohus tuvastab kostja poolt kohustuste rikkumise ning sellega seotud kostja vastutuse, palub kostja väljamõistetavat viivist vähendada, arvestades kostja majanduslikku seisu. Kostja ainukene sissetulek on pension, kostja tervis on väga halb, mistõttu kulub suur osa sissetulekust ravimitele. Vaidlusaluse lepingu vastastikuste kohustuste määr on ilmselgelt ebaproportsionaalne eelkõige 0,2% viivisemäära tõttu. Kostja palub käeolevas vastuse punktis 1 taotluse rahuldamata jätmise korral rakendada viivisemäära arvestamisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära. 2010 kuni 2011 aasta detsember nõuete osas esitab kostja taotluse hagi põhinõude ja viiviste osas rahuldamata jätmiseks TsÜS § 146 lg 1 alustel.
Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja menetluskulud on 180 eurot. (tl. 67-70).
NÕUDE TÄPSUSTUS
4.Hageja esitas 22.10.2015 vastuse kostja vastusele. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kostja on seisukohal, et eelmise omaniku võlad talle üle ei lähe (kostja viitab RKTKo 32-1-57-132-05 punktile 12). Hageja märgib, et sama Riigikohtu lahendi p 12 kohaselt, eelmise omaniku poolt tasumata jäetud varasemad võlgnevused võivad uuele korteriomanikule üle minna juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. 06.11.2012. korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse p 3.1.12 sätestab, et müüja omab võlgnevusi kommunaalmaksete tasumise osas, mis tasutakse lepingu eseme hinna arvelt. Nimetatud lepingu p 5.1 kohaselt müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga 1 358,21 eurot, mis on võrdne müüja kommunaalmaksete võlgnevuste suurusega. Punkti 5.2 kohaselt hinna tasumisel teostatakse tasaarvestus järgnevalt: ostja kustutab müüja kommunaalmaksete võlgnevused 1 358,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja ja korteriomandi xxx endine omanik 06.11.2012 asjaõiguslepingus kokku leppinud, et ostja ehk kostja tasub müüja kommunaalmaksete võlgnevused summas 1 358,21 eurot. Hageja on arvamusel, et kostja nõue kuulub tasumisele erinevatel alustel, so 06.11.2012 sõlmitud asjaõiguslepingust tulenevalt ning 04.12.2012 sõlmitud soojusenergia ostumüügilepingust tulenevevalt. Hageja esitas kohtule nõude täpsustuse: asjaõiguslepingust tulenev nõue: 06.11.2012 asjaõiguslepingust tulenevalt kohustub kostja tasuma kommunaalmaksete võlgnevused summas 1 358,21 eurot. Tulenevalt arvelduste seisust kohustus kostja tasuma 28.02.2010 – 31.10.2012 esitatud arvete alusel 990,27 eurot (arved alates 28.02.2010 – 31.10.2012 kokku summas 992,07 eurot – tasumine summas 1,80 eurot). Hageja arvestas viiviseid alates 06.11.2012 sõlmitud asjaõiguslepingule järgmisest päevast alates, so alates 07.11.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.06.2015 seadusjärgses määras alljärgnevalt: 07.11.2012-31.12.2012 summas 11,76 eurot; 01.01.2013-14.04.2013 summas 21,42 eurot; 14.04.201330.06.2013 summas 18,06 eurot; 01.07.2013-30.06.2014 summas 82,91 eurot ja 01.07.2014-18.06.2015 summas 76,69 eurot, kokku 210,84 eurot. Asjaõiguslepingust tulenevalt moodustas kostja põhivõlgnevus 990,27 eurot ning viivised 210,84 eurot, kokku 1 201,11 eurot. soojusenergia ostu-müügilepingust tulenev nõue: Pooled sõlmisid 04.12.2012 soojusenergia ostu-müügilepingu nr. S2515, mille punkti 6 kohaselt võrguettevõtja esitab tarbijale arveid eelneva kalendrikuu kohta 15 kalendripäeva jooksul peale arvestusperioodi ja tarbija tasub võrguettevõtjale soojusenergia kasutamise eest 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks ajavahemikul 30.11.2012–31.12.2014 kokku 26 arvet, kogusummas 947,79 eurot. 21.01.2015 tasus kostja 61,60 eurot. Soojusenergia ostu-müügilepingust tulenev võlgnevus moodustab 886,16 eurot (947,79 eurot – tasumine summas 61,60 eurot). Hageja arvestas viiviseid lepingujärgse viivisemääraga alates iga arve tasumise tähtpäevast kuni hagiavalduse esitamiseni (arvestades kostjapoolset 21.01.2015 laekumist summas 61,60 eurot, mille kohaselt hageja loeb täies ulatuses tasutuks 30.11.2012 arve summas 51,55 eurot ja osaliselt tasutuks arve nr 25227). Hagiavalduse esitamise seisuga moodustasid soojusenergia ostu-müügilepingust tulenevad viivised 957,48 eurot, mida hageja vähendas summani 886,16 eurot. Soojusenergia ostumüügilepingust tulenevalt moodustas kostja põhivõlgnevus 886,16 eurot ning viivised 886,16 eurot.
Kostja oma vastuses leiab, et lepingus kokkulepitud viivise määr 0,2% on ebamõistlikult kõrge ning palub kohtul viivise nõuet vähendada, kohaldades viivise nõudele seadusjärgset viivisemäära VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et lepingus sätestatud viivise määr on ebamõistlikult kõrge. Kostja on viivitanud lepingust tuleneva kohustuse täitmisega hageja ees, seega on viivisenõue igati põhjendatud. Hageja märgib, et on viivise nõuet vähendanud põhivõla summani ja ei pea kostja viivisenõude vähendamist põhjendatuks Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on aegunud 2010–2011 arvete osas. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. 06.11.2012 asjaõiguslepingus leppisid pooled kokku, et kostja tasub müüja kommunaalmaksete võlgnevused. Sellest tulenevalt oli kostja teadlik oma kohustusest hageja ees ja eeltoodut saab lugeda kui nõude tunnustamist TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 mõttes. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on asjaõiguslepingust tulenevat nõuet tunnustanud, ei ole hageja nõue aegunud. Asjaõigusleping oli sõlmitud 06.11.2012 ja tehingust tulenev kolme aastane aegumistähtaeg oleks saabunud 06.11.2015, kuid hageja esitas oma nõude maksekäsu menetluses 21.04.2015, seega enne aegumistähtaja algust ja sellest tulenevalt ei ole hageja nõue käesolevaks ajaks aegunud. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks võlajäägi 2 264,18 eurot (sh soojusenergia ostu-müügilepingust tulenev võlgnevus 886,16 eurot ja viivised 886,16 eurot; asjaõiguslepingust tulenev võlgnevus 990,27 eurot ja viivised 210,84 eurot, kokku 2973,43 eurot – maksekäsuga väljamõistetud võlgnevus 709,25 eurot) ja menetluskulud summas 540 eurot ning väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. (tl. 74-80).
5.Kohus teatas 18.02.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 04. märtsini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 16. märtsil 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 83).
6.Hageja esindaja esitas 01.03.2016 kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 790 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 540 eurot, samuti mõista kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras (tl. 87-90).
7.Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude suhtes ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue
9.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand Kiviõlis, xxx (registriosa xxx, tl 29). Jõhvi Notar Ülle Mesi poolt 06.11.2012 tõestatud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr. 2159/2012 kohaselt omandas kostja korteriomandi asukohaga xxx. Vastavalt lepingule pidi kostja korteri maksumuse arvelt, so tasaarveldusena tasuma müüja poolt märgitud võlgnevused, sh võlgnevuse hagejale (lepingu p 5.1; 5.2, tl. 28).
Kostja ja AS Kiviõli Soojus sõlmisid 04.12.2012 soojusenergia ostu-müügilepingu nr. S2515, mille alusel kohustus hageja võrguettevõtjana müüma soojusenergiat, ning tarbija selle eest tasuma (lepingu p. 6, tl 31). Hageja AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, mis varustab korterelamut xxx soojusenergiaga (tl. 30-31).
10.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.06.11.2012 korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr. 2159/2012 sõlmimine kostja ning endise korteriomaniku vahel on tõestatud Jõhvi Notar Ülle Mesi poolt. Sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale eelmise omaniku, so müüja võlgnevuse hageja ees (tl. 27-28). Kostja antud kohustust täitnud ei ole. Hageja ja kostja poolt 04.12.2012 soojusenergia ostu-müügilepingu nr. S2515 sõlmimine on tõendatud poolte poolt esitatud allkirjastatud ostu-müügilepinguga (tl. 30-31). Soojusenergia ostu-müügilepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale soojusenergia kasutamise eest 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Kostja on jätnud kohustused osaliselt täitmata. AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Soo tn 13 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Hageja tugineb oma nõudes T. K. vastu sellele, et kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (VÕS § 100), mis annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid.
13.Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustab kostja võlgnevus asjaõiguslepingust tulenevalt ajavahemiku 28.02.2010 – 31.10.2012 esitatud arvete alusel 990,27 eurot (arved alates 28.02.2010 – 31.10.2012 kokku summas 992,07 eurot – tasumine summas 1,80 eurot, tl. 27-28, 38-39).
Kostja esitas asjaõiguslepingust tuleneva nõude osas vastuväite, leides, et nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Lisaks sellele leidis kostja, et asjaõiguslepingust tulenev nõue temale ei kohaldu, et tema vastutab võlgnevuse eest alates korteri omandiõiguse üleminemise hetkest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
14.Kohus ei nõustu kostja poolt esitatud väitega, et asjaõiguslepingust tulenev kohustus ei ole talle üle läinud, kuna kostja võttis 06.11.2012 asjaõiguslepinguga kohustuse tasuda korteriomandil lasuvad võlgnevused - seega on kostja tunnustanud enne korteri omandiõiguse üleminemist olnud võlgnevust. Kohus ei nõustu kostja poolt esitatud aegumise väitega ja peab vajalikuks selgitada, et aegumine ei kohaldu, kuna asjaõiguslepingu sõlmimisega võttis kostja endale võlgnevuse tasumise kohustuse ning hageja esitas kostja vastu nõude enne 3-aastase aegumistähtaja möödumist. Antud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt on hagejale tasumata 06.11.2012 asjaõiguslepingust tulenev võlgnevus summas 990,27 eurot.
15.Hageja poolt esitatud 04.12.2012 soojusenergia ostu-müügilepinguga pooltevaheline lepinguliste suhete olemasolu.
on tõendatud
Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustab kostja võlgnevus ajavahemiku 30.11.2012– 31.12.2014 eest summas 947,79 eurot. 21.01.2015 tasus kostja 61,60 eurot. Seega, soojusenergia ostu-müügilepingust tulenevalt moodustab kostja põhivõlgnevus 886,16 eurot (947,79 eurot – tasumine summas 61,60 eurot, tl. 32-39). Maksekäsu kiirmenetluses tunnistas kostja hageja nõuet summas 709,25 eurot (kostja tunnistas põhinõuet, kuid kuna kostja käeolevas menetluses ei tunnistanud asjaõiguslepingust tulenevat nõuet, siis loeb kohus, et kostja on tunnistanud soojusenergia ostu-müügilepingust tulenevat nõuet). Viru Maakohtu 11.06.2015 määrusega (maksekäsuga) on 709,25 eurot kostjalt välja mõistetud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja 04.12.2012 soojusenergia ostu-müügilepingust tulenev võlgnevus moodustab hagi esitamise seisuga 176,91 eurot (886,16-709,25). Ülaltoodust lähtuvalt moodustab kostja lepingutest tulenev põhivõlgnevus kuni 31.12.2014 1167,18 eurot (06.11.2012 asjaõiguslepingust tulenev võlgnevus 990,27 eurot ja 04.12.2012 ostu-müügilepingust tulenev võlgnevus 176,91 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
Viivis
16.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 04.12.2012 sõlmitud ostu-müügilepingu p 6, arvete mittetasumisel on korteriomanik kohustatud maksma viivist 0,2% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest (tl. 31).
17.06.11.2012 asjaõiguslepingust tulenev viivis. Hageja arvestab viiviseid alates 07.11.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.06.2015 seadusjärgses määras alljärgnevalt: 07.11.201231.12.2012 summas 11,76 eurot; 01.01.2013-14.04.2013 summas 21,42 eurot; 14.04.201330.06.2013 summas 18,06 eurot; 01.07.2013-30.06.2014 summas 82,91 eurot ja 01.07.201418.06.2015 summas 76,69 eurot, kokku 210,84 eurot. Kohus leiab, et viivise, summas 210,84 eurot, nõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 alusel ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
18.04.12.2012 ostu-müügilepingust tulenev viivis. Hageja arvestas viiviseid lepingujärgse viivisemääraga, so 0,2% päevas, alates iga arve tasumise tähtpäevast kuni hagiavalduse esitamiseni, kokku 957,48 eurot, mida hageja vähendas summani 886,16 eurot. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, moodustas kostja 04.12.2012 ostu-müügilepingust tulenev põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga 176,91 eurot (886,16-709,25). Hageja palub välja mõista viivise summas 886,16 eurot, sh maksekäsuga rahuldatud nõude osas. Kohus ei nõustu viivise nõudega juba rahuldatud nõude, so 709,25 euro osas. Viivise väljamõistmisel arvestab kohus seda, et kostja on töövõimetuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuallikaks on pension summas 241,29 eurot (tl 52). Seega arvestab kohus viivise määramisel kostja majandusliku seisundiga ning ei pea põhjendatuks välja mõista viivist nõude osas, mis on rahuldatud 11.06.2015 maksekäsuga. Kohus peab põhjendatud 04.12.2012 ostu-müügilepingust tulenevaks viivise suuruseks 176,91 eurot, mis on võrdeline hageja poolt esitatud, ostu-müügilepingust tuleneva põhinõudega ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Antud andmetest tulenevalt moodustab kostja lepingutest tulenev viivis 18.06.2015 seisuga 387,75 eurot (210,84+176,91), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367. Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4, kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
20.Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Seoses sellega, et kohus rahuldas hagi osaliselt (ca 68,6% ulatuses), jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (TsMS § 163 lg 1).
21.Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 205 eurot, millest 11.06.2015 maksekäsuga on hageja kasuks kostjalt välja mõistetud 45 eurot, ning õigusabikulud 540 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku 745 eurot (45+205+240+300-45, tl 54-55, 87-90). Kostja menetluskulud on 180 eurot (tl 68). Kostja kanda tuleb jätta 68,6% hageja menetluskuludest e 511,07 eurot ning hageja kanda tuleb jätta 31,4% kostja menetluskuludest e 56,52 eurot.
22.TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (511,07 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.