Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-5726
Tsiviilasi
Kaasiku Mahetalu OÜ hagi AS EVEMAR vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. novembri 2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS EVEMAR määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): AS EVEMAR (registrikood: 10164910); esindaja advokaat Ahti Kuuseväli
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (hageja): Kaasiku Mahetalu OÜ (registrikood: 11705028); esindaja vandeadvokaat Katri Tomson
1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. novembri 2015 määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada AS-i EVEMAR esitatud kaja ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-5726.
2.Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.
3.Rahuldada AS-i EVEMAR määruskaebus.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis.
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Kaasiku Mahetalu OÜ (hageja) hagi AS EVEMAR (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Kostja nimel võttis hagi materjalid
13.mail 2015 vastu raamatupidaja K.E. (I kd, tl 118). Kostja määratud tähtajaks, s.o 3. juuniks 2015 hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus määras asjas eelistungi 25. augustiks 2015 ning saatis kostjale kohtukutse tähitult allkirja vastu. Kohtukutse võttis kostja nimel 10. juunil 2015 allkirja vastu raamatupidaja K.E. (I kd, tl 121).
23.juunil 2015 esitas vandeadvokaat Ahti Kuuseväli kostja nimel taotluse vastamistähtaja pikendamiseks ja avalikku e-toimikusse juurdepääsu saamiseks. Esindajale tagati ligipääs avalikule e-toimikule 26. juunil 2015. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 15. juulil 2015. Kostja esindaja 25. augusti 2015 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. 7. septembril 2015 esitas kostja lepinguline esindaja täiendavad õiguslikud seisukohad, seisukoha menetluskulude osas ja taotluse asja arutamise jätkamiseks (II kd, tl 15–21). Kohus tegi asjas 14. septembril 2015 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Otsus on vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 viivitamata täidetav.
2.16. septembril 2015 esitas kostja kaja ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Kohus peatas täitemenetluse kuni kaja suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni (II kd, tl 57–58). Kostja leidis, et tal on õigus esitada kaja TsMS § 415 lg 1 p 2 alusel, kuna kohtukutset ei ole edastatud kostjale ei elektrooniliselt ega üleandmisega kohtuistungil, kostjale ega tema esindajale ei ole toimetatud kohtukutset kätte isiklikult allkirja vastu. Hagi rahuldavat tagaseljaotsust ei oleks saanud teha, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
3.Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta see rahuldamata. hageja leidis, et kostja eksitab kohut väites, et kohtukutse toimetati kätte üksnes kostja raamatupidajale. Lisaks raamatupidajale on kutse e-toimiku kaudu 29. juunil 2015 kätte toimetatud kostja juhatuse liikmele Mati Evertile ning on 26. juunil 2015 nähtavaks tehtud kostja lepingulisele esindajale.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis kostja kaja rahuldamata ning tühistas kohtu 23. septembri 2015 määrusega kohaldatud sundtäitmise peatamise täiteasjas 193/2015/859. Maakohus jättis kajalt tasutud kautsjoni 1 000 eurot kostja kanda ning kandis kautsjoni riigi tuludesse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kaja lahendamisel eelkõige hinnata, kas kohtukutse oli kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kostja on möönnud, et tal puudus mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks (kaja esitamise üldeeldus TsMS § 415 lg 1 esimene lause). Maakohus leidis, et kaja lahendamisel puudub vajadus hinnata TsMS § 407 lg 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, kuna kohus on hagiavalduse põhjendatust hinnanud otsuses endas. Maakohus ei ole tagaseljaotsust tehes eksinud TsMS § 415 lg 1 p 3 vastu, sest seadus ei keela kahju hüvitamise ja sellega kaasnevate kõrvalkulude nõudes tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaselt loetakse allkirja vastu kättetoimetamisega samaväärseks ka elektrooniline kättetoimetamine. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib TsMS § 3111 lg 1 p
2.Maakohus on edastanud kohtukutse kostjale allkirja vastu tähitud kirjana, kuid kutse on üles pandud ka avalikku e-toimikusse ja tehtud kostja esindajale seal nähtavaks. E-toimikut haldava Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT osakonna vastuse kohaselt ei avanud kostja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli ajavahemikus 25. juuni – 25. august 2015 kostjale adresseeritud kohtukutset, kuid kostja juhatuse liige Mati Evert on nimetatud kutse avanud
29.juunil 2015. Seega on lisaks kostja raamatupidajale kutse elektrooniliselt kätte toimetatud ka kostja juhatuse liikmele. Seega oli täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldus ja puudub alus kaja rahuldamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, rahuldada kaja ja taastada menetlus. Kaebaja palub asja lahendamisel jätta kohaldamata TsMS § 413 lg 1 teine lause põhiseadusega vastuolu tõttu. Määruskaebuse kohaselt on TsMS § 413 lg 1 teine lause koosmõjus TsMS § 420 lg-ga 1 vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5, mis sätestab kohtuotsusele edasikaebe õiguse. TsMS § 413 lg 1 teine lause välistab kostja kaebeõiguse täielikult hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude osas. Tagaseljaotsus on lõpplahend ning sellisel juhul saab kaebeõiguse piiramist õigustada üksnes väga kaalukas põhjus. Tagaseljaotsuse eripärast tulenevalt ei allutata hageja faktilisi väiteid kohtulikule kontrollile, mistõttu kätkeb tagaseljaotsus endas riski, et vaidlus lahendatakse sellistele asjaoludele tuginedes, mis tegelikkusele ei vasta. Ainuüksi õigusnormide õige kohaldamine ei taga asja sisuliselt õiget lahendamist. Tagaseljaotsus võiks olla lubatav, kui kostjal ei ole huvi asja menetluse vastu, mida võiks eeldada, kui kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud ja ei ilmu ka istungile. Seadusest tulenev kohustus tasuda kaja esitamisel kautsjoni riivab samuti PS § 24 lg-st 5 tulenevat kaebeõigust ja kautsjoni tasumise kohustus peaks olema piisav meede, et hoida ära kostja tahtlikku kohtuistungilt puudumist. Kostja esindajale ei olnud kaja koostamisel teada, et kohtukutse oli kostja juhatuse liikmele avaliku e-toimiku vahendusel kättetoimetatud, mistõttu ei tugine määruskaebus TsMS § 415 lg 1 p-le 2. Kaja tulnuks rahuldada nõude põhjendamatuse tõttu. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei või tagaseljaotsust teha ning esitatud kaja tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldada ja menetlus taastada. TsMS § 413 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohtul kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust. Kuna TsMS § 413 lg 1 välistab vaidluse vaid hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude üle, tuleb kohtul tagaseljaotsuse tegemisel arvestada kõigi õiguslike vastuväidetega ja nendega mittenõustumist põhjendada. Hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tulnuks tagaseljaotsuse tegemise korral jätta TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldamata. Keeruka õigusvaidluse korral, kus hageja nõude eelduseks on väga palju erinevaid asjaolusid, tuleks eelistada asja sisulist lahendamist tagaseljaotsuse tegemisele juba ainuüksi seetõttu, et tagaseljaotsuse korral ei ole hageja faktiväited allutatud kohtulikule kontrollile. Kostja on hageja faktilistele asjaoludele vastuväited esitanud ning enda vastuväiteid tõendanud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt puudus kostjal TsMS § 415 lg-st 1 tulenev alus kaja esitamiseks. Kostja raamatupidajale toimetati kohtukutse kätte tähtkirjana 10. juunil 2015, kostja juhatuse liikmele Mati Evertile toimetati kohtukutse kätte avaliku e-toimiku vahendusel 29. juunil 2015, lisaks oli kutse alates 25. juunist 2015 e-toimikus nähtavaks tehtud ka kostja advokaadile Ahti Kuuseväljale. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kostja käitumine on põhjustanud menetluse venimise ning hagejale kohtukulusid. Kui hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, puudub kohtul õigus asuda hageja taotlusele vaatamata lahendama asja sisuliselt või lükata asja arutamine edasi.
Kõik eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks olid täidetud ega esinenud ühtegi TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud alust, millisel juhul kohus tagaseljaotsust teha ei saaks või mis annaks kostjale aluse tagaseljaotsuse peale kaja esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 19. novembri 2015 määrus tuleb tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab tsiviilasja menetluse TsMS § 417 lg 2 alusel. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (TsMS § 418 lg 1).
7.TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Ringkonnakohus leiab, et menetluses tagaseljaotsuse tegemine ei olnud lubatud ning menetlus tuleb taastada. Maakohus võttis hageja hagiavalduse 6. mai 2015 määrusega menetlusse ning TsMS § 393 lg 1 kohaselt tuli see kostjale koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega kätte toimetada. Maakohus luges hagiavalduse 13. mail 2015 nõuetekohaselt kättetoimetatuks ja määras hagiavaldusele vastamise tähtpäevaks 3. juuni 2015 (II kd, tl 80). Kostja 23. juuni 2015 taotluse (I kd, tl 123) kohaselt pidi kostja hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabuma 26. juunil 2015. Kostja palus vastamise tähtaega pikendada kuni 15. juulini 2015. Kostja ei ole märkinu, millal on hagimaterjalid kätte saadud, ehk miks tema arvates peaks vastamise tähtaeg saabuma 26. juunil 2015. Maakohus ei ole aga kostja taotlusele vastanud, taotlust rahuldanud ega rahuldamata jätnud. Kostja vastas hagile taotletud tähtajaks, s.o 15. juulil 2015. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu väide, et kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
8.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole 25. augusti 2015 kohtuistungile ilmunud ega ilmumata jätmise põhjustest kohut teavitanud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 ja § 413 lg-te 1 ja 3 alusel on tagaseljaotsuse tegemise eelduseks mh asjaolu, et kostjat on asja arutamiseks määratud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest hoiatatud. Ringkonnakohus märgib, et kostja ning kostja esindaja olid hiljemalt 23. juunil 2015 kohtuistungi toimumisest ja ajast teadlikud. Sellele viitas kostja hagiavaldusele vastamistähtaja pikendamise taotluses (I kd, tl 123 pöördel). Üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks (Riigikohtu
26.oktoobri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 15). Kostja teadmist kohtuistungist, kuid sellele vaatamata istungile ilmumata jätmist võib kohus lõpplahendit tehes arvestada menetluskulude jaotamisel ning rahalisel kindlaksmääramisel. TsMS § 169 lg 2 kohaselt tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. E-toimikut haldava Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT osakonna vastuse kohaselt (II kd, tl 79) on kostja juhatuse liige kostjale adresseeritud kohtukutse avanud. IT osakonnale esitatud päringust ega vastusest ei nähtu, millise kohtukutset kostja juhatuse liige 29. juunil 2015 avas, s.o kas tegu oli hagejale või kostjale adresseeritud kutsega. Samuti ei nähtu vastusest, et kostjat oleks kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest nõuetekohaselt teavitatud. Ringkonnakohus
märgib, et hagejale adresseeritud kohtukutse (I kd, tl 119) ning kostjale adresseeritud kohtukutse (I kd, tl 120) on oma sisult erinevad, s.t kostjale adresseeritud kohtukutse sisaldab infot tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta, hagejale adresseeritud kutse mitte.
9.Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud (I kd, tl 172–176). Maakohus jättis 25. augusti 2015 kohtuistungil hageja taotluse rahuldamata (II kd, tl 4). Maakohus selgitas, et TsMS § 407 (protokollis on ekslikult märgitud § 447) alusel kohus võib, kuid ei pea tegema asjas tagaseljaotsust. Arvestades asja sisu ja mahtu leidis maakohus kohtuistungil, et ei ole piisavalt põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Asjaga sisuliselt edasi minnes on võimalik täita kohtumenetluse TsMS §-s 2 sätestatud eesmärke. Samal kohtuistungil 25. augustil 2015 rahuldas maakohus hageja taotluse tagaselja otsuse tegemiseks TsMS § 410 ja § 413 alusel põhjusel, et kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu selline käitumine vastuoluline. Maakohus leidis eelnevalt, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole põhjendatud. Vastuolulise käitumisega on maakohus rikkunud menetlusõigust. TsMS § 410 esimesest lausest tuleneb, et hagejal on õigus taotleda kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist. Juhul kui hageja esitab taotluse teha tagaseljaotsus, kuid kohus jätab selle taotluse rahuldamata, on kohtul sama paragrahvi teise lause järgi kohustus lükata asja arutamine edasi (Riigikohtu 17. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-09, p 10). Seega on ekslik hageja seisukoht, et hageja poolt tagaseljaotsuse tegemise taotlemise korral puudub kohtul õigus asuda hageja taotlusele vaatamata lahendama asja sisuliselt või lükata asja arutamine edasi. Kuivõrd käesolevas asjas leidis maakohus 28. augusti 2015 kohtuistungil, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole põhjendatud, ei pidanud maakohus rahuldama hageja uut taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks.
10.Maakohus leidis ekslikult, et kaja lahendamisel puudub vajadus hagiavalduse põhjendatuse hindamiseks, kuna maakohus on seda hinnanud otsuses endas. Tulenevalt TsMS § 415 lg 1 p-st 3 ning § 413 lg-st 1 tuleb tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel, kohtu omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause). Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile (Riigikohtu 6. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-12, p 12,
14.veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 15, 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16). Seega ei saa maakohus jätta hagi põhjendatust kaja lahendamisel hindamata üksnes põhjusel, et asi on lahendatud tagaseljaotsusega. Kostja on nii kajas kui ka määruskaebuses kaja rahuldamata jätmise määruse peale tuginenud põhiliselt asjaolule, et hagi ei ole algusest peale põhjendatud.
11.Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 19. novembri 2015 määruse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu, ei võta ringkonnakohus seisukohta kostja taotluse suhtes tunnistada TsMS § 413 lg 1 iseseisvalt või koosmõjus TsMS § 420 lg-ga 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ning tsiviilasja menetlus taastatakse, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Kostjal on õigus TsMS § 149 lg 5 alusel kaja rahuldamise ja menetluse taastamise tõttu esitada avaldus kajalt tasutud kautsjoni tagastamiseks.
TsMS § 149 lg 9 kohaselt lõpeb kautsjoni tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
13.TsMS § 417 lg 4 järgi on käesolev määrus lõplik.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.