4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
2-16-1981 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 06.02.2016 Harju Maakohtule hagi XXXOÜ (kostja) vastu võlgnevuse (ettemaksu) 170 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel leping kostja poolt hagejale majutusteenuse osutamiseks perioodil 29.-31.01.2016 XXX hotellis asukohaga XXX maksumusega 340 eurot. Kostja esitas hagejale majutusteenuse eest ettemaksu arve nr 16176 summas 170 eurot, millise arve tasus hageja kostjale 22.01.2016. Kuupäeval 26.01.2016 toimus XXX hotellis põleng, mille tulemusena hävines hotell suuremas ulatuses. Kuna oli ilmne, et hotelli põlengu tõttu ei ole hotellis lepingu kohaselt kokku lepitud majutusteenuse osutamine perioodil 29.-31.01.2016 võimalik, siis taganes hageja lepingust ja palus kostjal tagastada tasutud ettemaksu. Kostja hageja palvele ettemaksu tagastamiseks ei vastanud, mistõttu esitas hageja 29.01.2016 kostjale täiendava pretensiooni ettemaksu tagastamise nõudes. Kuna kostja ei ole seni hagejale ettemaksu summas 170 eurot tagastanud, siis on hageja pöördunud nõudega kohtu poole.
2.Kohus võttis 15.02.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3.17.02.2016 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja selgitas, et kostja on 16.02.2016 tagastanud hagejale ettemaksu summas 170 eurot. Kuivõrd kostja on hageja nõude täitnud, siis ei ole hageja hinnangul enam põhjust käesoleva asja menetlust jätkata. Lisaks palus hageja talle tagastada pool tema poolt menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS-is. Hageja leidis, et kuna hagi esitamine oli antud juhul põhjendatud, siis tuleb TsMS § 168 lg 5 kohaselt hagi esitamisega kaasnevad menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja põhjendas, et ta on palunud kostjal ettemaksu tagastada nii meili teel kui 29.01.2016 pretensiooniga, millele kostja ei pidanud vajalikuks vastata (samuti ei pidanud kostja üldse vajalikuks hagejat teavitada, et kostjal ei ole hotelli põlengu tõttu enam võimalik majutusteenust osutada) ega ettemaksu hagejale tagastada. Eeltoodust tulenevalt leidis hageja, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, ja õigusabikulud 360 eurot. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kostja leidis 19.02.2016 kohtule esitatud seisukohas, et hageja kohtukulud on üle paisutatud ja hagejale on osutatud õigusabi turuhindadest tavapärasest kõrgemate hindadega. Samuti on üle paisutatud vajalikeks toiminguteks ja töödeks kulunud aeg. Hagiavalduse koostamiseks kulutatud aega on märgitud menetluskulude suuruse määretlemisel ilmselgelt rohkem, kui sellise sisuga dokumendi koostamiseks ülikooli haridusega juristil/advokaadil aega läheb.
2-16-1981 Kuivõrd faktilisi asjaolusid on hagis esile toodud vaid paar-kolm ning ülejäänud hagi koosneb põhiliselt juba advokaadibüroodel olemasolevast vormist, siis keskmisel juristil/advokaadil läheks sellise dokumendi kokkupanemiseks maksimaalselt 20-30 minutit. Kohtuasja teema oli kompaktne ning põhimõtteline, mitte aga õiguslikult keerukas või ajamahukas. Oluline on märkida, et mingit vaidluse momenti asja juures ei olnud. Faktiliselt on advokaat esindanud iseennast – kuigi ta dokumentidel esindab oma abikaasat, pidi ta ise samuti saama osa teenusest, mille osas ettemaks tehti (ettemaks pidi tagastatama ka advokaadi arveldusarvele). Seega on kostja meelest kogu esitatu konstruktsiooni mõte vaid see, et advokaat (ja tema klient – abikaasa) saaks teenida olukorrast lisaraha reaalselt olematute esinduskulude näol. Kostja lisas, et hageja on tema hinnangul tekitanud asjatut kohtuskäimist, kuivõrd on esitanud hagi kohtusse ca 7 päeva pärast XXX põlengut. Esimene nõue broneerimisraha tagastamiseks tuli juba siis, kui hotellis tehti alles järelkustutustöid. Kolm päeva hiljem saadetud pretensiooni ajal oli kostja veel hõivatud kõiksuguste menetluste ja toimingutega hotelli põlengu osas. Kostja kavatses loomulikult kõigi ettemaksu tasunud isikutega tegeleda ja nende ettemaksud tagastada, kuid ei saa mõistlikult eeldada, et see toimub koheselt või vahetult selliste traagiliste sündmuste järel. Kostja hinnangul ei ole hageja käitunud mõistlikult ning on pöördunud kohtusse ebamõistlikult kiiresti, seega on hageja tekitanud põhjendamatut kohtuskäimist ja lisakulusid. Võimalik, et esinduskulude summas 360 eurot teenimine oligi hageja ja tema esindaja ainukeseks eesmärgiks. Kostja palus seetõttu kohtul mõista välja ainult põhjendatud kulud, mitte kulud hageja poolt esitatud aja ja tunnihinna alusel.
5.22.02.2016 esitas hageja kohtule arvamuse seoses kostja (19.02.2016) seisukohaga. Hageja märkis, et talle on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohtupraktikas on peetud põhjendatuks tunnitasu ka summades 150 eurot ja 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Arvestades eelnevat, on ilmne, et hagejale ei ole osutatud õigusabi turuhindadest tavapärasest kõrgemate hindadega. Hageja hinnangul tuleb hagi koostamise ajakulu 3 tundi pidada mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hagi esitamine eeldab ka õiguslikku analüüsi. Väärad on kostja väited, et esindaja on esindanud iseennast. Vaidlust ei ole selles, et lepingu majutusteenuse osutamiseks sõlmis hageja ning vandeadvokaat XXX on esindanud just nimelt hagejat, mitte iseennast. Asjaolu, kas esindaja pidi saama osa teenusest, mida kostja ei suutnud pakkuda või mitte, ei oma tähtsust menetluskulude kindlaksmääramise küsimuse lahendamisel. Õigusabikulude näol on tegemist hageja kuluga (mitte tuluga), millise kulu on põhjustanud kostja ise. Vaidlust ei ole selles, et kostja sai kätte nii hageja 27.01.2016 meilisõnumi (ettemaksu tagastamise palvega) kui ka 29.01.2016 pretensiooni, kus oli selgesõnaliselt märgitud, et juhul kui ettemaks jääb tagastamata hiljemalt 02.02.2016, siis pöördub hageja vastava nõudega kohtusse, millisel juhul lisanduvad nõudele kohtumenetlusega kaasnevad kulud (sh riigilõiv ja õigusabikulud). Hageja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada ettemaksu tagastamine kohtuväliselt ilma täiendavate kuludeta – kostja seda võimalust aga kasutada ei soovinud jättes teadlikult ettemaksu tagastamata. Kostja 19.02.2016 e-kirjast, milles kostja halvustab/ähvardab nii hagejat kui hageja esindajat, nähtub samuti, et kostja on nii hageja 27.01.2016 e-kirja (ettemaksu tagastamise palvega) kui ka 29.01.2016 pretensiooni kätte saanud, asudes aga seisukohale, et ettemaksu tagastamiseks oleks hageja pidanud eelnevalt avaldama kostjale kaastunnet, otsima kuskilt kostja telefoni numbri, kostjale helistama ja pöörduma kostja poole nö teisel toonil, milliseid kohustusi hagejal aga ei seaduse ega poolte vahelise lepingu kohaselt ei ole. Oluline on märkida, et olukorras, kus hotell ei ole võimeline mingil põhjusel
2-16-1981 kokkulepitud ajal majutusteenust pakkuma, tuleb tavapäraseks pidada, et sellest teavitatakse koheselt ka oma kliente üheaegselt ettemaksu kohese tagastamisega, millist käitumist kostja ilmselgelt normaalseks ei pea, sest selle sisulisi teateid kostja hagejale saatnud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.
7.Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seoses eeltooduga on Riigikohus oma 04.04.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12 märkinud (p 15), et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, on võimalik teatud juhtudel kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub seega ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).
9.Asja materjalidest nähtuvalt toimus 26.01.2016 XXX hotellis põleng, mille tulemusena hävines antud hotell suuremas ulatuses. Nimetatud põhjusel ei olnud kostjal võimalik hagejale kokkulepitud majutusteenust perioodil 29.-31.01.2016 osutada. Teenuse eest oli hageja (esindaja) 22.01.2016 tasunud kostjale eelnevalt ettemaksu summas 170 eurot. 29.01.2016 (reedel) esitas hageja kostjale pretensiooni ettemaksu tagastamiseks, milles hageja avaldas täiendavalt, et taganeb lepingust. Hageja nõudis kostjalt ettemaksu summas 170 eurot tagastamist hiljemalt 02.02.2016 (ehk sisuliselt andis hageja kostjale kohustuse täitmiseks aega kaks tööpäeva). Seejärel esitas hageja 06.02.2016 kohtusse kostja vastu hagi sama summa tagastamiseks. Praegusel juhul on kostja esile toonud asjaolud, mis lubavad kohtul arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Nimelt on kostja 19.02.2016 seisukohas selgitanud, et hageja esimene nõue broneerimisraha tagastamiseks tuli kostjale juba siis, kui hotellis tehti alles järelkustutustöid ning ka kolm päeva hiljem saadetud pretensiooni ajal oli kostja veel hõivatud kõiksuguste menetluste ja toimingutega hotelli põlengu osas. Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et hotelli põlengu järgselt ei saa kostjalt mõistlikult eeldada, et kliendi tasutud ettemaksu tagastamine peaks toimuma koheselt või
2-16-1981 vahetult pärast sellise sündmuse aset leidmist. Lisaks ei ole kostja oma käitumisega kuidagi näidanud, et ta ei kavatsenud hagejale ettemaksu tagastada. Seda ilmestab asjaolu, et pärast hagimaterjalide kättesaamist tagastas kostja hagejale koheselt ettemaksu. Arvestades eeltoodut, oleks kohtu hinnangul hageja menetluskulude jätmine kostja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus seega poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda.
10.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
11.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse kohtusse esitamisel tasunud (06.02.2016) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (maksekorraldus nr 1680) riigilõivu summas 75 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.