Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja
16. märts 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-15-117066 Eesti Energia AS versus Martin Krapp elektrienergia ja võrguteenuse tarbimisest tekkinud võlgnevuse ja viivise nõudes 3005,41 eurot kohtunik Silvi Maiste kirjalik menetlus Eesti Energia AS (registrikood 10421629; Lelle 22, Tallinn 11318) Kaili Muru-Mölder (e-post: [email protected]) Martin Krapp (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx-xxxx xxxx xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx xxxx, xxxxxxxxx) vandeadvokaat Mart Sikut
RESOLUTSIOON
1.Eesti Energia AS-i hagis Martin Krappi vastu nõudes rahuldada hagi ja välja mõista Martin Krappilt Eesti Energia AS-i kasuks 16.01.2006 võrgu- ja elektrilepingust nr 38001634/1 tulenev põhivõlgnevus 2001,86 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 587,16 eurot ning alates 17. märts 2016 viivis määraga 0,1% tasumata põhinõude summalt päevas. 1.1 Määrata sissenõutavaks muutumata viivise arvestus ja sissenõutavus lõpetatuks, kui see koos väljamõistetud viivistega summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 2001,86 euroga. 1.2 Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda. 1.3 Välja mõista Martin Krappilt Eesti Energia AS kasuks hageja kantud menetluskulu 300 eurot. 1.4 Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. 1.5 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Selgitused otsusele
2.Selgitada: 2.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 2.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 2.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 2.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja põhjendused Kostja ja võrguettevõtja vahel on sõlmitud tarbimiskoha asukohaga Kamara 12-1 Kamara küla Abja vald Viljandi maakond võrguteenuse ja elektriga varustamiseks. Tulenevalt lepingu lisaks olevate võrgulepingu tüüptingimuste punktist 9.7. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 9.10. kohaselt kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,10 % päevas. Tüüptingimuste p 5.2.5 kohaselt on Võrguettevõtjal õigus teha ostja tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist võrgulepingu või üldteenuse osutamise tingimuste olulisel rikkumisel, sealhulgas võlgnevuse korral ning vastavalt p 5.3.1 loetakse oluliseks võrgulepingu rikkumiseks kui ostja ei ole maksnud võrgulepinguga ettenähtud tasu, tasu üldteenuse osutamise eest ja/või elektrienergia avatud tarne katkemise korral osutatud avatud tarne eest. Võlgnevuse tõttu oli kostja tarbimiskohas alates 28.06.2010 võrguühendus katkestatud näiduga 025344. 07.07.2010 paigaldati tarbimiskohale arvesti algnäiduga 000000 ning 17.04.2015 arvesti vahetusel avastati, et tarbimiskohal on toimunud tarbimine, sest arvesti näiduks fikseeriti 015767. Võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale ja väljastanud selleks hagejale vajadusel esitamiseks kinnituskirja ning 13.02.2015 on võrguettevõtja uuendanud oma kinnitust nõuete loovutamise kohta. Kuivõrd kostja ei olnud sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks avatud tarne elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutati talle sellest kuupäevast alates üldteenust. Vastavalt tüüptingimuste p 15.1 on Elektrilevi OÜ nimetatud elektrimüüja Eesti Energia AS. Tulenevalt Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste p 4.1 maksab Ostja Müüjale elektrienergia tarbimise ja muud Tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile ning vastavalt p 5.5 kui Ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on Müüjal õigus nõuda Ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1% päevas. Lepingud lõpetati 31.08.2015. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja Elektrilevi OÜ võrguteenust osutanud, esitanud arved, aga kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Hageja täiendavalt lisab, et kuivõrd kostja tarbimiskohal pidi võrguühendus olema katkestatud, siis igakuiseks arvelduse aluseks oli 0 tarbimine ning kui 17.04.2015 fikseeriti tegelikuks näiduks 015767, siis esitati arve nr 702241945845 perioodi 01.04.2011-30.04.2015 eest, mitte ainult 01.04.2015-30.04.2015 nagu väidab kostja. Kuivõrd kostja on omavoliliselt võrguühenduse taastanud, siis on vaidlusalune tarbimine olnud võimalik alates kostja poolt võrguühenduse taastamisest kuni kontrollnäidu fikseerimiseni, aga kuivõrd hagejale ei ole teada kostja poolne võrguühenduse taastamise täpne aeg on võimaliku perioodi alguseks valitud 01.04.2011. Lisaks eeltoodule juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostja on jätnud lisaks tema poolt vastuses viidatud arvele tasumata ka järgmised arved, mis on esitatud igakuiselt mõõdetud koguste alusel. Kostja põhjendused Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet osaliselt. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet, mis tuleneb hageja arvest nr. 702241945845 25.05.2015 summas 1943.68 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest ja selle spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja tarbinud perioodil 01.04.2015 kuni 30.04.2015 kokku 15841 kw/h elektrienergiat, mis on selgelt ja eluliselt ebausutav tarbitav kogus elektrienergiat 1 kalendrikuu jooksul ja seda 2-toalises korteris, kus ei ole kasutatud elektrikütet ega muid erilisi energiakulukaid majapidamisvahendeid. Ülaltoodud põhjusel ei
tunnista kostja ka tema vastu esitatud viivistenõuet. Kostja täiendavalt lisab, et hageja ise on taastanud võrguühenduse, mistõttu ei saa kuidagi käsitleda kostja võrguühenduse kasutamist pahatahtlikuna. Hageja ei ole kostjat mitte kuidagi teavitanud, et vaatamata võrguühenduse taastamisele ei ole viimasel õigust võrguühendust kasutada. Ka ei ole selline käitumine vastavas seadusandlikus regulatsioonis keelatud. Tingimustes kus väidetavalt kostja ei teatanud arvesti näitu, tulnuks hagejale endal võtta midagi ette et olukord kontrolli alla saada. Seda aga teadaolevalt hageja ei ole teinud mida ta ka tunnistab. Kuivõrd hageja ei ole mitte millegagi peale paljasõnalise väite tõendanud, et kostja käitumine oleks antud situatsioonis pahatahtlik, siis kuulub igal juhul kohaldamisele TSÜS § 146 lg 1 sätestatud 3 aastane nõude esitamise tähtaeg, millele kostja osundab ja palub kohut ka kohaldada. Kohtu põhjendused Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud. Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
1.Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled olid sõlminud 16.01.2006 võrgu- ja elektrilepingust nr 38001634/1 (tl 6-11).
2.Kostja tarbimiskohal aadressil Kamara 12-1 Kamara küla Abja vald Viljandi maakond võlgnevuse tõttu oli alates 28.06.2010 võrguühendus katkestatud näiduga 025344 (tl 12) ja 07.07.2010 paigaldati arvesti algnäiduga 000000.
3.AS Eesti Energia on 17.04.2015 fikseerinud arvesti vahetusel aadressil Kamara 12-1 Kamara küla Abja vald Viljandi maakond arvesti näiduks 015767 (tl 14).
4.Hageja on esitanud 31.05.2015 fikseeritud arvesti näidu alusel arve nr 702241945845 võlgnevuse 1943,68 eurot kohta (tl 19-22).
5.Kostja vaidlustab arvet nr 702241945845 25.05.2015 summas 1943.68 eurot ja leiab, et hageja ei ole kostjat mitte kuidagi teavitanud, et vaatamata võrguühenduse taastamisele ei ole viimasel õigust võrguühendust kasutada. Kohus leiab, et kostja seisukoht on asjakohatu. Poolte vahel on sõlmitud leping 2006 aastal ja kostja on kinnitanud, et on tarbinud elektrit kostja poolt võrguühenduse taastamisest kuni kontrollnäidu fikseerimiseni. Hagiavaldusest nähtub, et võlgnevuse tõttu oli kostja tarbimiskohas alates 28.06.2010 võrguühendus katkestatud. Kohus leiab, et kostja oli teadlik võrguühenduse katkestamisest seoses võlgnevusega ja samuti kostja teadlikult alustas uuesti elektri tarbimist, teavitamata sellest hagejat. Tüüptingimuste punkti 11.12 kohaselt ostja ei või taastada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust. Nimetatud punkti on kostja rikkunud. Poolte vahel oli leping ja kostja oli lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Et selle kohustuse rikkumise tagajärjena pidi olema ette näha kostjale ka see, et kui ta rikub lepingut ja tarbib võrguteenust ja elektrit ilma seda nõuetekohaselt mõõtmata ja ka hagejale teatamata, jääb hagejal saamata mõõdetav ja kokkulepitud tasu ning tarbitud koguste ulatused ei ole üheselt tuvastatavad ehk et hageja varalise hüve sfäär saab kahjustatud.
6.Lisaks kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja käitumine oleks antud situatsioonis pahatahtlik, siis seega kuulub kohaldamisele TSÜS § 146 lg 1 sätestatud 3 aastane nõude esitamise tähtaeg. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 31.05.2015 fikseeritud arvesti näidu alusel arve nr 702241945845 koostamisest (so kostja poolt elektritarbimisest teadasaamisel 17.04.2015 arvesti vahetusel).
TsÜS § 147 lõike 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist ja lõikes 3 on sätestatud erisus aegumistähtaja arvutamiseks juhul, kui tegemist on kas kokkulepitud tasu maksmise nõudega või kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-95-08 punktis 11 märkinud, et TsÜS § 147 lõike 3 teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega ja et nii võib see olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast.
7.VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg
1.Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks Eesti Energia AS-i 16.01.2006 võrgu- ja elektrilepingust nr 38001634/1 tulenev põhivõlgnevus 2001,86 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 587,16 eurot ning alates 17. märts 2016 viivis määraga 0,1% tasumata põhinõude summalt päevas.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 300 eurot. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab hageja menetluskulud kokku summas 300 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.