Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Apellatsioonikaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonikaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule nimetatud tähtaja jooksul teatanud soovist otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Hagi asjaolud Hagist nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 26.01.2015 kiirlaenulepingu 100 euro saamiseks laenuperioodiga 20 päeva. Laenu taotlemine toimus hageja internetikeskkonnas ja kostja isikusamasuse tuvastamine postkontoris (tl.19). 26.01.2015 rahuldas hageja kostja laenutaotluse ja laenusumma 100 eurot maksti kostja pangakontole. Laenutagastamise tähtpäev oli 15.02.2015, selle kohta sõlmiti maksegraafik (tl.32). Kostja jättis maksegraafikujärgsed maksed tasumata. Kostjal oli intressimaksmise kohustus summas 3 eurot ja meeldetuletuste eest teenustasu maksmise kohustus. Õigusrahu huvides loobub hageja kostjalt intressinõudmisest ja kohaldab omaalgatuslikult TsÜS § 86 lg.2, nõudes kostjalt 100 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. TsÜS § 86 lg.4 alusel nõuab hageja kostjalt intressi VÕS § 94 lg.1 suuruses. Hageja arvestab viiviseid alates 16.02.2015 tasumata

põhisummalt 100 eurot VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise määras, hagi esitamise päeva seisuga 7,83 eurot. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Perioodiks hagi esitamisest 06.01.2016. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 15.03.2016. a kujuneb viivise suuruseks 1,54 eurot (100 eurot x 0,022 % päevas x 70 päeva), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 16.03.2016. a kuni põhinõude täitmiseni 0,022 % tasumata põhinõudelt päevas. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 15.03.2016 9,12 eurot ning viivise TsMS § 367 alusel otsuse tegemise aja seisuga nagu taotleb hageja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude dokumentide järgi on hageja menetluskulud kokku 183 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 108 eurot lepingulise esindaja õigusabi tasu. Kohus leiab, et riigilõivu nõue on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ja see tuleb TsMS § 162 lg.1 alusel kostjalt välja mõista. Ehkki hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses (108 eurot) on ebaproportsionaalselt suur võrreldes hageja nõudega, ei pea kohus vajalikuks lepingulise esindaja kulu vähendada. Nimelt on tegemist olukorraga, kus hageja põhinõue on väike ja sellises olukorras saaks lepingulise esindaja kulu välja mõista veelgi väiksemas ulatuses ehk ulatuses, mis ilmselt ei kata vajalikke kulusid. Vaatamata väiksele põhinõude summale on igal juhul teatud töö hulk minimaalselt vajalik ehk siis töö hulka ei saa lõputult minimeerida. Käesoleval juhul on asjas tehtud tööd maksekäsu kiirmenetluse nõude esitamiseks ja seejärel hagiavalduse esitamiseks. See on töö, mille tegemisest ei saa hoiduda olenemata nõudesumma väiksusest. Siinjuures tõstab kohus esile, et hagiavalduses on lähenetud lõpliku nõude esitamisele õiguslikult põhjendatud aspektist ja rakendatud omaalgatuslikult TsÜS § 86 sätteid. Seetõttu mõistab kohus välja lepingulise esindaja kulu kahe toiminguliigi (maksekäsu kiirmenetluse ettevalmistamine ja hagimenetluse tegevused) eest ja see on kokku 90 eurot, koos käibemaksuga 108 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 183 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 108 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.