Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et käendusleping on tühine. XXXXOÜ ja kostja vahel 27.10.2010.a sõlmitud käenduslepingus on käendajaks füüsiline isik (so kostja), seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kostja ei ole põhivõlgniku juhatuse liige ega omanik. Kostja poolt antud käendus ei ole seotud tema kutsetegevusega. 27.10.2010.a käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, seega on 27.10.2010.a käendusleping tühine. Seega ei ole hagejal kostja vastu käenduslepingust tulenevaid nõudeid, kuna käendusleping on tühine. Käenduslepingust ei nähtu tagatavat kohustust. 27.10.2010.a käenduslepingu kohaselt vastutab kostja XXXX OÜ võlgnevuse tasumise eest. Samas ei nähtu käenduslepingust, millise konkreetse XXXX OÜ kohustuse täitmise eest kostja vastutab, samuti ei nähtu käenduslepingust, et kostja vastutaks agendilepingust nr T-2710/K14 tulenevate XXXX OÜ kohustuste täitmise eest. Käendaja ei vastuta põhivõlgniku 2012.a tehingust tekkinud kohustuste eest. Käendusleping sõlmiti 27.10.2010.a, hageja poolt esitatud arvest nr 14092 nähtuvalt on põhivõlgniku kohustused tekkinud perioodil 17.12.2012.a - 31.12.2012.a tehtud tehingutest, st 2 aastat peale käenduslepingu sõlmimist. Eeldades, et käendusleping on kehtiv, ei vastuta kostja peale käenduslepingu sõlmimist 2 aastat hiljem tehtud tehingutest tekkinud põhivõlgniku kohustuste eest. Hageja poolt esitatud arvest nr 14092 nähtuvalt on põhivõlgniku võlgnevus tekkinud perioodil 17.12.2012.a-31.12.2012.a osutatud teenuste eest, samas ei ole hageja tõendanud ei sellel perioodil osutatud teenuste mahtu ega hinda, seega on nõue põhivõlgniku vastu tõendamata. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud võlakustutamise graafik põhivõlgnikule väidetavalt osutatud teenuste mahtu ja hinda. Hageja ei ole arvestanud tasutud summasid, nõue ei ole selge. Kostjale teadaolevalt on põhivõlgnik arve nr 14092 katteks 17.09.2013.a tasunud 1 195 eurot ja 03.03.2014.a tasunud 1 122 eurot (st põhivõlgnevus ei saa olla suurem kui 4 149,67 eurot), milliseid summasid ei ole hageja aga nõuet esitades arvestanud. Kostja taotleb hagi täielikku rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Istungil kostja kinnitab, et XXXX OÜ võlgnevuse jääk on 4 149,67 eurot. Tasumise graafikud on teinud põhivõlgnik XXXX OÜ. Kompromissi ei ole saavutatud, kuna nõue on XXXX vastu. Jääb kirjalikult esitatud vastuväidete juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 25.02.2016.a kohtuistungil teatas hageja, et põhivõlgnevuse summa on 4 149,67 eurot. Hageja eksis hagiavalduses põhivõlgnevuse summaga. Lisaks teatas hageja, et loobub viivistest ka juhul, kui pooled kokkulepet ei saavuta. Kohus käsitleb hageja eelnimetatud suuliselt antud avaldusi hageja osalise loobumisena hagist. Kohus lõpetab menetluse 2 317 (hagiavalduses toodud põhivõlg summas 6 466,67 eurot – tegelik võlgnevus summas 4 149,67 eurot) eurot nõudes ja viivise nõudes summas 533,33 eurot seoses hageja nõuetest loobumisega. Kohus võtab loobumise vastu. Hageja nõudeks pärast nõuetest osalist loobumist on põhivõlg summas 4 149,67 eurot.

Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus, et XXXXOÜ ja XXXX OÜ sõlmisid 27.10.2010.a agendilepingu nr XXXX, mille kohaselt kohustus XXXXOÜ osutama XXXX OÜ-le tanklateenust rahvusvaheliste tanklate ketis „XXXX“. XXXX OÜ nimel allkirjastas lepingu XXXX OÜ volitatud esindaja XXXX ehk käesoleva asja kostja. XXXXOÜ ja kostja sõlmisid samal päeval käenduslepingu, millega kostja võttis endale kohustuse vastutada XXXX OÜ võlgnevuse tasumise eest XXXXOÜ ees täies ulatuses koos tekkinud viivistega võlgnikuga solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse täitmise eest täies ulatuses. Käendaja kohustused kehtivad tähtajatult. XXXX OÜ ei ole märgitud agendilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud. Nimelt on XXXX OÜ jätnud osaliselt tasumata arve nr 14092 summas 4 149,67 eurot. Tasumata jäänud summa osas on pooled üksmeelel. 20.09.2013.a XXXXOÜ loovutas võla nõudeõiguse XXXXOÜ-le (hageja). Pooltel on vaidlus selle üle, kas 27.10.2010.a kostja poolt antud käendus on tarbijakäendus. Hageja on seisukohal, et kostja käendus on seotud tema kutsetegevusega, kuna kostja on XXXX OÜ juhatuse liige ja käendusele kirjutas kostja alla nii äriühingu esindajana kui ka füüsilise isikuna. Kostja väitel on käendusleping tühine, kuna tegemist on tarbijakäendusega ning kokku ei ole lepitud kostja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige ega omanik. Võlaõigusseadus (VÕS) § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Enne 05.04.2011.a kehtinud VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tulenevalt VÕS § 143 lg 2 on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas. Äriregistrist nähtuvate andmete kohaselt ei olnud kostja lepingute (nii agendilepingu kui ka käenduslepingu) sõlmimise ajal, so 27.10.2010.a XXXX OÜ juhatuse liige ega osanik. Kostja oli küll põhivõlgniku volitatud esindaja, kuid see ei anna alust veendumuseks, et kostja allkirjastades käenduslepingu füüsilise isikuna oleks tegutsenud isiklikust vahetust majanduslikust huvist käendatava lepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et antud juhul ei vaja kostja käendajana tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Poolte kokkuleppest (tl 16) nähtub, et käendati äriühingu kohustust. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et tarbijakäendusega ei ole tegemist vaid sel juhul, kui käendus on antud põhivõlgniku juhatuse liikme või osaniku poolt (vt Riigikohus nr 3-2-1-148-11 p 13). Äriühingu juhatajana/direktorina töötamine ei ole võrdsustatav juhatuse liikmeks ega osanikuks olemisega. Selliselt on kostja tarbija XXXXOÜ ja kostja vahelises käenduslepingus. Vastupidine ei ole leidnud tõendamist. Eelöeldu tõttu ja tuginedes kohtu ette toodud asjaoludele, tõenditele on kohus arvamusel, et kostja ei tegutsenud käendust andes ja põhikohustuse täitmist tagades oma majandus- või kutsetegevuses ning tegemist on tarbijakäendusega. Kostja on seisukohal, et sõlmitud käendusleping on tühine, kuna käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kohus, tuginedes agendi- ja

käenduslepingus sisalduvale (tl 6-16), nõustub kostjaga. Lepingutest nähtuvalt ei ole lepingupooled käendaja vastutuse maksimumsummas kokku leppinud ja käendatava kohustuse maksimumsumma ei ole ka kuidagi tuletatav. Vastupidist ei ole hageja kohtule tõendanud. Kuna käendusleping ei sisalda käendaja vastutuse maksimummäära, on 27.10.2010.a sõlmitud käendusleping tühine. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa ka hagejal kostja vastu olla käenduslepingust tulenevaid nõudeid. Kuivõrd kohus on jõudnud seisukohale, et käendusleping on tühine, ei pea kohus vajalikuks käsitleda ülejäänud kostja vastuväiteid käenduslepinguga ja sellest tulenevate kohustustega seonduvalt. Hageja on kohtule esitanud 28.03.2013.a XXXXOÜ juhatuse liikme ja võlgniku XXXX OÜ direktori XXXX poolt allkirjastatud XXXX OÜ võlakustutamise graafiku XXXXOÜ-le (tl 47) ning leiab, et nimetatud dokumenti peaks käsitlema kui võlatunnistust juhul, kui kohus asub seisukohale, et käendusleping on tühine. Kohtule esitatud eelmärgitud dokumendist nähtuvalt ei ole see allkirjastatud XXXXOÜ ja antud menetluses oleva kostja kui füüsilise isiku vahel. Vastupidine ei ole leidnud tõendamist käesolevas menetluses. Ka hageja oma seisukohas kostja 19.11.2014.a vastusele on nentinud, et XXXX OÜ-l võlgnevuse tekkimisel koostati võlatasumise graafik ja kostja kirjutas graafikule alla direktorina (tl 56). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 järgi kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist. Menetluskulud tuleb seega jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja taotleb hagejalt välja mõista menetluskuludena kantud kulud õigusabile summas 840 eurot (koos käibemaksuga). Kostja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja esindaja tunnitasumäära 120 eurot (käibemaksuga) peab kohus käesolevas menetluses mõistlikuks.

Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) 03.11.2014.a hagiavalduse ja lisadega tutvumine, kohtumine kliendiga, vastuse koostamine hagile 3 h; 2) 19.11.2014.a hageja 07.11.2014.a seisukohaga tutvumine ja kostja seisukoha koostamine 1 h; 3) 25.02.2016.a ettevalmistus istungiks, istungil viibimine 1 h. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 5 h. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud õigusabile summas 600 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab hagejale, et seoses osalise loobumisega hagist on tal võimalik kohtult tagasi taotleda osaliselt riigilõiv summas 50 eurot (450 - 350 = 100 : 2). Hagi hinnaks pärast osalist loobumist on 4 149,67 eurot ja selle pealt tasutav riigilõiv 350 eurot. Hageja on käesolevas menetluses tasunud lõivu 450 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.