Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-57987
Tsiviilasi
Inforkom West OÜ hagi SK vastu 4149 euro 67 sendi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.03.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4149 eurot 67 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Inforkom West OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Inforkom West OÜ (registrikood 11056371), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): SK (isikukood XXXXXXXXXXX), kostja esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 14.03.2016 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata kostja poolt 06.05.2016 esitatud taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.
4.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja, Inforkom West OÜ kanda. 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-57987
5.Rahuldada kostja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista hagejalt Inforkom West OÜ kostja SK kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 600 eurot (sh käibemaks). Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Inforkom West OÜ-l tasuda SK’ile viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Inforkom West OÜ (hageja) esitas 25.09.2014 Harju Maakohtule hagi, milles algselt palus SK’ilt (kostja) välja mõista hageja kasuks põhivõla 6466,67 eurot ning viivise 533,33 euro ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohtu 25.02.2016 istungil on hageja vähendanud põhivõla nõuet 4149,67 euroni ning teatanud viivisenõudest loobumisest. Vaidlustatud otsusega on maakohus mh võtnud hagist osalise loobumise vastu ning lõpetanud menetluse põhivõla osas summas 2317 eurot ja viivise nõudes summas 533,33 eurot osas.
2.Hagiavaldus kohaselt sõlmisid Inforkom Balt OÜ ja Baltcity OÜ (edaspidi: põhivõlgnik) 27.10.2010 agendilepingu nr T-2710/K14 (edaspidi: agendileping) , mille alusel kohustus Inforkom Balt OÜ osutama põhivõlgnikule tanklateenust rahvusvaheliste tanklate ketis "INFORKOM". Vastavalt agendilepingu p-le 5.1.2 kohustus põhivõlgnik õigeaegselt tasuma Inforkom Balt OÜ-le talle osutatud teenuste eest. Samal päeval sõlmisid Inforkom Balt OÜ ja kostja käenduslepingu (edaspidi: käendusleping). Käenduslepingu alusel võttis kostja endale kohustuse vastutada põhivõlgniku võlgnevuse tasumise eest Inforkom Balt OÜ-le täies ulatuses koos tekkinud viivistega põhivõlgnikuga solidaarselt. Käendaja (antud juhul kostja) vastutab käenduslepingu järgi käendatava kohustuste täitmise eest täies ulatuses, käendaja kohustused kehtivad tähtajatult. Pärast korduvat tanklateenuse kasutamist (kütuse kättesaamine) tasus põhivõlgnik esitatud arved mittenõuetekohasel viisil. Hagi esitamise ajaks on arve nr 14092 tasumata 4149,67 ulatuses. 20.09.2013.a Inforkom Balt OÜ loovutas võla nõudeõiguse kostja suhtes hagejale.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-57987
3.Hageja ei nõustu, et kostja poolt allakirjutatud käenduslepingut tuleb käsitleda tarbijakäenduslepinguna. Praegusel juhul on kostja käendus seotud tema kutsetegevusega ja seda põhjusel, et käendusele on kostja alla kirjutanud nii äriühingu esindajana kui ka füüsilise isikuna. Kostja ei ole esile toonud ühtegi põhjust (alust), mis annaksid järeldada, et käendus on seotud kostja muu tegevusega. Kostja on allkirjastanud põhivõlgniku nimel (direktorina) ka võla tasumise graafiku. Kui kohus leiab, et käendusleping on tühine, siis peaks käsitlema võla tasumise graafikut kui võlatunnistust. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista.
5.Kostja leiab, et poolte vahel 27.10.2010 sõlmitud käendusleping on tühine. Käenduslepingus on käendajaks füüsiline isik (kostja), seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kostja ei ole põhivõlgniku juhatuse liige ega omanik. Kostja poolt antud käendus ei ole seotud tema kutsetegevusega. 27.10.2010.a käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seega ei ole hagejal kostja vastu käenduslepingust tulenevaid nõudeid.
6.Lisaks ei nähtu käenduslepingust tagatavat kohustust, st millise konkreetse põhivõlgniku kohustuse täitmise eest kostja vastutab. Samuti ei nähtu käenduslepingust, et kostja vastutaks agendilepingust nr T-2710/K14 tulenevate Baltcity OÜ kohustuste täitmise eest. Käendaja ei vastuta põhivõlgniku 2012. a tehingust tekkinud kohustuste eest. Käendusleping sõlmiti 27.10.2010, hageja poolt esitatud arvest nr 14092 nähtuvalt on põhivõlgniku kohustused tekkinud perioodil 17.12.2012-31.12.2012 tehtud tehingutest, st 2 aastat pärast käenduslepingu sõlmimist. Eeldades, et käendusleping on kehtiv, ei vastuta kostja peale käenduslepingu sõlmimist kaks aastat hiljem tehtud tehingutest tekkinud põhivõlgniku kohustuste eest.
7.Võla tasumise graafiku on teinud põhivõlgnik, mitte kostja käendajana. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis 14.03.2016 otsusega hagi 4149,67 euro suuruse põhivõla väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot.
9.Maakohtu otsuse kohaselt puudub pooltel vaidlus, et Inforkom Balt OÜ ja põhivõlgnik sõlmisid 27.10.2010 agendilepingu nr T-2710/K14, mille alusel kohustus Inforkom Balt OÜ osutama põhivõlgnikule tanklateenust rahvusvaheliste tanklate ketis "INFORKOM". Vastavalt agendilepingu p-le 5.1.2 kohustus põhivõlgnik õigeaegselt tasuma Inforkom Balt OÜ-le talle osutatud teenuste eest. Põhivõlgniku nimel allkirjastas lepingu põhivõlgniku volitatud esindajana kostja. Samal päeval sõlmisid Inforkom Balt OÜ ja kostja käenduslepingu. Käenduslepingu alusel võttis kostja endale kohustuse vastutada põhivõlgniku võlgnevuse tasumise eest Inforkom Balt OÜ ees täies
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-57987 ulatuses koos tekkinud viivistega võlgnikuga solidaarselt. Käendaja vastutab käenduslepingu järgi käendatava kohustuste täitmise eest täies ulatuses, käendaja kohustused kehtivad tähtajatult. Põhivõlgnik ei ole märgitud agendilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud. Põhivõlgnik on jätnud osaliselt tasumata arve nr 14092, tasumata summa on 4149,67 eurot. 20.09.2013 Inforkom Balt OÜ loovutas võla nõudeõiguse hagejale.
10.Pooltel on vaidlus selle üle, kas 27.10.2010 kostja poolt antud käendus on tarbijakäendus. Hageja on seisukohal, et kostja käendus on seotud tema kutsetegevusega, kuna kostja on põhivõlgniku juhatuse liige ja käendusele kirjutas kostja alla nii äriühingu esindajana kui ka füüsilise isikuna. Kostja väitel on käendusleping tühine, kuna tegemist on tarbijakäendusega ning kokku ei ole lepitud kostja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige ega omanik.
11.Äriregistrist nähtuvate andmete kohaselt ei olnud kostja agendilepingu ja käenduslepingu sõlmimise ajal, s.o 27.10.2010, põhivõlgniku juhatuse liige ega osanik. Kostja oli küll põhivõlgniku volitatud esindaja, kuid see ei anna alust veendumuseks, et kostja, allkirjastades käenduslepingu füüsilise isikuna, oleks tegutsenud isiklikust vahetust majanduslikust huvist käendatava lepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et antud juhul ei vaja kostja käendajana tarbijakäenduslepingu regulatsioonist tulenevat kaitset. Poolte kokkuleppest (tl 16) nähtub, et käendati äriühingu kohustust. Maakohus tugines mh Riigikohtu praktikale, milles on korduvalt väljendanud seisukohta, et tarbijakäendusega ei ole tegemist vaid sel juhul, kui käendus on antud põhivõlgniku juhatuse liikme või osaniku poolt. Äriühingu juhatajana või direktorina töötamine ei ole võrdsustatav juhatuse liikmeks ega osanikuks olemisega. Selliselt on kostja tarbija Inforkom Balt OÜ ja kostja vahelises käenduslepingus. Vastupidine ei ole leidnud tõendamist.
12.Tuginedes kohtu ette toodud asjaoludele ja tõenditele, asus kohus seisukohale, et kostja ei tegutsenud käendust andes ja põhikohustuse täitmist tagades oma majandus- või kutsetegevuses ning tegemist on tarbijakäendusega enne 05.04.2011 kehtinud VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni tähenduses. Käenduslepingust (tl 6) nähtuvalt ei ole lepingupooled praegusel juhul käendaja vastutuse maksimumsummas kokku leppinud ja käendatava kohustuse maksimumsumma ei ole ka kuidagi tuletatav. Tulenevalt VÕS § 143 lg 2 on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg-st 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa ka hagejal kostja vastu olla käenduslepingust tulenevaid nõudeid.
13.Eelmärgitut arvestades ei pidanud maakohus vajalikuks käsitleda ülejäänud kostja vastuväiteid, mis seonduvad käenduslepinguga ja sellest tulenevate kohustustega.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-57987
14.28.03.2013 Inforkom Balt OÜ juhatuse liikme ja põhivõlgniku direktori SK (kostja) poolt allkirjastatud võlakustutamise graafik ei ole allkirjastatud Inforkom Balt OÜ ja kostja kui füüsilise isiku vahel. Vastupidine ei ole leidnud tõendamist. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud 14.04.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 4149,67 eurot.
16.Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja poolt välja toodud asjaolu, et asja arutamise hetkel oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige. Sellele asjaolule ei ole kostja ka vastu vaielnud. Kohus ei andnud ülalviidatud tuvastatud asjaolule õigusliku hinnangut ning rikkus sellega otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.
17.Maakohus on jätnud tähelepanuta ka tõendid, millele hageja hagi esitamisel tugines. Agendilepingu, millest tuleneb hageja nõue, on allkirjastanud kostja, tema tütre EK, volituse alusel. 27.10.2010 on kostja allkirjastaanud "käenduse" 2 korda – nii füüsilise isikuna kui ka põhivõlgniku esindajana. 17.09.2014 tegid pooled kindlaks võlgnevuse jäägi ning sellega määrasid kostja vastutuse piiri – 6466,67 eurot. Hageja leiab, et ülalmainitud tõendid viitavad asjaolule, et kostja on pidanud ning peab ka praegu ennast isikuks, kes vastutab äriühingu majandustegevuse eest. Asjaolu, et alates 02.04.2015 on kostja põhivõlgniku juhatuse liige, kinnitab ülaltoodut.
18.Hageja on jätkuvalt seisukohal, et praegusel juhul tuleb kostjat käsitleda isikuna, kelle tegevus oli otseselt seotud põhivõlgniku majandustegevusega. Käendusest tuleneb kostja kui käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Maakohus ei põhjendanud, millistele tõenditele või asjaoludele tuginedes saaks järeldada, et eelnimetatud käendusest ei tulene kostja tahet vastutada käendajana hageja ees.
19.Kostja on teadnud kõiki asjaolusid, mis olid seotud agendilepinguga ning omal algatusel esitanud tahteavalduse vastutada käendatavate kohustuste eest täies ulatuses. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kokkuleppe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tuleneva kohustuse täitmise eest, ei ole praktikas ebaharilik. 23.03.2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 tehtud otsuses on Riigikohus asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
21.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on apellatsioonkaebuses küll märkinud, et ta vaidlustab maakohtu otsuse täielikult, kuid apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu hageja soovi vaidlustada otsust osas, millega maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ning lõpetas sellega seoses menetluse põhivõla osas summas 2317 eurot ja viivisenõudes summas 533,33 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste alusel vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, millega hagi jäeti rahuldamata. Kontrollitavas osas on maakohtu otsus kolleegiumi hinnangul seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
22.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
23.Vaidlusaluse käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni järgi oli tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Samal ajal kehtinud VÕS § 34 järgi loeti tarbijaks isikut, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Maakohus on tuvastanud, et käenduslepingu sõlmimise ajal (s.o 27.10.2010) ei olnud kostja põhivõlgniku juhatuse liige ega osanik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seejuures menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Ka apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu vastavat järeldust. Nendel tuvastatud asjaoludel ei saa kolleegiumi arvates järeldada, et käenduse andmine oleks seondunud kostja iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Käendaja töötamine põhivõlgnikust äriühingu tegevjuhi või direktorina ei ole võrdsustatav juhatuse liikmeks ega osanikuks olemisega, nagu on õigesti leidnud ka maakohus.
24.Vaidluse lahendamisel ei oma õiguslikku tähtsus asjaolu, et kostja on saanud 02.04.2015 (st pärast käenduslepingu sõlmimist) põhivõlgniku juhatuse liikmeks. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pidanuks selle asjaoluga vaidluse lahendamisel arvestama. Tähtsust võiks omada üksnes see, kas kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige käenduslepingu sõlmimise ajal. Viimast ei ole hageja menetluses isegi väitnud. Lisaks ei oleks äriühingu juhtorganisse kuulumine enne
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-57987 05.04.2011 kehtinud VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni rakendamise osas kujunenud kohtupraktika järgi veel käsitatav juhtorgani liikme poolt käenduse andmisel iseseisva majandus- või kutsetegevusena. Juhtorgani liiget saaks pidada tegutsenuks majandusvõi kutsetegevuses juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks (vt nt Riigikohtu 01.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14811, p 13).
25.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud võlakustumise graafik (tl 47) ei sisalda kostja ja hageja vahelisi kokkuleppeid. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Eelmärgitut arvestades ei saa nõustuda ka hageja käsitlusega, nagu oleks selles dokumendis kokku lepitud kostja kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
26.TsMS § 442 lg-st 5 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh veel lahendamata taotlused. Kostja on kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele esitanud taotluse apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kostja on põhjendanud taotlust asjaoluga, et hageja on esitanud ringkonnakohtule 12.04.2016 apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-14-16279, kuid seni ei ole esitanud apellatsioonkaebust käesolevas tsiviilasjas, samuti ei ole hageja taotlenud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kuna käesolevas tsiviilasjas (nr 2-14-57987) ei ole hageja apellatsioonkaebust esitatud, siis on ringkonnakohus võtnud hageja apellatsioonkaebuse kostja arvates ebaõigesti menetlusse ning apellatsioonkaebus tuleks jätta läbi vaatamata.
27.Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja taotlus põhjendatud. TsMS § 643 lg 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Hageja on ilmselgelt eksinud apellatsioonkaebuses tsiviilasja numbri märkimisega. Apellatsioonkaebuse sisust nähtub üheselt hageja soov vaidlustada maakohtu otsust käesolevas tsiviilasjas, mitte tsiviilasjas nr 2-14-16279. Kaebus on seega õigesti menetlusse võetud ning kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu.
28.Hageja on esitanud 25.05.2016 ja 09.12.2016 apellatsioonkaebuse täiendused. Nimetatud täiendustega ringkonnakohus asja lahendamisel arvestada ei saa. TsMS § 634 lg 1 alusel võib apellatsioonkaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Viidatud täiendused on esitatud hageja poolt pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Kolleegium märgib, et 25.05.2016 ja 09.12.2016 menetlusdokumentides ei ole esitatud väiteid üksnes õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatule, mis oleks ka TsMS § 634 lg 2 kohaselt ka pärast apellatsioonitähtaja lõppu lubatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-57987
30.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus määras kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude jaotust käesoleva otsusega ei muudeta, määrab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kindlaks ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
31.Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses sisalduva menetluskulude nimekirja (II kd, tl 100) kohaselt on kostja seoses esindaja toimingutega kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 720 eurot (sh käibemaks), mis sisaldab tasu õigusabi eest kokku 6 tunni ulatuses. Kostjat esindava vandeadvokaadi tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt 120 eurot (sh käibemaks). Õigusabiteenus on seisnenud kostja menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse koostamises (1 tund) ning hageja apellatsioonkaebusega tutvumises ja sellele vastuse koostamises (5 tundi). Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitab kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
32.Hageja ei ole kostja apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud. Samas ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda kostja avalduse väited omaksvõetuks (vt ka Riigikohtu 14.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 16). Seetõttu kontrollib ringkonnakohus ülalosundatud kulude põhjendatust ja vajalikkust.
33.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi on ringkonnakohtu hinnangul keskmisest lihtsam ja ka asja mahukus on alla keskmise (materjalid moodustavad toimiku ühe köite).
34.Apellatsioonkaebuse ja kostja esindaja poolt koostatud vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa kolleegiumi hinnangul apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku mitte rohkem kui 4 tundi. Nii kaebuses kui ka vastuses on suures osas korratud juba esimese astme kohtu menetluses avaldatud seisukohti ja väiteid. Muus osas on hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud kostja esindaja toimingutele kulunud aeg esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks eelmärgitud toimingutele tuleb seega pidada kokku 5 tundi. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on kolleegiumi arvates TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-57987
35.Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 600 euro ulatuses (sh käibemaks). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.