Xxxxhagi AS-i Xxxx vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo Robert Sarv, e-post [email protected]); Kostja: AS Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx); Kostja volitatud esindaja: Helle Xxxx (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
1. märts 2016 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv, kostja volitatud esindaja Helle Xxxx
Juures viibis
sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Xxxxhagi AS-i Xxxx vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetluskulud
2.Tsiviilasja menetluskulud jätta Xxxxkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Telekanali Xxxx veebiväljaandes 28.05.2013 ilmunud artikli „Tartus peksti surnuks kahe lapse isa“ juures võimaldati kolmandatel isikutel avaldada kommentaare, mis sisaldavad ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Asjassepuutuvad kommentaarid on seotud hageja suhtes toimunud kriminaalasjaga nr 1-13-10116, kus hagejat süüdistati KarS § 274 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Tartu Ringkonnakohus leidis enda 03.12.2014 otsuses, et hageja süü tapmises (süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi) ei leidnud tõendamist.
2.Hageja hinnangul sisaldus artikli juures välja toodud kommentaarides ebaõigeid faktiväiteid ja mitmeid ebakohaseid väärtushinnanguid, sh selliseid ebaõigeid väiteid, mis oleksid pidanud avalikult kättesaadava informatsiooni pinnalt olema kostjale mõistlikult äratuntavad. Hageja leiab, et kommentaarides on avaldatuga teotatud tema au ja head nime ning põhjustatud talle mittevaralist kahju. Ülalnimetatud artikkel on Xxxx veebiväljaandest käesolevaks ajaks eemaldatud, mis näitab, et kostja on mõistnud nimetatud artiklis juures avaldatud kommentaarides sisaldunud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute esinemist. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja.
3.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et avaldatud väiteid tuleb hinnata sellistena, nagu nad avaldatud on, ehk kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RK TKo 32-1-67-10, p 10, 3-2-1-145-07, p 13, 3-2-1-80-13, p 36).
4.Eelpool nimetatud artikli juures oli ajakirjanike poolt jäetud ebaõigelt mainimata, et hageja anti alles kohtu alla ning seega kehtis tema suhtes põhiseaduse §-s 22 sätestatud süütuse presumptsioon. Artikli juures avaldatud kommentaaridest lähtuvalt võib keskmisele lugejale, kes üldiselt ei valda juriidilist terminoloogiat, jääda mulje, justkui oleks antud juhtumis kriminaalmenetlus lõppenud ning hageja süüdi mõistetud. Siinsel juhul on Tartu Ringkonnakohtu otsusega tuvastatud, et hageja ei pannud talle süüdistuses etteheidetud tapmist toime.
5.Avaldatud artiklite ja nende kommentaaride pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, juskui oleks hageja Xxxx tapnud. Sellega tekitati hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvand, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud. Ka pärast õigeksmõistva Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumist on tuntav avalikkuse negatiivne hoiak, st hagejat käsitletakse Xxxx tapjana.
6.Ebaõige on kostja poolt märgitu, mille kohaselt ei ole artikli kommentaarides nimetatud ühtegi faktiväidet, mis oleks tehtud konkreetselt Xxxx kohta. Tegelikult on hageja nimi esitatud 29.09.2013 kl 19:37 kommentaaris. Pärast ühes kommentaaris hageja nime avaldamist jääb keskmisele lugejale kahtlemata mulje, justkui oleks Xxxx üks tapjatest.
7.Hageja nõuab, et kostja lõpetaks viivitamatult hageja isiklike õiguste rikkumise seeläbi, et lükkaks ümber artikli „Tartus peksti surnuks kahe lapse isa“ juures avaldatud kommentaaris esitatud ebaõiged andmed. Kõnealusel juhul sisaldas artikli juures avaldatud kommentaar ebaõiget faktiväidet, et Xxxx on üks peksjatest.
8.Hageja on seisukohal, et kõiki kommentaare kogumis lugedes tekib keskmises vaatajas arusaam, et need on suunatud otseselt hagejale. Seda ennekõike põhjusel, et kommentaarid on artikli juures esitatud ajalises järjestuses alates hilisemast. Seega oli kohe pärast artikli juures kommentaaride avamist esimesel lehel näha hageja nimi, mistõttu jääb avalikkusele arusaam, et kõik visuaalselt järgnevad kommentaarid on samuti suunatud Xxxx.
9.Hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama telekanali Xxxx veebiväljaandes 28.05.2013 avaldatud artikli „Tartus peksti surnuks kahe lapse isa“ juures avaldatud kommentaaris „Tv3 uudised ütlesid just natuke aega tagasi peksjate nimed ka, mõlemad vanad vangid, Üks neist Järvamaalt pärit Xxxx, tuntud maffiamees. Teine keegi Xxxx.“ esitatud ebaõige faktiväide alljärgneval viisil: avaldada viivitamatult kostja kulul artikli juures avaldatud kommentaariga vähemalt sama kirjasuurusega ning sama kestusega, s.o alates kommentaari avaldamisest kuni kommentaari kustutamiseni 10.07.2015, telekanali Xxxx veebiväljaandes teade „Telekanali Xxxx veebiväljaandes 28.05.2013 ilmunud artikli „Tartus peksti surnuks kahe lapse isa“ juures avaldatud kommentaar sisaldas ebaõiget faktiväidet. Tegelikkuses ei ole Xxxx Xxxx peksnud.“; välja mõista AS-ilt Xxxx Xxxx kasuks ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, jätta kõik menetluskulud AS-i Xxxx kanda ning mõista need AS-ilt Xxxx Xxxx kasuks välja. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja edastas programmi Xxxx 28.05.2013 saates Reporter uudisloo „Tartus peksti surnuks kahe lapse isa“, mis oli järelvaadatav sama saate veebilehel. Vaatajatel on võimalik avaldada kommentaare saate veebilehel avaldatud saatelõikude kohta. Kommentaare esitati ka kõnealuse uudisloo kohta.
11.Uudisloos ei olnud nimetatud, kes on peksmise toime pannud või kas on teada, keda kahtlustatakse peksmise toimepanemises. Uudisloos ei olnud nimetatud ühegi isiku nime, keda võiks seostada peksmisega, mis lõppes kannatanu surmaga. Kostja saate Reporter veebilehel olid avaldatud kommentaarid uudisloo kohta, mis andsid hinnangu isikute kohta, kes panevad toime peksmisi, mille tagajärjel kannatanu sureb.
12.Kostja ei nõustu väitega, et kostja uudisloo juures olevates kommentaarides sisaldusid ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud. Avalikult kättesaadava informatsiooni kohaselt anti hageja kohtu alla süüdistatuna tapmises ja ta mõisteti süüdi ning karistati 10-aastase vabaduskaotusliku karistusega. Hoolimata Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusest väljastas Karistusregister kostjale veel 09.10.2015 registriteatise selle kohta, et hageja on süüdi mõistetud Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusega 1-13-10116/94 Karistusseadustiku § 113 alusel, et teda on karistatud 10-aastase vangistusega, et otsus on jõustunud 19.03.2015 ning karistuse seisund on jõustunud. Seega kuni selle ajani oli avalikult kätte saadav ka informatsioon selle kohta, et hageja on süüdi uudisloos kajastatud peksmises.
13.Saade Reporter oli eetris 28.05.2013 ja selles saates ei nimetatud ühegi isiku nime, keda võiks kahtlustada peksmise toimepanemises. 29.05.2013 kell 19:37 Xxxxi poolt tehtud kommentaar tõendab, et kuni selle hetkeni ei olnud kommenteerijatele peksmises kahtlustatavate nimed teada. Kommenteerija Xxxx ei anna hinnangut, vaid ainult annab teada, et „TV3 uudised ütlesid just natuke aega tagasi peksjate nimed ka“. Seega väitis Xxxx, et TV 3 teatas peksjate nimed, mitte et hageja oleks süüdi tapmises. Asjaolu, et TV 3 nimetas 29.05.2013 saates peksmises kahtlustatavate isikute nimed, on tõene. Ei saa eeldada, et mittejuristist vaataja oleks kasutanud sõna „kahtlustatav“. Kui ka kommenteerija oleks kasutanud sõna kahtlustatav, siis keskmise vaataja jaoks ei oleks see
muutnud ettekujutust, et hageja on üks peksjatest, kuna koos nimede teatamisega teatati TV 3 uudistes ka asjaolu, et kahtlustatavad on kinni peetud ja et tegemist on varem korduvalt karistatud isikutega.
14.Hageja süüdistab kostjat oma hea nime ja au teotamises. Samas tuleb märkida, et hageja ise oma varasema käitumisega teinud kõik selleks, et teotada oma head nime ja au, olles korduvalt toime pannud tegusid, sealhulgas vägivalla kasutamisega seotud tegusid, mistõttu teda on 7 korral kriminaalkorras karistatud. Kostja arvates hageja ei ole seni näidanud välja hoolivust oma hea nime vastu, vaid osutanud lugupidamatust riigi, tema seaduste, avaliku korra ja kodanike vastu.
15.Kostja palub kohtul arvestada, et kuigi avaldaja vastutab kommentaarides avaldatu eest, siis väidetav faktiviga ei olnud tehtud uudislõigus, vaid selle kommentaaris ja selle väite paikapidamatus selgus alles üle 1,5 aasta hiljem. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on hageja isiklikke õigusi rikkunud, ei ole rikkumise raskus selline, mis õigustakse mittevaralise kahju väljamõistmist.
16.Mis puutub hageja poolt taotletud teabe avaldamise aega, siis hageja on seisukohal, et aega tuleks arvestada alates Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2014 otsusest, mille kohaselt hageja süü peksmises ei leidnud tõendamist, kuni 13.07.2015, mil kostja eemaldas uudislõigu koos kommentaaridega. Hageja kinnitab, et selle aja jooksul oli vaatajate huvi uudisloo ning selle kommentaaride vastu juba praktiliselt olematu, võib arvata, et vähemalt osa vaatamistest toimus ka hageja enda poolt ja tema esindaja poolt nõudekirja koostamise käigus. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning kostjalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel väljamõistmiseks seoses asjaoluga, et kostja hallatavas meediaväljaandes ilmus uudislugu Tartus toiminud peksmise kohta ning uudisloo juures olid kajastatud kolmandate isikute kommentaarid, mis sisaldasid hageja suhtes ebaõigeid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega väärtushinnanguid. Samuti ei ole kostja hinnangul alust asuda seisukohale, et hagejal on tekkinud kostjast tulenevalt mittevaraline kahju.
19.Kohus lahendab esmalt küsimuse sellest, kas kostja hallatavas meediaväljaandes on hageja suhtes esitatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.
20.Käesoleval juhul puudub vaidlus küsimuses, et telekanali Xxxx veebiväljaandes 28.05.2013 ilmunud artikli „Tartus peksti surnuks kahe lapse ise“ juures on üks kommentaar, milles on nimetatud hageja nimi. Nimetatud kommentaar on sõnastatud järgmiselt: „Tv3 uudised ütlesid just natuke aega tagasi peksjate nimed ka, mõlemad vanad vangid, Üks neist Järvamaalt pärit Xxxx, tuntud maffiamees. Teine keegi Xxxx“.
21.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada
kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Nähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-166-12 saab üks isik teiselt VÕS § 1047 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist nõuda juhul, kui avaldaja on selle konkreetse isiku (kannatanu) kohta väljendatud arvamust ebaõigeid andmeid sisaldavate lausetega. Seega tuleb esmajärjekorras kontrollida, kas analüüsimisele kuuluv lause sisaldab avaldaja esitatud andmeid hageja kohta.
22.Kohus on seisukohal, et antud juhul sisaldub kommentaaris „Tv3 uudised ...“ faktiväide, millest nähtuvalt on kommenteerija kirjutanud, et telekanali TV3 uudised avaldasid sama sündmuse osas peksjate nimed ning üks TV3 uudistes nimetatud isikutest oli Xxxx. Kohus on seisukohal, et kõnealuses kommentaaris ei ole kommenteerija esitanud faktiväidet, et Xxxx on pannud toime kellegi peksmise, vaid kommenteerija on esitanud faktiväite, et TV3 uudises on sama sündmusega seoses nimetatud Xxxx nime. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebaõige faktiväitega, kuna asjas puudub vaidlus, et TV3 on kõnealuse sündmuse kajastamise raames avaldanud hageja nime. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejal puudub alus nõuda kostjalt kommentaaris „Tv3 uudised ...“ sisalduvate väidete ümberlükkamiseks VÕS § 1047 alusel, kuna tegemist ei ole ebaõigete faktiväidetega.
23.Lisaks ebaõige faktiväite ümberlükkamise taotlusele on hageja asunud seisukohale, et kostja avaldatud uudisloo juures on hageja suhtes avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja hinnangul sisaldavad hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid järgmised kommentaarid – „Kuidas ta saab rahus puhata, kui tema kaks väikest tütart jäid ilma isata ja pätid on endiselt elus. ma ei leia sõnu. Nii traumeeriv on see, et normaalne inimene lihtsalt tapetakse mingi värdjate poolt ära. Sügav kaastunne Silveri lähedastele. Tunnen südamest, valusalt kaasa ja soovin et need värdjad sal vanglas leiaksid ka enesele lõpu."; "See on ikka jube, millised haiged inimesed meil pidudel ja tänaval ringi käivad. Sellepärast ma ei julgegi pidudel käia ja tänaval ka üksi väga ei käi sellistel aegadel."; "need mädanevad teod tuleb ka kirvega lühki peksta."; "Kohtunik patsutab õlale ja ütleb “poisid ärge enam nii tehke onju ” Ja 6 kuupärast on need inimonna saasta esindajad jälle tänavatel. Ära tuleks isoleerida sellised värdjad. Sunnitööle panna kogu elu lõpuks. Saaks riik “tasuta” tööjõudu ja saaks vandid kogu ülejäänud elu õpetust kuidas endale ise söök lauale “teenida” Mitte röökida keset raekoda .. “inimõigused” ja “iniõigused” Pistke perse omale need inimõigused."; "Keegi ei keela need tüübid ülesse otsida ja raekoja platsile häbiposti riputada, et kõik saaksid neid kividega loopida ning teha seda, mida pähe tuleb..." ; "Sellised tuleks kividega surnuks loopida nagu vanasti tehti".
24.Kohus on lähtuvalt eelviidatud kommentaaride sisust seisukohal, et tegemist ei ole hageja suhtes esitatud ebakohaste väärtushinnangutega, kuna mitte üheski kommentaaris ei ole nimetatud hageja nime, samuti puudub vaidlus küsimuses, et kostja avaldatud uudisloos hageja nime ei nimetatud. Seega on kommenteerijad esitanud oma üldisi seisukohti peksmisi ja/või tapmisi toime panevate isiku suhtes. Hageja väitega, et kuna ühes kommentaaris oli nimetatud hageja nimi ning see kommentaar oli nähtav kommentaaride algusosas, käivad ka kõik järgmised kommentaarid hageja kohta, kohus ei nõustu. Kohtu hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et olukorras, kus ühes kommentaaris on avaldatud faktiväide, et TV3 on antud sündmusega seoses nimetanud hageja nime, tuleb kõik kostja meediaväljaande juures olevad kommentaarid lugeda automaatselt hageja kohta käivateks. Kohus leiab, et olukorras, kus kommenteerijad oleksid soovinud avaldada arvamust konkreetselt hageja kohta, siis oleks neil olnud võimalik seda teha hageja nimele viidates. Antud juhul on kommenteerijad aga avaldanud arvamust tapmise toime pannud isikutesse üldiselt hageja nime nimetamata. Kohus märgib, et ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-1275 kinnitanud, et kui väide või hinnang ei käi nõude esitanud isiku kohta, siis puudub tal õigus seda vaidlustada. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et
kostja meediaväljaandes ei ole hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid VÕS § 1046 lg 1 mõttes avaldatud.
25.Hageja on käesolevas asjas esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vt ka nt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12). Isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on ka ebaõige väärtushinnangu avaldamine õigusvastane. Kohus märgib, et tulenevalt asjaolust, et eelnevalt leidis tuvastamist, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud ega ebakohaseid väärtushinnanguid esitanud, puudub hagejal tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 lg 1, 2, § 1046 lg 1 koostoimest alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna nimetatud sätete kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
26.Tulenevalt TsMS §-st 125, §-st 132 on hagi hind 3500 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Võttes arvesse kostja esindaja poolt kohtuistungil esitatud kinnitust, asub kohus seisukohale, et kostjal käesolevas asjas menetluskulusid ei esinenud.