2-15-117809
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2016. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-15-117809
Tsiviilasi
AAS BTA Insurance Company SE Eesti filiaal hagi Txxxxx Lxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AAS BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Ülle Velling (e-post [email protected]); Kostja: Txxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-15-117809 2.1.13 10.01.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.14 10.02.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.15 10.03.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.16 10.04.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.17 10.05.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.18 10.06.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.19 10.07.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.20 10.08.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.21 10.09.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.22 10.10.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.23 10.11.2017 osamakse 84,55 eurot; 2.1.24 10.12.2017 osamakse 84,55 eurot. 2.2 Võlgnik kohustub tasuma nõude AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali arveldusarvele nr EE042200221053179259 AS-s Swedbank. Maksekorralduse selgitus: kahju hüvitamine, Txxxxx Lxxx, toimik nr xxxxxxxxx. 2.3 Kindlustusandja kinnitab, et kui võlgnik on tasunud punktis 2.1 nimetatud summa, puuduvad kindlustusandjal võlgniku vastu kahjust nr C01132092 tulenevad muud nõuded.
2-15-117809 kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti, st kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus märgib, et kohtule esitatud kompromissi punkti 4 ei saa kohus kinnitada, kuivõrd käesolevalt on asi juba kohtumenetluses ning kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus menetluse ja tulenevalt TsMS § 432 ei ole võimalik sama asjaga uuesti kohtusse pöörduda. Muus osas on võimalik kompromiss kinnitada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist hagejale. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu tasunud 250 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 60,87 eurot ja täiendavalt 189,13 eurot hagimenetluses). Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 125 eurot hagejale tagastada. Hageja on kinnitanud, et pool riigilõivust, mida tagasi ei saa, jääb hageja kanda. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.