Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kostja, HT-A kanda.
4.Rahuldada hageja ER apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista kostjalt HT-A hageja ER
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-10092 kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitisena 660 (kuussada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ER (hageja) esitas 01.03.2013 Harju Maakohtule hagi HT-A (kostja) vastu, milles nõudis kostjalt kahjuhüvitise summas 4102,14 eurot väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 24.08.2011 korteriomandi (XXX, edaspidi korter) müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Müügilepingus ei teavitanud kostja hagejat korteri ühestki puudusest. Korterisse asus 2011. a septembri keskel elama hageja poeg AR. Üsna pea ilmnesid probleemid korteri soojapidavusega. Ka pärast kaminahju (edaspidi ahi) kütmist ei läinud korter soojaks. AR soojustas esialgu korteri välisukse ja seejärel aknaümbrused, kuid vaatamata sellele ei olnud korteris ahju kütmisega võimalik elamiseks sobivat temperatuuri tagada. Lisaks ilmnes, et kui korteris kütta ahju, siis ajab suitsu sisse samas majas asuvas korteris nr 8. AR kontakteerus 2012. a juunis telefoni teel kostjaga ning rääkis talle eelnimetatud probleemidest. Kostja eitas probleemide eksisteerimist, väites, et suitsu sissetungimine korterisse nr 8 on tingitud korteri nr 8 ahju puudustest. 2012. a juunis otsustas AR lasta korstnapühkijal-pottsepal KK korteris asuv ahi üle kontrollida. Selle tulemusena ilmnes ahju ja korstnalõõride puhul hulgaliselt probleeme, sh asjaolu, et korterite nr 4 ja 8 kütteseadmed on ühendatud ühte suitsulõõri. KK arvamuses on toodud välja ahju ebarahuldava seisukorraga kaasnev tulekahjuoht ning juhised puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks on tema arvamuses märgitud, et arvestades ruumi suurust ja ahjude võimsust, pole selline ahi võimeline tagama külmade ilmadega korteris normaalset temperatuuri. AR informeeris selgunud probleemidest sama aasta juuli lõpus Moskvas elavat hagejat ning kirjalik pretensioon puuduste kohta saadeti kostjale 12.08.2012 e-kirja teel korteri müüki vahendanud maakler HS-le, kes edastas pretensiooni kostjale. 18.09.2012 e-kirjaga teavitas hageja kostjat ahju ja lõõride ümberehitustööde maksumusest. Sellele kirjale vastas kostja samal päeval, et ta ei oska vene keelt, mille peale saatis hageja kostjale samal päeval eestikeelse e-kirja, milles oli toodud ka venekeelse kirja tõlge.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-10092
3.Ahju puuduste kõrvaldamiseks sai hageja AE Ehitus OÜ-lt pakkumise hinnaga 2600 eurot. Lisaks on hageja kandnud kulutusi seoses varjatud puuduste tuvastamisega (OÜ Potipoiss arve lõõride uurimise eest kaameraga 200 eurot), õigusabiga (Advokaadibüroo Veljo Viilol arve 240 eurot ja Advokaadibüroo Vares ja Partnerid arve 36 eurot) ning KK ekspertarvamuse tõlkimisega vene keelde (tõlkebüroo OÜ Dussan arve 26,14 eurot). 09.10.2014 avaldusega suurendas hageja oma nõuet 1000 euro võrra, kuna riiklikult tunnustatud eksperdi ÜL arvamuse kohaselt on uue ahju ehitamise keskmiseks maksumuseks 3600 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja arvates pole hageja esitanud oma nõudeid mõistliku aja jooksul. Hageja pöördus kostja poole alles 12.08.2012, st peaaegu aasta peale korteri omandamist. Seetõttu ei või hageja asja lepingutingimustele mittevastavusele enam tugineda.
5.Vajadus uue ahju väljaehitamiseks on kostja hinnangul tõendamata. Suitsulõõr ei olnud korteri müügilepingu objektiks ning selle võimalike puuduste eest vastutab korteriühistu, mitte kostja. Ahi vastab kostja hinnangul ehitusnõuetele ja on ühendatud õige lõõriga. Ahi oli müügi ajal korras ning selle seisund võis pärast korteri müüki halveneda, mh ülekütmise tõttu. Kostja kasutas korteri kütmiseks lisaks ahjule ka elektrikütet ning siis polnud ahju ja madala toatemperatuuriga probleeme. Elamu, milles korter asub, on 60 aastat vana ning korteris asuv ahi 11 aastat vana. Hageja väide, et korteris on talvel külm, on subjektiivne ja võib olla tingitud sellest, et 20112013 aastate talved olid erakordselt külmad.
6.Hageja pole kostjale andnud talle seadusega nõutud tähtaega ahju väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue eeldab lepingust taganemist, mida hageja pole teinud. Samuti pole ahju väidetav puudus niivõrd oluline, et see võimaldaks korteri müügilepingust taganeda. Osaline taganemine korteri müügilepingust (st ainult ahju osas) hagejal puudub. Isegi kui hageja nõue oleks põhjendatud, saaks ta nõuda ainult reaalse kahju hüvitamist, võttes arvesse, et ta ostis korteri koos mitte uue, vaid juba kasutatud küttekoldega. Kostja vaidleb samuti vastu ekspert ÜL arvamusele, et uue ahju ehitamise maksumuseks on 3600 eurot. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 10.04.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4102,14 eurot.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt luges maakohus esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hagejale müüdud korterit reklaamiti city24.ee-portaalis kui hea planeeringuga korterit, millel on kõrged laed, toad eraldi, uued plastikaknad, suur ahi, mis võimaldab hakkama saada madalate küttekuludega. Ehkki hageja korterisse elama asumist tuleb arvestada alates ajast, mil sinna kolis AR (st alates 2011. a septembrist), ei pöördunud
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-10092 hageja kohtu hinnangul kostja poole pretensiooniga sedavõrd hilja, et see välistaks tema õiguse korteri puudustele tugineda. See, et hageja teatas kostjale ahju puudustest 12.08.2012, s.o pärast seda, kui oli kätte saanud KK 23.07.2012 ekspertarvamuse, on võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg 3 teise lause mõttes mõistlikult vabandatav. Kohtu hinnangul on ahjuga seonduv puudus varjatud iseloomuga, mis ei olnud hageja poolt ostu-müügi eelse ülevaatuse korras avastatav. Samuti polnud võimalik ahju kõiki puudusi tuvastada ilma asjatundja täiendava ülevaatuseta. KK ekspertarvamuses nimetatud puudused on kohtu hinnangul sellised, mida eriettevalmistuseta isik ei suuda tavalise hoolsusega ülevaatusel tähele panna. Kohtu arvates on põhjendatud AR ütlustest tulenev hageja seisukoht, et esialgu kahtlustas ta korteri soojusprobleemide põhjustena muid asjaolusid (tuuletõmbus ümber välisukse, soojustamata aknapõsed) ja alles seejärel jõudis arvamusele, et põhjus võib olla ahjus, misjärel tellis ahju ülevaatuse spetsialisti poolt. Maakohus asus seisukohale, et ahju puuduste iseloom nõudis mitmete asjaolude eelnevat kontrollimist, mis võttis hagejal aega ning seetõttu tingis põhjendatud viivituse kahjunõude esitamisel.
9.Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et korteris olev ahi vastab ehitusnõuetele ja on ühendatud õige lõõriga ning et vajadus uue ahju väljaehitamiseks on tõendamata. Ostes korteri, tuleb lugeda endastmõistetavaks, et korterit peab olema võimalik ka kütta ja et kütmisel on ruumide soojapidavuse korral tagatud nendes elamiseks vajalik normaalne temperatuur. Teistsugune kokkulepe tulnuks lepingus selgelt ette näha. See kehtib ka kasutatud eluruumide ostmisel, kus ei saa eeldada küll samasugust kvaliteeti nagu uute eluruumide puhul. Puudustega küttekolded tuleb lugeda lepingutingimustele mittevastavateks VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses. Kui küttekollete korrasolek jätta kokkulepitud omaduseks lugemata, tuleks kohaldada VÕS § 217 lg 2 p 2, kuna müüja oli teadlik asja kasutamise eesmärgist. Korteris asuva ahju mittevastavus kütteseadme nõuetele on kohtu hinnangul tõendatud nii KK ekspertarvamusega kui ka ÜL 24.09.2014 arvamusega. Eksperdi arvamusega on ümber lükatud ka kostja vastuväide, et ahju seisund muutus halvaks alles pärast korteri müüki kostjale. Eksperdi arvates olid ahju puhul tuvastatud puudused olemas juba müügilepingu sõlmimise ajal 24.08.2011, kusjuures osa neist olid varjatud.
10.Kostja vastutas kohtu hinnangul korteriomanikuna ja elamu kaasomanikuna (korteriomandiseaduse § 11 lg p 1, asjaõigusseaduse § 72 lg 1 ja 5) solidaarselt teiste korteriomanikega ka korteri reaalosaga ühendatud mõttelise osa (suitsulõõri) korrasoleku eest (VÕS § 65 lg 1). Kohus pidas paljasõnaliseks kostja väiteid, et kui hageja oleks kasutanud lisaks ahjule ka elektrikütet, poleks olnud probleeme madala toatemperatuuriga. Kui kostja arvates oli korteris elamiseks vajalik normaalne temperatuur saavutav ainult ahju- ja elektrikütte kooskasutamisega, tulnuks selline tingimus lepingus selgelt ette näha. Isegi kui kostja vastuväide erakorraliselt külmade talvede kohta oleks põhjendatud, ei kummuta see tõenditest tulenevat järeldust, et korteri üheks põhiliseks soojusallikaks olev ahi ei vastanud ei ehituslikult ega tuleohutuselt kütteseadme nõuetele.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-10092
11.Kuivõrd ahjul tuvastatud puudused on sellise ulatusliku iseloomuga, et sellise rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, võis hageja esitada kahjunõude ka ilma täiendavat tähtaega määrata.
12.Riiklikult tunnustatud eksperdi ÜL arvamuse kohaselt on korteri ahju defektid sedavõrd suured ja mahult ulatuslikud, et väljuvad puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde lokaalsest kohtremondi mahust ning tingimustest. Seetõttu tuleb olemasolev ahi lammutada ja ehitada uus. Kostja pole eksperdi arvamust omapoolsete tõenditega kummutanud. Ostes kasutatud korteri, ei või ostja eeldada, et korteri küttekolded ja tehnosüsteemid oleksid samasuguses olukorras nagu uued. Kui küttekollete töökorda ja tuleohutuse nõuetega vastavusse viimiseks on vaja ehitada uued küttekolded, tuleks kahjuhüvitisest maha arvata see summa, mida hageja oleksid pidanud maksma, kui nad oleksid ostnud kasutatud korteri korras kasutatud küttekolletega, kuid pidanud ise küttekoldeid normaalse ekspluatatsiooni arvestades aja möödudes uuendama. Samas tuleb kohtul VÕS § 127 lg-s 5 sätestatut arvestades kaaluda, kas hageja suhtes on õiglane kasu mahaarvamine olukorras, kus hagejal pole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida. Käesoleval juhul ongi tegemist olukorraga, kus kahju tekitamise eelse olukorra ennistamine on võimalik vaid sellisel juhul, kui vana ahju asemele ehitada uus ahi. Seetõttu ei nõustunud maakohus kostja etteheitega, et hagejal puudub õigus nõuda uue ahju ehitamiseks kuluva summa hüvitamist.
13.Maakohus rahuldas VÕS § 128 lg 3 alusel ka hageja nõude õigusabikulude, tõlketasude ja ekspertiisikulude hüvitamiseks. Kulud on kohtu hinnangul mõistlikud ja seotud kahju kindlakstegemisega ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega. Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 06.05.2016 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
15.Maakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 220. Probleemid soojapidavusega ilmnesid hagiavalduse kohaselt juba 2011. aasta sügisel, mistõttu pidi hageja juba siis pidama võimalikuks, et probleem võib olla tingitud puudustega ahjust. Seda sõltumata asjaolust, et hageja võis kahtlustada lisaks ka muid tegureid. Hagejal tekkis korteri lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustus VÕS § 220 lg 1 ja korteri müügilepingu p 7.10 kohaselt juba 2011. aasta sügisel ning põhjendatud ega vabandatav ei saa olla puudusest teatamine alles 18.08.2012.
16.Kostja hinnangul pole asjakohane maakohtu väide, et puuduste iseloom nõudis mitmete asjaolude eelnevat kontrollimist ning kõiki ahju puudusi ei olnud võimalik asjatundja täiendava ülevaatuseta tuvastada. Selleks, et mõista, et korteris ei lähe pärast ahju kütmist soojaks, pole vaja eriteadmistega professionaali abi.
17.Hagiavalduse kohaselt selgus märtsis 2012, et ahi ajab suitsu sisse. Seega pidi hageja hiljemalt siis aru saama, et ahjul võivad olla puudused. Selleks pole eriteadmisi vaja.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-10092 Puudusest teavitamine hilinenult ei saa olla mõistlikult vabandatav põhjendusel, et hagejal polnud kiire elutempo tõttu aega probleemiga tegeleda.
18.Kostja ei vastuta korteri puuduse eest, sest hageja ei teatanud kostjale puudusest mõistliku aja jooksul. Ka pole hageja piisavalt tõendanud vajadust uue ahju ehitamiseks. Hageja subjektiivne väide, et korteris on külm, ei tõenda vajadust ehitada uut ahju. Kostja hinnangul pidas korter müügilepingu sõlmimise hetkel piisavalt sooja ning ahjul ei esinenud puudusi. Tuleb arvestada, et elamu, milles korter asub, on 60 aastat vana ning korteris asuv ahi 11 aastat vana.
19.Hageja pole andnud kostjale seadusega nõutud tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 114 ja VÕS § 115 lg 2 järgi. Täiendava tähtaja andmine on üldjuhul kohustuslik eeldus ning täiendavat tähtaega ei pea andma ainult äärmuslikel juhtudel. Tegemist peaks olema juhtumitega, kus leping on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud ning lepingu eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ning selline tagajärg pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ette näha. Ei saa olla põhjendatud, et täidetud on VÕS § 115 lg 3 eeldused.
20.Hageja võis ahju väidetavate puuduste tõttu kanda kahju seoses korteri väärtuse vähenemisega. Seega saaks hageja nõuda kahju üksnes seoses korteri väärtuse vähenemisega, mitte aga uue ahju maksumust. Korteri väärtuse vähenemise ulatus on tõendamata.
21.Kostja on samuti seisukohal, et ÜL ekspertiis ei saa olla usaldusväärne, sest ekspert on hinnanud ahju soojatootlikkust ebaõigesti ega ole vastanud kõikidele talle esitatud küsimustele. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
24.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg-st 1 tulenevalt vastutab müüja asja
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-10092 lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 220 lg 1 esimene lause kohustab ostjat teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ta sama paragrahvi kolmanda lõike järgi asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Samas tuleneb ka poolte vahel sõlmitud müügilepingu p-st 7.10 (I kd, tl 13).
25.Maakohus on tuvastanud, et hageja teavitas kostjat ostetud asjal (korteril) ilmnenud puudustest esmakordselt 12.08.2012. Selle asjaolu üle apellatsioonimenetluses ka vaidlus puudub. Maakohus on vaidlustatud otsuse põhjenduste p-dest 12 ja 13 järelduvalt asunud seisukohale, et teatamine ei ole toimunud VÕS § 220 lg 1 mõttes õigeaegselt, kuid see on VÕS § 220 lg 3 teise lause järgi praegusel juhul mõistlikult vabandatav. Viimast järeldust on maakohus põhjendanud ahju puuduste iseloomuga, mis nõudis mitmete asjaolude eelnevat kontrollimist ja võttis aega. Eelnenu tingis põhjendatud viivituse hageja poolt kahjunõude esitamisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ostja pole asja lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul. Samas ei ole õigeaegne teatamata jätmine ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult vabandatav. Vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
26.Kolleegium märgib esmalt, et VÕS § 220 lg 1 ei sisalda tähtaega kahjunõude esitamiseks, vaid asjal ilmnenud mittevastavusest teatamiseks. Hageja on hagis korteri puudusena välja toonud, et selles oleva ahju kütmisega ei ole võimalik (ka pärast ruumide täiendavat soojustamist) tagada elamiseks vajalikku normaalset temperatuuri. Lisaks on ilmnenud, et kui korteris ahju köetakse, siis ajab suitsu sisse samas majas asuvas korteris nr 8. Tegu on ringkonnakohtu hinnangul küll nn varjatud puudustega (mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates), kuid taolised puudused pidid siiski ilmnema vähemalt 2011-2012 kütteperioodi lõpuks, s.o 2012.a mai alguseks. Ka hageja enda väidetest ei saa teistsuguseid järeldusi teha. Põhjendatud on kostja seisukoht, et taoliste puuduste avastamine ei eelda eriteadmisi. Hageja ei sõlminud müügilepingut oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu puudus tal kohustus ilmnenud lepingule mittevastavust sellest teatamisel täpsemalt kirjeldada (VÕS § 220 lg 2). Samuti ei takistanud ilmnenud mittevastavustest teavitamist õiguslikult see, et puuduste põhjused vajasid täiendavat selgitamist. Eeltoodut arvestades ei saa ilmnenud puudustest esmakordset teavitamist 12.08.2012 mõistlikult vabandatavaks pidada.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka õiguslikult asjakohane põhjendada (mittevastavustest) õigeaegse teavitamata jätmise vabandatavust üksnes puuduste iseloomuga. VÕS § 220 lg 1 esimese lause alusel tuleb mittevastavusest teavitamise
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-10092 mõistlikku aega niikuinii arvestada hetkest, kui ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. See omakorda sõltub peaasjalikult puuduste iseloomust, mh sellest, kui lihtsasti on need avastatavad.
28.Seonduvalt hageja väidetega lisab kohus, et VÕS § 220 lg-te 1 ja 3 rakendamise seisukohalt omab tähtsust müüdud asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku hetk ostjale. Müügilepingu p-de 5.1 ja 5.2 põhjal läks juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üle otsuse valduse üleandmisel hagejale 14.09.2011. Samas ei oma tähtsust see, kas ja millal hakkab ostja pärast nimetatud riisiko üleminekut asja ise tegelikult kasutama, annab selle kolmanda isiku kasutada (otsesesse valdusesse) jmt asjaolud. Samuti pole õiguslikult asjakohased hageja väited, mille kohaselt on AR elutempo väga kiire, mistõttu polnud tal aega ostetud asjal ilmnenud probleemiga kogu aeg tegeleda.
29.Eelmärgitu ei anna siiski alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal teatamiskohustuse rikkumisele vaatamata mittevastavusele tuginemise õigus VÕS § 221 lg 1 p 2 järgi säilinud. Osundatud sätte järgi võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohtu ette toodud asjaolud võimaldavad järeldada, et kostja käesoleval juhul vähemalt pidi asja lepingutingimustele mittevastavusega seotud asjaoludest teadma. Kostja esitatud vastuväidetest ilmneb, et kostja oli enne korteri müümist pikemat aega korteri omanik ning ise ka elas korteris. Korteris elades kasutas kostja kütmiseks mh ahju. Need asjaolud ilmnevad nt kostja 03.05.2013 vastusest hagile (I kd, tl 35) ja esindaja selgitustest maakohtu 10.03.2015 istungil (II kd, tl 115pöördel). Asja materjalide põhjal otsustades ei ole kostja lepingutingimustele mittevastavusega seotud asjaolusid enne müügilepingu sõlmimist hagejale avaldanud.
30.Kohtumenetluses on kostja asunud väitma, nagu tuleks elamiseks vajaliku normaalse temperatuuri saavutamiseks kasutada lisaks ahjule elektrikütet. Samas ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat elektrikütte (täiendava) kasutamise vajalikkusest enne müügilepingu sõlmimist teavitanud ja et pooled oleks korteri sellistes omadustest kokku leppinud. Müügilepingu p 2.1.5 järgi (I kd, tl 10) pidi korter olema köetav ahija elektriküttega. Kolleegiumi arvates tuleb seda tingimust VÕS § 29 sätete alusel praegusel juhul tõlgendada selliselt, et elamiseks vajalik temperatuur on võimalik korteris saavutada nii ahjuküttega kui ka elektriküttega (mitte nendega koos). Nii on korteri müügikuulutuses (I kd, tl 51) seda kirjeldatud kui ahiküttega eluruumi (sh tagab ahiküte kuulutuse järgi madalad küttekulud). Ka tunnistaja AR ütlustest (II kd, tl-d 114-115) ei nähtu, et elektrikütte täiendava kasutamise vajadusest oleks lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel juttu olnud. Samuti ei ole kostja poolte kohtumenetlusele eelnenud suhtluses (e-kirjavahetuses, I kd, tl-d 19-22) osundanud elektrikütte kasutamise vajadusele, vaid pidanud madala temperatuuri põhjuseks ahju ebaõiget kütmist.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-10092
31.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium, et ÜL eksperdiarvamust pole põhjust pidada tõendina tervikuna ebausaldusväärseks. Järeldamaks, et ekspert on hinnanud ahju soojatootlikkust ebaõigesti, on vajalikud mitteõigusalased eriteadmised. Need kohtul puuduvad, samuti puuduvad need kohtule teadaolevalt kostjal. Muus osas on kostja kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendatud ja kuivõrd otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka apellatsioonkaebuse kõnealuseid väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud ja kogutud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses ka muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.Hageja poolt ringkonnakohtule 06.10.2015 esitatud menetluskulude nimekirja põhjal on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid õigusabikuludena kokku 957 eurot (sh käibemaks). Õigusabiteenus on seisnenud maakohtu otsusega tutvumises (0,5 tundi), tutvumises apellatsioonkaebusega ja selle analüüsis (1,5 tundi) ja vastuse koostamises apellatsioonkaebusele (5,25 tundi). Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund (millele lisandub käibemaks 20%). Hageja kinnitusel on kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
35.Kostja peab 19.10.2015 esitatud seisukohas hageja apellatsioonimenetluses 7,25 tunni ulatuses kantud kulusid tsiviilasja mahtu arvestades põhjendatuks. Kostja siiski märgib, et hageja on pidanud esitama üksnes vastuse apellatsioonkaebusele ega pole seetõttu pidanud tegema kostjaga võrdses mahus tööd. Kostja poolt avaldatust kolleegiumi hinnangul vastaspoole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse omaksvõttu TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 mõttes järeldada ei saa. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (vt ka Riigikohtu 14.10.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 15).
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-13-10092
36.Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg (kokku 7,25 tundi) ei ole esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Apellatsioonkaebuse sisu ning mahtu arvestades polnud hageja lepingulisel esindajal põhjendatud kulutada selle analüüsimisele rohkem kui 1 tund. Kaebusele esitatud vastuses on hageja mh korratud ulatuslikult maakohtu menetluses esitatud õiguslikke käsitlusi, mistõttu ei saa lugeda põhjendatuks 5,25 tunni kulutamist vastuse koostamisele. Põhjendatud ja vajalikuks saab ringkonnakohtu hinnangul pidada tutvumist maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebuse analüüsi kokku mahus 1,5 tundi ning vastuse koostamist mahus 3,5 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuv hageja lepingulise esindaja tunnitasu (110€+km) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on seega TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.
37.Lähtudes ülalmärgitust ja hageja esitatud menetluskulude nimekirjadest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitisena 660 eurot (5*110*1,2).
38.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.