2-22-8688
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.09.2022, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-8688
Tsiviilasi
Lxxxx, Kxx ja Kxxxx Pxxxxx hagi Pxxxx Šxxxxx vastu elatise nõudes
Hagihind
5671,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: Lxxxx Pxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn,xxxxxxx vald, xxxxxx maakond), KxxxPxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxx maakond) ja Kxxxx Pxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald,xxxxxxxxxxxkond), hagejate seaduslik esindaja Hxxxx Pxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald,xxxxxxx maakond; viibimiskoht: Tartu Vangla), volitatud esindaja: ExxxxPxxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald,xxxxxxx maakond); Kostja: Pxxxx Šxxxx (end. Rxxxxx, isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn,xxxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei esitanud kirjalikult hagile vastust
Menetluse liik
2-22-8688
brutokuupalgast)]. Välja mõista xxxxx Šxxxxxxx KxxxPxxxxx kasuks elatis järgmiselt: 3.1 Alates 01.04.2022 kuni 09.06.2022 kokku ühekordse summana 430,77 eurot. 3.2 Alates 10.06.2022 kuni 15.08.2022 187,29 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 38,35 eurot (15% Lxxxx Pxxxxxxigakuisest elatisest 255,64 eurost)]. 3.3 Alates 16.08.2022 kuni KxxxPxxxxx täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) 225,64 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Välja mõista Pxxxx Šxxxxxlt xxxxx Pxxxxxxkasuks elatis järgmiselt: 4.1 Alates 01.04.2022 kuni 09.06.2022 kokku ühekordse summana 430,77 eurot. 4.2 Alates 10.06.2022 kuni 15.08.2022 187,29 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 38,35 eurot (15% Lxxxx Pxxxxx igakuisest elatisest 255,64 eurost)]. 4.3 Alates 16.08.2022 kuni xexxx Pxxxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx) 225,64 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Pxxxx Šxxxxxx tuleb resolutsiooni punktis 3-5 välja mõistetud elatis maksta iga kuu
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik Hagejad esitasid 10.06.2022 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hagejad hagejate seadusliku esindaja ja kostja lapsed. Lxxxx Pxxxxx on sündinud xxxxxxxxxx, Kxx Pxxxxx on sündinud xxxxxxxxxx ja Kxxxx Pxxxxxxxxxxxxxxxx. Hagejad nõuavad kostjalt elatist miinimummääras alates 01.04.2022. Hagiavalduse kohaselt elasid hagejate seaduslik esindaja (isa) ja kostja (ema) koos lastega xxxxxxxxx. Kohtutäitur müüs perekonna omandis olnud kinnisasja 2021.a, sest kostjal tekkisid võlgnevused. Hagejad ja nende isa kolisid xxxxxxxe üürikorterisse ning kostja kolis esmalt xxxxxxxx, seejärel Pxxxxxxxxxx. Sellest ajast kostja ei osale laste kasvatamises ega toeta neid rahaliselt. Alates
2-22-8688 17.03.2022 on isa kohtumääruse alusel vahistatud ja viibib Tartu Vanglas. Isa on töötu. Hagejad elavad aastaringselt isa üürikorteris, sh isa vanglas viibimise ajal. Hagejate järelevalve ja nendega seotud rahaliste kulude katmise korraldab nende vanaema, kes elab samas majas kõrvalkorteris. Kostja hagejate kulude katmises ei osale. Hagejate igakuised kulud on 400 eurot kuus igal hagejal. Hagejate tegelik hooldaja vanaema xxxxxPxxxxxx(volitatud esindaja) on hagejate vajadustega seotud kulutuste katmiseks taotlenud ja saanud vallast vältimatut sotsiaalabi, vajaduspõhist toetust ja toiduabi. Vallavalitsuse taotluse alusel maksab Sotsiaalkindlustusamet Kxxxja Kxxxx Pxxxxx lapsetoetused 60 eurot Exxx Pxxxxx arvele. Tartu Maakohtu 29.06.2022.a määrusega võeti hagi menetlusse mõlema vanema suhtes. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale Pxxxx Šxxxx ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 ja § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 09.07.2022. Kostja Pxxxx Šxxxxxei ole hagile kirjalikult vastanud. 07.07.2022 esitasid hagejad kohtule avalduse, milles loobusid Hxxxx Pxxxxx vastu elatise nõudest, sest ta on vanglas ning tal pole sissetulekuid. 07.07.2022 esitasid hagejad ka taotluse hagi tagamiseks. 08.07.2022.a määrusega rahuldas kohus taotluse ja kohustas kostjat hagi tagamise abinõuna maksma hagejatele elatist 100 eurot kuus (igale hagejale) kuni tsiviilasjas nr 2-22-8688 lõpplahendi jõustumiseni. Kohus kogus Sotsiaalkindlustusametilt tõendeid hagejatele makstavate toetuste osas alates 01.04.2022. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt ei ole LxxxxxPxxxxxxx alates 01.04.2022 makstud hüvitisi, sest ta ei õpi ning Kxxxja KxxxxxPxxxxxxx makstakse lapsetoetust, kummalegi 60 eurot. Peretoetused kantakse vanaema Exxx Pxxxxx pangakontole. Kohtu seisukoht I Taotluste lahendamine Hagejad esitasid kohtule avalduse, milles loobusid Hxxxx Pxxxxx vastu elatise nõudest, sest ta on vanglas ning tal pole sissetulekuid. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus Hxxxx Pxxxxx suhtes tuleb lõpetada. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Kohus lahendab allpool hagi Pxxxx Šxxxxx vastu. II Tagaseljaotsus Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole
2-22-8688 tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Lxxxx Pxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx), KxxxPxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx) ja Kxxxx Pxxxxx (xxxxxxxxxx) on kostja lapsed. Kostja ei ela lastega koos, lapsed elavad isaga, kuid hetkel hooldab hagejaid vanaema. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused: − Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) − Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4) − Elatise summast lahutatakse maha lapsetoetuse ja lasterikka pere toetus, sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse suurus on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3. − Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) − Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7) Hagejate esindaja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea laste kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud elatisenõudele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et lapsed ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning kostja pole ka vastupidist väitnud, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5 ja 7.
2-22-8688 Hagejad nõuavad elatist alates 01.04.2022, s.o tagasiulatuvalt perioodil 01.04.2022-09.06.2022. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejate tagasiulatuv elatise nõue on seega põhjendatud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus igale hagejale välja ühekordse summana järgmiselt: − Lxxxx Pxxxxx 587,97 eurot [255,64€ x 2k + (255,64€ /30p x 9p)]. Kohus selgitab, et ühe kuu elatise suurus on 255,64 eurot (baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 46,44 eurot). Elatise suuruse arvutamisel ei saa arvestada lapsetoetust ega lasterikka pere toetust, sest neid Lxxxx Pxxxxxxeest ei maksta. Samuti ei kuulu arvestamisele PKS § 101 lg 6, sest kostja hagejatega ei suhtle. − KxxxPxxxxx ja Kxxxx Pxxxxx kumbki 430,77 eurot [187,29€ x 2k + (187,29€/30p x 9p)]. Kohus selgitab, et nii Kxxxxxxxxxxkui Kxxxx Pxxxxx ühe kuu elatise suurus on 187,29 eurot. Kohus lähtub samamoodi baassummast 209,20 eurot ja 3%-st brutopalgast 46,44 eurot. Kxx ja Kxxxx Pxxxxx elatise suurustest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest ehk 30 eurot. Maha tuleb arvestada ka 38,35 eurot, mis on 15% Lxxxx Pxxxxx igakuisest elatisest 255,64 eurost, sest Lxxxx Pxxxxxxxesimene laps) ningxxxx ja Kxxxx Pxxxxx vanusevahe on vähem kui kolm aastat. Alates hagi esitamisest mõistab kohus hagejatele elatise välja igakuise summana. Kuna Lxxxx Pxxxxx sai xxxxxxxxxx täisealiseks, siis mõjutab see xxxxja Kxxxx Pxxxxx elatise suuruseid. Perioodil 10.06.2022-15.08.2022 mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks elatise järgmiselt: − LxxxxxPxxxxx 255,64 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)]. − KxxxPxxxxxxja Kxxxx Pxxxxx kumbki 187,29 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 38,35 eurot (15% Lxxxx Pxxxxx igakuisest elatisest 255,64 eurost)]. Alates 16.08.2022 mõistab kohus elatise välja üksnes Kxxxx ja KxxxPxxxxxxx, sest Lxxxx Pxxxxx on täisealine. Kxxxja Kxxxx Pxxxxxxx tuleb kummalegi välja mõista elatis 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 46,44 eurot – pool lapsetoetusest 30 eurot). Kuna Lxxxx Pxxxxx sai täisealiseks, siis alates xxxxxxxxxx ei arvestata Kxxxja Kxxxx Pxxxxx elatise arvutamisel PKS § 101 lg-t 7, sest Kxxxxa Kxxxx Pxxxxx on kaksikud. Kohus mõistab eelnimetatud elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb laste kasuks välja mõistetud elatis maksta vanaema pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
2-22-8688 Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.