Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-4821
Kohtuasi
P.M-i hagi Tallinna linna (Tallinna Linnakantselei kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.09.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
P.M-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3722,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja P.M (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso Kostja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu; registrikood 75014920), lepinguline esindaja Uve Jürgens Kolmas isik Tallinn, Tornimäe tn 3, Tornimäe tn 3b, Tornimäe tn 5, Tornimäe tn 7 korteriühistu (registrikood 80441391), lepinguline esindaja Andry Krass
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2023 otsus, millega jäeti P.M-i hagi Tallinna linna vastu rahuldamata ja jaotati menetluskulud.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada P.M hagi osaliselt ning mõista Tallinna linnalt P.M-i kasuks välja varalise kahju hüvitis 115,89 eurot, mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot ja viivis 635,06 eurot ning viivis põhinõudelt (2115,89 eurot) alates 01.03.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud P.M-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-22-4821 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P.M (hageja) esitas 31.03.2022 hagi Harju Maakohtule Tallinna linna (kostja) vastu, mida täpsustas 06.06.2022, ja milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitise 205,89 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja kukkus 08.01.2022 libeduse tõttu kõnniteel, s.o Tallinnas, Rävala pst T3 kinnisasjal, mis kuulub kostjale. Kukkumise tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi – tal diagnoositi mõlema käe randmemurrud. Kostja rikkus käibekohustust, kui ei taganud kõnnitee hooldust ega võtnud tarvitusele abinõusid, mis oleksid ära hoidnud hagejale tekkinud kahju. Kostja on rikkunud Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrusest nr 6 „Heakorraeeskiri“ (heakorraeeskiri) § 1 lg-s 2 ja § 8 p-des 1 ja 8 ning § 7 lg-s 1 kehtestatud kohustusi kinnisasja omanikule.
3.Hagejale kukkumisega tekkinud vigastuste tõttu pidi hageja kandma kulutusi ravile ja ravimitele. Kokku on hageja varaline kahju 205,89 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud kukkumisest mittevaraline kahju, mis seisnes väga tugeva valu kannatamises ja vigastuste ning valu tõttu igapäevatoimetustega mitte hakkama saamises. Võttes arvesse tekkinud vigastusi, ravikulgu, väljakannatamatut valu ja ebamugavust, tuleks hagejale välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot, kuid mõistliku mittevaralise kahju hüvitise suurus tuleb määrata kohtul. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja ei ole tõendanud, et ta kukkus kostja kinnisasjal, Tallinnas, Rävala pst T3. Hageja viidatud kukkumise koht asub Tallinnas, Rävala pst T3 ja Tornimäe tn 3 kinnisasjade piiril. Seetõttu pole välistatud, et hageja võis kukkuda Tornimäe tn 3 kinnisasjal. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutaks hagejale tekkinud kahju eest. Üldisele käibekohustuse rikkumisele saab tugineda vaid siis, kui puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm. Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 6 järgi on kostja vastutus välistatud. EhS § 97 lg 6 järgi on vastutus tee hooldamiskohustuse täitmise eest teega külgneva kinnisasja omanikul s.o Tallinn, Tornimäe tn 3 kinnisasja omanikul. Hageja varalise kahju tõendamiseks esitatud kaardimakse kviitungitelt taastusravi eest kokku 40 eurot ning kuludokumendilt summas 50 eurot ei ole võimalik tuvastada, millise teenuse või kauba eest on tasutud. Hageja väited tema üleelamiste
2-22-4821 kohta on tõendamata. Isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, siis ei pea kostja vastutama mittevaralise kahju eest, mis tekkis ebaõnnestunud ravivõtetest tingitud kannatustest. Kolmanda isiku seisukoht
6.Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 määrusega iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud Tallinn, Tornimäe tn 3, Tornimäe tn 3b, Tornimäe tn 5, Tornimäe tn 7 korteriühistu (kolmas isik) palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kas kukkumine toimus just Tallinnas, Rävala pst T3 kinnisasjal või vahetult Rävala pst T3 ja Tornimäe tn 3 kinnisasjade piiril. Kolmas isik on teinud kõik endast oleneva, täitnud seadusega talle pandud kohustust kinnisasja ja kinnisasjaga piirneva puhastusala korrashoiuks. Heakorraeeskirja § 18 kohaselt teevad järelevalvet eeskirja täitmise üle Tallinna linna ametiasutused vastavalt oma pädevusele. Kolmandale isikule ei ole tehtud ettekirjutust puhastustööde teostamata jätmise osas. Olukorras, kus hageja nõuab kahju hüvitamist ja väidetaval kahju tekitajal lasus kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja jõukohased abinõud kahju ärahoidmiseks, on kolmas isik omapoolse käibekohustuse täitnud. Kui kohus asub seisukohale, et kostja või kolmas isik on kahju tekitamises siiski süüdi, siis ei vastuta nad hagejale kannatusi süvendanud ravivigade eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 08.09.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud, v.a kolmanda isiku menetluskulud, hageja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jättis maakohus kolmanda isiku enda kanda. Kostja menetluskulud jättis maakohus rahaliselt kindlaks määramata. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda.
9.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi võib seisneda ka tegevusetuses. Tegevusetuse puhul on tervisekahjustuse tekitanud isiku tegu õigusvastane juhul, kui ta rikkus tegevusetusega mingit üldist käibekohustust (nt hooletusest). VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
10.Hagejal tuli hagi rahuldamiseks tõendada kõik deliktilise vastutuse koosseisus toodud eeldused: kostja teo, kahju (sh kahju toimumise asukoha, kahju tekkimise), põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel, teo õigusvastasuse ning süü. Kui hageja kas või ühte elementi eeltoodust deliktilise vastutuse kohaldamiseks ei tõenda, ei ole kahjunõuded põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Vaidlust ei ole selles, et 08.01.2022 toimus juhtum, mille tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi. Asja lahendamiseks tuli kostja ja kolmanda isiku vastuväidetest tulenevalt tuvastada, kas 08.01.2022 kahjujuhtum leidis aset kostja kinnistul Tallinnas, Rävala pst T3.
12.08.01.2022 kahjujuhtumi toimumise (s.o kukkumise) asukoha kohta on hageja esitanud järgmised tõendid:
2-22-4821 - Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla 08.01.2022 ambulatoorne epikriis nr 100323991, „Patsient kukkus tänaval ning mõlemad käed jäid keha alla. Mõlemad käed valusad; - 10.01.2022 hageja poolt JKle (Tallinna Munitsipaalpolitsei peainspektor) edastatud e-kirjas sisalduv kaardirakenduse väljavõte ning hageja sedastus: „Olin jõudnud liikuda takso peatusest ja maja peauksest natuke linna poole“; - hagiavalduse lisa 1, Google väljavõte, kuhu on punase ringiga märgitud kukkumise koht, all märgitult 3 Tornimäe; - Tallinna Kiirabi kiirabikaart, sündmuskoht: „Liivalaia 53, Stockmann Kaubamaja (kaubanduskeskus), Kesklinn, Tallinn, Harju mk. peaukse juures, GPS koordinaadid: 6588520.09,543216.08“, „Tuli kaubanduskeskusest välja ning kukkus õues libeduse tõttu“; - 19.09.2022 hageja seisukoha lisa 1, Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte. Hageja hinnangul on võimalik eeltooduga tuvastada, et hageja kukkus Rävala pst T3 kinnistul (78401:104:0630), mitte Tornimäe tn 3 kinnistul; - väärteoasja nr 410122000451 toimikus 10.01.2022 asukoha skeem, kaardil näidatud väidetav kukkumine, koht aadressil Rävala pst T3; - väärteoasja nr 410122000451 toimikus 17.02.2022 hageja e-kiri JKle (Tallinna Munitsipaalpolitseid peainspektor) „08.01.2022 libisesin ja kukkusin Rävala pst Swissotel Tallinn maja ees“; - väärteoasja nr 410122000451 toimikus 08.01.2022 Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis nr E6428 „Patsient kukkus tänaval“; - väärteoasja nr 410122000451 toimikus 10.01.2022 JK poolt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll „Sündmuskoha vaatlusega tuvastati Tornimäe tn 7, Tornimäe tn 3 asub mitmekordne elu- ja ärihoone, kus muuhulgas asub Swissoteli hotell. Tornimäe tn 3 asuva hoone ja Rävala puiestee sõidutee vahelise alale jääb jalakäijate ala, bussipeatus „Tornimäe“ ja Stockmanni poolsesse osasse, takso peatus“; - väärteoasja nr 410122000451 toimikus 10.01.2022 fototabelid, Rävala pst T3; - väärteoasja nr 410122000451 toimikus 16.03.2022 hageja ülekuulamise protokoll: „Mina, P.M kõndisin 08.01.2022, umbes kella 17.15 ajal Stockmanni kaubamajast kesklinna poole. Kõndisin mööda Rävala pst kõnniteed mööda Swissoteli eest. Jõudsin mööda hotelli ees seisvatest taksodest ja Tornimäe bussipeatusest kesklinna poole, kui libastusin ja kukkusin. Täpse kukkumise asukoha märkisin kaardil“; - 13.04.2023 toimunud kohtuistungil andis hageja vande all kokkuvõtvalt järgmisi ütlusi: „Kahjujuhtumi toimumise asukoha ja kella aja osas: „Väljusin Stockmanni kaubanduskeskusest 17.15 paiku ja hakkasin minema jalgsi mööda Rävala pst-d kesklinna suunas. Ma jõudsin kõrval maja ette, mis on hotell, takso peatusest mööda, bussipeatusest mööda, siis ma libisesin ja kukkusin“. Hagi lisa 1 osas märkis hageja, et: „Kukkumise koht on siis mõned meetrid hotelli peaukse suunas. Praegu ma ütlen, et see kukkumise koht on mõned meetrid hotelli pool. Ringi joonistas plaanile mu pereliige, kuna mina ei saanud teha kätega midagi, siis ma lihtsalt ütlesin, rääkisin talle, et tee see sinna, tee see plaani peale, kuna seda nõuti. Asukoht on mõned meetrid sellest lillealusest või mis kuidas see on, sellest ma edasi ei liikunud. 19.09.2022 dokumendi lisas väljavõte kaardirakendusele märgitud kukkumise koha märkis hageja.“ „Üritasin seda lille asukohta sealt leida, kuna seda ei ole võimalik sealt kaardi pealt nii täpselt leida, siis ma panin selle. Lillepeenra ja sõidutee vahelise ala“. Hageja oli kindel, et ei kukkunud kinnistu peal, mis kuulub korteriühistule. „Et nagu ma ei tea kus need piirid seal maa peal täpselt on, aga kui kinnistu piir, mis kuulub maja omanikule läheb täpselt maja eest, siis täpselt maja ees ma ju ei kukkunud. Kukkusin selle kõnnitee, Rävala pst kõnnitee, ja selle lille, mis iganes peenar, nagu vahelisel alal, ütleme, siis niimoodi, peauksest 10–15 meetrit pakun“; - kahjujuhtumi toimumise aja osas hageja vande all antud ütlused: „Vaatasin kaubanduskeskuses kella, aga väljudes ma ei vaadanud. Minu meelest kirjutasin ka, et kell oli
2-22-4821 umbes 17.30 paiku. Kui ma kirjutasin munitsipaalpolitseile avalduse, siis kirjutasin, et kell oli umbes 17.30 paiku, kirjutasin selle ka politseile, sest ma lootsin, et saan tänava salvestise politseilt ja siis Tallinna Linnavalitsusele kirjutasin ka. Munitsipaalpolitseiamet siis ütles, et võibolla 17.15 paiku“. Kiirabikaardi peal on kellaajaks 17.09. Ma seletan nii, et tegelikult väljudes ma ei vaadanud kella. Ma vaatasin kaubanduskeskuses kella, aga kui ma uksest välja läksin, siis ma ei vaadanud ja pärast ei olnud enam võimalik vaadata kella“.
13.Maakohus leidis, et epikriisis nr 100323991 ja 10.01.2022 e-kirjas sündmuse asukoha osas märgitu on ebaselge, kiirabikaardis näidatud koordinaadid ei ühti Maaameti kaardirakenduse väljavõttes nähtuvate koordinaatidega. Epikriisides ja kiirabikaardis, 10.01.2022 ning 17.02.2022 e-kirjades kirjeldatu on kirja pandud hageja enda seletustel, hagi lisa 1 ja Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttes (19.09.2022 hageja seisukoha lisa 1) tähistatud asukohad on hageja enda poolt määratletud. Väärteoasja nr 410122000451 toimikus sisalduvad tõendid (10.01.2022 asukoha skeem, vaatlusprotokoll, fototabelid) on dateeritud 10.01.2022 ja 16.03.2022 ülekuulamisprotokollis öeldu on hageja seletus, mis tähendab üheselt seda, et vastavad tõendid ei kinnita autentselt 08.01.2022 kahju asjaolusid, st sündmuse toimumise aega ja asukohta, ka tee- ja sel hetkel olnud ilmaolustikku.
14.Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise seletused ei ole tõend (RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 21; RKTKo 3.12.2008, 3-2-1-105-08, p 18) ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (RKTKo 14.10.2015, 3-21-115-15, p 18; RKTKo 1.11.2006, 3-2-1-91-06, p 15). Kohus ei saa tuvastada asjaolu hageja enda selgituste põhjal, mille hageja on ise dokumendile lisanud (RKTKo 17.06.2021 lahend nr 2-16-17491, p 15.7).
15.Hageja 13.04.2023 kohtuistungil vande all antud ütluseid pidas maakohus kokkuvõtvalt umbkaudseteks (ebamäärasteks) ja ebapiisavateks, mille põhjal ei saa lugeda veendumuslikult tõendatuks, et kahjujuhtum toimus kell 17.15 ja täpse asukohana koordinaatidega kindlaksmääratult kostja kinnistul Tallinnas, Rävala pst T3.
16.Tõendeid kogumis hinnates ei ole 08.01.2022 kahjujuhtumi toimumise aeg ja asukoht objektiivselt ja tõsikindlalt ühegi tõendiga tõendatud. Kukkumine ei leidnud tõendatult aset kostja kinnistul Tallinnas, Rävala pst T3 ning kostja ei ole kahju tekkimise eest vastutavaks isikuks, kahju põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasus puudub. Kuna kahju toimumise asukoha tõendamata jätmisest tingituna ei ole täidetud objektiivne teokoosseis ei VÕS § 1045 lg 1 p 2 ega p 7 alusel, siis ei analüüsinud maakohus muid kahjunõude aluseks olevaid asjas esile toodud asjaolusid ega tõendeid. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 08.09.2023 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi Harju Maakohtule uueks läbi vaatamiseks. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja vande all antud ütlused on ebapiisvad hageja väidete tõendamiseks. Hageja on vande all antud ütlustega selgitanud kukkumise asukohta, asjaolusid ja tehiolusid piisava täpsuse ja usutavusega.
2-22-4821
19.Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kohtul ei ole tõsikindlat veendumust, et vaidlusalune sündmus leidis aset ca kell 17.15. Hageja selgitas vande all, et ta ei vaadanud kaubanduskeskusest väljudes kella ning märkis hiljem kellaaegade juurde, et „umbes“. Hagejal ei olnud võimalik tagantjärele kella vaadata, seda enam kui hagejal olid mõlema käeluud murdunud. Samas ei ole hageja nõudenormi sisustamisel tähtsust täpsel ajal, mil hageja kukkus. Pooled ei vaielnud selle üle, et 08.01.2022 toimus juhtum, mille tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
21.Kolmas isik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 115,89 eurot, mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot, viivise 635,06 eurot ning edasiulatuva viivise ja jätab menetluskulud menetlusosaliste kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
23.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
24.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hagejale kehavigastuste ja tervisekahju tagajärjel tekkinud varalise ning mittevaralise kahju hüvitamist.
25.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega.
26.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et 08.01.2022 toimus juhtum, s.o hageja kukkus, mille tagajärjel murdusid hagejal mõlemad randmed, s.o hagejal tekkis kehavigastus ja tervisekahjustus. Seega on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi eelduslikult õigusvastane.
27.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale kahju tekitamine saab üldse olla etteheidetav kostjale. Hageja väitis, et tema kukkus kostjale kuuluval kinnisasjal Tallinnas, Rävala pst T3 kõnniteel. Kostja vaidlustas hageja väited. Vaidlust ei ole selles, et Tallinn, Rävala pst T3 kinnisasi on kostja omandis (I kd, tl 99–100).
28.Hageja esitas Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla 08.01.2022 ambulatoorse epikriisi nr 100323991, millest nähtub, et hageja kukkus tänaval, tema mõlemad käed jäid keha alla ning
2-22-4821 käed on valusad (I kd, tl 8–10; II kd, tl 18–19). Hageja 10.01.2022 Tallinna Munitispaalpolitsei peainspektor JKle edastatud e-kirjas märkis hageja kukkumise asukoha kaardirakenduse väljavõttel (I kd, tl 11–14) koos selgitusega, et hageja oli jõudnud liikuda taksopeatusest ja maja peauksest natuke linna poole. Samuti esitas hageja foto Googlest, kus kukkumise asukoht oli tähistatud punase ringiga ning alla märgitud 3 Tornimäe (I kd, tl 98; dtl 124). Tallinna Kiirabi kiirabikaardilt nähtuvalt on sündmuskohana märgitud Liivalaia 53, Stockmann Kaubamaja, Kesklinn, Tallinn ning kirjeldus, et hageja tuli kaubanduskeskusest välja ja kukkus õues libeduse tõttu (I kd, tl 101–102). Hageja esitas 19.09.2022 Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtte kukkumise asukoha kohta, et tõendada, et ta kukkus Tallinnas, Rävala pst T3 kinnisasjal ja mitte Tornimäe tn 3 kinnisasjal (I kd, tl 164). Väärteoasja nr 410122000451 toimikus on 10.01.2022 koostatud asukoha skeem, mille kohaselt on väidetav kukkumine aadressil Rävala pst T3 (II kd, tl 83); 17.02.2022 hageja e-kirjast Tallinna Munitsipaalpolitsei peainspektor JKle nähtub, et hageja libises 08.01.2022 ja kukkus Rävala pst Swissotel Tallinna maja ees (II kd, tl 83 pöördel). Väärteoasja toimikus olevast Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla 08.01.2022 epikriisist nr E6428 nähtub, et hageja kukkus tänaval (II kd, tl 84). Väärteoasjas nr 410122000451 koostas JK 10.01.2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli (II kd, tl 88 pöördel). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asub Tallinnas, Kesklinna linnaosas, Tornimäe tn 3 mitmekordne elu- ja ärihoone, kus muuhulgas asub Swissoteli hotell; Tornimäe tn 3 ja Rävala pst sõidutee vahelisele alale jääb jalakäijate ala, bussipeatus Tornimäe ja Stockmanni poolsesse osasse taksopeatus. Väärteoasja toimikus on 10.01.2022 fototabelid Rävala pst T3 (II kd, tl 89). Väärteoasja toimikus, 16.03.2022 hageja ülekuulamise protokollis on hageja selgitanud, et ta kõndis 08.01.2022 umbes kell 17.15 Stockmanni kaubamajast kesklinna poole, mööda Rävala pst kõnniteed mööda Swissoteli eest, mööda hotelli ees seisvatest taksodest ja Tornimäe bussipeatusest, kui libastus ja kukkus (I kd, tl 19–20; II kd, tl 90). Ülekuulamise protokollis märkis hageja, et täpne kukkumise asukoht on märgitud kaardil. 13.04.2023 andis hageja vande all järgmise seletuse: „Väljusin Stockmanni kaubanduskeskusest 17.15 paiku ja hakkasin minema jalgsi mööda Rävala pst-d kesklinna suunas. Ma jõudsin kõrvalmaja ette, mis on hotell, taksopeatusest mööda, bussipeatusest mööda, siis ma libisesin ja kukkusin. Kukkumise koht on mõned meetrid hotelli peaukse suunas. Ringi plaanile joonistas hageja pereliiga, kuna hageja ise ei saanud kätega midagi teha. Asukoht on mõned meetrid lillealusest, millest hageja edasi ei liikunud. 19.09.2022 kaardirakendusele märkis kukkumise asukoha hageja“. Vande all antud ütlustes märkis hageja veel, et: „Üritasin seda lille asukohta kaardirakendusest leida, kuid seda ei ole võimalik sealt kaardi pealt nii täpselt leida, mistõttu ta pani selle lillepeenra ja sõidutee vahelise ala“. Hageja oli vande all seletuse andmisel kindel, et tema ei kukkunud kinnisasjal, mis kuulub kolmandale isikule: „Ei ma ei tea, kus need piirid maa peal täpselt on, aga kui kinnistu piir, mis kuulub omanikule läheb täpselt maja eest, siis täpselt maja ees hageja ei kukkunud. Kukkus sellel kõnniteel, Rävala pst kõnniteel ja selle lillpeenra vahelisel alal, peauksest 10–15 meetrit“ (II kd, tl 3–8 pöördel).
29.Kolleegiumi arvates, ei ole käesoleval juhul põhjendatud hageja täpse kukkumise asukoha kindlaks määramisel lähtuda kiirabikaardis märgitud koordinaatidest, kuivõrd need ei ole märgitud konkreetselt kukkumise asukoha kohta, vaid selle asukoha kohta, kuhu kiirabi hagejale järele tuli.
30.Kolleegium nõustub maakohtuga, et Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisides ja hageja 10.01.2022 ning 17.02.2022 avaldustes munitsipaalpolitseile, samuti hageja 17.02.2022 ülekuulamisprotokollis ning hagi lisas 1 ja hageja 19.09.2022 menetlusdokumendi lisas 1 Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttes on märgitud hageja enda selgitused kukkumise asukoha kohta. Põhjendatud on ka järeldada, et väärteoasjas munitsipaalpolitsei koostatud kukkumise asukoha skeem on koostatud hageja selgitustele tuginedes. Samas ei muuda hageja
2-22-4821 selgitusi kooskõlas hageja vande all antud seletusega umbmääraseks asjaolu, et täpset hageja kukkumise asukohta ei ole võimalik tuvastada koordinaatide täpsusega.
31.Hageja on alates kukkumisest erinevates dokumentides, kus kirjeldab kukkumist, järjepidevalt väitnud, et tema kukkus Tallinnas, Rävala pst T3 kõnniteel. Hageja liikus Stockmanni kaubamajast mööda Rävala pst-d kesklinna suunas. Ta möödus Swissotelli eest, möödus selle ees asuvast taksopeatusest, bussipeatusest ja kukkus. Hageja on rõhutanud, et kukkus kõnniteel ning kukkumise asukoha on hageja enda mälus jäädvustanud konkreetselt Rävala pst T3 kõnniteel asuva lillepeenra ja sõidutee vahelisel alal.
32.Kostja väidetel viitab hageja kukkumise asukoht fotol võrreldes seda Maa-ameti kaardirakenduse andmetega, et hageja võis kukkuda Rävala pst T3 kinnisasja ja Tornimäe 3 kinnisasja piiril, mistõttu pole välistatud, et hageja kukkuski Tornimäe 3 kinnisasjal. Olukorras, kus hageja on vande all kinnitanud, et ta kõndis Rävala pst T3 kõnniteel Stockmanni kaubamajast kesklinna suunas, Swissotelli eest mööda, kus ta möödus hotelli ees asuvast taksopeatusest ja bussipeatusest ning kukkus lillepeenra ja sõidutee vahelisel alal, ei ole põhjendatud järeldada, et hageja ei saanud kukkuda alal, millele hageja osutas maakohtu istungil Maa-ameti kaardiserveri väljavõttele, ja kus asub Rävala pst T3 (I kd, tl 164). Asjaolu, et kostja on seadnud kahtluse alla, et iseenesest oleks hageja võinud kukkuda ka Tornimäe 3 kinnisasjal, mis piirneb Rävala pst T3 kinnisasjaga, ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid, et hageja kukkus siiski Rävala pst T3 kinnisasjal. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et tema ei liikunud vahetult hoonete ääres, s.o kõnnitee osas, kus asub Tornimäe 3 kinnisasi. Hageja selgitused selle kohta, et foto, millele hageja selgituste järgi märgiti hageja kukkumise koht punase ringiga, on usutavad, et hageja jaoks oli oluline esitada tõend kukkumise koha kohta selliselt, et nähtuks lillepeenar ja sõidutee, mille vahelisel alal ta kukkus ning hageja ei osanud pöörata tähelepanu, et sellest võib tekkida segadus, kui võrrelda fotot kaardiserveri andmetega. Kuna fotolt ei ole võimalik täpset kukkumise asukohta meetritäpsusega tuvastada, siis ei ole võimalik järeldada, et hageja vande all antud seletused oleksid umbmäärased vaid seetõttu, et hageja märkis, et ka esialgselt märgitud kukkumise kohta saab pidada õigeks. Arvesse võttes kostja väidet, et lillepeenrast läheb kostja kinnistu piir 1–2 meetri kauguselt ja kui vaadata esitatud fotot, siis on kolleegiumi arvates võimalik järeldada, et hageja kukkus Rävala pst T3 kinnisasjal. Seega ei ole ka iseenesest põhjendatud seada kahtluse alla kukkumise asukohta vaid seetõttu, et hageja ei olnud koheselt kohtule esitanud Maa-ameti kaardirakendusest täpset kukkumise asukohta. Hageja vande all antud seletusega, kus hageja maakohtu istungil osutas täpsele kukkumise kohale Maa-ameti kaardiserveri väljavõttel, ja kus asub Rävala pst T3, on tõendatud, et hageja kukkus kostja kinnisasjal (I kd, tl 164).
33.Lähtudes eeltoodust on hageja tõendanud, et ta kukkus kostjale kuuluval kinnisasjal Tallinnas, Rävala pst T3 asuval kõnniteel.
34.Kolleegium nõustub hagejaga, et hageja kukkumise võimalikult täpse kellaaja tuvastamine, s.o kas kukkumine toimus 17.15 või 17.30, ei lükka ümber asjaolu, et hageja kukkus, millise asjaolu üle pooled ka ei vaidle. Samas erinevates kukkumist kirjeldavates selgitustes erineva kellaaja märkimine, ei sea kahtluse alla muid hageja esitatud tõendeid kukkumise asukoha kohta. Kellaaja tuvastamine kostja kohustuste täitmisel võiks osutuda vajalikuks juhul, kui poolte vahel oleks vaidlus selle üle, mis kellaajal või mis kellaajaks oli kostja oma kohustused jää puhastamiseks nõuetekohaselt täitnud. Praegusel juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja mingeid kõnnitee korrashoiu kohustusi ei täitnudki, sest kostja on eitanud üldse endal sellise kohustuse olemasolu.
2-22-4821
35.Hageja väidetel kukkus tema kostja kinnisasjal Tallinnas, Rävala pst T3 kõnniteel seetõttu, et kostja ei olnud kõnniteed jääst ega lumest puhastanud viisil, et oleks saanud hagejale tekkinud tervisekahjustusi ära hoida. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjale saab üldse ette heita tegevusetust (käibekohustuse rikkumist), mille järgimisel oleks kostja saanud hagejale tekkinud kahju ära hoida.
36.Kohtupraktika kohaselt saab üldisele käibekohustuse rikkumisele tugineda vaid siis, kui kahju põhjuseks on tegevusetus või ebapiisav tegutsemine, kannatanu ei heida kahju tekitajale ette seaduses sätestatud kohustuse rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi ning puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 24; RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-161-12, p 10). Selleks tuleb eelkõige kindlaks teha, kas seaduses on sätestatud norm (kaitsenorm), millega on sätestatud jää ja libeduse tõrje teostamise kohustus, et hoida ära kahju tekkimine selle kohustuse mittetäitmise korral.
37.Kostja vastuväidete kohaselt kostjal kinnisasja Tallinnas, Rävala pst T3 kõnnitee jääst ja lumest puhastamise kohustust ei ole ning kohas, kus hageja kukkus, pidi kõnnitee jääst ja lumest puhastama kolmas isik. Kolmanda isiku seisukoha järgi puudub temal info nii kahjujuhtumi kui selle kohta, et kõnniteed oleks hooldatud puudustega. Kolmas isik lähtub oma kinnisasja ja oma kinnisasjaga kaasneva kõnnitee korrashoiu teostamisel heakorraeeskirjast ning majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ lisast 10.
38.Vaidlust ei ole selles, et kolmanda isiku kohustus kõnnitee korrashoiuks tuleneb ehitusseadustikust, mille §-s 97 on reguleeritud, kes ja kuidas peab tagama tee korrashoiu, et oleks tagatud ohutu liiklemine. EhS §-s 97 lg 6 sätestab, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Vaidlust ei ole, et kolmanda isiku kinnisasi külgneb sõiduteega, mille vahele jääb kostja kinnisasjal asuv kõnnitee, ja kolmas isik teostab oma kinnisasjaga kaasuva kõnnitee koristuse, sh lume ja libeduse tõrje. Seega tuleneb EhS § 97 lg-st 6 kolmandale isikule kõnnitee lume ja libeduse tõrje teostamise kohustus, et võimaldada seal ohutult liigelda. Kui kostja kinnisasjal Tallinna, Rävala pst T3 asuva kõnnitee korrashoiu kohustus on sätitud kolmandale isikule, siis on selle kohustuse täitmisega pandud talle ka kohustus kaitsta isikuid ohu korral, kui need kohustused jäävad nõuetekohaselt täitmata.
39.EhS § 97 lg-s 6 sätestatud kaitsenormiga on realiseerunud oht selliselt kolmanda isiku mõjualas, mistõttu pole käesoleval juhul põhjendatud järeldada, et sama kohustuse oleks pidanud täitma kostja käibekohustuse raames, et kostjal oleks lasunud käibekohustus käituda mingil viisil, et hoida ära hagejal tekkinud kehavigastus ja tervisekahjustus.
40.Hageja heidab kostjale ette ka seadusest tulenevat kohustust rikkuvat käitumist. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja tõi esile, et kostja on rikkunud heakorraeeskirju, kui on kinnisasja omanikuna jätnud täitmata kinnisasja omaniku kohustused, et hoida kinnisasjal asuv kõnnitee korras sellisel viisil, et sealt kõrvaldada lumi ja jää, et hageja poleks libisenud ning hagejale ei oleks tekkinud kehavigastusi ja tervisekahjustusi ning sellega põhjustatud kahju. Täpsemalt viitas hageja heakorraeeskirja §-le 1 lg 2, §-le 8 p-dele 1 ja 8 ning §-le 7 lg
41.Heakorraeeskirja § 1 lg 2 järgi on eeskirja kohustatud järgima kõik Tallinna linnas viibivad ja tegutsevad isikud ning Tallinna linnas asuvate kinnistute ja ehitiste omanikud.
2-22-4821 Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on kohustus järgida heakorraeeskirju. Heakorraeeskiri § 8 p 1 järgi on kinnistu omanik kohustatud hoidma korras oma kinnistu, selle piirdeaia ja kinnistul asuvad ehitised, vältima kinnistu reostamist ja risustamist ning kinnistult prahi, pori ja tolmu kandumist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule. Seega on kostja kinnisasja omanikuna kohustatud hoidma oma kinnisasja korras. Lisaks tuleneb kinnistu omanikule heakorraeeskirja § 8 p-st 8 kohustus teostada puhastusalal heakorratöid, lähtudes heakorraseeskirja § 7 lg-st 1. Puhastusala on heakorraeeskirja § 2 p 8 järgi kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel. Heakorraeeskirja § 7 lg 1 kohaselt peab puhastusala olema puhastatud aasta läbi ja selle heakord peab vastama majandus- ja taristuministri kehtestatud kergliiklustee seisundinõuete talihoolduse nõuetele. Puhastusalal tuleb heakorratööd teha hommikul kella 7-ks, raskete ilmastikuolude korral tuleb puhastusala vastavus seisundinõuetele taastada võimalikult kiiresti. Vajaduse korral tuleb puhastusalal teha heakorratöid ka päeva jooksul.
42.VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kanntanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kolleegium leiab, et kehtestatud heakorraeeskirjad ja selle § 8 p 8 ning § 7 lg 1 eesmärgiks on mh hoida avalikuks liikumiseks ette nähtud kõnnitee korras viisil, et oleks tagatud seal liikuvate inimeste ohutus, s.o hoida ära oht kehavigastuste ja tervisekahjustuste tekkimisele.
43.Kolleegiumi arvates tulenevad kostjale kinnisasja omanikuna kohustused eeltoodud heakorraeeskirjade normidest, mille kohaselt on kostjal kui kinnisasja omanikul kohustus hoida oma kinnisasi korras, sh kostja kinnisasjal asuv kõnnitee viisil, et see oleks talvel vastavalt ilmastikuoludele puhastatud (jää ja lumi tõrjutud). Kuivõrd heakorraeeskirja § 8 p-st 1 tulenevalt on kinnisasja omanikul kohustus hoida korras oma kinnisasi ja § 8 p-st 8 ka puhastusala (s.o kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel), siis tuleb kostjal kui kinnisasja omanikul heakorraeeskirjast tulenevalt ka oma kohustusi täita. Asjaolust, et ehitusseadustiku kohaselt on vastav kohustus pandud teega külgneva maatüki omanikule, ei välista, et kostja võis enda kehtestatud reeglitega sättida sama kohustuse ka kinnisasja omanikule, kelle omandis on kõnnitee. Kostja väide, et heakorraeeskirjadega on täpsustatud vaid EhS § 97 lg-s 6 sätestatut, ei välista arusaama, et seda on täpsustatud selliselt, et lisaks teega külgneva maatüki omaniku kohustusele hoida korras sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuv kõnnitee, peab kõnnitee korrashoiu kohustuse täitma ka kõnnitee omanik kui kinnisasja omanik. Mõistlikuks ei saa pidada ka kostja arusaama, et kinnisasja omanik (kõnnitee omanik), ei peakski korras hoidma tema kinnisasjal olevat kõnniteed (puhastusala), ja seda vaid põhjusel, et tema kinnisasi ulatub vahetult sõiduteeni. Olukorras, kus kinnisasja omaniku omandis oleva kõnnitee ja sõidutee vahele ei jää puhastusala, vaid see puhastusala asub vahetult kinnisasjal, siis tuleb kinnisasja omanikul heakorraeeskirjadest ikkagi kohustus hoida korras oma kinnisasi ja ka kinnisasjal asuv puhastusala (kõnnitee). Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole pidanud oma kohustuseks hoida korras ning pole hoidnud korras vaidlusalust kõnniteed kostja kinnisasjal Tallinnas, Rävala pst T3, mistõttu on kostja rikkunud heakorraeeskirja § 8 p 8 ja § 7 lg 1. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et väärteoasjas esitatud 10.01.2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelil olevate fotodega saab lugeda tõendatuks kõnnitee olukorra 08.01.2022. Seetõttu pole ka oluline ilmatikuolude tuvastamine 09.01.2022 selleks, et mingi tõenäosusega teha järeldusi 10.01.2022 koostatud väärteoasja dokumentide alusel kõnnitee libeduse kohta 08.01.2022 (II kd, tl 98). Samas on hageja vande all antud ütlustega tõendanud, et hageja kukkus 08.01.2022 seetõttu, et kõnnitee oli libe, s.o lume all oli jää ning hageja libises. Seega on hageja tõendanud, et tema kukkus Rävala pst T3 kõnniteel, sest seda ei olnud hoitud korras, s.o puhastatud sellisel viisil, et seal poleks olnud jääd.
2-22-4821
44.Käesoleval juhul on põhjendatud arvata, et kui kostja oleks täitnud heakorraeeskirjast tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, s.o puhastanud vastavalt ilmastikuoludele kostja kinnisasjal oleva kõnnitee jääst ja lumest ning teinud libedusetõrjet, siis ei oleks hageja kukkunud ning tal ei oleks tekkinud kehavigastusi ja tervisekahjustust. Seega on hageja tõendanud kostjale etteheidetava teo ja hagejal tekkinud kahju vahel põhjusliku seose. Olukorras, kus hageja nõuab kehavigastuse ja tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud kahju hüvitamist seetõttu, et kostja on jätnud täitmata heakorraeeskirjadest tuleneva kohustuse puhastada kostja kinnisasjal asuv kõnnitee, saab VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi eeldada, et kostja on heakorraeeskirjadest tuleva kohustuse rikkuva käitumisega tekitanud hagejale kahju õigusvastaselt ja väliselt hooletult (VÕS § 104 lg 3 ja VÕS § 1050 lg 1).
45.Kostja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist (VÕS § 1050) ei tõendanud.
46.Hageja palub talle hüvitada varaline kahju 205,89 eurot ja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
47.Hageja on esitanud kostja põhjustatud varalise kahju tõendamiseks dokumendid (I kd, tl 103–107). Hageja väidab, et tema taastusravile on kulunud kaks korda 20 eurot, s.o kokku 40 eurot. Kostja vaidleb hageja väitele vastu. Kuna hageja esitatud kahest kaardimakse kviitungist ei nähtu, mille eest on hageja tasunud kaks korda 20 eurot, siis ei ole hageja tõendanud, et tehtud kulutused on seotud tema taastusraviga ja käeteraapiaga (I kd, tl 106– 107). Samuti nõustub kolleegium kostjaga, et hageja esitatud kviitungist 50 euro maksmise kohta, kus ei nähtu, mille eest on tasumine toimunud, ei ole võimalik järeldada, et see võib olla seotud hageja ravikuludega (laserravi käte jaoks) ja kostja tekitatud õigusvastase kahjuga. Ülejäänud osas, s.o 115,89 eurot, hageja varalise kahju nõudele kostja vastuväiteid esitanud ei ole, ning ringkonnakohus leiab, et esitatud kuludokumentidele tuginedes on põhjendatud järeldada, et need on kantud seoses hagejal tekkinud tervisekahjustusega. Juhul kui kostja ei oleks hagejale tekitanud õigusvastaselt kahju, ei oleks hageja pidanud kulutusi 115,89 euro ulatuses kandma. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja hagi varalise kahju hüvitamiseks rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 115,89 eurot.
48.Hageja mittevaralise kahju nõue on seotud hagejal eelkõige kehavigastuste ja tervisekahju tekitamisega. Hageja leiab, et temale tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot, kuid sellele vaatamata on hageja jätnud mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohtu otsustada. TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
49.Seega tuleb kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju, st füüsilise ja hingelise valu tekkimist eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse ja
2-22-4821 tervisekahjustuse tekitamise eest. Käesoleval juhul vastutab kostja hagejale tekitatud kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise eest.
50.Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, siis määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2 ja 5 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
51.VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldav (RKTKo 26.06.2013, 32-1-18-13, p 22). Lisaks arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKKKo 11.11.2021, 120-3535, p 18).
52.Riigikohtu koostatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ kohaselt jäid kohtute väljamõistetavad hüvitised kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise eest vahemikku 100–12 000 eurot, mediaan 1000 eurot ja keskmine hüvitis 1752 eurot. Sama analüüsi kohaselt on kohtud teinud mõned lahendid, kus kohtud mõistsid välja mittevaralise kahju hüvitisi seoses kukkumisega libeduse tõttu ning sellest põhjustatud kehavigastuse või tervise kahjustamise eest 100–500 eurot. Muul põhjusel kummisega tekitatud kehavigastuse või tervise kahjustamise eest on välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi kahel korral, s.o 1500 eurot ja 4000 eurot. Analüüsi kohaselt välja mõistetud väikseim hüvitis on olnud 100 eurot (ja seda ka juhul, kui kehavigastus või tervisekahjustus on seotud kukkumisega). Kolleegium märgib, et kõige suuremad kahjuhüvitised on välja mõistetud väga harva ja väga raskete kehavigastuste puhul. Selliselt mõisteti kõige suurem mittevaralise kahju hüvitis 12 000 eurot välja siis, kui tekitati nimmelülimurrud ja inimene oli liikumisvõimetu. Samas on lülisamba nimmeluu ja vaagnaluu murru puhul välja mõistetud hüvitiseks ka vaid 200 eurot.
53.Hagejale mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvestada, et hagejal murdusid mõlema käe randmeluud, hageja mõlemad käed vajasid operatsiooni. Hageja on usutavalt põhistanud, et ta pidi taluma kehavigastuste tõttu suurt valu ning ravi võttis aega (II kd, tl 18– 31, 32–33). Arvesse võttes, et hagejal olid mõlema käe randmeluud murtud, on usutav, et hageja tundis ebamugavust, kuivõrd tal olid takistatud ka kõik lihtsamad igapäeva tegevused (II kd, tl 30–31). Samas ei ole põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada hageja viidatud asjaoludega, et hageja ravi on veninud pikaks seetõttu, et tegemist võib olla raviveaga. Võimaliku raviveaga põhjustatud hageja füüsilised ja hingelised kahjustused ei saa olla põhjuslikus seoses kostja tekitatud teoga. Praegusel juhul tuleb arvestada, et kostja on hagejale kahju tekitanud siiski hooletusest, kuid kahetsusväärselt ei ole kostja seniajani hagejale kahju hüvitanud. Kuna analüüsi kohaselt on keskmine hüvitis 1752 eurot, ja kukkumisega seotud hüvitised on olnud pigem väikesed, siis peab kolleegium käesoleval juhul põhjendatuks ja õigeks hüvitiseks hageja esile toodud asjaolusid arvesse võttes määrata keskmisest hüvitisest veidi suurem hüvitis, s.o 2000 eurot.
2-22-4821
54.Lähtudes eeltoodust tuleb hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot.
55.Hageja 06.06.2022 esitatud hagiavalduses nõuab hageja kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitistelt viivise tasumist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja hageja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt varalise kahju hüvitist 115,89 ja mittevaralise kahju hüvitist 2000 eurot, kuid kostja seda tasunud ei ole, siis on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitiste tasumisega viivitamise tõttu viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagejal on õigus nõuda viivist põhinõude 2115,89 euro (115,89 + 2000) tasumisega viivitamise eest alates viivise nõude esitamisest 06.06.2022 seadusjärgses määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise nõue 635,06 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Menetluskulude jaotus
56.Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
57.Mõlema kohtuastme kulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda TsMS § 163 lg 1 ning TsMS § 167 lg 2 alusel. Käesoleval juhul rahuldab ringkonnakohus hageja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt (ca 50 %). Kuigi mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldatakse, sest hageja on mittevaralise kahju hüvitise õiglase suuruse jätnud kohtu määrata, siis on hageja vastuoluliselt ka väljendanud, et mittevaralise kahju hüvitis peab kindlasti olema 15 000 eurot, kuid sellises suuruse hageja mittevaralise kahju nõue põhjendatud ei ole. Lähtudes esitatud nõuetest, kus mõlemaid nõuded ei saa lugeda põhjendatuks ulatuses, nagu oleks soovinud hageja, siis peab ringkonnakohus õiglaseks, et kõik menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kuna hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta see hüvitada, siis jäävad hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
58.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.