S L hagi S K vastu väljamõistetud elatise muutmiseks
Tsiviilasja hind
1920,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S L (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja NL Kostja S K (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
2. mai 2022 kohtuistung, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista S K S L kasuks välja 89,51 eurot elatisena perioodi 1. jaanuarist kuni
13.jaanuarini 2022 eest.
3.Mõista S K S L kasuks alates 14. jaanuarist 2022 kuni S L täisealiseks saamiseni (x. xxxxxx xxxx) välja igakuine elatis 213,44 eurot (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda muutus 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Kohustada S K tasuma S L elatis N L arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank ja selgituseks märkima „S L elatis“. Kohustada S K tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu esimeseks kuupäevaks.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et S K on S L tasunud elatist kokku 386 eurot (2 x 193), s.o 2022. a jaanuaris ja veebruaris.
6.Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas puuduvad.
1(6)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
HAGIAVALDUS
1.S L (hageja, laps) esitas 14. jaanuaril 2022 Pärnu Maakohtule S K (kostja) vastu hagiavalduse, milles palub alates 2022. a jaanuarist enda ülalpidamiseks välja mõista elatise miinimumsummas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja N L (ema) ja kostja ühine alaealine laps, kes on sündinud x. xxxxxx xxxx. Laps elab emaga ning kostja hageja kasvatamises ei osale. Hageja on kostja ainus ülalpeetav laps. Hageja on füüsilise erivajadusega ja tal diagnoositi 2021. a pahaloomuline kasvaja, mistõttu läbis laps pikaajalise keemiaravi. Lapsel on kõrge immuunpuudulikkus, mis ei võimalda tal lasteaias käia ega ühistranspordiga sõita kuni 2022. a juunini. Samuti tuleb lapsega käia plaanilistel arstivisiitidel. See olukord mõjutab last kasvatava vanema – ema, kellel on osaline töövõime ja kes õpib ülikoolis – toimetulekut, s.o võimalust käia tööl ja õppida. Teiste pereliikmete abil on lapse ema siiski alates 2022. a aprillist käinud osalise koormusega tööl. Kostja on töövõimeline noor inimene. Pärnu Maakohus kinnitas 3. juuni 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3987 kompromissi, milles määras, et kostja kohustub tasuma hagejale igakuist elatist 210 eurot alates 1. märtsist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ning edasi alates 1. jaanuarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 193 eurot (resolutsiooni p 1.1.). Samuti määras kohus, et kostja kohustub tasuma elatist suuruses, mis vastab elatise maksmise kohustuse ajal seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale (resolutsiooni p 1.2.). Uue hagiavalduse esitamine on põhjendatud, kuna kompromissileping hageja ja kostja vahel loodi kahe elatissüsteemi üleminekuperioodil, mil uue elatissüsteemi täpsemad üksikasjad ei olnud teada. Kompromissileping on puudulikult, ebaselgelt ja kohati ka vastuoluliselt sõnastatud. Hagejale makstav elatis on käesolevast miinimumelatisest madalam ja vahe inflatsiooni kontekstis suureneks edaspidi veelgi. Arvestada tuleb tegelikke asjaolusid. Indekseeritud elatis on pikemas perspektiivis üldist elukalliduse muutumist ning lapse heaolu ja turvalisust arvesse võtvam. Hageja seaduslik esindaja (ema) märgib enda varalise seisundi kirjelduses, et saab lapsetoetust 60 eurot, lapse elatist 193 eurot, töövõimetoetust 373 eurot ja sotsiaaltoetusi 291 eurot. Lapsele tehtud kulude tõendamine ei ole põhjendatud. Hageja kulud on aasta lõikes suuremad kui miinimumtoimetulekuks kuluv summa. Alust on kahelda kostja esitatud kuludes ja elustandardis. Kostja elab hagejale teadaolevalt xxxxxxxxx üürikorteris ja võttis endale koera. Mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära puudub. Kostja tasus hagejale elatist kuni 2022. a märtsini. Kostja ettepanek tasuda suuremat elatist töötasu suurenemisel on hägune.
KOSTJA VASTUVÄITED
2(6)
2.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ja ei nõustu hageja väidetega. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt on nõue esitatud ennatlikult. Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ole kunagi koos elanud, suhtlus on varasemalt piirdunud suusõnalise kokkuleppega elatise suuruse osas. Kostja on tsiviilasjas nr 2-21-3987 kokkulepitud elatist 193 eurot tasunud. Kostja ei ole teadlik lapse ülalpidamiseks minevate kulutuste suurusest. Arusaamatu on, miks hageja nõuab elatise suurenemist, kui kostja sissetulekud ei ole muutunud. Kostja töötasu on keskmiselt 584 eurot kuus brutona. Kostja igakuised kohustused krediidiasutuse ees on 229 eurot, kütusekulu 50 eurot ning maksekohustused 150 eurot. Kostja esitas Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi. Kostja on nõus kompromissina tasuma elatist 193 eurot kuus, töötasu suurenemisel nõustub kostja elatisesuuruse suurenemisega. Menetluse käik
3.Maakohus võttis hagiavalduse 8. märtsi 2022 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile
4.aprillil 2022 ning kohus määras asjas eelistungi 2. maile 2022. Kuna hageja seaduslikul esindajal ei õnnestunud virtuaalruumiga ühendust saada, määras kohus kirjalikult pooltele kompromissiläbirääkimiste pidamiseks tähtaja 10. maile 2022. Hageja taotlusel kohus pikendas läbirääkimiste tähtaega 18. maini 2022. Pooled asja lahendamises kokkuleppele ei jõudnud. Maakohus selgitas 20. juuni 2022 e-kirjas menetluse asjaolusid ja tõendamiskoormist, tegi pooltele kompromissiettepaneku ning andis kompromissile mittejõudmisel kostjale tähtaja
5.juuliks 2022 täiendavate tõendite esitamiseks (tl 60-62). Pooled asja lahendamises kokkuleppele ei jõudnud ning kostja kohtunõudele ei vastanud. Kohus palus 26. juulil 2022 pooltel teada anda, kuidas kohtumenetlusega edasi minna ning tuletas meelde, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200 lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja sama sätte lõike 2 järgi ei luba kohus menetlusosalistel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hageja vastas 26. juulil 2022 kohtule, et nõustub asjaga edasi minema kirjalikus menetluses. Kostja kohtunõudele ei vastanud. Kohus määras kostjale 28. juulil 2022 täiendava tähtaja kohtu 20. juuni 2022 kirjale vastamiseks (tl 65). Tähtaeg saabus 10. augustil 2022. Kostja kohtunõudele ei vastanud. Kohus jätkas 16. augusti 2022 määrusega tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses (pooled on selleks nõusoleku andnud, tl-d 3 ja 10) ning määras asjas lõplikud tähtajad.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib kohustada
3(6)
menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.
7.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja on N L ja S K ühine alaealine laps, kes on hetkel 4-aastane (sünnitunnistus, tl 5); Pärnu Maakohus kinnitas 3. juuni 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3987 hageja ja kostja vahel kompromissilepingu. Määruse resolutsiooni p-i 1.1. järgi kohustus kostja tasuma hageja ülalpidamiseks igakuist elatist 210 eurot alates 1. märtsist kuni
31.detsembrini 2021 ja edasi alates 1. jaanuarist 2022 elatist 193 eurot kuni hageja, sündis x. xxxxxx xxxx, täisealisuseni. Määruse resolutsiooni p-i 1.2. järgi kohustus kostja tasuma hagejale elatise, mis vastab elatise maksmise kohustuse ajal seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale; hageja elab koos oma emaga ja kostja tema kasvatamises ei osale; kostjal teisi ülalpeetavaid lapsi peale hageja ei ole; kostja tasus hageja ülalpidamiseks elatist 2022. a jaanuaris 193 eurot ja 2022. a veebruaris 193 eurot.
8.Praegusel juhul palub hageja mõista kostjalt igakuise elatisena enda kasuks 14. jaanuarist 2022 välja elatise miinimummääras (PKS § 101). Lisaks palub hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks 1. jaanuarist kuni 13. jaanuarini 2022 välja elatise miinimummääras (PKS § 108). Hageja on oma hagiavaldust põhjendanud õigusliku olukorra muutumisega, st alates
1.jaanuarist 2022 hakkas kehtima uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Kostja on hagiavalduse vastu vaielnud, kuna tema sissetulekud ei ole varasema lahendi tegemise ajaga suurenenud, kuid täpsemaid selgitusi seonduvalt hageja viitega uuele elatise regulatsioonile ei ole esitanud. Kostja ei ole ka vastanud kohtu selgituskirjale ja kohtu nõudmistele tõendada oma vastuväiteid (vt ka otsuse p 3).
9.Kohus nõustub hagejaga, et Pärnu Maakohtu 3. juuni 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-3987, millega hageja ja kostja sõlmisid kompromissilepingu on vastuoluline ja 4(6)
ebaselge alates 1. jaanuarist 2022, kui kehtima hakkas uus elatise regulatsioon. Ühelt poolt kohustub kostja tasuma hageja ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2022 igakuist elatist 193 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (määruse resolutsiooni p 1.1.), kuid teisalt kohustub kostja tasuma hagejale elatist, mis vastab elatise maksmise kohustuse ajal seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale (määruse resolutsiooni p 1.2.). Maakohus leiab, et nii materiaalõiguse muutumine kui ka ebaselge varasem kohtulahend on praegusel juhul hageja uue hagiavalduse menetlemise alus. Ebaselge kohtulahend ei ole täidetav. Lahendi täidetavuse jaoks on keskne, et nii kohustatud isikule kui ka kohtutäiturile oleks arusaadav, millises summas elatist tuleb maksta.
10.Alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel.
11.Kostja on märkinud vastuses hagile, et hageja ülalpidamiseks minevad kulutused pole talle teada. Kohus selgitab, et kuigi alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud PKS-i muudatusega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord ning elatisnõudele alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid PKS-i sätteid, siis ülalpidamiskohustuse üldpõhimõtted ei muutunud. Seega elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ei ole vaja üldjuhul lapse vajadusi tõendada. Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vastupidist tuli tõendada kostjal.
12.Lisaks on kostja seisukohal, et põhjendatud ei ole elatise välja mõistmine suuremas määras kui 193 eurot kuus, kuna tema sissetulekud ei muutunud, võrreldes 3. juuni 2021 seisuga, mil kohus kinnitas poolte kompromissi tsiviilasjas nr 2-21-3987. Sellest võib aru saada, et kostja kui kohustatud vanem palub vähendada miinimumelatise määra tuginedes mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Tuginedes mõjuvale põhjusele peab aga kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud ise välja tooma ja neid ka tõendama, sh tõendama, miks tal ei ole võimalik teenida suuremat sissetulekut, kui väidetud 584 eurot (brutosumma) (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.2.-15.3. ja seal viidatud kohtupraktika). Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustele tõendeid enda varalise seisu kohta esitanud ega kohtunõetele vastanud (vt ka otsuse p 3). Kostja esitas küll Maksu- ja Tolliameti
21.aprilli 2022 maksuandmete tõendi (tl 53), kuid selle alusel ei saa kohus hinnata, kas esineb mõjuv põhjus, miks kostja ei ole võimeline suuremat sissetulekut teenima. Praegusel juhul ei nähtu esitatust, et kostjal oleks töövõimetus või teisi ülalpeetavaid või mõni muu olukord, mis
5(6)
tooks kaasa elatise väljamõistmise alla miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud enda võimetust teenida miinimumelatise maksmiseks piisavat sissetulekut (TsMS § 230 lg 1).
13.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjalt on hageja kasuks põhjendatud mõista välja elatis alates hagi esitamisest, s.o 14. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 3-5 järgi, mis perioodil
14.jaanuarist kuni 31. märtsini 2022 oli iga kuu 213,44 eurot (2022. a jaanuaris 123,93 eurot (213,44 x 18 / 31) perioodil 14. jaanuarist kuni 31. jaanuarini), s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (1⁄2 lapsetoetust). Seoses tagasiulatuva elatisenõudega PKS § 108 alusel perioodi 1. jaanuarist kuni
13.jaanuarini 2022 eest leiab kohus, et hagi rahuldamine on samuti põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 89,51 eurot (213,44 x 13 / 31) elatisena perioodi
1.jaanuari kuni 13. jaanuarini 2022 eest. Seega rahuldab kohus hagi.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte maakohtus kantud menetluskulud menetluskulud asjas puuduvad.
jäävad
nende
endi
kanda.
Hüvitatavad
(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.