1.Keelduda E.J. 11. augusti 2022. a menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 8. veebruari 2022. a otsus osas, milles maakohus suurendas E.J.lt A.A.i kasuks välja mõistetud elatist 1. jaanuarist 2022 suuremaks kui
213 eurot 44 senti ja 1. aprillist 2022 suuremaks kui 225 eurot 64 senti ning mõistis välja elatise võla perioodi 2. juuli 2019 kuni 31. jaanuar 2022 eest rohkem kui 7053 eurot 44 senti. Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada E.J.lt A.A.i kasuks välja mõistetud elatist ajavahemikus 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 213 euro 44 sendini kuus ning alates 1. aprillist 2022 225 euro 64 sendini kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kuid mitte rohkem kui 252 eurot kuus.
4.2.Suurendada Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-47801 kinnitatud poolte kompromissis toodud elatise suurust ajavahemikus
2.juulist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 252 euroni kuus, ajavahemikus
1.jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 213 euro 44 sendini kuus ning alates
1.aprillist 2022 225 euro 64 sendini kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kuid mitte rohkem kui 252 eurot kuus.
4.3.Välja mõista E.J.lt A.A.i kasuks elatise võlgnevus 7053 eurot 44 senti perioodi 2. juulist 2019 kuni 31. jaanuarini 2022 eest.
4.4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 21. juunil 2019 Tartu Maakohtule hagi E.J. (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise kehtivas miinimummääras, mis hagi esitamise ajal oli
eurot alates
1.juulist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
11.jaanuari 2010. a määrusega on tsiviilasjas nr 2-09-47801 kinnitatud kompromiss, mille
kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale elatist 128 eurot kuus. Hageja ei tule enam toime 128 euroga kuus. Lapse kulud on 748 eurot. Kostja elatise võlgnevus on hagi esitamise seisuga 780 eurot. Hageja leidis, et kostja pole tõendanud oma varalist seisu, millest nähtuks, et ta ei suuda maksta hagejale elatist hagis nõutud määras. Samuti pole kostja tõendanud, et tema teine alaealine laps jääks hagejale suurema elatise maksmise tõttu hagejast vähem kindlustatuks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oli seisukohal, et kompromissis määratud elatis on piisav ja puudub alus kompromissi muutmiseks. Kostja leidis, et hageja on oma kulud esitanud põhjendamatult ja kontrollimatult. Mitmed kulud ei ole eluliselt usutavad või on ebamõistlikult suured. Kostja oli seisukohal, et esineb alus elatise vähendamiseks tulenevalt tema majanduslikust olukorrast. Tema sissetulek on Covid pandeemia tõttu oluliselt vähenenud. Lisaks on kostjal teine laps, keda ta peab ülal pidama, mistõttu on alus vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja leidis lõppkokkuvõttes, et elatis ei saa ületada 193 eurot 4 senti, sest hageja ei ole tõendanud, et tema kulud alates 1. jaanuarist 2022 oleksid sellest suuremad.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 8. veebruari 2022. a otsusega hagi osaliselt, suurendas elatist ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 252 eurot kuus alates 1. veebruarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatise võla perioodi 2. juuli 2019 kuni 31. jaanuar 2022 eest 7092 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ja kostja on sõlminud tsiviilasjas nr 2-09-47801 kompromissi, mille kohaselt peab kostja maksma hagejale elatist 127 eurot 82 senti kuus. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis puudub võimalus hinnata, millised olid lapse vajadused 2009. a. Kuna hageja nõudis hagi esitamise ajal miinimumelatist, mitte aga poolt tegelikest kuludest, siis lähtudes Riigikohtu seisukohtadest ei pea kulusid miinimumelatise saamiseks tõendama (vt Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 34). Praegu kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 ja 4 alusel on baassumma koos lisanduva summaga 2022. a jaanuaris-märtsis 243 eurot 44 senti. Kuna hagejaga koos elavale vanemale laekub hageja lastetoetus (I kd, tl 159, III kd, tl 2), oleks kostjalt väljamõistetav seadusjärgne elatis 2022. a 213 eurot 44 senti. Kohus oli seisukohal, et hageja on piisavalt esitanud tõendeid oma kulude kohta ja kostja etteheited nõude tõendamatusest ei ole asjakohased. Maakohus arvestas elatise määramisel, et hageja saab lastetoetust 60 eurot kuus. Kohus leidis, et eluasemekulud on vajalikud kulud. Kohtu hinnangul on vajalikud kulud järgmised: elekter 19 eurot 60 senti (I kd, tl 178-181), vesi ja kanalisatsioon 11 eurot 64 senti (I kd, tl 168), prügivedu 1 euro 91 senti (I kd, tl 169-172), sideteenus 9 eurot 74 senti (I kd, tl 182-183). Hageja esitas tõendid eluruumi kütmiseks vajalike kulude kohta: pelletid perioodil 2018 november - 2019 september, s.o 12 kuud (I kd t lk 173-178) kokku 1681 eurot, mis aastas teeb kuu keskmiseks 165 eurot 8 senti ning ühe inimese kuluks keskmiselt 41 eurot 27 senti kuus. Kohtu hinnangul puudub kostjal teadmine, kuidas hageja tegelikult elab, mistõttu tema seisukoht, et puudub vajadus kütta ahju, on oletuslik. Kohus luges vajalikuks küttepuude kuluks 7 eurot 50 senti. Eluruum, mille omanik on hageja ema (II kd t lk 137), on ostetud laenuga ja laenumakseid saab lugeda samaväärseks eluruumi kasutamise tasuga (kasutuseelis). Laenumakse 297 eurot 37 senti on vajalik kulu, mis jagatuna pere liikmete vahel on 74 eurot 34 senti kuus. Kohus leidis, et laenukaitse kindlustus ja kodukindlustuse maksed ei kuulu eluasemekulude hulka, sest need ei ole sõlmitud hageja huvides vaid tema ema ja ema elukaaslase huvides. Hageja põhjendatud kulud seoses eluasemega on 166 eurot kuus.
Tõendatud on hageja sidekulud 10 eurot kuus (kõnekaardi kulu, I kd, tl 140). Pooltel ei ole suuri vaidlusi hageja toidukulude üle. Kostja oli nõus, et toidukulud võivad olla 133 eurot kuus. Kohus luges nimetatud summa põhjendatud kuluks. Vaidlust ei olnud hagejale vajalike riiete ja jalanõude ostmise kulude üle summas 50 eurot. Hageja kulud hügieenile on põhjendatud summas 15 eurot kuus. Hageja tervisekuludena on märgitud 20 eurot kuus, mis lisaks ravimitele ja vitamiinidele katab ka hageja kulud prillidele. Kohus leidis, et prilliklaase võib olla vajalik vahetada igal aastal ja selle vajadust peab hindama silmaarst. Prilliraamide vahetamiseks igal aastal puudub vajadus, kui need pole lõhutud. Igal juhul tuleb prillide mõistlikuks elueaks lugeda optimaalselt 1,5 aastat, mis teeb kuu kuluks 8 eurot. Kui lisada ka muud kulud ravimitele ja vitamiinidele, on asjakohane tervisega seotud kulu 13 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei saa hagejale ette heita, et ta kooli minekuks ja aeg-ajalt ka koolist tulekuks kasutab autot. Arvestades kooli kaugust hageja elukohast, on hageja arvutuskäik 3. detsembri 2021. a menetlusdokumendi p-s 4 õige. Kohus luges põhjendatuks veel 35 km ulatuses sõite seoses kooli ja huvitegevusega. Maakohus leidis, et põhjendatud on hageja sõidud veel 150 km ulatuses. Kokku on põhjendatud seega 253 km sõite kuus. Kohus arvestas kütusekuluga 8 liitrit 100 km kohta, kuna see on kasutatud autode puhul üldiselt aktsepteeritav ja kütusehinnaga 1,40 eurot/liiter. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud transpordikulu 28 eurot kuus. Arvestades hageja esitatud tõendeid (I kd t lk 145, 184-196) on kohtu hinnangul põhjendatud kooliga seotud kulud 170-175 eurot aastas (lisaks konkreetselt tõenditest nähtuvatele summadele arvestas kohus kummagi poolaasta peale 20 eurot, mis kulub reisidel näksi ja joogi kaasavõtmisele jms). Samuti leidis kohus, et lapse kooliks vajalike vahendite (kirjatarbed ja õppevahendid, kunsti- ja käsitöötarbed) kulu võib aastas olla 120 eurot, mis jagatuna aasta peale on 10 eurot kuus. Hageja koolikohustusega seotud kulud on 24 eurot kuus. Lähtudes hageja esitatud nimekirjast tuleb hagejale vajalikuks kuluks lugeda järgmist pere ühiskasutuses olevte esemte ostu kulu: diivan ja tugitool (I kd, tl 197-198), dušikabiin (I kd, tl 199), prügikast (I kd, tl 198p), tolmuimeja (I kd, tl 152); mikrolaineahi, pesumasin, külmkapp ja teler (III kd, tl 4, 15). Nimetatud esemete 10-aastase kasutusaja puhul on hageja osaks 16 eurot 51 senti. Esemed, mida hageja kasutab üksi ja mille kasutusajaks luges kohus 5 aastat on jalgratas, voodi, madrats, kummut ja arvutilaud (I kd, tl 200, III kd, tl 7, 15, 99-100) - kulud kuus 13 eurot 48 senti. Lühema kasutusajaga hageja kasutuses olevad esemed on koolikott kasutusaeg 1 aasta, seega 2 eurot 67 senti, kõrvaklapid, arvuti, mobiiltelefon (I kd, tl 150-151, 201, 153, III kd, tl 8-9) kasutusajaga 3 aastat, kulu kuus seega 15 eurot 35 senti. Kuna nii telefon kui arvuti osteti kolme aasta jooksul kahel korral, võttis kohus kahe ostu keskmise ja jagas kolme aastasele perioodile, sest kohtu hinnangul ei saa neid kulusid võtta kumulatiivselt. Kokku on kulud seega 48 eurot kuus. Muud kulud on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on huvitegevuse kulu ja ajakirja tellimine ning mingis summad mängud või raamatuid vms (III kd, tl 31-32). PlayStationi (I kd, tl 147-148) ja batuudi (I kd, tl 141) kulud tuleb jagada pikema aja (5 aastat) peale ning arvestada tuleb, et peres on ka teine laps, kes neid meelelahutusesemeid kasutada saab. Kohus nõustus, et sõprade sünnipäevadel käies tuleb kaasa viia kink. Hageja hinnangul 5×20 eurot on mõistlik ja teeb keskmiseks 8 eurot kuus. Arvestades hageja vanusega on loomulik, et talle antakse taskuraha - põhjendatud on 40 eurot kuus. Hageja on kuluna näidanud ka sünnipäeva pidamiseks vajalikud kulud 120 eurot aastas, s.o 10 eurot kuus. Kostja pole sellele vastuväiteid esitanud. Kokku on meelahutuskulud seega 77 eurot 10 senti. Kokkuvõtvalt on hageja kulud 564 eurot 10 senti (166+10+133+50+15+13+28+24+ 48+77,10). Kui arvestada, et osa sellest on kaetud peretoetusega, on vanemate kaetavaks kuluks 504 eurot
10 senti, mis võrdse kohustuste jagunemise korral teeb kummagi vanema osaks 252 eurot 5 senti. Hageja ema on selgitanud, et hageja ülalpidamisse on panustanud hageja ema elukaaslane, kelle töötasu on oluliselt kõrgem – keskmiselt 1400 eurot kuus (I kd, tl 161-162, II kd, tl 200). Seega on hageja ema panustanud enamuse oma sissetulekust hageja ülalpidamisse ja teda ennast on samal ajal ülal peetud. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et tema sissetulek on nii madal, et ta ei saa kostjale nõutud suuruses elatist maksta. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma sissetuleku suurust veenvalt tõendanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjal on võimalik teenida kuus siiski arvestatavat sissetulekut, sest aprillist-juulini on kostja saanud teenida kuus keskmiselt 2900 eurot (s.o palgalehtedelt nähtav palk rahas, mis välja maksti). Kohtul on kahtlus, et kuna kostja tegutseb läbi oma äriühingu, on tal olnud võimalik oma sissetulek suunata ettevõtte tuluks ning see hiljem sealt muul moel välja võtta. Tegeliku sissetuleku varjamisele (august, september) viitab see, et algselt esitas kostja oma palga kohta tõendid, millest oli näha aasta tulu kumuleeruvalt, kuid oktoober-detsember 2021 kohta esitas ta tõendi teisel kujul - sellelt ei nähtunud, milliseks oli kostja aastatulu novembri alguseks kasvanud. Seejuures jättis kostja oma keskmise sissetuleku arvutamisel need kaks kuud välja. Kostja sissetuleku olemasolule viitab kaudselt asjaolu, et kostja on menetluse kestel olnud võimeline tasuma esindajale enam kui 7000 eurot. Kohus leidis, et asjaolu, kui kostjal pole tellimusi/tööd, ei vabasta teda lapse ülalpidamise kohustusest. Kostja on objektiivselt võimeline tööd tegema ja sissetulekut teenima. Kostja esitas temaga koos elava lapse kulude kohta ülevaate - kulud olid kokku 595 eurot 85 senti. Hageja nendele kuludele vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et kulud on ilmselt vajalikud. Seega puudub vaidlus, et kostja peab endaga koos elavat last ülal pidama 297 euro 93 sendi ulatuses. Kostjaga koos elava lapse lastaiakulu ei saa olla nii suur nagu on näidatud seisukohas: munitsipaallasteaia puhul oleks need maksimaalselt 300 eurot, kuid võimalik on saada toetust, eralasteaia puhul ei saa summat käeolevalt täpselt määrata, kuid arvestades, et kostja ise nimetas lasteaia tasuks 323 eurot ja selle kulu kandmiseks on võimalik saada toetust 175 eurot, võib kostjale endal olla kuluks vaid ca 150 eurot. Kostjaga koos elava lapse kulud võivad olla 450 eurot kuus. Kohus leidis, et kostja peaks suutma teenida sissetulekut vähemalt 2500 eurot. Kui arvestada, et hageja elatise suuruseks on 252 eurot ja kostjaga koos elava lapse kulud 450 eurot, jääb kostjale enda kulude katteks ligi 1800 eurot. Seega ei vasta tõele kostja väide, et tema sissetulek ei ole piisav, et tagada mõlema lapse ülalpidamine. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 252 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täiealiseks saamiseni. Hageja esitas hagi 2. juulil 2019. Seega on kostjal
1.veebruari 2022. a seisuga vaja tasuda elatis 31 kuu eest kokku 7812 eurot. Kostja esitas tõendid, et ta on menetluse ajal tasunud elatist 720 eurot (III kd, tl 108-109,127). Kostjal tuleb seega tasuda elatise võlg 7092 eurot. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 193 eurot 4 senti kuus alates 21.
juunist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palus võtta asja materjalide juurde uue tõendi – äriühingu raamatupidaja selgitava kirja. Maakohus on tõendamiskoormist ebaõigesti jaganud. Hageja peab tõendama elatise suuruse muutmise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus peab hindama, milline on hageja tegelik elulaad ja vajadused, sh vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid. Kohus ei ole lahendanud asja erapooletult. Kui hageja oleks oma menetlusõigusi heaukselt kasutanud, siis poleks kostja pidanud oma seisukohti korduvalt esitama ega tõendite pinnalt arvestatud summat ümber arvestama. Kohtu etteheited, et kostja seisukohad on analüütilised ja kostja ei tunne oma last, ei ole asjakohased. Samuti on arusaamatu etteheide, et kostja ei osalenud kohtuistungil isiklikult. Kostjal ei olnud kohustust kohtuistungil isiklikult osaleda. Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Kostjale jääb arusaamatuks, miks või mille alusel on kohus lugenud usutavaks, et just 10 ruumi puid on vajalik täiendavaks kütteks. Tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Kohtu järeldused seoses pelletite aastase kuluga on vastuolulised. Kui kohus soovib lähtuda kõigist pelletite soetamise arvetest, siis tuleb aluseks võtta 15 kuuline periood (st september 2018 kuni detsember 2019), ühe kuu keskmine kulu on seega 112 eurot. Hageja elukohta kasutavad neli inimest, hagejale langev osa on 28 eurot 1 sent, mitte 41 eurot 27 senti. Dušikabiin ei ole soetatud hageja elukohta. Tegemist ei ole põhjendatud kuluga. Kohtu järeldused, et lapse kooli teekonnana tuleb arvestada 4 kilomeetrit, kuna vanem liigub pärast koju tagasi, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Lapse transpordikuluks ei saa pidada seda, kui vanem sõidab pärast kooli koju tagasi. Menetluses puuduvad tõendid, et lapse ema või kasuisa sõidavad pärast lapse viimist koju. Hageja põhjendatud transpordikulu saab olla maksimaalselt 10 eurot kuus. Lapse meelelahutuskulud 77 eurot 10 senti on ülepaisutatud. Maakohus ei ole selgitanud, millest tulenevalt on kohus leidnud, et hagejal kulub 20 eurot poolaastas reisidele ja klassiõhtutele. Puuduvad tõendid, et koroonaviiruse leviku ajal oleks väljasõite ja klassiõhtuid korraldatud. Samuti on ebamõistlik vihikute, pliiatsite, kunstitarvete jms aastane kulu 248 eurot. Hageja põhjendatud kulud on 446 eurot 8 senti. Kostja peab hagejale ülalpidamist andma 193 eurot 4 senti kuus. Maakohus on vanemate varalist seisu vääralt hinnanud. Kuna ema netosissetulek on 498 eurot 40 senti, siis sellest ei piisa kahe lapse ja iseenda ülalpidamiseks. Maakohtu otsuses ei ole arvestatud PKS § 105 lg 3 põhimõttega. Kostja sissetulek sõltub sellest, kas tal on tellimusi. Kostja sissetulekud vähenesid 2021. a lõpus koroonapiirangute tõttu. Kostja 2021. a keskmine ühe kuu töötasu ei ületa 1423 eurot 80 senti. Kostja igakuised kulutused on 2523 eurot 7 senti. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud selgitamiskohustust. Elatise vaidluses ei ole vanemal kohustus tõendada talle kuuluva äriühing käivet ega tulu, mistõttu on üllatav kohtu väljendatud kahtlus ettevõttest tulu väljavõtmise kohta. Maakohus ei selgitanud, et kostja peaks tõendama äriühingu tulu ja dividendidena väljavõetava summa suurust. Kostja esitas raamatupidaja poolt antud selgituse, mis põhjusel ei saanud kostjale lõppenud aasta lõpus töötasu välja maksta. Maakohus on vääralt tõlgendanud kostja seisukohti seoses kostjaga koos elavale lapsele elatise tasumisega. Hageja kasuks mõisteti 2019. a välja elatis miinimumelatist ületavas osas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hageja elulaad ületas miinimumelatist. Elatis summas 252 eurot kuus ei ole kooskõlas ka praegu kehtiva PKS §-ga 101.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja esitas koos vastusega fotod dušikabiinist ja foto küttepuudest. Puuduvad asjaolud elatise vähendamiseks. Kostjal on võimalus teha lisatööd, mille otsimist pole kostja tõendanud. Hageja on esitanud tõendid lapse kulude tõendamiseks. Küttematerjalide hinnad on alates 2018. a tõusnud. Hageja ema on teise lapsega kodus ja pärast lapse kooli viimist läheb koju tagasi. Pelletite aluse hind on praegu 290 eurot. Küttepuud maksid 2018. a 35 eurot ruum ja nüüd juba 50 eurot ruum. Hageja esitas tõendid enda ja oma elukaaslase sissetulekute kohta, millest hageja kulud kaetakse. Kostja raamatupidaja poolt koostatud kirja järgi ei soovita raamatupidaja kostjal palku tõsta, mitte nende maksmine peatada.
6.Tartu Ringkonnakohus võttis 29. juuni 2022. a määrusega tsiviilasja materjalide juurde kostja poolt esitatud tõendi – äriühingu raamatupidaja selgitava kirja, kuid keeldus hageja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite – fotode vastuvõtmisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada alates
1.jaanuarist 2022 välja mõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks elatise PKS §-s 101 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 252 eurot kuus. Maakohtu otsus jääb muutmata menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus suurendas kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist suuremaks kui 193 eurot 4 senti kuus. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus suurendas elatise 193 euro 4 sendini, samuti osas, milles maakohus jättis hageja nõude elatise suurendamiseks üle 252 euro kuus rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
9.Kostja on esitanud 11. augusti 2022 menetlusdokumendiga koos uusi tõendeid. TsMS § 652 kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel. TsMS § 633 lg 4 järgi tuleb apellandil esitada apellatsioonimenetluses esitatavad uued tõendid üldjuhul koos apellatsioonkaebusega. Üksnes erandjuhul, kui tõendid tekkisid või said teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist saab neid hiljem esitada. Aga ka sel juhul kehtivad tsiviilkohtumenetluses tõendite esitamise üldised nõuded. TsMS § 329 lg 1 kohaselt tuleb tõendid esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Praegu on kostja esitanud tõendid alles kohtu määratud lõppseisukohtade esitamise tähtpäeval. Kostja ei ole põhjendanud, miks ei saanud tõendeid varem esitada. Sellises olukorras tooks tõendite vastuvõtmine paratamatult kaasa menetluse venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda võimalus nende kohta seisukoht esitada, kuid kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on juba möödas. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et tõendid on esitatud hilinenult ja tuleb jätta vastu võtmata.
10.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise ning et hageja pidanuks tõendama enda vajaduste suuruse muutumist võrreldes tsiviilasjas nr 2-09-47801 kinnitatud kompromissi sõlmimise ajaga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tsiviilasjas nr 2-09-47801 sõlmitud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku elatise suuruses, mis oli sarnane tol ajal kehtinud miinimumelatise suurusega. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on küll elatise suurendamise nõude eelduseks asjaolu, et oluliselt on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, kuid selleks asjaoluks võib olla ka seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse muutumine (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p‐d 12 ja 13). Praegu on hageja nõudnud elatise suurendamist 270 euroni, mis oli hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgne miinimumelatise suurus. Seega sai tulenevalt miinimumelatise suuruse muutumisest hageja vajaduste muutumist eeldada ning hageja ei pidanud miinimumelatist nõudes enda vajaduste suurust tõendama.
11.Alates 1. jaanuarist 2022 on aga PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise arvutamise korda muudetud. PKS järgi arvutatava miinimumelatise suuruseks oli 1. jaanuarist 2022 213 eurot 44 senti ning alates 1. aprillist 2022 on see 225 eurot 64 senti. Seega on maakohus suurendanud kostjalt väljamõistetud elatist suuremaks kui on alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv miinimumelatise määr. Miinimumelatisest suuremas määras ei saa lapse vajaduste suurust eeldada, vaid vaidluse korral peab hageja tõendama enda vajaduste suurust. Kostja on vaidlustanud mh maakohtu tuvastatud hageja vajaduste suuruse. Kuigi iseenesest võib maakohtuga nõustuda, et lapse vajaduste täpse suuruse tõendamine võib olla keeruline, ei anna see alust tuvastada lapse vajaduste suurust üksnes enda siseveendumuse kohaselt, ilma vastavate tõenditeta. Olukorraks, kus lapse vajadusi ei suudeta tõendada, ongi seaduses ette nähtud miinimumelatis, mille saab välja mõista lapse vajaduste suurust tõendamata. Selliselt on PKS § 101 elatise suuruse määramisel erinormiks TsMS § 233 lg-le 2, mis võimaldab kohtul määrata nõude suurus enda siseveendumuse järgi, kui selle aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine on ebamõistlikult raske. Alaealise lapse elatisenõude puhul tuleb sellises olukorras välja mõista miinimumelatis.
12.Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostja apellatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et maakohus on tuvastanud hageja vajadused põhjendamatult suurena. Õige on kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid küttepuude kulu kohta. Maakohus on seda ka ise möönnud, kuid vaatamata sellele on tuvastanud küttepuude kuluna 7,5 eurot kuus. Põhjendatud on ka kostja vastuväide transpordikulude tuvastamise kohta. Hageja on transpordikulu tõendamiseks esitanud üksnes kaks kviitungit kütuse ostmise kohta, kaardirakenduse väljavõtte hageja koolitee pikkuse kohta ning foto auto armatuurlauast mingi ajahetke keskmise kütusekulu näidiku kohta. Maakohus on põhjendatult jätnud viimase tõendi kõrvale, kuid on vaatamata sellele tuvastanud sisuliselt ilma tõendeid hindamata transpordikulu suuruseks 28 eurot kuus. Kuivõrd transpordikulu suuruse kohta piisavalt tõendeid ei ole esitatud, tuleb lähtuda kostja omaksvõetud suurusest 10 eurot kuus. Kostja on vaidlustanud ka hageja meelelahutuskulude suuruse. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu põhjendused meelelahutuskulu tuvastamise osas on ebaselged. Maakohus on tuvastanud meelelahutuskuluna 77 eurot 10 senti kuus, kuid maakohtu nimetatud üksikute kulude summa on üksnes 58 eurot kuus (sõprade sünnipäevad 8 eurot, taskuraha 40 eurot ja hageja sünnipäeva tähistamine 10 eurot). Seejuures ei ole hageja ühegi nimetatud kulu kohta tõendeid esitanud. Sellises olukorras, saab hageja meelelahutuse vajaduste suuruseks lugeda kostja maakohtus omaksvõetud (III kd, tl 105) 36 eurot 60 senti kuus. Kuivõrd eespool nimetatud kolme kulu osas ületab maakohtu ekslikult tuvastatud vajaduste suurus juba väljamõistetud elatise ja alates 1. jaanuarist 2022 kehtinud miinimumelatise vahe 38 eurot 56 senti (252-213 eurot 44 senti), ei ole põhjendatud kostjalt väljamõistetud elatist üle miinimumelatise määra suurendada. Seega tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada.
Eeltoodu ei tähenda aga seda, et elatist tuleks suurendada vähem kui miinimumelatise suuruseni. Nagu eespool märgitud, siis miinimumelatise väljamõistmisel ei pea hageja enda vajadusi tõendama. Seega ka olukorras, kus hageja on enda vajaduste kohta tõendeid esitanud, kuid nendest ei nähtu, et hageja vajadused annaksid alust miinimumelatisest suurema elatise väljamõistmiseks, ei ole sõltumata hageja esitatud tõenditest nähtuvate vajaduste suurusest alust mõista elatis välja alla PKS §-s 101 sätestatud määra.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka osas, milles kostja leiab, et hagi rahuldamise välistab kostja väike sissetulek ning asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale teine laps, keda kostja peab ülal pidama. Iseenesest võib küll asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, kuid selle eelduseks on asjaolu, et kohustatud vanema sissetulek ja varanduslik seis ei võimalda mõlemat last miinimummääras ülal pidada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud kostja majandusliku seisundi. Maakohus on otsuses põhjalikult kostja sissetulekute suurust analüüsinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohtu tuvastatud sissetuleku suurus keskmiselt 2500 eurot kuus vastab ligikaudu ka kostja enda 2. augusti 2021. a menetlusdokumendis nimetatud sissetulekute suurusele, kus kostja väited keskmise kuusissetuleku kohta jäid sõltuvalt aluseks võetud ajavahemikust 2074 ja 2854 euro vahele (II kd, tl 1 pöördel). Kostja väited, et tal ei olnud 2021 aasta lõpus tellimusi ja võimalus suuremat sissetulekut teenida on vastuolus kostja apellatsioonkaebusele lisatud enda raamatupidaja selgitusega (III kd, tl 163), millest nähtub, et detsembrikuus oli oodatust parem müük. Samuti nähtub raamatupidaja selgitusest, et raamatupidaja soovitas kostjal palku mitte tõsta, mitte ei soovitanud kostjal enda töötasu vähendada. Ringkonnakohus leiab seega, et kostja varaline seisund võimaldab ka pärast hagejale elatise maksmist oma teist last hagejaga samaväärselt ülal pidada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja head varalist seisu kinnitab ka asjaolu, et tal on olnud võimalik tasuda praeguse kohtumenetluse ajal esindajale nüüdseks juba üle 8000 euro. Edaspidi on kostjal võimalik seni vaidlemiseks kulutatud vahendeid kasutada enda laste ülalpidamiseks. Samuti on kostja teise lapse ülalpidamine tagatud lapse ema poolt, kelle keskmiseks sissetulekuks on kostja nimetanud 1983 eurot 33 senti kuus ja töötasu suuruseks 2666 eurot 67 senti kuus (II kd, tl 4 pöördel). Arvestades, et kostja on nimetanud enda teise lapse vajadusteks maksimaalselt ca 900 eurot kuus (II kd, tl 3 pöördel), on kostja ja teise lapse ema sissetulek lapse vajaduste katmiseks piisav ning kohustus maksta hagejale miinimummääras elatist seda ei kahjusta. Kostja väited enda kulude kohta on valdavalt tõendamata, mh väite võla kohta Soome maksuametile. Kostja on selle kohta esitanud üksnes enda koostatud tabeli (I kd, tl 71), mis ei ole tõend TsMS-i mõttes. Samuti tuleks kostjal täita lapse ülalpidamiskohustus enne oma muid kohustusi.
14.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et hageja ema sissetulek on nii väike, et sellest ei piisa kostjaga samaväärselt lapse ülalpidamisse panustamiseks, märgib ringkonnakohus, et see asjaolu ei saa olla aluseks kostjalt miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. PKS § 102 lg 3 ja § 105 lg 3 järgi saaks see asjaolu olla pigem aluseks kostjalt sellest suurema elatise väljamõistmiseks. Samas ei ole hageja selle alusel nõudnud kostjalt miinimumi ületava elatise väljamõistmist.
15.Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult suurendanud elatise alates hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2021 252 euroni, kuivõrd see ei ületa sel ajal kehtinud miinimumelatise määra, kuid maakohtu otsus tuleb tühistada alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva elatise suuruse osas. Kostja makstav elatis tuleb alates 1. jaanuarist 2022 suurendada kehtiva miinimummäärani. Seejuures tuleb arvestades PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud määrata elatis muutuva suurusena. Samas ei tohi selle tulemusena elatise suurus ületada 252 eurot, kuivõrd
seda ületavas osas elatise väljamõistmata jätmist ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud ning ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse piiridega seotud.
16.Arvestades asjaolu, et hagi on rahuldatud osaliselt, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus küll vähendas väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte olulisel määral. Seega on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 163 lg 1 järgi jätkuvalt põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.