Tühistada Tartu Maakohtu 3. detsembri 2021. a otsus osas, milles maakohus mõistis I.A. A.A. kasuks välja igakuise elatise alates 3. detsembrist 2021 rohkem kui 230 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 61 eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni rohkem kui 851 eurot 93 senti ning B.B. kasuks igakuise elatise alates 3. detsembrist 2021 rohkem kui 235 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 81 eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni rohkem kui 932 eurot 27 senti. Teha uus otsus, millega jätta hagejate nõuded eeltoodust suuremas ulatuses rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Otsuse tervikresolutsioon on järgnev:
4.1.Rahuldada hagi osaliselt.
4.2.Mõista I.A. A.A. kasuks alates 3.detsembrist 2021 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXX) elatis 230 eurot 30 senti kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 29. septembrist 2020 kuni 2. detsembrini 2021 851 eurot 93 senti ning tagasiulatuv elatis perioodi eest 1. juunist 2020 kuni 28. septembrini 2020 61 eurot 69 senti.
4.3.Mõista I.A. B.B. kasuks alates 3.detsembrist 2021 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXX) elatis 235 eurot 30 senti kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 29. septembrist 2020 kuni 2. detsembrini 2021 932 eurot 27 senti ning tagasiulatuv elatis perioodi eest 1. juunist 2020 kuni 28. septembrini 2020 81 eurot 69 senti.
4.4.Jätta hagi otsuse resolutsiooni p-des 4.2-4.3 summasid ületavas osas rahuldamata.
4.5.Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tasuda A.A. ja B.B. ema E.L. arvelduskontole (konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „A. ja B. elatis “).
4.6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 28. septembril 2020 Tartu Maakohtule hagi I.A. (kostja, isa) vastu, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise (292 eurot kuus) alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti taotlesid hagejad mõista
kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 1. juuni 2020 kuni 28. september 2020 eest kummalegi lapsele 673 eurot 55 senti. Hagejad suurendasid menetluse kestel nõuet ja palusid mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatise alates 29. septembrist 2020 749 eurot 19 senti kuus ja hageja II kasuks 585 eurot 13 senti kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise hageja I kasuks perioodi 1. juuni 2020 kuni 28. september 2020 eest 635 eurot 49 senti ja hageja II kasuks sama perioodi eest 635 eurot 49 senti. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt lõppesid E.L. (ema) ja kostja kooselulised suhted 2020. a juunis. Hagejad jäid alaliselt elama emaga. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt ning seega on kostja hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud. Hageja I püsikulud on keskmiselt 1498 eurot 39 senti kuus ja hagejal II 1170 eurot 26 senti kuus.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et ta ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele, kuid leiab, et hagejad on esitanud nõude põhjendamatult suures summas. Käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused, mis annavad aluse elatise vähendamiseks. Kostja on tasunud alates
1.juunist 2020 laste ema kontole 1400 eurot (I kd, tl 38), samuti tasunud muid lastega seotud kulusid 52 eurot 50 senti (laste jalanõud) (I kd, tl 28). Samuti on kostja tasunud alates 1. juunist 2020 (mil kinnistule jäid elama lapsed ja E.L.) XXXXXX talu elektriarveid summas 153 eurot 38 senti (I kd, tl 29) ja Telia arveid summas 219 eurot 88 senti (TV, internet) (I kd, tl 30). Seega on kostja tasunud elektriarveid lastele langevas osas 102 eurot 18 senti (kolme kuu eest) ja sideteenuste kulusid lastele langevas osas 146 eurot 58 senti (nelja kuu eest). Kostja on andnud mõlemale lapsele ülalpidamist alates 1. juunist 2020 kokku 1701 eurot 26 senti ehk ühele lapsele 212 eurot 65 senti kuus. Kostja märkis, et mõlemale lapsele makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus, mida tuleb elatise määramisel arvestada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 3. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise alates 3. detsembrist 2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 289 eurot kuus ning ühekordse hüvitise perioodi 29. september 2020 kuni 2. detsember 2021 eest 1828 eurot 22 senti ja tagasiulatuva elatise perioodi 1. juuni 2020 kuni 28. september 2020 eest 329 eurot 41 senti; hageja II kasuks elatise alates 3. detsembrist 2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 294 eurot kuus ning ühekordse elatise perioodi 29. september 2020 kuni 2. detsember 2021 eest 1899 eurot 82 senti ja tagasiulatuva elatise perioodi 1. juuni 2020 kuni 28. september 2020 eest 350 eurot 1 sent. Maakohus määras, et jooksev elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval ja elatis tuleb tasuda hagejate ema arveldusarvele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et hagejatel oli õigus oma nõuet suurendada ning kohus ei lugenud seda hagi muutmiseks. Hagejad on suurendatud nõudes lähtunud sellest, et hageja I ülalpidamiseks kulub kuus 1498 eurot 39 senti ja hageja II ülalpidamiseks 1170 eurot 26 senti (III kd, tl 3), millest pool tuleks tasuda kostjal. Hagejatel tuleb oma vajaduste suurust tõendada. Hagejad esitasid 8 kuu kalkulatsioonid ja tõendid (I kd, tl 112 kuni III kd, tl 67). Maakohus pidas mõistlikuks toidukuluks mõlema hageja puhul 120 eurot. Hagejal I kulub ravimitele ja hügieenitarvetele 40 eurot 40 senti ja hagejal II 40 eurot 38 senti. Vaidlus nimetatud kulu osas puudub. Kostja on märkinud, et ka temal on samaväärsed kulud,
milline väide on kohtu hinnangul tõendamata. Kohus pidas mõlema hageja osas põhjendatuks 40 eurot kuus. Hagejal I kulub riietele, jalatsitele ja sporditarvetele 601 eurot 64 senti kuus ning hagejal II 443 eurot 15 senti kuus. Kohus nõustus kostjaga, et hageja esindaja on soetanud lastele ebaratsionaalselt palju riideesemeid ja jalanõusid (nt 2021. a märtsist augustini hagejale I 21 paari ja hagejale II 19 paari jalanõusid). Samuti on hagejate puhul tegemist ühest soost ja väikese vanusevahega lastega, kelle puhul saab kõne alla tulla ka mastaabisääst seeläbi, et nooremal lapsel on võimalik kanda vanema õe rõivaid ning jalanõusid. Mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks riiete ning jalanõude peale saab hageja I puhul lugeda 180 eurot kuus ning hageja II puhul 160 eurot kuus. Hagejal I kulub õppetegevusele 255 eurot 10 senti kuus ning hagejal II 110 eurot 36 senti kuus. Esitatud andmete alusel on tuvastatav, et hageja I alustas X Spordikoolis iluvõimlemise ja akrobaatikaga (3x nädalas), kuutasuga 25 eurot. Hageja II käib XX tantsu eelkoolis (1x nädalas), kestvusega 9 kuud, kuutasuga 18 eurot ning jätkab 4. aastat toimuvas XX mängukoolis, kuutasuga 20 eurot (poolaasta tasumisega) (kokku 38 eurot). Eelnimetatud kulud on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus luges õppe- ja arendustegevuse põhjendatud kuluks hageja I osas 100 eurot (sh huviring ja arendavad vahendid) ning hageja II osas 130 eurot (sh huviringid, lasteaed ja arendavad vahendid). Kostja poolt välja toodud ujumisega seonduvaid kulusid (III kd, tl 103-104) analüüsides märkis kohus, et nende puhul pole näha, et tegemist oleks regulaarse õppetegevusega (ujumise õpe), vaid perekondlikult ette võetud meelelahutusega (nö spaakülastused), mida kohtu hinnangul saab pidada kostja poolt vabatahtlikult lastega ühiselt veedetud kvaliteetajaks. Kuivõrd kostja on tuginenud asjaolule, et osa laste vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvestas kohus kostja taotlusel märgitud asjaoluga. Laste põhjendatud õppetegevuse kulud on seega hageja I osas 40 eurot (100-60) ja hageja II osas 70 eurot (130-60). Hagejal I kulub meelelahutusele 325 eurot 35 senti kuus ja hagejal II 170 eurot 24 senti kuus. Kostja poolt esitatud tõenditega on tuvastatav, et lastele ostavad mänguasju mõlemad vanemad ning ka isa on soetanud lastele mänguasju viimase 8 kuu jooksul summas 391 eurot (III kd, tl 105). Kostja on käinud lastega lisaks muudele meelelahutusüritustele korduvalt Lottemaal (III kd, tl 107-108), millega seonduv kulu oli kokku 239 eurot 10 senti. Kohus oli seisukohal, et vanemal on soovi korral õigus käia lastega erinevatel üritustel, pidada suurejooneliselt sünnipäevi ning osta oma lapsele sellisel hulgal mänguasju, nagu ta soovib, kuid kohus peab teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel lähtuma põhjendatud ja vajalikust kulust, lähtudes sh lapse põhivajadustest ja senisest elulaadist. Kohus leidis, et põhjendatud meelelahutuse, sh mänguasjade kuluks on hageja I puhul 50 eurot kuus ja hageja II puhul 50 eurot kuus. Mõlema hageja transpordikulu on keskmiselt 62 eurot 95 senti kuus (503,62:8). Kohtule esitatud kulutabelitest (I kd, tl 112 - III kd, tl 67) nähtub, et kuluna on arvestatud kütusekulu, mis on jagatud võrdselt kolme pereliikme vahel. Kohtu arvates ei saa tänapäeval eeldada, et kõik vajalikud liikumised peavad hagejad tegema ilma sõiduvahendita. Arvestades võrdlemisi kõrget kütuse hinda ja asjaolu, et hagejad elavad X vallas ja nad käivad koolis/lasteaias X linnas, on hagejate põhjendatud transpordikulu kokku 120 eurot, s.o hageja I osas 60 eurot ja hageja II osas 60 eurot. Kohus leidis, et hageja poolt märgitud muude kulude näol ei ole tegemist selliste püsikulutustega, mida hagejad igakuiselt kannavad ning mida saaks arvestada elatise hulka. Kostja on küll märkinud, et hagejate ema eramu on müügis, kuid kohus nõustus hagejate esindajaga, et kasutuseelise mõttes pole vahet, kas lapsed emaga ühel päeval kolivad või mitte, sest kui soetatakse samaväärne kinnisasi muus asukohas, tuleb seda samuti ülal pidada ja lapsed saaksid sarnaselt praegusele elukohale ühele vanemale kuuluva eluaseme kasutamisest
kasutuseeliseid. Kohtu hinnangul on usaldusväärne ja kohtule esitatud tõendi (I kd, tl 96, s.o kinnisvaraeksperdi e-kirja teel antud hinnang) alusel tuvastatav, et hagejate ja nende ema elukoha keskmine kohalik üürihind on 475 eurot. Kohtu hinnangul on usaldusväärsed ka hagejate esindaja esitatud muud eluasemega seonduvad kulud, sh kulud kindlustusele. Mõlema hageja eluasemekuluna (sh kasutuseelis) on perioodil 2021. a märts-august välja toodud keskmiselt 219 eurot 98 senti kuus (1319,88:6). Kohus ümardas nimetatud summa ja pidas kummagi hageja osas põhjendatud eluasemevajaduseks 220 eurot kuus. Hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud ühe kalendrikuus on alates 11. jaanuarist 2021 710 eurot ja hageja II osas 720 eurot. Enne 11. jaanuari 2021 on põhjendatud ülalpidamiskuluks hageja I kohta kalendrikuus 552 eurot (710-158, s.o kasutuseelis) ja hageja II kohta 562 eurot (720-158, s.o kasutuseelis). Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2021. a kohtumääruse nr 2-20-9060 (III kd, tl 76-82) alusel on tuvastatav, et hagejad viibivad alates 31. märtsist 2021 kostja juures paaris nädala teisipäeval, reedest kuni pühapäevani ja paaritu nädala neljapäevast reedeni. Seega saab kohtu hinnangul arvestada, et suhtluskorraga seonduvalt on kostjal õigus lastega veeta 12 päeva kuus. Samas on laste põhielukoht määratud ema juurde. Ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, kannab isa proportsionaalselt eelkõige nende eluasemekulusid ning toidukulusid. Kuna kohtu arvutustest lähtuvalt on mõlema hageja toidukulu põhivajadus kalendripäevas 4 eurot (120:30) ning eluasemekulu põhivajadus ca 7 eurot (220:30), millest mõlema vanema kanda on pool, on põhjendatud arvestada elatise maksetest maha kostja juures viibitud aeg selliselt, et elatist tuleb kostjal mõlemale hagejale maksta 66 eurot [12 x (2+3,5)] vähem. Seega mõistis kohus kostjalt alates 3. detsembrist 2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni välja elatise 289 eurot kuus (35566) ning alates 3. detsembrist 2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 294 eurot (360-66) kuus. Kuivõrd vaidlust ei ole ning kohtule on esitatud ka tõend (I kd tl 72), et perioodil 31. märts 2021 kuni 2. detsember 2021 on kostja tasunud mõlemale hagejale kalendrikuus 164 eurot 66 senti, on kostja hagejale I tasunud vähem elatist 994 eurot 72 senti [s.o (8x289) – (8x 164,66)] ning hagejale II vähem elatist 1034 eurot 72 senti [s.o (8x294) – (8x164,66)]. Perioodil 28. september 2020 kuni 31. märts 2021, mil suhtluskorda ei olnud reguleeritud, tulnuks kostjal tasuda elatist hagejale I ajavahemikul 28. september 2020 kuni 11. jaanuar 2021 947 eurot 60 senti (s.o 276 x 3 + 276:30 x 13 päeva) ja ajavahemikul 12. jaanuar 2021 kuni 31. märts 2021 934 eurot 20 senti (s.o 355 x 2 + 355:30 x 19 päeva), kokku seega 1881 eurot 80 senti, ja hagejale II ajavahemikul 28. september 2020 kuni 11. jaanuar 2021 965 eurot 20 senti (s.o 281 x 3 + 281:30 x 13 päeva) ja ajavahemikul 12. jaanuar 2021 kuni 31. märts 2021 948 eurot 20 senti (s.o 360 x 2 + 360 :30 x 19 päeva), kokku seega 1913 eurot 40 senti. Perioodil 28. september 2020 kuni 31. jaanuar 2021 on pangakonto väljavõtte alusel laekunud laste ema kontole kummagi hagejaga seonduvateks kuludeks 1048 eurot 30 senti, st hageja I osas on tasutud vähem elatist 833 eurot 50 senti (1881,80-1048,30) ja hageja II osas 865 eurot 10 senti (1913,40-1048,30). Seega mõistis kohus kostjalt menetluse ajal vähem tasutud elatisena hageja I kasuks välja 1828 eurot 22 senti (994,72 + 833,50) ja hageja II kasuks 1899 eurot 82 senti (1034,72 + 865,10). Hagejad on esitanud nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kostjalt ajavahemiku eest 1. juuni 2020 - 28. september 2020 kokku summas 1270 eurot 97 senti (s.o 2 x 635,49 eurot). Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtte (I kd tl 72) alusel on tuvastatav, et samal perioodil on kostja teinud hagejate emale neli makset. Seega saab kohtu hinnangul kostja 2020. a juuni makset (400 eurot), juulis ja augustis tehtud makseid (400+450 eurot) ja jalatsite makset (100 eurot) pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Põhjendatud on arvestada laste osalise ülalpidamisena 2/3 osa kostja poolt Eesti Energiale tasutud maksetest, s.o 57 eurot
11 senti [(48,33 + 37,34): 3 x 2)] ja 2/3 kostja Telia Eesti AS-ile tasutud maksetest, s.o 105 eurot 27 senti (157,91:3 x 2). Seega on põhjendatud hageja taotletud 4-kuulise tagasiulatuva perioodi eest arvestada kostja poolt laste kulutuste eest tasutuna kokku 1512 eurot 38 senti (1350 + 57,11 + 105,27), s.o 756 eurot 19 senti kummagi lapse kohta. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja I oli õigustatud saama elatist 276 kuus eurot, s.t perioodi eest 1. juuni 2020 kuni 28. september 2020 1085 eurot 50 senti (s.o 276 x 3 + 276 : 30 x 28 päeva), on kostja hagejale I tasunud elatist vähem 329 eurot 41 senti (1085,60-756,19) ning hagejale II, kellel oli õigus saada elatist kuus 281 eurot, s.t kokku 1106 eurot 20 senti (s.o 281 x 3 + 281 : 30 x 28 päeva), on kostja tasunud vähem 350 eurot 1 sendi (1106,20-756,19). Seega tuleb nimetatud summad kostjalt hagejate kasuks tagasiulatuva elatisena välja mõista. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 1. jaanuarist 2022 28 eurot 45 senti kuus ning tuvastada, et kostja on tasunud elatise jooksvalt kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, muus osas jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid. Maakohus ei ole põhjendanud vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest kõrvalekaldumist ja seda, miks jääb isa kanda ca 2/3 laste ülalpidamiskuludest ja ema kanda jääb 1/3 laste ülalpidamiskuludest (PKS § 116 lg 1). Maakohus on eksinud laste tegelike vajaduste ja kulude kalkuleerimisel. Alates 31. märtsist 2021 on lastel vahelduv elukoht ema ja isa juures. Lapsed on keskmiselt 13 päeva isa juures. Hagejatel on kostja juures kõik vajalik olemas. Isal ei ole PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lastele täiendavalt elatist, sest isa kannab vahetult laste ülalpidamiskulud. Kohus ei ole põhjendanud, miks laste elustandard peaks olema A. puhul 1,5 korda suurem ja B. puhul 2,1 korda kõrgem keskmisest (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors 2020. a uuring). Alates 1. jaanuarist 2022 on elatise kalkulaatori järgi kostjal kohustus maksta A.A. eest 28 eurot 45 senti (lisa 1) ja I. A. eest sama palju (lisa 2). Kostjalt väljamõistetav elatis saab olla lapse kohta kas 28 eurot 45 senti elatise kalkulaatori järgi või maakohtu otsuses toodud laste elustandardi järgi 53 eurot 5 senti kuus. Toidukulude osas tuleb vanemate vahel võrdselt jagada ära nelja päeva kulu, mil lapsed on rohkem ema juures ehk 16 eurot ja kostjale langev osa on seega 8 eurot. Ema ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on lastele kaasa pannud ravimeid. Hügieenitarbed on lastel ka isa juures olemas. Vanemate vahel tuleb jagada ravimikulu 40 eurot nelja päeva osas, mil nad on rohkem ema juures ehk kostjale langev osa on 2 eurot 5 senti (40:30x4:2). Isa on nõus kandma pool laste riiete kulust ehk 42 eurot 50 senti lapse kohta kuus. Lapsed ei kasva sellises vanuses niivõrd hüppeliselt, et iga-aastaselt tuleb välja vahetada kogu garderoob ja jalanõud. Tegelikkuses kannab ja saab noorem tütar kanda vanema tütre riideid ja jalanõusid. Kostja on välja toonud E.L. poolt esitatud kuludokumentide kohta, et suure osa laste riiete, jalanõude ja esemete kuludest on tasutud sularahas või pangakaardiga, mille omanikuks ei ole märgitud E.L.. Isa on seisukohal, et kuivõrd kuludokumentides ei ole eristatavad hagejate kulud
ja kolmandate isikute kuludokumendid, tuleb tõendid jätta arvesse võtmata. Kostja on tõendanud, et ta ostab samuti lastele riideid ja jalanõusid. Kohus leidis, et õppetegevuse kulud on hageja I osas 40 eurot (100-60) ja hageja II osas 70 eurot (130-60). Seega on kostja kanda A. puhul 20 eurot ja B. puhul 35 eurot. Maakohus ei ole arvestanud, et ka isa on kandnud laste meelelahutusega seotud kulusid. Isal on laste meelelahutusele kulunud keskmiselt 150-200 eurot kuus (ujumised, mänguasjad jms). Lisaks annab isa lastele taskuraha. Kostja taotleb, et laste meelelahutusega seotud kulud jäävad kummagi vanema enda kanda. Kostja tõi välja, et ühele lapsele langev transpordikulu on tegelikult 28 eurot kuus. Ka kostja kannab laste transpordikulusid. Lapsed viibisid perioodil 1. september 2020 – 31. märts 2021 suhtluskorra järgi isa juures ühes kuus8-9 päeva. Alates 31. märtsist 2021 viibivad lapsed isa juures 13 päeva kuus. Ühe lapse transpordikulu on olnud kuni 31. märtsini 2021 keskmiselt 35 eurot kuus (28 ehk ema kantud kulu + 7 ehk isa kantud kulu) ja alates 31. märtsist 2021. a 38 eurot (28+10). Seega jääb kostja kanda ühe lapse kohta transpordikulu kuni 12. novembrini 2021. a 11 eurot (28/2 – 7/2). Alates 12. novembrist 2021. a elab E.L. XXXXXXXX asuvas elamus (lisa 1) ja laste elukoht ema juures on mõne minutilise jalutuskäigu ehk 800 m kaugusel lasteaiast (kõrvaltänavas, XXXXXXXX) ja koolist (kõrvaltänavas, 300 m ehk 5 min kaugusel). Kostja taotleb, et laste transpordikulusid enam alates 12. novembrist 2021 ei arvestata. Kostja nõustub kohtu seisukohaga vajalike muude kulude kohta. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga eluasemekulude kohta. Maakohus ei arvestanud isa eluasemekuludega. Eluasemekulud isa juures on 183 eurot ühe lapse kohta kuus. Lapsed on isa juures 13 päeva kuus ja ema juures 17 päeva kuus, seega tuleb vanemate vahel võrdselt jagada ära nelja päeva kulu, mil lapsed on rohkem ema juures ehk 29 eurot 30 eurot (220/30x4) ehk mõlemale vanemale langev osa on 15 eurot 46 senti. Samuti arvestades, et kuni 20. novembrini 2021 oli XXXXXX talu kasutusõigus ja kommunaalkulud keskmiselt 37 võrra lapse kohta suuremad kui isa juures kantud elamiskulud (220-183=37), tuli kostjal hüvitada sellest pool ehk 18 eurot 50 senti kuus. Kokku lasus kostjal kohustus ühe lapse elamiskulude osas kanda 33 eurot 90 senti teisele vanemale. Eelneva arvestuse põhjal tuleb kostjal tasuda A. ülalpidamiseks alates 21. november 2021 – 31. detsember 2021. a 106 eurot 90 senti kuus (8+2,5+42,5+20+33,9) ja B. ülalpidamiseks 121 eurot 90 senti (8+2,5+42,5+35+33,9). Kostja on tasunud perioodil 10. juuni 2020 kuni 28. september 2020 elatist kokku kahele lapsele 2014 eurot 88 senti ehk igakuise kandena 1700 eurot (400+400+450+450), maksnud lapse jalatsite ja riiete kulude eest 152 eurot 5 senti (kostja vastuse lisad 1-2) ning kandnud XXXXXX talu kulusid (57,11+105,27). Kokkuvõttes olid laste vajadused kaetud lastetoetuse arvelt ehk ühe lapse puhul 60 euro ulatuses (584-60=524) ühes kuus ja 240 euro ulatuses 4-kuulise perioodi vältel. 2020. a juunikuu eest laekus E.L. arveldusarvele kuni 2. juulini 2017 riiklik lapsehooldustasu 57 eurot 54 senti ja ka seda saab arvesse võtta. Ühe vanema kanda jäi seega 4-kuulise perioodi vältel 258 eurot 40 senti kuus ((584x4)-240-57/2) ühe lapse kohta. Kostja tasus kõike eelnevat arvestades 283 eurot 50 senti kuus ühe lapse kohta ((2014,88+253,2):2:4). Seetõttu ei kuulu kostjalt hagi esitamisele eelneva perioodi eest tagasiulatuv elatis väljamõistmisele. Tagasiulatuv nõue ei ole põhjendatud. Perioodi 1. oktoober 2020 kuni 31. märts 2021 eest on kostja tasunud elatist ühele lapsele 164 eurot 66 senti kuus ja mõlemale lapsele kokku 329 eurot 20 senti. Võttes laste kulude aluseks 584 eurot, kandis isa laste kulusid ühes kuus vahetu ülalpidamise andmise teel 9-10 päeva jooksul kuus summas 194 eurot 60 senti. Seega oli ühe
lapse kulude suurus 3504 eurot (584x6), millest kuulub maha arvamisele emale laekuv peretoetus (60x6=360), ühe vanema kanda jäi 1572 eurot ((3504-360):2). Isa andis vahetult ülalpidamist 1/3 ajast (584:3x6=1168), mil lapsed oli tema juures, tegi pangaülekandeid (164,66x6=987,96) ja isa poolne kasutuseelis XXXXXX taluga seonduvalt oli 208 eurot 89 senti (63,3x3,3). Isa poolt lastele antud ülalpidamine ületas 1572 eurot. Kostja tasus perioodil 1. aprill 2021 kuni 30. november 2021 A. elatist kokku 1317 eurot 28 senti (164,66x8) ja B. sama palju. Laste transpordikulu on alates 21. novembrist 2021 ehk E.L. X sse kolimisega muutunud praktiliselt olematuks. Samuti on arvestatud seda, et kui kohus loeb laste meelelahutuskuludeks 50 eurot kuus ühe lapse kohta ja on tõendatud, et isa teeb kulusid enam kui 25 euro eest kuus, siis ei ole põhjendatud isa poolt täiendava 25 euro kandmine ema kontole. Kostja palub jätta poolte menetluskulud hagejate kanda TsMS § 162 lg 1 või § 163 lg 2 alusel.
5.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vanemate majanduslik olukord on võrreldes varasemaga paranenud. Isa on ostnud kinnisvara, mida mh üürib välja tulu teenimise eesmärgil (vt 18. oktoobri 2021. a dokumendi lisad 3-8 ja selle dokumendi p-d 2.8 – 2.13). Lisaks sellele on isa asutanud 2021. a uue ettevõtte ning liisib igakuiselt enda igapäevases kasutuses olevat luksusautot, milleks on 2020. a rohkete lisadega 7-seeria BMW (BMW 730D XDRIVE (reg. nr XXXXXXX mille hinnad kasutatud sõidukite turul algavad 60 000 – 70 000 eurost. Laste emale teadaolevalt on laste isa igakuine töötasu ca 4000 eurot. Laste ema sissetulek on umbes 1400 eurot kuus, ent seda üksnes seetõttu, et ta töötab hetkel 1,5 koormusega kahel kohal. Laste ema igakuist toimevõimet toetavad hetkel tema vanemad ehk laste emapoolsed vanavanemad. Elatise mõte on tagada lapsele tema igakuised baasvajadused lähtuvalt lapse elulaadist. Sellest, et isa veedab lastega teisipäeva õhtul kolm tundi ei muutu laste vajadused. Laste ema katab lastega seotud kulusid, mis ei sõltu nende elukohast. Näiteks ei ole elukohast sõltuvad sellised püsikulud nagu lasteaiatasu, õppetegevusega seonduvad kulud, õppevahendid, riided, jalanõud, sporditarbed ja treeningvahendid, huviringide tasud, ühekordsed suuremad kulutused nagu nt koolis vajaminev suusavarustus, vanema lapse X Spordikooli iluvõimlemise treening- ja võistlusvarustus, lasteaia lõpetamisega kaasnenud väljaminekud või kooli minek või ka aastas korra peetavad sünnipäevad kummalegi lapsele). Laste ema hinnangul ei saa olla vaidlust selle üle, et laste hooldamise ja nende igapäevaelus osalemise põhiraskus on selgelt tema kanda. Kui laste isa väidab, et „ema püüab elatise arvelt enda sissetulekuid suurendada“ lasub tal kohustus tõendada, et ema ei kasuta elatist laste huvides. Maakohus on arvestanud kostja eluaseme- ja toidukuludega ajal, mil hagejad viibivad kostja juures. Laste isa püüab meelevaldselt lugeda nn tagasiulatuva elatisperioodi hulka makseid, mida ta ei ole teinud laste emale laste kulude katteks. Kõik ülekanded, mida laste on isa teinud laste emale lastega seoses, on täpselt ülekandes ka märgitud, mistõttu on laste isa püüd seostada 2020. a kevad/suve kandeid lastele ülalpidamise andmisega täiesti meelevaldsed. Laste ema ei nõustu, et perioodil 28. september 2020 – 31. märts 2021 on kohus arvestanud elatisenõuet valesti. Kohus on õigesti tuvastanud, et laste keskmised ülalpidamiskulud olid ühesugused terve menetluse vältel, mis on ka eluliselt usutav, sest üleüldine elukorraldus ja laad on lastel terve menetluse vältel olnud sarnane.
Laste ema soetas X linna hinnalisema eluaseme kui seda oli XXXXXX talu (senine eluase), ent ei ole seetõttu kasutuseeliste suurust muutnud. Elukohavahetusega ei ole muutunud sisuliselt ka laste transpordikulud, sest vahepealsel perioodil on tekkinud lastele juurde huviringe, milliste sõitude tarbeks teeb kulusid üksnes laste ema.
6.Tartu Ringkonnakohus keeldus 29. juuni 2022. a määrusega kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise alates 3. detsembrist 2021 rohkem kui 230 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 61 eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni rohkem kui 851 eurot 93 senti ning hageja II kasuks igakuise elatise alates 3. detsembrist 2021 rohkem kui 235 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 81 eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni rohkem kui 932 eurot 27 senti. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hagejate nõuded eeltoodust suuremas ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise võla. Samuti edasiulatuva elatise mõlemale hagejale väljamõistmise suuremas ulatuses kui 28 eurot 45 senti kuus. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kummagi hageja kasuks välja edasiulatuva elatise 28 eurot 45 senti kuus, samuti osas, milles maakohus jättis hageja I nõude elatise väljamõistmiseks üle 289 euro kuus ja hageja II kasuks üle 294 euro kuus rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
9.Mõlemad pooled on esitanud kohtule 11. augustil 2022 uusi tõendeid. Kostja on esitanud täiendavaid tõendeid ka 17. augustil 2022. TsMS § 652 kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel. TsMS § 633 lg 4 järgi tuleb apellandil esitada apellatsioonimenetluses esitatavad uued tõendid üldjuhul koos apellatsioonkaebusega ning vastustajal TsMS § 642 lg 2 järgi koos vastusega apellatsioonkaebusele. Üksnes erandjuhul, kui tõendid tekkisid või said teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist saab neid hiljem esitada. Aga ka sel juhul kehtivad tsiviilkohtumenetluses tõendite esitamise üldised nõuded. TsMS § 329 lg 1 kohaselt tuleb tõendid esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Praegu on pooled esitanud tõendid alles kohtu määratud lõppseisukohtade esitamise tähtpäeval, s.o 11. augustil 2022. Kostja on esitanud tõendeid ka pärast seda kuupäeva, s.o 17. augustil 2022. Pooled ei ole põhjendanud, miks ei saanud tõendeid varem esitada. Sellises olukorras tooks tõendite vastuvõtmine paratamatult kaasa menetluse venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda võimalus nende kohta seisukoht esitada, kuid kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on juba möödas. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et tõendid on esitatud hilinenult ja tuleb jätta vastu võtmata.
10.Praeguses asjas on hagejad nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatist ületavas määras. Maakohtu väljamõistetud elatis ületas hageja II osas maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud miinimumelatise suurust. Arvestades asjaolu, et
1.jaanuarist 2022 on muutunud PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise arvutamise
regulatsioon, ületab praeguseks mõlema hageja kasuks välja mõistetud elatis PKS § 101 sätestatud määra. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 sätestatud määrast suurema elatise väljamõistmiseks tuleb tuvastada, et lapse vajadused on suuremad kui on võimalik katta miinimumelatisega. Vaidluse korral on vajaduste suuruse tõendamiskoormis hagejatel.
11.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kostja peab hagejaid ka vahetult ülal. Kostja väitel on hagejatel vahelduv elukoht ja nad on keskmiselt 13 päeva kuus tema vahetul ülalpidamisel. Maakohus leidis, et hagejad on kostjaga koos 12 päeva kuus. Hagejad on sellele vastu vaielnud leides, et hagejad on kostja juures kuuel päeval kuus. Ringkonnakohus märgib, et selle kindlaksmääramisel, kui palju aega veedavad hagejad kostjaga, tuleb esmalt lähtuda kehtestatud suhtluskorrast (vt ka Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1). Praeguses asjas on esitatud kaks suhtluskorda. Tartu Maakohtu 8. juuli 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9060 kinnitatud kompromissi kohaselt oli kostjal õigus hagejatega kohtuda augustis paaris nädalatel igal kolmapäeval, laupäeval ja pühapäeval ja paaritutel kolmapäeviti ning alates 1. septembrist 2020 paaris nädalatel teisipäevadel ja laupäevast esmaspäevani (mis lõpeb paaritu nädalaga). Kuivõrd kompromissis ei olnud määratud, et hagejad pidanuks kostjaga viibima, vaid osa nimetatud päevadest, tuleb lähtuda sellest, et lapsed olid kostjaga terved päevad. Seega olid hagejad kostja juures alates 2020. a augustist 4 päeva kahenädalase ajavahemiku jooksul, s.o ca 29% ajast. Samas tsiviilasjas tehtud Tartu Maakohtu 31. märtsi 2021. a ja Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2021. a määrusega, mis jõustus 16. juulil 2021 muudeti kompromissiga kindlaks määratud suhtluskorda ning alates 16. juulist 2021 kehtiva suhtluskorra kohaselt viibivad hagejad kostjaga paaris nädalatel teisipäeval ning reedel, laupäeval ja pühapäeval ning paaritutel nädalatel neljapäeval ja reedel. Kostja võtab hagejad lasteaiast/koolist ning viib nad teisipäeval, reedel ja pühapäeval hiljemalt kell 20.00-ks E.L. elukohta. Päevadel, mil lasteaias/koolis õppetööd ei toimu või hagejad ei viibi muul põhjusel lasteaias/koolis, võtab kostja hagejad teisipäeval, neljapäeval ja reedel kella 11.00-11.30 vahel hagejate alalisest elukohast. Seega ei olnud alates 16. juulist 2021 kehtiva suhtluskorra järgi hagejad kostjaga terved päevad, vaid laste üleandmine oli määratud kellaajaliselt. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et sellises olukorras ei saa lugeda, et igal päeval, mil hagejad mingigi ajavahemiku kostja juures viibisid, oleks kostja neid terve päeva ülal pidanud. Seega ei nõustu ringkonnakohus kostja ja maakohtu arvestusega aja kohta, mil kostja hagejaid vahetult ülal peab. Suhtluskorda tuleb mõistlikult hinnata ja vaadata, millise osa ajast hagejad tegelikult kostjaga veedavad. Suhtluskorra järgi võtab kostja lapsed üldjuhul lasteaiast või koolist ja viib tagasi vastavalt teisipäeva, neljapäeva või pühapäeva õhtul. Seega sisuliselt viibivad lapsed kostja juures neljapäevast reedeni ligikaudu ühe ööpäeva ja reedest pühapäevani 2 ööpäeva. Teisipäeval ei viibi lapsed kostjaga tervet päeva, kuid ringkonnakohtu hinnangul saab koostoimes asjaoluga, et kostja saab päevadel, mil lapsed ei viibi koolis, võtta lapsed varem, lugeda, et lapsed viibivad kostja juures keskmiselt veel täiendava päeva. Seega ka alates 16. juulist 2021 kehtiva suhtluskorra järgi viibivad hagejad kostja juures keskmiselt 4 päeva kahenädalase ajavahemiku jooksul, s.o ca 29% ajast.
12.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et tulenevalt Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-18-6491 tehtud otsuse p-s 13.1 väljendatud seisukohast tuleks eeldada, et lastel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad peavad neid võrdselt ülal. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu ka, et praegusel juhul oleks tegemist viidatud Riigikohtu otsuse p-s 13.2 nimetatud olukorraga, kus laste vahetu ülalpidamine, nende eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb
vanemate vahel enam-vähem võrdselt. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta kannaks laste kulusid suuremas proportsioonis kui aeg, mil lapsed tema juures viibivad. Asjas esitatud tõenditest nähtub hoopis, et osa laste vajadusi katab peamiselt hagejate ema. Täpsemalt kannab hagejate ema suuremas osas laste riiete ja jalanõudega seotud kulu. Hagejad on esitanud hulgaliselt tõendeid lastele riiete ja jalanõude ostmise kohta samas, kui kostja on esitanud tõendeid üksnes üksikute asjade ostmise kohta (hagi vastuse lisa 2 mõlemale lapsele üks paar jalanõusid, kostja 23. septembri 2021 seisukoha lisa 14 ujumisriided). Samuti on hagejad esitanud tõendid, millest nähtub, et hagejate ema paneb lastele kostja juurde minekuks riided ja jalanõud kaasa (hagejate 9. septembri 2021 menetlusdokumendile lisatud fotod ning hagejate ema ja kostja ema sõnumivahetus, millest nähtub, et kostja ema on palunud lastele kostja juurde minekuks riided kaasa panna). Eeltoodut saab järeldada ka kostja enda esitatud vanemate kirjavahetusest, milles kostja on palunud lastele tavapäraseid hügieenitarbeid mitte kaasa panna, kuid riiete ja jalanõude kohta pole sama öelnud (v. a ujumisasjad), vaid kostja kirjadest võib samuti järeldada, et kostja juurde minekuks saavad lapsed riided ja jalanõud emalt kaasa (kostja 23. septembri 2021 seisukoha lisad 14 ja 15). Samuti ei ole kostja väitnud, et ta kannaks hagejate lasteaia, kooli ja huviringide kulusid.
13.Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostjaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et kostja annab hagejatele vahetult ülalpidamist ajal, kui hagejad viibivad kostja juures. Eelduslikult kannab kostja hagejate kulud proportsionaalselt ajaga, mil hagejad viibivad kostja juures (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). See eeldus kehtib kõigi kululiikide osas. Arvestades eelmises punktis toodut on eeldus ümber lükatud riiete ja jalanõude kulu ning kooli, lasteaia ning huviringide kulu osas. Muude kulude osas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja neid kulusid ei kanna, mistõttu saab eeldada, et kostja kannab vahetult 29% muudest hagejate vajadustest. Seega peab kostja täiendavalt elatisena tasuma 21% hagejate vajaduste suurusest (50%-29%). Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja kannab vahetult üksnes eluaseme ja toidukulud. Samuti on maakohus eksinud vahetult kantavate kulude arvutamisel, lugedes kostja vahetult kantavad kulud kaks korda väiksemaks kui maakohus ise eelnevalt laste vajadustena tuvastas (eluasemekuluna 7 euro asemel päevas 3,5 eurot ja toidukuluna 4 euro asemel päevas 2 eurot).
14.Maakohus tuvastas alates 11. jaanuarist 2021 hageja I vajaduste suuruseks 710 eurot ja hageja II vajaduste suuruseks 720 eurot (vajadustest on juba lahutatud peretoetus 60 eurot) ning enne 11. jaanuarit 2021 vastavalt 552 ja 562 eurot kuus (vajadustest lahutatud peretoetus ja eluaseme kasutuseelis). Maakohus tuvastas laste toidukulu suurusena mõlemale hagejale 120 eurot, ravimite ja hügieeni kuluna 40 eurot, meelelahutuse kuluna 50 eurot, transpordikuluna 60 eurot, eluasemekuluna 220 eurot, hageja I õppetegevuse kulu 100 eurot ja hagejal II 130 eurot ning hageja I riiete ja jalanõude kuluks 180 eurot ja hagejal II 160 eurot kuus.
15.Kostja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ületavad hagejate vajadused oluliselt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors 2020. a uuringus toodud keskmist lapse ülalpidamiskulu ning ka 400 eurot kuus, mis oli väidetavalt kummagi hageja vajaduseks kostja ja hagejate ema kooselu ajal. Samas on kostja vaidlustanud maakohtu otsuses tuvastatud laste konkreetsete vajaduste suurust üksnes riiete ja jalatsite kulu osas, mille kohta kostja leiab apellatsioonkaebuses, et see peaks olema 85 eurot lapse kohta kuus, mitte 180 eurot hageja I ja 160 eurot hageja II kohta kuus, nagu tuvastas maakohus, ning transpordikulu osas, mille kohta kostja leiab, et transpordikulu pidanuks olema ühe lapse kohta kuni 31. märtsini 2021 keskmiselt 35 eurot kuus (28 ema kantud kulu + 7 isa kantud kulu), alates 31. märtsist 2021 kuni 12. novembrini 2021, s.o ema ja laste Xsse kolimiseni 38 eurot kuus (28 ema kulu + 10 isa kulu) ning alates Xsse kolimisest 0 eurot, mitte 60 eurot, nagu tuvastas maakohus. Laste
muude vajaduste suurusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastu vaielnud, vaid on hoopis leidnud, et lisaks tuleks arvestada ka kostja tehtavate kulutustega, mille tulemusel on laste vajadused maakohtu tuvastatust suuremad. Seega on kostja ise omaks võtnud, et laste vajadused on suuremad kui 400 eurot kuus.
16.Laste vajaduste osas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostja vastuväiteid laste riiete, jalatsite ja sporditarvete kulu vajadusele. Kostja on maakohtule 23. septembril 2021 esitatud menetlusdokumendis väitnud, et laste riide ja jalanõude kulu ühe lapse kohta on vajadusepõhiselt 150-200 eurot kuus. Seega on kostja laste vajaduste suuruse selles vahemikus omaks võtnud. TsMS § 230 lg 2 kohaselt ei pea pool asjaolu tõendama, kui teine pool selle omaks võtab. Maakohus ongi laste vajaduste suuruse tuvastanud kostja omaksvõetud vahemikus. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Praegusel juhul ei ole hagejad omaksvõtu tagasivõtmisega nõustunud, samuti ei ole kostja tõendanud, et laste riiete ja jalanõu vajadus ei oleks nii suur. Seega lähtub ka ringkonnakohus kostja maakohtus omaks võetud riiete ja jalanõude vajaduse suurusest.
17.Ringkonnakohus nõustub kostjaga osas, milles kostja vaidlustab hagejate transpordikulu suurust. Hagejad on esitanud transpordikulu suuruse tõendamiseks väljavõtted tanklates tehtud maksete kohta ja jaganud maksete summa kolmega, s.o pereliikmete arvuga. Maakohus on sisuliselt selle arvestusega nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et sel viisil ei saa lapse transpordivajaduste suurust tuvastada. Ei ole põhjust eeldada, et kõik sõidud, mis perekonnas tehakse on tehtud laste huvides. Seega ei saa jagada terve pere kütusekulu ühe lapse vajaduse leidmiseks lihtsalt pereliikmete arvuga. Sellest tulenevalt ei ole hagejad enda transpordivajaduse suurust tõendanud ning lähtuda saab kostja omaksvõetud vajaduste suurusest, st tuleb kummagi lapse vajaduseks lugeda kuni 31. märtsini 2021 35 eurot kuus, alates 31. märtsist 2021 kuni 12. novembrini 2021, s.o X sse kolimiseni 38 eurot kuus ning alates X sse kolimisest 0 eurot. Seega on ühe lapse vajadused maakohtu tuvastatust väiksemad kuni 31. märtsini 2021 25 eurot kuus, 31. märtsist 2021 kuni 12. novembrini 2021 22 eurot kuus ning alates 13. novembrist 2021 60 eurot kuus.
18.Seega saab, arvestades maakohtu tuvastatut, lugeda kuni 11. jaanuarini 2021 hageja I vajadusteks 517 eurot kuus ning hageja II vajadusteks 527 eurot kuus, 12. jaanuarist 31. märtsini 2021 vastavalt 675 ja 685 eurot kuus, 31. märtsist kuni 12. novembrini 2021 678 ja 688 eurot kuus ning pärast 12. novembrit 2021 vastavalt 640 ja 650 eurot kuus. Kostja peab alates augustist 2020 hagejate toidu, ravimite ja hügieeni, meelelahutuse, transpordi ning eluasemekuludest tasuma elatisena 21%, s.o 1. augustist 2020 kuni
11.jaanuarini
igakuiselt mõlemale hagejale
eurot
senti ((120+40+50+35+62)×0,21) 12. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021 97 eurot 65 senti ((120+40+50+35+220)×0,21), 31. märtsist 12. novembrini 2021 98 eurot 28 senti ((120+40+50+38+220)×0,21) ning pärast 12. novembrit 2021 90 eurot 30 senti ((120+40+50+220)×0,21). Lisaks peab kostja tasuma elatisena 50% riiete ja jalanõude ning õppe ja huvitegevuse kuludest, s.o hageja I puhul 140 eurot kuus ((180+100)×0,5) ning hageja II puhul 145 eurot kuus ((160+130)×0,5). Seega on igakuise elatise suuruseks hagejale I kuni
10.jaanuarini 2021 204 eurot 47 senti, 11. jaanuarist 31. märtsini 2021 237 eurot 65 senti,
31.märtsist kuni 12. novembrini 2021 238 eurot 28 senti ning pärast 12. novembrit 2021 230 eurot 30 senti ning hageja II puhul vastavalt 209 eurot 47 senti, 242 eurot 65 senti, 245 eurot 28 senti ning 235 eurot 30 senti.
19.Hagi on esitatud 28. septembril 2020 ning hagejad nõuavad kostjalt ka tagasiulatuva elatise tasumist alates 1. juunist 2020. Maakohus on tuvastanud, et kostja tasus hagejatele alates
2020. a juunist kuni hagi esitamiseni 1512 eurot 38 senti, s.o kummalegi hagejale 756 eurot 19 senti. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele, et maakohus on jätnud arvestamata 2020. a septembri elatiseks tasutud 450 eurot, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd see makse tehti pärast hagi esitamist, on maakohus lugenud selle järgmise perioodi, st 28. septembrist 2020 kuni 31. märtsini 2021 eest tasutuks. See, kas makset tuleks lugeda tasutuks aja eest enne hagi esitamist või pärast seda ei muuda lõpptulemusena kostjalt väljamõistetava elatise võla suurust. Ka hagi vastuse lisana 2 esitatud kostja tõend hagejatele jalanõude ostmise kohta kannab 4. oktoobri 2020 kuupäeva ja seega on põhjust arvestada seda pärast hagi esitamist tasuda tulnud elatise katteks. Nelja kuu eest juunist septembrini 2020 pidanuks kostja tasuma hagejale I 817 eurot 88 senti (4×204,47) ja hagejale II 837 eurot 88 senti (4×209,47). Seega on hageja I tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud 61 euro 69 sendi ja hageja II nõue 81 euro 69 sendi ulatuses.
20.Pärast hagi esitamist on maakohus tuvastanud, et kostja tasus pangaülekandega hagejatele
31.märtsini 2021 (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult 31. jaanuarini 2021) elatist kokku 1048 eurot 30 senti lapse kohta ning alates 31. märtsist 2021 kuni maakohtu otsuse tegemiseni, s.o 8 kuu jooksul (kuni novembrini 2021) 164 eurot 66 senti kuus lapse kohta. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, kuid leiab, et sellele tuleb lisada ka kostja tõendatud kulu hagejale I jalanõude ostmiseks 29 eurot 95 senti ning hagejale II jalanõude ostmiseks 19 eurot 95 senti (hagi vastuse lisa 2), kuivõrd nagu eespool toodud ei ole elatise suuruse arvutamisel arvestatud kostja vahetult antud ülalpidamisega jalanõude ostmiseks. Seega on kostja andnud hageja I ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni 2395 eurot 53 senti ning hageja II ülalpidamiseks 2385 eurot 53 senti. Kostja oleks pidanud andma hageja I ülalpidamiseks aga 3247 eurot 46 senti (3×204,47+204,47×10÷31+2×237,65+237,65×21÷31+ 7×238,28+238,28×12÷30+230,3×20÷30) ning hageja II ülalpidamiseks 3317 eurot 80 senti (3×209,47+209,47×10÷31+2×242,65+242,65×21÷31+7×243,28+243,28×12÷30+235,3×20÷ 30). Kostja on tasunud seega hagi esitamisest maakohtu otsuse tegemiseni hagejale I elatist vähem 851 eurot 93 senti ja hagejale II 932 eurot 27 senti.
21.Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus mõistis hageja I kasuks välja edasiulatuva elatise rohkem kui 230 eurot 30 senti ning hageja II kasuks rohkem kui 235 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise hageja I kasuks rohkem kui 61 eurot 69 senti ning hageja II kasuks rohkem kui 81 eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni hageja I kasuks rohkem kui 851 eurot 93 senti ning hageja II kasuks rohkem kui 932 eurot 27 senti.
22.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele hagi muutmise kohta märgib ringkonnakohus, et isegi, kui lugeda hagejate nõude suurendamist hagi muutmiseks, on maakohus sisuliselt TsMS § 376 lg 1 mõttes hagi sellise muutmisega nõustunud ning hagejate nõuet on menetletud muudetud kujul. Nõude, et hagi muutmiseks peab olema kohtu või vastaspoole nõusolek, eesmärgiks on vältida kohtumenetluse venitamist põhjendamatu hagi muutmisega. Arvestades seda eesmärki ei ole ringkonnakohus üldjuhul alust olukorras, kus maakohus on hagi muutmiseks nõusoleku andnud, asuda maakohtust erinevale seisukohale, kuivõrd sel juhul venitaks menetlust hoopis muudetud hagi asemel algse hagi menetlemine, mida sisuliselt ei ole maakohtus tehtud. Väited hagejate esindaja pahatahtlikkuse kohta on hagejate nõude lahendamisel asjakohatud. Hagejad on kasutanud enda põhiõigust enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kohtud on hagejate vajadused tuvastanud arvestades asjas esitatud tõendeid ja poolte väiteid, sh kostja enda omaksvõttu kulude suuruse osas. Osas, milles hagejate vajadused on jäänud tõendamata, on hagi jäänud ka rahuldamata.
23.Arvestades asjaolu, et hagi on rahuldatud osaliselt, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus küll vähendas väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte kostja soovitud määral. Seega on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 163 lg 1 järgi jätkuvalt põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude jaotuse osas maakohtu põhjendustega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.