Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Kohtujurist
Karolin Kirss
Määruse tegemise aeg ja koht
22.08.2022.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-1863
Tsiviilasi
J. D. hagi N. L. vastu viivise väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. D. (isikukood xxxx) Hageja esindaja: Janika Drobot (e-post [email protected]) Kostja: N. L. (isikukood xxxx) Kostja esindaja: Erki Casar (e-post [email protected])
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
arvestusperiood on 04.04.2018-16.06.2021 ning et kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja 3 404,65 eurot elatise 13 310,83 euro tasumisega viivitamise eest nimetatud perioodil. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist seoses ülalpidamiskohustuse täitmisega viivitamisega. Kohus leiab, et hagejal ei saa olla hagis märgitud asjaoludel kostja vastu viivisenõuet tekkinud. Alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse § 101 järgi kuulub nõudeõigus elatise saamiseks alaealisele lapsele ning vanemal on seadusest tulenev kohustus ülalpidamise andmiseks lapsele. Seejuures ei oma kohtu hinnangul tähendust, kas elatis on välja mõistetud teise vanema kasuks vastavalt varem kehtinud seadusele ning vaidlus täitemenetluses selle otsuse täitmise üle. Ka Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus seadus on pärast eelmise asja lahendamist muutunud, tuleb lähtuda kehtivast õigusest, mistõttu saab hageja ema ja kostja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendit erandlikult muuta ka hagejate hagi alusel kostja vastu, samuti kostja hagi alusel hageja vastu (2-16-11905, p 14.3). Kohus leiab, et kohustus, mille täitmisega kostja saab olla viivitanud, on tekkinud seadusest, mille järgi õigustatud isik on laps. Seetõttu saab ka viivisenõue tekkida üksnes lapsel. Kohus selgitas nimetatut 04.06.2021 e-kirjaga, kuid hageja jäi 14.06.2021 avalduses seisukohale, et nõue kuulub talle. Kohus leiab, et esitatud nõudes on hagi rahuldamise perspektiivita. Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus määrab kostjale tähtaja soovi korral menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui menetluskulude nimekirja ei esitata, asub kohus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.