2-15-18691
Kohtuasja number
2-15-18691
Määruse tegemise aeg ja koht
08. märts 2016, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtujurist
Maksim Lütter
Kohtuasi
N G hagi J S vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
N G (ik XXX)
Kostja:
J S (ik XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses taotleb hageja vabastamist riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Viru Maakohus jättis 06. jaanuari 2016 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse uue tervikteksti esitamiseks ja nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks. Hageja kõrvaldas osaliselt hagiavalduse puuduseid, kuid ei esitanud kohtule nõuetekohase taotluse menetlusabi saamiseks. 1(3)
2-15-18691 Viru Maakohus jättis 12. veebruari 2016 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas korduvalt kohtule avalduse, milles taotleb vabastamist riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hageja ei esitanud kohtule nõuetekohase taotluse menetlusabi saamiseks. Kohtu nõuet riigilõivu tasumiseks hageja tähtaegselt ka ei täitnud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda hagiavalduse esitamiselt ei ole tasutud riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (edaspidi RLS) sätestatud riigilõiv. Hagi on esitatud võlgnevuse 4000 euro nõudes. RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi. Seega tuleb hagejal tasuda riigilõiv summas 325 eurot. Kohtu nõuet riigilõivu tasumiseks hageja tähtaegselt ei täitnud. TsMS § 339 lg 3 kohaselt kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. TsMS § 184 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse ning taotlus peab vastama TsMS § 185 lg 1, 2 ja 6 sätestatud nõuetele. Riigipoolse menetlusabi saamiseks tuleb esitada TsMS § 185 nõuetele vastav taotlus koos teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Hageja ei esitanud kohtule nõuetekohase taotluse menetlusabi saamiseks. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ja esitanud kohtule nõuetekohase taotluse menetlusabi saamiseks, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud 2(3)
2-15-18691 Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hagiavalduse esitaja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.