Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (8)

2-15-12143 jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on Ramirent Baltic AS ja Tootsi Kivi OÜ vahel sõlmitud kliendileping nr 74693 ja kliendilepingu kohast täitmist on taganud A. T. 05.09.2012.a. sõlmitud käenduslepinguga. Tootsi Kivi OÜ-l on Lepingu alusel Ramirent Baltic AS-le tasumata põhinõue summas 12 268,42,00 EUR. Lepingu punkti 2.1 kohaselt on lepingu eesmärgiks reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara rendile andmise raam- ja eritingimused, sh makse- ja allahindlustingimused ja fikseerida rentniku volitatud isikute ring. Lepingu punktis 4.3 leppisid pooled kokku, et konkreetse Seadme osas loetakse leping sõlmituks arvates lepingu allkirjastamises kummagi poole volitatud isiku poolt, kusjuures rentniku volitatud isikute loetelu on fikseeritud Lepingu lisas 1. Vastavalt Lepingu punktile 5.1 annab rendileandja Seadmed rentnikule rendile seadmete üleandmise ajahetkel kehtiva rendihinnakirja alusel ja renditasu kuulub tasumisele rendileandja poolt väljastatava arve alusel ning rentnikule väljastatakse rendiarved rendiperioodi jooksul 2 (kaks) korda kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal kalendripäeval. Rendilepingu punkti punkti 5.4 kohaselt kui rentniku poolt mistahes makse tasumisega viivitamisel, on rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Vastavalt Lepingu punktile 8.1 jõustub Leping poolte poolt allakirjutamise hetkest ja on sõlmitud tähtaega määramata. Hageja Ramirent Baltic AS esitas Tootsi Kivi OÜ-le vastavalt Lepingu punktis 5.3 kokkulepitule tasumiseks järgmised arved: arve 24029366 31.05.2014. a 21.06.2014. a 3222,20; 24033072 15.06.2014. a 06.07.2014. a 3579,96; 24033301 15.06.2014. a 06.07.2014. a 864,56; 24036735 30.06.2014. a 21.07.2014. a 1140,00; 24037028 30.06.2014. a 21.07.2014. a 3669,00; 24040578 15.07.2014. a 05.08.2014. a 1088,87; 24040886 15.07.2014. a 05.08.2014. a 1103,29: 24045634 31.07.2014. a 21.08.2014. a 479,70; 24046095 31.07.2014. a 21.08.2014. a 84,00. Kokku: 15231,58 eurot. Tootsi Kivi OÜ kohustus Ramirent Baltic AS tasuma vastavalt Lepingule esitatud arvetele ja arvetelt märgitud maksetähtaegadeks. Tootsi Kivi OÜ nimetatud arveid kokku summas 15 231,58 EUR Ramirent Baltic AS-le tähtaegselt ei tasunud. Tootsi Kivi OÜ on Ramirent Baltic AS võlgnevuse põhivõlgnevuse katteks kokku tasunud 2 963,16 EUR, seega võlgneb Tootsi Kivi OÜ Ramirent Baltic AS-le Lepingu alusel jätkuvalt põhivõlana summa 12 268,42 EUR.Tootsi Kivi OÜ-l on Lepingu alusel Ramirent Baltic AS-le tasumata viivise nõue summas 12 258,42 EUR. Tootsi Kivi OÜ ei ole Ramirent Baltic AS-le arveid tähtaegselt tasunud, seega Ramirent Baltic AS-l on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest võlgnikult viivist vastavalt Lepingu punktile 5.4 lepingujärgse viivise määraga 0,5 % tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva ees. Võlausaldaja arvestab viiviseid alates 22.06.2014. a, s.o arve nr 24029366 tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni käesoleva hagiavalduse kohtule esitamiseni, s.o 14.08.2015. a lepingujärgse viivisemääraga 0,5 % päevas, kokku summas 30 127,99 eurot. Lähtudes hea usu põhimõttest vähendab Ramirent Baltic AS viivise nõuet kuni Lepingust tuleneva põhivõlgnevusega võrdelise ulatuseni, s.o 12 268,42 EUR-ni.Ramirent Baltic AS ja A. T. vahel 05.09.2012. a sõlmitud käenduslepingu p. 2.1 kohaselt vastutab A. T., kui käendaja ja käesolevas menetluses kostja, Tootsi Kivi OÜ poolt Lepingu (Kleindilepingu nr 74693) alusel rahaliste kohustuste, s.h renditasud, seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenustastud, viivised ja 2 (8)

2-15-12143 leppetrahvid, täitmise eest Ramirent Baltic AS ees. Käendaja kinnitab käenduslepingu punktis 2.1, et on tutvunud Ramirent Baltic AS ja Tootsi Kivi OÜ vahel sõlmitud Lepinguga, samuti Ramirent Baltic AS seadmete rendi üldtingimustega. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt vastutab käendaja A. T. Tootsi Kivi OÜ kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 64 000,00 eurot. Käenduslepingu punkti 3.4 kohaselt vastutab käendaja Tootsi Kivi OÜ poolt võetud kohustuste täitmise eest solidaarselt Tootsi Kivi OÜ-ga ja käenduslepingu punkti 3.5 kohaselt on käendus antud kehtivuse tähtajaga 48 kuud arvates lepingu sõlmimiset, s.t alates 05.09.2012. a. Kuivõrd Tootsi Kivi OÜ ei ole Lepingust tulenevaid kohustusi Ramirent Baltic AS-le täitnud, esitab Ramirent Baltic AS Lepingust tuleneva nõude Käenduslepingu alusel käendaja A. T. vastu täies ulatuses, s.t põhivõlgnevuse summa 12 268,42 EUR ja viivise võlgnevuse summa 12 268,42 EUR nõudes, kokku summas 24 536,84 EUR nõudes. Ka käendaja Lepingust tulenevat võlgnevust Ramirent Baltic AS-le ei ole tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt A. T.lt hageja Ramirent Baltic AS kasuks põhivõlg summas 12 268,42 EUR ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 12 268,42 EUR, kokku 24 536,84 EUR; mõista kostjalt A. T. välja hageja Ramirent Baltic AS kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus - riigilõiv summas 900,99 EUR ja esindustasu summas 360,00 EUR; mõista kostjalt A. T. välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlasktegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et puudub alus A. T. vastu hagi esitamiseks, kuna lisatud dokumentidest ei nähtu , et esitatud käenduslepinguga on tagatud justnimelt märgitud kliendileping. Hageja nõude aluseks on 05.08.2012.a. käendusleping. Käenduslepinguga vastutab Tootsi Kivi OÜ poolt rahaliste kohustuste, sh. renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenustasud, viivised, leppetrahvid, täitmise eest, mis tulenevad Tootsi Kivi OÜ ja hageja vahel 05.08.2012 sõlmitud Kliendilepingu nr. 74693 alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust. Käendusleping on hageja poolt allkirjatatud tavakorras 05.08.2012. Antud juhul ei oma tähtsust see, et ta on käenduslepingu allkirjastanud digitaalselt 05.09.2012.a., kuna hageja oli oma tahet väljendanud juba 05.augustil 2012.a. Hagiavaldusele lisatud Kliendileping nr. 74693 on allkirjastatud hageja ja OÜ Tootsi Kivi poolt aga 30.augustil 2012.a. Kuigi hagiavaldusele lisatud käenduslepingus viidatud kliendilepingu number on sama lisatud kliendilepingu numbriga, siis lepingutes on kliendilepingu kuupäevad erinevad. Käenduslepinguga võttis ta kohustuse tagada 05.08.2012.a. sõlmitud kliendilepingu alusel tekkinud kohustusi. Käendusleping on sõlmitud 05.08.2012.a. ning selles ei ole märgitud, et see tagaks hageja ja OÜ Tootsi Kivi vahel tulevikus sõlmitavate lepingute alusel tekkivaid kohustusi. Eeltoodust lähtuvalt hageja hagiavalduses esitatud nõude aluseks oleva käenduslepingu alusel ei ole temal hageja ees kohustusi tekkinud, kuna puudub käenduslepingus viidatud 05.08.2012.a. kliendileping ning nõude aluseks olev käendusleping ei taga hilisemat, st. 30.08.2012.a. kliendilepingut. Oluline on ka see, et tema sõlmis käenduslepingu eraisikuna. Teiseks pooleks oli kutsetegevuses tegutsev aktsiaselts, millel on piisavalt võimalusi ja pädevaid töötajaid lepingute sõlmiseks. Lepingud valmistati ette ja vormistati hageja poolt. Seega tuleb lepingutes esinevad vastuolud tõlgendada tema kasuks. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jääb esitatud hagi juurde. Hageja kostja 14.09.2015.a vastuses esitatud vastuväidetega hagiavaldusele ei nõustu. Hageja on seisukohal, et kostja väited, ei anna mitte mingil juhul alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Hageja oma

3 (8)

2-15-12143 14.08.2015. a hagiavalduses on välja toonud, et hagi aluseks hageja ja Tootsi Kivi OÜ poolt sõlmitud kliendileping nr 74693, mille täitmist on taganud kostja A. T. allkirjastatud 05.09.2012. a käenduslepinguga. Käendusleping jõustub selle allkirjastamise hetkest. Hageja selgitab kostjale, et kostja on 05.09.2012. a allkirjastanud käenduslepingu, seega sellest hetkest on kostja teinud kehtiva tahteavalduse kliendilepingu nr 74693 kohase täitmise tagamiseks ja sellest hetkest alates on käendusleping kehtiv. Asja selguse huvides selgitab hageja lepingu(te) sõlmimise protsessi. Kui klient soovib sõlmida hagejaga lepingu, siis esmalt saadetakse hagejale registreerimise leht, pärast mille tagastamist koostab/valmistab ette hageja kliendile lepingu(d) teatud kuupäeval, s.t leping(d) kannavad kuupäeva, mil hageja on lepingu(d) koostanud/ette valmistanud ja seejärel edastab hageja lepingu(d) tutvumiseks, kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks klientidele. Fakt kas ja millal millal klient lepingu allkirjastab ja hagejale allkirjastatud lepingu edastas oleneb üksnes kliendist. Seetõttu võivad ka lepingu(te) koostamise ja allkirjastamise kuupäevad erineda. Leping jõustub hetkest, mil see on mõlema poole poolt allkirjastatud. Tootsi Kivi OÜ soovis hagejaga sõlmida kliendilepingut, kuid Tootsi Kivi OÜ omakapital oli negatiivne, sel põhjusel seadis hageja põhilepingu/kliendilepingu sõlmimise tingimuseks käenduslepingu sõlmimise kostjaga. Hageja lisab siinkohal juurde hageja programmis oleva kostja kliendikaardi. Hageja juhib kostja tähelepanu käenduslepingule, mille punktis 2.1 on selgelt ja üheselt välja toodud, et antud käenduslepinguga tagatakse Tootsi Kivi OÜ ja hageja vahel sõlmitud kliendilepingut 74693. Seega on meelevaldne kostja seisukoht, et hageja on kostja vastu esitanud alusetu hagi. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingu kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte üldine tahe. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. Tootsi Kivi OÜ tahe oli hagejaga kliendileping sõlmida selleks, et rentida hageja käest seadmeid. Hageja tahe oli tagatise saamine (kliendilepingu täitmise kohane tagamise), mis oli kliendilepingu sõlmimise eelduseks, kuna Tootsi Kivi OÜ omakapital oli negatiivne. Kleindileping nr 74693 sõlmiti 30.08.2012. a ja käendusleping (kliendilepingu 74693 tagatis) sõlmiti 05.09.2012. a. Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge ja ilme, et kostja on hagejaga sõlmitud käenduslepinguga taganud kliendilepingu kohast täitmist ja kohustub vastavalt käenduslepingule ka käenduskohustuse hagejale täitma. Kostja A. T. poolt 21.10.2014. a saadetud vastus Julianus Inkasso OÜ pankrotihoiatusele ja ettepanek uue maksegraafiku sõlmimiseks. Garantiikirjas - maksegraafikus, on kostja selgelt ja üheselt kirjutanud, et „käesolevaga aktsepteerib Tootsi Kivi OÜ oma esindaja ja käendaja A. T. isikus võlgnevust Ramirent Baltic AS ees...“ ning kohustub tasuma võlgnevuse enda poolt pakutud maksegraafiku alusel. Kostja maksegraafikut ei täitnud. Kostja ei ole mitte kunagi varem käenduslepingu olemasolu vaidlustanud, vastupidi kostja on üheselt kinnitanud, et tema on hageja ees käendanud Tootsi Kivi OÜ kohustuse (võlgnevuse) kohast täitmist. Kokkuvõtvalt hageja on seisukohal, et kostja esitatud vastuväited on tõendamata ja eksitavad. Käenduslepingu sõlmimisega tekib võlasuhe, mille sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Käenduslepingust tulenevad õigused ja kohustused eksisteerivad võlausaldaja ja käendaja vahel. Kostja on sõlminud käenduslepingu 05.09.2012. a, millega käendaja/kostja tagab Tootsi Kivi OÜ ja hageja vahelist kliendilepingu nr 74693 kohast täitmist. Kostja täiendavas seisukohas 23.11.2015.a. leiab, et hageja on kohtule esitanud valeandmeid. Nimelt on hageja poolt esitatud hagi aluseks olevas käenduslepingus kliendilepingu number hageja poolt kostja teadmata hiljem käsitsi juurde kirjutatud. Kostja esitab tema poolt allkirjastatud käenduslepingu. Selles on räägitud 05.08.2012.a. kliendilepingust , kuid kliendilepingu number puudub. Samuti hageja ja kostja esindajate poolt 30.08.2012.a. sõlmitud kliendilepingus ei ole märgitud , et kliendileping on tagatud käenduslepinguga. Kliendilepingu sõlmimise läbirääkimiste käigus oli tõepoolset juttu ka lepingu võimalikust tagamisest eraisiku käendusega. Kogu lepingu sõlmimine venis ning algselt plaanitud kujul ja ajal lepingut ei

4 (8)

2-15-12143 vormistatud. Kliendileping allkirjastati 30.08.2012.a. ja kuna seal tagatist ei märgitud, siis tema arusaamise kohaselt ei olnud enam käenduse teema aktuaalne. Hiljem saadeti talle ikkagi käenduslepingu vorm ja teatati, et ta enne hagejalt vahendeid ei saa , kui käendusleping on allkirjastatud. Täpsemalt keegi temale käenduslepingu tingimusi ei selgitanud ja seoses suure survega ( tööde tähtaeg jooksis, aga töid polnud ilma Ramirendilt saadavate vahenditea võimalik teha) allkirjastas ta lepingu ilma sellest täpsemalt aru saamata. Nüüdseks on siis selgunud, et käenduslepinguga on tagatud 05.08.2012.a. kliendileping , mitte 30.08.2012 kliendileping; kliendilepingus ei ole märgitud, et see oleks tagatud käenduslepinguga; Hageja on teinud käenduslepingus muudatusi pärast lepingu temapoolset allkirjastamist ( kliendilepingu number), Hageja ei ole talle , kui eraisikule käenduslepingu sisu selgitanud; Hageja ei ole talle kahepoolselt allkirjastatud käenduslepingut edastanud ja temal puudub üldse ülevaade millal see on hageja poolt allkirjastatud, Hageja on kohtule esitanud valeandmeid, kuna on esitatud dokumente ühepoolselt ja hiljem muutnud. Eeltoodust lähtuvalt kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuistungil 15.02.2016.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil 15.02.2016.a. kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja lepingulise esindaja , kostja vande all ja tunnistaja ütlused ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AS Ramirent Baltic ja OÜ Tootsi Kivi vahel on 30.08.2012.a. sõlmitud kliendileping (tl.8-11). Lepingu on OÜ Tootsi Kivi nimel allkirjastanud juhatuse liige A. T.. Lepingu p.2.1 kohaselt on antud lepingu eesmärgiks reguleerida tööriistade, seadmete , masinate ja muu vara rentnikule rendile andmise raam- ja eritingimused s.h. makse ja allahindlustingimused, konkreetsete rendilepingute sõlmimise põhimõtted ning fikseerida rentniku volitatud isikute ring. Lepingu p.2.2 kohaselt kliendilepingus ja selle lisades sisalduvad seadmete rendi raam- ja eritingimusi kohaldatakse mistahes seadme igakordsele rentniku kasutusse andmisele sellekohase eraldi konkreetse rendilepingu alusel. Poolte vahel konkreetsete seadmete osas tekkiv rendisuhe on reguleeritud lepingu , käesoleva kliendilepingu ning lepingu pöördel olevate AS Ramirent Baltic seadmete üldtingimustega. Lepingu p.5.1 kohaselt rendileandja annab seadmed rentnikule rendile seadme üleandmise ajahetkel kehtiva rendihinnakirja alusel. Lepingu p.5.3 järgi renditasu kuulub tasumisele rendileandja poolt väljastatava sellekohase arve alusel. Rentnikule väljastatakse rendiarved rendiperioodi jooksul 2 korda kalendrikuus, reeglina 15-ndal ja 30-ndal kuupäeval. AS Ramiment Baltic poolt on OÜ-le Tootsi Kivi väljastatud järgnevad arved : arve 24029366/31.05.2014.a. , tasumise tähtaeg 21.06.2014.a. summas 3222,20 eurot (tl.15-16); arve 24033072/15.06.2014.a., tasumise tähtaeg 06.07.2014.a., summas 3579,96 eurot (tl.17-18); arve 24033301/15.06.2014.a.tasumise tähtaeg 06.07.2014.a.summas 864,56 eurot (tl.19); arve 24036735/30.06.2014.a., tasumise tähtaeg 21.07.2014.a., summas 1140,00 eurot (tl.20); arve 24037028/30.06.2014.a., tasumise tähtaeg 21.07.2014.a., summas 3669,00 eurot (tl.21-22); arve 24040578/15.07.2014.a., tasumise tähtaeg 05.08.2014.a. summas 1088,87 eurot (tl.23); arve 24040886/15.07.2014.a., tasumise tähtaeg 05.08.2014.a. summas 1103,29 eurot (tl.24);

5 (8)

2-15-12143 arve 24045634/31.07.2014.a., tasumise tähtaeg 21.08.2014.a., summas 479,70 eurot (tl.25); arve 24046095/31.07.2014.a., tasumise tähtaeg 21.08.2014.a. summas 84,00 eurot (tl.26). Kokku arved summas 15231,58 eurot, millest on tasutud 2963.16 eurot ja tasumata 12 268.42 eurot. Ramirent Baltic AS ja A. T. vahel on sõlmitud käendusleping , mis kannab kuupäeva 05.augusti 2012.a. , aga A. T. on lepingu allkirjastanud 05.09.2012.a. (tl.13-14). VÕS § 9 lg.1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumise andmisega ning seega on leping sõlmitud 05.09.2012.a. , kui kostja kinnitas hageja pakkumuse. Antud käenduslepingu p.2.1 järgi lepingu alusel vastutab käendaja Tootsi Kivi OÜ poolt rahaliste kohustuste s.h. renditasud , renditud seadmete kasutamise käigus tekkinud kahju, teenustasud , viivised ja leppetrahvid täitmise eest kreeditori Ramirent Baltic AS ees, mis tulenevad kreeditori ja kliendi vahel 05.08.2012.a. sõlmitud kliendilepingu alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust. Käendaja kinnitab , et on tutvunud kreeditori ja kliendi vahel sõlmitud eelnimetatud kliendilepinguga , samuti Ramirent Baltic AS seadmete rendi üldtingimustega. Käendaja vastutab kliendi kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 64 000 eurot. VÕS § 142 lg.1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja A. T. väitel tema poolt sõlmitud käendusleping ei taga AS Ramirent Baltic ja OÜ Tootsi Kivi vahel 30.08.2012.a. sõlmitud kliendilepingust tulenevaid kohustusi. Kohus selle väitega ei nõustu. Õiged on kostja väited, et käenduslepingus on märgitud , et see tagab 05.08.2012.a. sõlmitud kliendilepingut ning kliendilepingu numbriga käenduslepingut ei ole kostja allkirjastanud (tl.77-78). Samas 05.08.2012.a. AS Ramirent Baltic ja OÜ Tootsi Kivi vahel kliendilepingut ei ole sõlmitud. Kliendileping on sõlmitud 30.08.2012.a. Rohkem kliendilepinguid AS Ramirent Baltic ja OÜ Tootsi Kivi vahel ei ole sõlmitud. A. T. on käenduslepingus ise kinnitanud, et ta on sõlmitud kliendilepinguga tutvunud. Antud juhul on käendusleping allkirjastatud A. T. poolt 05.09.2012.a.s.o. peale kliendilepingu sõlmimist. Seega ei ole põhjendatud ja usutav A. T. poolt kohtuistungil vande all antud ütlus, et tema sai aru, et kliendileping pidi sõlmitama tulevikus (tl.107). Samuti A. T. allkirjastas mõlemad lepingud nii kliendilepingu kui ka käenduslepingu. Tunnistaja M.G.`i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt mitu kliendilepingut ühel kliendil ei ole võimalik. Kui klient on esitanud sooviavalduse Ramirendiga koostööd teha ja täitnud kliendilepingu, siis kliendihaldur kontrollib vajalikke andmeid. Kui kliendi taust on positiivne sõlmitakse kliendileping, kui on makseprobleeme kliendil siis vormistatakse ettemaksu kohustus v. isikliku käenduse leping. Kui kliendi kinnitus tuleb tagasi siis kantakse ettevõte Ramirendi programmi, kus talle tekib järjekorra number, mis kantakse käsitsi lepingule. Juhul kui koos kliendilepinguga on vajalik sõlmida käendusleping siis enne käenduslepingu sõlmimist ei ole võimalik seadmeid rentida (tl.108). A. T. 23.11.2015.a. menetlusdokumendis on selgitanud, et kliendileping sõlmiti 30.08.2012.a. ja kuna seal tagatist ei märgitud siis tema arusaamise järgi ei olnud käendus enam aktuaalne. Hiljem saadeti käenduslepingu vorm ja teatati, et enne hagejalt vahendeid ei saa , kui on sõlmitud käendusleping (tl.76). Seega kostja sai aru, et allkirjastas 30.08.2012.a. sõlmitud kliendilepingu tagamiseks käenduslepingu ja ilma käenduslepingu sõlmimiseta poleks OÜ-le Tootsi Kivi seadmeid renditud. Kostjal oli võimalik jätta käendusleping sõlmimata ja rentida seadmed mujalt, kuid kostja seda ei teinud.

6 (8)

2-15-12143 VÕS § 29 lg.1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Lg.4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha , tõlgendatakse lepingut nii nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 142 lg.2 järgi tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletud. Käenduslepingus on kohustus piisavalt määratletud. Käendatud on Ramirent Baltic AS ja Tootsi Kivi OÜ vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevat kohustust s.t. renditasud , renditud seadmete kasutamise käigus tekkinud kahju , teenustasud, viivised ja leppetrahv. Käenduslepingus on määratletud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 64 000 eurot. 21.10.2014.a. on A. T. saatnud AS Ramirent Baltic vastuse pankrotihoiatusele ja ettepaneku uue maksegraafiku sõlmimiseks. Antud dokumendile on lisatud garantii- maksegraafik, milles OÜ Tootsi Kivi oma esindaja ja käendaja A. T. isikus aktsepteerib võlgnevust Ramirent Baltic AS ees kokku summas 15 231.58 eurot (tl.58-59,61). Antud dokumendi näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille on allkirjastanud A. T.. VÕS § 30 lg.1 kohaselt leping ,millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt , et lubadusega luuakse iseseisev kohustus v. millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust ja seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited sellest kohustusest ning lihtsustada võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine selle ülekandmisega võlgnikule, kes peab tõendama , et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Antud võlatunnistusega A. T. kinnitas kohustust ja sealhulgas ka käendajana s.t. ka käenduslepingu olemasolu kinnitust. A. T. ei ole kohtule tõendanud, et tunnustatud võlgnevust ei ole v. et see on lõppenud. A. T. väited kohtuistungil, et tema allkirjastas dokumendi ainult OÜ Tootsi Kivi juhatuse liikmena on ebaõiged. Antud dokumendi on allkirjastanud A. T. ja ta on allkirjastamisega kinnitanud, et aktsepteerib Ramirent Baltic AS ees võlgnevust summas 15 231.58 eurot nii OÜ Tootsi Kivi seadusliku esindajana s.o. juhatuse liikmena kui ka käendajana. Kostja kui osaühingu juhatuse liikme tahteavaldust kinnitav allkiri dokumendil on käsitletav ka kostja kui füüsilise isiku tahteavaldusena. Kui kostja on lepingule alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana ja lepingus sisaldub punkt kostja kui füüsilise isiku kohustuse kohta, võib kostja olla teinud kehtiva tahteavalduse hoolimata sellest , et lepingus ei ole kostjat lepingupoolena märgitud. Seejuures kokkulepe , millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest , ei ole praktikas ebaharilik. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-166-14 p.10 , 3-2-1-177-10 p.11. Võlgnevuse suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja seega hagi põhivõla 12 268.42 eurot nõudes on põhjendatud ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär , loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt kliendilepingu p.-le 5.4 hagi esitamise seisuga s.o. 14.08.2015.a. 0,5% tasumata summalt päevas alates esitatud arvetel märgitud maksekuupäevale järgnevast päevast s.o. 22.06.2014.a., 07.07.2014.a.,22.07.2014.a.,06.08.2014.a. ja 22.08.2014.a. Hageja on kokku arvestanud viivist hagi esitamise seisuga summas 30 127.99 eurot, kuid on

7 (8)

2-15-12143 vähendanud vastavalt hea usu põhimõttele viivist põhivõla suuruseni s.o. 12 268.42 euroni. Kostja ei ole viivist ja viivise arvestust vaidlustanud. Seega kuulub viivis summas 12 268.42 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt kliendilepingu p.-le 5.4 ja poolte vahel sõlmitud käenduslepingule. Menetluskulud Vastavalt § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja A. T. kanda. Hageja on kinnitanud , et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja et hageja on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kulusid arvestada ilma käibemaksuta. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõiv hagilt summas 900 eurot , mis kuulub kostjalt väljamõistmisele kui vältimatu ja vajalik menetluskulu. Hageja lepinguline esindaja tunnitasu on 75 eurot, mis on mõistlik ja põhjendatud tunnitasu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu järgnevalt: 13.08.2015.a.hagi dokumentide analüüs , paljundamine, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 4,8 tundi x 75 eurot tund = 360 eurot; 09.10.2015.a. kostja 14.09.2015.a. vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 0,5 tundi x 75 = 37,50 eurot; 09.10.2015.a. vastusele seisukoha koostamine 2 tundi x 75 = 150 eurot; 26.11.2015.a. kohtuistungiks ettevalmistamine ning sõidukulu Tallinn- Pärnu-Tallinn 4,4 tundi x 75 = 330 eurot; 25.11.2015.a. kohtuistung 1 tund ja 5 minutit x 75 = 81.25 eurot; 14.12.2015.a. hageja taotluse koostamine tunnistaja ülekuulamiseks 1 tund x 75 = 75 eurot; 15.02.2016.a. kohtuistungiks ettevalmistamine ja sõidukulu Tallinn- Pärnu – Tallinn 2 tundi ja 32 minutit x 75 = 189.75 eurot; 15.02.2016.a. istungil osalemine 1 tund ja 25 minutit x 75 = 106,25 eurot. Kõik kokku 1329.75 eurot. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu s.o. transpordikulu, milleks on autokütuse maksumus. TsMS § 174 ja 175 ega § 144 p.1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist menetlusosalise lepingulisele esindaja sõidule kulutatud aja eest. TsMS § 217 lg.6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine on võrdsustatud menetlusosalise käitumine ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p.2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-64-13 p.13. Seega ei ole põhjendatud kulu sõiduaeg kohtuistungile Tallinn- PärnuTallinn 26.11.2015.a. ja 15.02.2016.a. kokku 5 tundi ja 32 minutit summas 414.75 eurot. Kohtuistungiteks ettevalmistus on põhjendatud kokku 1,4 tunni ulatuses summas 105 eurot. Seega põhjendatud kulu kokku 915 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.