OÜ Insmerk (likvideerimisel) hagi AS Elveso ja Rae valla vastu 99 318,57 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. septembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Insmerk (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
100 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Insmerk (likvideerimisel, registrikood 10997566), seaduslik esindaja likvideerija Suido Västra Kostja I: AS Elveso (registrikood 10096975), seaduslik esindaja juhatuse liige Indrek Metusa Kostja II: Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75026106), volitatud esindaja Maiga Liiv
Istungi toimumise aeg
09. veebruar 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 22. septembri 2015 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
Parandada 09.02.2016 kohtuistungi protokolli 2 lehekülje 13 real viga, asendades sõna „reoveepumpla“ sõnaga „pumpla“. Muus osas jätta OÜ Insmerk ja Rae valla taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Insmerk (likvideerimisel) esitas 18.12.2014 Harju Maakohtusse hagi AS Elveso vastu. Täpsustatud hagiavalduses esitas hageja nõude ka Rae valla vastu, paludes AS-lt Elveso (kostjaI) või alternatiivselt Rae vallalt (kostja II) välja mõista 99 318,57 eurot käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt ehitati hageja tellimusel ja kulul detailplaneeringu alusel Kopli külas Rae vallas aastatel 2004-2005 kostja II asemel valmis ühisveevärgi tehnorajatised. Kostja II ja hageja osaniku VS vahel 29.11.2002 sõlmitud lepingu p 2.2.1. kohaselt oli puurkaevu ja magistraaltorustiku puurkaevust kuni Linnu tee ja Kooli tänavani väljaehitamine vastavalt valla eelarveliste vahendite olemasolule kostja II, mitte hageja kohustus.
3.Ühisveevärgiteenust hageja poolt rajatud veetrassi kaudu osutab planeeringualal kostjale II kuuluv kostja I. Veetrass, mille ehituskulu hüvitamist hageja taotleb, on rajatud maale, mis oli detailplaneeringu kehtestamisel reformimata riigimaa ja on praegu kostja II omandis praeguste kinnistutena Põõsa transpordimaa, Kooli tänav L1, Linnu tee T1 ja Linnu tee T2.
4.Halduskohtumenetlustes on hageja tõendanud, et tehorajatised on püstitatud õiguslikul alusel ja et nende kasutamisega ilma hageja nõusolekuta rikutakse hageja õigusi. Kostjad keelduvad hagejale kuuluvate tehnorajatiste äraostmisest ja selle rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamisest. Hageja osanikud otsustasid 2010. a kevadel hageja likvideerida, mis ei ole võimalik ilma tehnorajatisi võõrandamata. Kostja I vastuväited
5.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal torustikud valmisid ja millal muutus nõue sissenõutavaks. Tõenditest võib järeldada, et torustik oli valmis hiljemalt 26.11.2004. Seega on nõue aegunud.
6.Hagejal puudub õigus esitada mistahes nõudeid 29.11.2002 lepingu alusel. Hageja ja kostja I ei ole selle lepingu pooled. Hageja ja kostja I vahel ei ole olnud ka seltsingulepingut. Samuti ei ole kostja I andnud hagejale käsundit. Vaidlusalused torustikud ei asu kostja I kinnisasjal, need ei kuulu kostjale I ja kostja I ei ole alusetult rikastunud.
7.Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks väidetava asjaajamise käigus soovinud tegutseda kostja I huvides, ei ole tegemist käsundita asjaajamisega. Kostjal I ei olnud kohustustust selles piirkonnas torustikku ehitada ja tal puudub ka kohustus või vajadus torustikke omada või kasutada. Hageja teostas torustike ehitustöid tema osanikele ja juhatuse liikmetele kuulunud arendusalal ja nende huvides. Hageja nõude aluseks olevad torustikud on rajatud õigusliku aluseta võõrale maale ega kuulu kostjale I. Veel 2014. a juulis oli hageja
seisukohal, et kõnealused torustikud kuuluvad temale ja ta soovib neid müüa. Majandusaasta aruandest võib järeldada, et hageja ongi need müünud.
8.Kostja I ei ole hageja tegevust arendusala torustike rajamiseks ka heaks kiitnud, samuti ei ole hageja täitnud teavitamiskohustust ega saanud kostjalt I kooskõlastust oma tegevusele. Seda, et hageja tegutses oma osanike huvides näitab ka see, et tehtud tööde eest tasumiseks on hagejale raha andnud tema osanik.
9.Hageja nõude kujunemine ei ole kontrollitav ega selge. Selgusetu on, milliste andmete põhjal ja millistele alusdokumentidele tuginedes on koostatud tööde maksumuste tabel. Tõendatud ei ole projektijuhi LR seos OÜ Piperec poolt väidetavalt rajatud torustikuga vaidlusalusel kinnistul.
10.Tehnorajatisi ei rajatud õiguslikul alusel. Detailplaneering ja ehitusluba ei anna õigust ehitada võõrale maale. Ebaõige on hageja väide, et tehnorajatiste ehitamise õigusärasus on varasemates halduskohtu menetlustes tõendatud.
11.Arusaamatu on hageja eeldus, et keegi peab tema poolt ehitatud tehnorajatised tingimata ära ostma või nende ehitamise kulud hüvitama. Tehnorajatiste ehitamise ajal ei tegutsenud hageja teadmises, et ta ehitab rajatisi kellegi teise huvides, kulul või rikastamiseks. Kostja II vastuväited
12.Kostja II vaidles hagile vastu. 2004-2005. aastal detailplaneeringu realiseerimise käigus rajatud tehnorajatiste ehituskulusid ei saa käsitleda Eesti Vabariigi ja kostja I vahel 10.12.2008 sõlmitud servituudilepingu ettevalmistamiseks tehtud kulutustena. Kuna hageja ei ole 29.11.2002 lepingu pool, ei ole tal võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist sellele tuginedes. Kostja II ja hageja ei ole kunagi olnud seltsingulises suhtes. Kostja II ei ole seoses detailplaneeringu realiseerimisega kunagi andnud hagejale ühtegi käsundit. Kuna tehnorajatiste ehitamise ajal olid vaidlusalused kinnistud Eesti Vabariigi omandis, ei teinud hageja perioodil 2004-2005 kulutusi kostjale II kuulunud esemele.
13.Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude eelduseks oleks hageja tahe tegutseda kostja I või kostja II kasuks, kuid hageja ei ole sellise tahte olemasolu tõendanud. Tehnorajatiste ehitamisel, mis oli hädavajalik detailplaneeringualale elama asuvate elanike teenindamiseks, oli hageja tahteks tegutseda hageja osanike huvides, kelle omandis olevaid ja detailplaneeringuga moodustatud elamukrunte läbi tehnorajatiste ehitamise väärtustati ja kelle raha eest töid teostati. Ka hageja majandusaasta aruandest nähtuvalt oli hageja tegevuse eesmärgiks Kopli külas Kristjani, Kingu ja Linnu tee pereelamutegrupi detailplaneeringu alal kommunikatsioonide rajamine. Lisaks nähtub sellest, et hageja kavatses trassid müüa kostjale II või tema poolt määratud piirkonna vee-ettevõtjale. Seega ei tegutsenud hageja kostjate huvides.
14.Hageja nõudel puudub sisu, kuna ta ei ole kostja II kohustusi täitnud. Kostja II poolt 29.11.2002 lepingu p-s 2.2.1 võetud kohustus piirdub puurkaevu ja sellest lähtuva magistraaltorustiku, s.o veetorude ehitamisega kuni Linnu teeni ja kuni Kooli tänavani. Vaidlust ei ole selles, et detailplaneeringualale rajatud puurkaev asub Eesti Vabariigi omandis oleval Päikese tn 5/Pääsukese tn 8 kinnistul ja on käesoleval hetkel kostja I omandis ning selle ehitusmaksumuse hüvitamist ei ole hagejal õigus nõuda.
15.Kuna kostja II kohustuseks oli välja ehitada vaid veetorud, siis tulenevalt 29.12.2002 lepingu p-st 2.2.1 ei saa hageja käsundita asjaajamisest tulenev nõue hõlmata kanalisatsiooni- ega drenaažirajatiste ehitamise kulusid. Lepingust tulenevalt ei olnud kostjal II kohustust ehitada veetorusid Kooli tänav L1, Linnu tee T1 ja Linnu tee T2
maaüksustele ega ka endise nimega Põõsa transpordimaa osale. Seega hageja viidatud maaüksustel ei ole hageja Rae valla eest 29.11.2002 lepingu p-s 2.2.1. sätestatud kohustusi täitnud.
16.Hageja nõude suurus on tõendamata. Hageja esitatud tabel ei tõenda tema poolt käsundita asjaajamisel reaalselt tehtud kulutusi ja sellest tulenevalt nõude suurust.
17.Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 26.11.2004, on see aegunud. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja määras hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II ja hageja osaniku VS vahel 29.11.2002 sõlmitud detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude ja juurdepääsuteede väljaehitamise kohustuse üleandmise lepingu p 2.2.1. kohaselt lepiti kokku, et kostja II kohustub välja ehitama planeeringualal puurkaevu ning magistraaltorustiku puurkaevust kuni Linnu teeni ja Kooli tänavani vastavalt valla eelarveliste vahendite olemasolule. Samuti ei vaidle pooled, et 29.11.2002 lepinguga peeti silmas Rae Vallavolikogu 10.12.2002 otsusega nr 17 kehtestatud Kopli küla Kingu, Linnu tee 7 ja Kristjani pereelamute grupi detailplaneeringu kehtestamist. Lisaks ei ole vaidlust selles, et kumbki kostja ei palunud ega kohustanud hagejat tehnorajatisi ehitama.
20.Selleks, et käsundita asjaajamisest tekkinud nõue muutuks sissenõutavaks ja algaks aegumistähtaeg, peaks käsundita asjaajajal endal olema tekkinud kohustus, mille täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist käsundita asjaajaja soodustatud isikult nõuab. Viimane arve, mille hageja tasus OÜ-le Piperec töövõtulepingu alusel, mille alusel on väidetavalt tehtud tööd kostjate kasuks, esitati hagejale 28.12.2004 maksetähtajaga 31.12.2004. Asjaolu, et hageja tasus veel 09.05 ja 10.05.2005 OÜ-le Piperec lisaks seni tasutud arvetele 10%, ei tõenda, et see oli seotud kostjate kasuks väidetavalt tehtud tööde eest tasumisega. Hageja pidi tehtud tööde eest tasuma 31.12.2004 ja mõistlikuks ajaks, mis on möödunud pärast käsundita asjaajamisest tuleneva kohustuse täitmist, saab lugeda kuu aega, mistõttu hageja nõue muutus sissenõutavaks 31.01.2005. Kuna hagi on kohtusse esitatud 18.12.2014, siis ei ole möödunud kümneaastane hagi aegumistähtaeg.
21.Hageja ja OÜ Piperec sõlmisid 15.06.2014 töövõtulepingu vee-, drenaaži- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, asukohaga Rae vald, Kopli küla, Linnu tee 7 ja Kristjani maaüksus ning hageja tasus tehtud töö eest kokku 137 459,83 eurot. Hageja soovib tema tellimusel ja kulul ehitatud tehnorajatiste s.o. vee-, drenaaži ja kanalisatsioonitorustiku ehituskulude ja muude tehnorajatiste ehitamiseks vajalike kulude hüvitamist 99 318,57 euro ulatuses. Tehnorajatised on ehitatud hageja ja OÜ Piperec vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel Põõsa transpordimaale ja Kooli tn L1 kinnistule, mis on alates 23.09.2014 Rae valla munitsipaalomandis. Tõendamata on kostja I väide, et hageja on ehitatud torustikud maha müünud.
22.Hageja ei ole tõendanud, et ta on OÜ-ga Piperec vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel ehitanud Põõsa transpordimaale ja Kooli tn L1 kinnistule vee-, drenaaži- ja kanalisatsioonitorustiku kostja I heaks, et kostja I oleks heaks kiitnud nimetatud tehnorajatiste ehitamise või et see oleks vastanud kostja I huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
23.Hageja tegevuse eesmärgiks oli Kopli külas Kristjani, Kingu ja Linnu tee pereelamutegrupi detailplaneeringu alal kommunikatsioonide rajamine ja ta kavatses trassid müüa Rae
Vallavalitsusele või Rae Vallavalitsuse poolt määratud piirkonna vee-ettevõtjale. Hageja kaalus, kas luua torustike baasil veeühistu või nimetada torustike müügihind. Puudub põhjus kahelda, et hageja tegutses tehnorajatisi ehitades oma ärihuvides, tema osanikele kuuluvate kinnistute väärtuse tõstmise eesmärgil, mistõttu ei ole veenev hageja väide, et ta tegutses tehnorajatiste ehitamisel kostjate huvides. Ei ole mõistlik arvata et ühe äriühingu tegevuse eesmärgiks on teise juriidilise isiku kasuks tegutsemine käsundita asjaajamise kaudu.
24.Tõendamata on hageja väide, et tehnorajatiste ehitamise vajaduse tingis vajadus võimaldada kostjal I osutada vee- ja kanalisatsiooniteenust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I huvides oleks olnud tehnorajatiste väljaehitamine hageja kaudu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja I tulu on tekkinud seetõttu, et ta on teenust osutanud hageja ehitatud tehnorajatiste kaudu. Kui hageja rajas 2004. a tehnorajatised kellegi teise huvides, siis saab tema tahet tegutseda teise isiku huvides tuvastada vaid sel ajahetkel olemasolevatele asjaoludele tuginedes. Kuna hageja esitatud tõenditest ei tulene, et tema ehitatud tehnorajatiste kaudu oleks 2005. a teenust osutatud või et teenust on osutanud kostja I, siis ei kinnita hageja tõendid tema väiteid. Selleks, et osutada vee- ja kanalisatsiooniteenust ei pea isik omama tehnorajatisi, mille rajamise kulutuste hüvitamist hageja nõuab. Hageja väidetest, et kostja II tegutseb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse tagamisel kostja I kaudu või et kostja II on kostja I omanik, ei saa eeldada kostja I tahet, et tehnorajatised ehitataks tema kasuks.
25.Hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks heaks kiitnud väidetavate tehnorajatiste ehitamise ja nõustunud nende eest tasuma hageja soovitud hüvitist. Tehnorajatiste hinnad olid poolte vahel arutlusel seoses liitumistasude suuruse määramisega. Sellest ei ole võimalik järeldada kellegi heakskiitu juba ehitatud trasside eest kulutuste hüvitamiseks. Lepinguprojektidest ei saa järeldada muud kui lepingupoole või lepingupoolte tahteavaldusi läbirääkimisteks müügilepingu sõlmimise osas, mida ei saa samastada tehnorajatiste ehitamise heakskiitmisega.
26.Hageja ei ole tõendanud, et on täitnud kostja II kohustuse rajada Põõsa transpordimaale ja Kooli tn L1 kinnistule vee-, drenaaži- ja kanalisatsioonitorustik või tegutsenud tehnorajatiste ehitamisel tema heaks ja seda avalikes huvides. Samuti ei ole ta tõendanud, et detailplaneeringu kehtestamisega oli kostja II kohustuseks avalikes huvides välja ehitada vee-, drenaaži ja kanalisatsioonitrassid. Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse võib täita ka ehitusloa taotlejaga või muude isikutega teede ja tehnovõrkude väljaehitamist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu (3-3-1-35-04). Antud juhul algatati detailplaneering kinnistu omanike avalduste alusel ja detailplaneeringu järgsete tehnovõrkude ja juurdepääsuteede väljaehitamise kohustustes on kostja II kokku leppinud kinnistu omanike, s.o kinnisvara arendajatega sõlmitud lepingute alusel. Ka kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada väljaehitamine saab tuleneda ainult kokkuleppest (3-3-1-53-04). Kinnisvara arendaja VS ei ole pöördunud kostja II poole taotlusega, et tema täidaks 29.11.2002 lepingus võetud kohustuse välja ehitada magistraaltorustik puurkaevust kuni Linnu teeni ja Kooli tänavani vastavalt valla eelarveliste vahendite olemasolule. Esitatud on aga ehitusloa taotlus ja loa saamise järel alustati tehnorajatiste ehitustegevusega hageja kaudu. Seega puudus VS ja kostja II vahel kokkulepe kulude hüvitamise kohta. Kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kulud saab tuleneda reeglina ainult kokkuleppest ja tõendatud ei ole hageja väide, et tema rajatud tehnovõrgud on olulised avalikes huvides.
27.Kui lähtuda hageja väitest, et ta täitis kostja II kohustuse 29.11.2002 lepingu järgi, siis ei saanud ta tegutseda kostja II huvides kanalisatsiooni- ja drenaažitrassi rajatiste ehitamisel, sest 29.11.2002 lepingu alusel oli kostja II kohustuseks ehitada vaid magistraaltorustik
puurkaevust kuni Linnu teeni ja Kooli tänavani. Rääkides kaevust lähtuvast torustikust on mõistlik järeldada, et räägitakse vaid veetorustikust.
28.Asjas esitatud tõendid ei tõenda usaldusväärselt, kuhu täpselt on ehitatud hageja tellimusel ja kulul magistraaltorustik puurkaevust kuni Linnu teeni ja Kooli tänavani. Detailplaneeringualale rajatud puurkaev asub Eesti Vabariigi omandis oleval Päikese tn 5/Pääsukese tn 8 kinnistul. Kostja II on veenvalt põhjendanud, et kuivõrd temal oleks lepingust tulenevalt olnud kohustus ehitada veetorud puurkaevust Linnu teeni ja puurkaevust Kooli tänavani, siis oleks tema kohustus lepingu järgi piirdunud veetorude ehitamisega alates puurkaevust kuni Linnu teeni mööda praegust Pääsukese tänavat ning alates puurkaevust kuni Kooli tänavani mööda praegust Päikese tänavat, mistõttu kostjal II ei olnud kohustust ehitada veetorusid Kooli tänav L1, Linnu tee T1 ja Linnu tee T2 maaüksustele ega ka endise nimega Põõsa transpordimaa osale, mis asetseb paralleelselt Kooli tänavaga. Kuna nii Pääsukese tänav kui ka Päikese tänav asuvad osaliselt kostja II omandis oleval Päikese tänava maaüksusel ja nendel tänavatel paiknevad veetorud on välja ehitatud Päikese tänava maaüksusega külgnevatel maaüksustel ning Päikese tänavale ehitatud veetoru paikneb hageja osaniku MA omandis oleval Kaare tänava kinnistul, siis ei ole väidetavalt hageja poolt käsundita asjaajamise käigus ehitatud veetorud kostjale II kuuluval Päikese tänava kinnistul, endise nimega Põõsa transpordimaal.
29.Hageja väide, et 29.11.2002 ei pruukinud kostjale II olla selge, millises mahus tehnorajatisi ja millistele maatükkidele ta peaks tegelikult välja ehitama, ei vabasta hagejat tõendamast, kuhu täpselt ja kelle huvides on ta lasknud tehnorajatised ehitada. Ka hageja ja OÜ Piperec 15.06.2004 vahel sõlmitud töövõtulepingust ei nähtu, et selle eesmärgiks oleks olnud tehnorajatiste ehitamine reformimata maale. Hageja ei ole tõendanud, et veetorustiku ehitamine kusagile riigimaale, mis on alates 23.09.2014 kostja II omandis, oleks olnud kostja II huvides või vastanud tema tegelikule või eeldatavale tahtele 2004. aastal. Ehituslubade väljaandmisega ei saa tuvastada kostja II heakskiitu ehitada tehnorajatised ja tasuda nende ehitamise eest hageja nõutud summa.
30.Ka ei ole hageja tõendanud, milliste alusdokumentide alusel on tema nõue kujunenud. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavalt kõik tema ehitatud tehnorajatised on kasutuses või nende kaudu on võimalik teenust osutada. Detailplaneeringus ei ole üldse ette nähtud kanalisatsioonitrassi ehitamist. Projektijärgsest eelarvelisest ehitusmaksumusest ei ole võimalik järeldada, millises ulatuses on kulusid tehtud, kas need on põhjendatud ja kuidas need on seotud käsundita asjaajamisega. Apellatsioonkaebus
31.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt I välja hüvitis käsundita asjaajamisel tehtud kuluste katteks 99 318,57 eurot hageja kasuks; alternatiivselt, mõista kostjalt I välja 78 382,72 eurot, s.h veetrassi ehitamiseks tehtud kulutused 20 098,65 eurot, kanalisatsioonitrassi ehitamiseks tehtud kulutused 13 351,46 eurot, reoveepumpla ehitamiseks tehtud kulutused 32 635,94 eurot, drenaažipumpla ehitamiseks tehtud kulutused 11 535,22 eurot ja omanikujärelevalve teostamiseks tehtud kulutused 761,45 eurot; alternatiivselt mõista kostjalt I välja veetrassi ja kanalisatsioonitrassi ehitamiseks tehtud kulutused 33 450,11 eurot; alternatiivselt mõista kostjalt I välja veetrassi ehitamiseks tehtud kulutused 20 098,65 eurot; alternatiivselt välja mõista kostjalt II hüvitis käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste katteks 99 318,57 eurot; alternatiivselt mõista kostjalt II välja 78 382,72 eurot, s.h veetrassi ehitamiseks tehtud kulutused 20 098,65 eurot, kanalisatsioonitrassi ehitamiseks tehtud kulutused 13 351,46 eurot, reoveepumpla ehitamiseks tehtud kulutused 32 635,94 eurot, drenaažipumpla
ehitamiseks tehtud kulutused 11 535,22 eurot ja omanikujärelevalve teostamiseks tehtud kulutused 761,45 eurot; alternatiivselt mõista kostjalt II välja veetrassi ja kanalisatsioonitrassi ehitamiseks tehtud kulutused 33 450,11 eurot; alternatiivselt mõista kostjalt II välja veetrassi ehitamiseks tehtud kulutused 20 098,65 eurot.
32.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1018. Käsundita asjaajamine ei ole välistatud, kui tehtud kulutused tulevad kasuks ka asjaajajale endale. Piisab, kui kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt teise isiku huvisfääri (3-2-1-168-14). Teise isiku kasuks tegutsemine eeldab VÕS § 1018 lg 2 mõttes, et asjaajaja vähemalt teab, et soodustab oma tegevusega teist isikut (3-2-1-1-15). Hageja asjaajamine toimus riigimaal, mis on praegu kostja II omandis. Hageja osanikud teadsid detailplaneeringut realiseerima asudes, et see on riigimaa.
33.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et detailplaneeringus ei ole üldse ette nähtud kanalisatsioonitrassi ehitamist ja et kaevust lähtuvast torustikust rääkides on mõistlik järeldada, et räägitakse vaid veetorust. Toimikus on olemas veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku skeemid ning nendel on fikseeritud kavandatavate torustike paiknemine endisel riigimaal. Samuti on toimikus kostja II poolt riiklikule registrile esitatud andmed selle kohta, millistel maaüksustel millised tehnorajatised paiknevad.
34.Alles asjaajamisel selgus, et eeldatavasti ei ole hagejal endal võimalik riigimaale ehitatud tehnorajatisi kasutama hakata. Pooltevahelise 23.02.2005 koosoleku protokollist järeldub, et hageja asjaajamise tulemusena osaliselt/täielikult valmis ehitatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem oli sellises seisus, et kostjate esindajad deklareerisid vastuvõetud otsustes, et on olemas alus selleks, et kaaluda hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamist. Seega mõlema kostja esindajad kiitsid hageja asjaajamise heaks ja deklareerisid , et hageja asjaajamine on kostjate huvides. Samuti avaldasid kostjad, et hageja asjaajamine on avalikes huvides, sest avalik huvi on, et süsteem vastaks nõuetele ja selle kaudu oleks võimalik osutada tarbijatele teenust. Kostjate edasine tegevus tõendab, et nad toimisid sisuliselt 23.02.2005 otsuste alusel, s.t eesmärgiga võtta kasutusele hageja tellimusel ja kulul välja ehitatud süsteem tervikuna, s.h riigimaale ehitatud osas. Maakohus ei põhjendanud, miks on asja lahendamisel määrava tähtsusega 23.02.2005 koosoleku protokolli see osa, milles hageja osanikud kaaluvad veeühistu asutamist, mitte aga need osad, milles kostjate esindajad hageja asjaajamise heaks kiidavad ja otsustavad võtta kaalumiseks hagejale kulude hüvitamise. Samuti ei põhjenda kohus, miks ei järeldu koosoleku protokollist, et hageja osanikud saavutasid kostjatega kokkuleppe asjaajamise kulude hüvitamise kohta.
35.Kostja I on kostjale II kuuluv vee-ettevõte ja mõlema eesmärk on tegutseda avalikes huvides, s.t osutada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust, mis toimub planeeringualal vähemalt alates 2006. a hageja kulul väljaehitatud süsteemi kaudu. Lisaks igakuisele teenuse hinnale on kostjale I laekunud liitumistasud ja kostjal II on õigus saada dividendidena osa kostja I teenitud tulust. Seega on hageja asjaajamise tulemusena kostjatele aastakümneteks tagatud nõuetekohase teenuse osutamine ja garanteeritud igakuine tulu.
36.Maakohus ei põhjendanud, miks ükski hageja esitatud tõenditest ei tõenda, et asjaajamine oli kostjate huvides või avalikes huvides. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja II ei võtnud endale hageja osaniku VSga 29.11.2002 sõlmitud lepingu p-s 2.2.1. kohustust kanalisatsioonitrass välja ehitada.
37.Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole hageja tõendanud oma nõude suurust, kuigi hageja esitas kohtule 12.08.2015 hagi hinna arvestuse.
Vastused apellatsioonkaebusele
38.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
40.Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
41.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus VÕS § 1018 õigesti. Tõendatud ei ole hageja tahe tegutseda aastatel 2004-2005 riigi maale tehnorajatisi ehitades kostjate kasuks. Maakohus leidis õigesti, et antud juhul ei olnud VÕS § 1018 lg 2 järgi tegemist käsundita asjaajamisega.
42.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus leidnud, et detailplaneeringus ei ole ette nähtud kanalisatsioonitrassi ehitamist. Sellist järeldust maakohus ei teinud.
43.23.02.2005 koosoleku protokollis (I kd lk 125, 126) märgitu ei võimalda teha selliseid järeldusi, nagu hageja teeb. Protokollist ei ole võimalik järeldada, et kostjad kiitsid hageja asjaajamise heaks ja deklareerisid, et hageja asjaajamine oli nii kostjate kui ka avalikes huvides. Maakohus ei leidnud otsuses, nagu oleks asja lahendamisel määrava tähtsusega protokolli see osa, milles on märgitud, et hageja osanikud kaaluvad veeühistu asutamist. Kohus analüüsis piisava põhjalikkusega vaidlusaluse protokolli sisu ja hindas seda koos teiste tõenditega. Kohus jõudis põhjendatult järeldusele, et kostjad ei ole hageja tegevust heaks kiitnud ja ehituskulude hüvitamist kaalunud. Protokoll ei sisalda hageja osanike ja kostjate kokkulepet asjaajamise kulude hüvitamise kohta, nagu hageja väidab.
44.Maakohus leidis õigesti ka seda, et 29.11.2002 hageja osaniku V. Soometsa ja kostja II vahel sõlmitud leping (I kd lk 81,82) ei sisalda kostja II kohustust ehitada välja kanalisatsioonitrass. Lepingu p 2.1.3 järgi oli see kinnisvara arendaja kohustus, nagu ka lepingu p 2.1.2 järgi veevarustussüsteemi ja p 2.1.4 järgi pinnase-, sade- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemi väljaehitamine.
45.Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja ei ole tõendanud oma nõude suurust. 12.08.2015 hageja poolt kohtule esitatud hagi hinna arvestust (III kd lk 7,8) maakohus asja juurde ei võtnud. Hageja ei esitanud vastuväidet kohtu tegevuse kohta. Pealegi ei ole menetlusosalise koostatud arvestus tõend, mille alusel saaks kohus lugeda nõude suuruse tõendatuks. Menetluskulud
46.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu otsustas maakohus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjad ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja ning asja materjalist ei nähtu, et neil oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.
Taotluse lahendamine
47.Hageja ja kostja II esitasid ringkonnakohtule taotlused 09.02.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotlustes paluti muuta esindajate sõnavõttude protokollitud teksti ja täiendada seda taotlustes märgitud lausete või sõnadega.
48.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus parandab 09.02.2016 kohtuistungi protokolli 2 lehekülje 13 real vea ja asendab sõna „reoveepumpla“ sõnaga „pumpla“.
49.Muus osas tuleb taotlused tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist.
50.Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud lausete või sõnadega, millest asja lahendamine või lahendi edasikaebamine ei sõltu. Protokolli parandamise taotlused lisatakse protokolli juurde.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.