Otsuse tegemise aeg ja 7. märts 2016. a, Tartu kohtumaja koht Tsiviilasja number
2-15-8216
Tsiviilasi
A.S. hagi Tartu Ülikooli vastu diskrimineerimise tuvastamiseks, mittevaralise ja varalise kahju väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
10 486 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja A.S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX); esindajad Hageja esindaja Merle Albrant (SA Eesti Inimõiguste Keskus, asukoht Narva mnt 9J, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja Tartu Ülikool (registrikood: 74001073, asukoht: Ülikooli 18, 50090 Tartu, e-post: [email protected], volitatud esindajad Martin Pärn ja Kristi Kääri). Kohtuistungi aeg
toimumise 25.01.2016. a
Protokollija
Istungisekretär Liisi Lokk
Tõlk
Külli Sula ja Minni Kumm
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A.S. hagi Tartu Ülikooli vastu diskrimineerimise tuvastamiseks, mittevaralise ja varalise kahju väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud A.S. kanda.
3.Vabastada A.S. riigilõivu summas 550 eurot riigituludesse maksmise kohustusest ja jätta A.S. riigilõiv 550 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (I kd, tl 1-12, II kd, tl 3-8).
1.Hageja võeti vastu Tartu Ülikooli doktoriõppesse, Tartu Ülikooli XXXteaduskonda alates 01.09.2014. a ning hageja ja Tartu Ülikooli vahel sõlmiti doktoriõppe leping (PhD Study Agreement) perioodiks 01.09.2014. a kuni 30.06.2018. a. Samuti koostati temaga doktorandi individuaalplaan õppeaastaks 2014/2015. a, sügissemestriks, kus määrati hageja juhendajaks A.A. ja G.A.. Sellest, et sügissemestril koostatud ja allkirjastatud individuaalplaan kehtib terve õppeaasta jooksul, sai hageja teada alles kohtu kaudu. Hagejale on arusaamatu, kuidas saab avalik-õiguslik ülikool sõlmida üliõpilasega individuaalplaani ning märkida sinna peale vale perioodi. Juhendaja pidi olema teadlik sellest, et see individuaalplaan kehtib terve õppeaasta kohta, mitte vaid sügissemestri kohta ning juhendaja kohus oleks olnud ka hagejat sellest teavitada. Hageja arvates viitab individuaalplaanist mitteteatamine ebavõrdsele kohtlemisele.
2.Hageja arvates on Tartu Ülikoolis juhendaja G.A., kes on XXX päritolu, teda diskrimineerinud tema rahvuse ja etnilise päritolu tõttu. G.A. on lisaks hagejale veel kaks XXX päritolu juhendatavat: M.D. ja P.R.. Juhendaja pööras doktoriõppe ajal rohkem tähelepanu ja aega XXX tudengitele kui talle, kuna ta on XXX päritolu. Juhendaja kohtles ülesannete andmisel hagejat halvemini ning ebavõrdselt teiste enda poolt juhendatavatega, andes hagejale ülesandeid õhtul hilja, mille tõttu pidi hageja jääma kauemaks laborisse või isegi ööbima laboris, hagejalt nõuti igapäevaselt laboris viibimist, teistel XXX tudengitel oli aga vaba graafik, nad võisid tulla laborisse millal soovisid. Seega on hageja arvates tegemist otsese diskrimineerimisega rahvuse alusel.
3.Juhendaja lõi doktoriõppe ajal XXX (XXX) grupi, millesse kaasas kõiki enda doktoriõppe juhendatavaid (P.R., M.D. ja hageja) ja veel mõningaid inimesi ülikoolist. Kui juhendaja oli välisreisidel, määras ta kahel korral teised XXX tudengid XXX grupi liidriteks öeldes, et hageja ei ole piisaval tasemel, et seda gruppi juhtida. 10. detsembril 2014. a kustutas juhendaja hageja XXX grupi Skype kontaktidest selle kohta selgitusi andmata. Pärast seda teavitas juhendaja, et hageja ei pea enam osalema XXX grupi koosolekutel ja et ta tunneb ennast paremini XXX tudengitega. Seega usub hageja, et juhendaja kohtles teda XXX tudengitest halvemini tema XXX päritolu tõttu. Ühtegi objektiivset põhjust juhendaja ei toonud, miks ta keelas hagejal XXX grupi koosolekutel osalemise ning miks ta kustutas ta Skype nimekirjast. Hageja arvates oli see otsene diskrimineerimine.
4.Sügisperioodil ei juhendanud juhendaja hagejat üle ühe kuu ning ei andnud talle uurimistööga seonduvaid ülesandeid. Hageja palus juhendajat korduvalt selgitada talle XXX koode, kuid juhendaja oli valmis seda tegema alles siis, kui teine juhendaja A.A. juhtis sellele tähelepanu, kuid ka siis võttis juhendaja hageja juhendamist pealiskaudselt ja ükskõikselt. Kostja hakkas hagejale andma individuaalõpet XXX kursuses, kuid katkestas õppe hageja takerdumisel raskemate ülesannete taha. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ei saanud oma ülesannetega hakkama. Kostja ei selgitanud ka, miks pidas vajalikuks hageja juhendamise lõpetamise, kui nägi hageja takerdumist. Kostja on jätnud välja toomata juhendaja käitumise teiste kahe XXX päritolu üliõpilastega – kas juhendaja lõpetas ka nende juhendamise, kui nägi takerdumist. Kostja väidete kohaselt puuduvad hagejal algteadmised XXX programmeerimiskeeles, kuigi ülikooli kandideerides oli hageja kinnitanud, et omab selles teadmisi.
5.Juhendaja eelistas XXX päritolu tudengeid, kui oli võimalus osaleda välismaal toimuvatel konverentsidel. Novembris 2014. a saatis juhendaja kaks XXX päritolu tudengit Malaisiasse ja Hispaaniasse. Hagejat ei saatnud juhendaja kordagi välismaale konverentsile, vaid üks kord Eestisse, Rakveresse, kuigi õppelepingus oli sätestatud, et üliõpilast tuleb saata välisreisidele 1x aastas või
semestris. Seega eelistades XXX tudengeid, oli juhendaja poolt tegemist ebavõrdse kohtlemisega ning otsese diskrimineerimisega hageja suhtes.
6.10.12.2014. a esitas juhendaja hagejale lisaks individuaalplaanile dokumendi „XXX teaduslikud ülesanded hiljemalt 12.01.2015. a.“, millega anti hagejale uued ülesanded doktoriõppes, mida ei olnud realistlikult võimalik ühe kuuga täita. Hagejale teadaolevalt ei andnud juhendaja sellist dokumenti kahele teisele XXX päritolu doktoriõppe tudengile, vaid ainult hagejale. Hageja arvates on erinõuete kehtestamine hagejale otsene diskrimineerimine.
7.Pärast 10. detsembrit 2014. a hakkas juhendaja survestama hagejat, et hageja lahkuks ise ülikoolist ning kirjutaks ise omal soovil lahkumise avalduse. 6. jaanuaril 2015. a saatis juhendaja dr. G.A. emaili hagejale, milles käskis hagejal tuua avaldus koolist lahkumise kohta. Juhendaja kinnitas, et tal on juba üks teine XXX päritolu üliõpilane, kes tuleks hageja asemele ning annab hageja uurimisteema uuele isikule aprillis 2015. a. Hageja arvates on otsene rahvuse alusel diskrimineerimine see, kui juhendaja soovis hageja asemele doktoriõppesse uut isikut XXX ehk endaga samast rahvusest. Pärast hageja poolset keeldumist vabatahtlikult ise lahkumise avaldus kirjutada, ei olnud hagejal 14.01.2015. a enam võimalik oma kaardiga laborisse siseneda ning arvuti, millega hageja igapäevaselt töötas oli ära viidud. Kuna hageja kaart tühistati pärast seda, kui hageja julges juhendajaga mitte nõustuda ning mitte anda järgi survele ise omal soovil lahkumisavaldust kirjutada, siis on see otsene ebavõrdne kohtlemine. Hageja pidas elektroonilise võtme tühistamist alandavaks ja solvavaks, kuna 14.01.2015. a seisuga oli hageja doktoriõppe üliõpilaste nimekirjas ja tal oleks pidanud olema teiste üliõpilastega võrdväärsed võimalused õpingute jätkamiseks. Põhimõtteliselt toimus kostja poolt hageja mitteametlik „koolist välja heitmine“ 14.01.2015. a ning uue üliõpilasega asendamine. 20.01.2015. a käskis ka kaasjuhendaja A.A. hagejal kirjutada lahkumisavaldus, sest vastasel juhul arvatakse hageja koolist ikkagi mais 2015. a välja. Juhendaja nõue, et hageja ise kirjutaks omal soovil ülikoolist lahkumise avalduse, oli otseselt hagejat alavääristav ja alandav, mida hageja peab otseseks diskrimineerimiseks, sest teised üliõpilased, keda juhendaja juhendas, jätkavad oma õpinguid doktoriõppes.
8.Hageja esitas ülikoolile 08.02.2015. a taotluse diskrimineerimise lõpetamiseks ning oma vastuses 10.03.2015. a teavitas dekaan P.B. hagejat, et ei avastanud rahvuse alusel diskrimineerimist ning et hageja teadmiste kontrollimiseks korraldatakse eraldi eksam 24.03.2015. a. Hageja ei läinud sellele eksamile, kuna puudus täpsem teave eksami kohta ning tegemist ei olnud atesteerimisega vastavalt õppekorralduse eeskirjale. Samuti ei saanud hageja enda diskrimineerimise kaebusele korrektset vastust ja hagejale ei edastatud juhendaja arvamust. Ainult eraldi hagejale korraldatud eksam ei ole hageja arvates kooskõlas õppekorralduse eeskirjaga ning individuaalplaaniga 2014/2015 õppeaastaks, kuna kevadsemestriks individuaalplaan puudus. Ametlik atesteerimine peaks toimuma mais 2015. a kõigile üliõpilastele, sh hagejale. Hageja arvates on diskrimineeriv, kui temale korraldatakse eraldi individuaalne eksam teadmiste kontrolliks, aga teistele XXX päritolu doktoriõppes õppijatele mitte. 14.05.2015. a avastas hageja, et Tartu Ülikooli Facebooki lehele XXX lisas üks teine doktorantidest, P.R. teavituse, et PhD positsioon on vaba Tartu Ülikoolis samal erialal ning teadustööl, mida tegi hageja. Kuigi teate pani üles hagejaga koos õppiv doktorant, oli kontaktiks määratud juhendaja e-mail ning tähtajaks oli määratud 2.06.2015. a. Seega kuulutas juhendaja avalikult, et hageja doktoriõppe koht on vaba, kuigi de jure oli hageja veel TÜ üliõpilane ja doktorant, sh sama teemaga. Hageja arvates kinnitab selline juhendaja käitumine otseselt hageja kahtlusi selles osas, et juhendajal oli kindel plaan hagejast lahti saada, mis kinnitab toimunud diskrimineerimist. Ilmselgelt on põhjendamatu eraldi eksami korraldamine hagejale märtsis 2015. a, kui reaalselt oli juhendaja endale juba jaanuaris 2015. a uue üliõpilase leidnud, kes hageja teadustööd edasi tegi. Eksami korraldamisest teatas kostja alles siis, kui hageja oli esitanud diskrimineerimise kaebuse juhendaja käitumise osas. Kuni märtsini 2015. a ei ole kostja poolt esitatud ühtegi ametlikku
dokumenti selles osas, et kostja kahtles hageja teadmistes. Kostja ei ole hagejale teadaolevalt esitanud hageja vastu süüdistust teadustöö kopeerimises või plagiaadis ning seetõttu on arusaamatu eraldi eksami korraldamine hagejale. Kostja kinnitas ka, et eraldi eksami korraldamist ei saa vaadata lahus individuaalplaani täitmisest. Samas ei ole individuaalplaanis sätestatud sellisel viisil eksami korraldamine.
9.Tulenevalt võrdse kohtlemise seaduse §-st 7 on diskrimineerimises kahtlustatav isik kohustatud 15 tööpäeva jooksul kirjaliku taotluse saamisest arvates andma kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda on käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel diskrimineeritud. Seega eiras Tartu Ülikool VõrdKS § 7 toodud kohustust vastata 15 tööpäeva jooksul ning hagejale vastati 1 kuu hiljem ehk 10.03.2015. a. VõrdKS § 8 lg 2 näeb ette, et isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga. Tartu Ülikool keeldus tõendamast, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Veelgi enam, Tartu Ülikool keeldus üldse väljastamast konkreetsete diskrimineerimise asjaolude kohta hagejale informatsiooni. Hageja arvates on Tartu Ülikooli käitumine võrdsustatud diskrimineerimise omaksvõtuga.
10.Tartu Ülikool survestas hagejat mitmel korral mitte esitama kaebust. Ka oma 10. märtsi 2015. a vastuses hagejale soovitas dekaan hagejal „hoolikalt järele mõelda“, kuidas ta soovib jätkata, tunnistas ebakõla juhendaja ja üliõpilase suhetes, kuid ebakõla lahendamiseks soovitas üliõpilasel juhendajat vahetada, mitte ei asunud tegelema diskrimineerimise vaidluse lahendamisega. Hageja arvates ignoreerib Tartu Ülikool võimalust, et aset on leidnud eeldatav diskrimineerimine.
11.Hagejal oli 28.03.2015. a vestlus Ü.T.ga, kes soovis teada, kas hageja koostas kaebuse ise või on tal esindaja. Samuti soovitas Ü.T. hagejal lõpetada oma kaebused enne kui on ülikooli 2015/2016. a vastuvõtmise tähtaeg. Seega on hageja veendunud, et Tartu Ülikool survestas teda loobuma diskrimineerimise avaldusest, kuna vastasel juhul ei saaks hageja jätkata õpinguid. Ü.T. ei andnud diskrimineerimise teemal üliõpilasele nõu, ega vastuseid ning ei viidanud ka Tartu Ülikoolis kehtestatud korrale, kuidas peaks üliõpilane käituma diskrimineerimise kahtluse korral. Hageja arvates on see otsene ähvardamine ning teisene ohvristamine. Ülikool oleks pidanud pakkuma hagejale tuge diskrimineerimise kahtluse korral, mitte jätkama diskrimineerimisega.
12.Juhendaja käitumise tulemusena on saanud hageja mitmekordse hingelise trauma. Esmalt kaotas hageja võimaluse jätkata õpinguid doktoriõppes, millega kaotas oma elus terve ühe õppeaasta. Teiseks tekkis hagejal emotsionaalne trauma juhendaja käitumise tõttu ning ta pidi pöörduma psühhiaatri vastuvõtule. Hagejal tekkisid magamisega raskused, hirm tuleviku ees, mis olid otseselt seotud juhendaja poolse ähvardava käitumisega. Trauma tegi eriti raskeks asjaolu, et hageja ei viibi enda kodumaal, ta on palju haavatavam kui kohalikud üliõpilased ning tema olukord on sellest tulenevalt palju raskem. Hageja arvates on mõistlik moraalse kahju hüvitis vähemalt 7000 eurot, arvestades ebavõrdse kohtlemise kestust, mõju hageja tervisele ning haridusele. Hageja arvates on Tartu Ülikooli käitumine hageja suhtes äärmiselt külm ja ebavõrdne ning haridusasutusena on õigustanud ebavõrdset kohtlemist.
13.Eeldatav diskrimineerimine tekitas hagejale ka materiaalse kahju. Hageja pidi maksma psühhiaatri vastuvõtukulu ning ravimite eest. Hageja sissetulek 1 õppeaastal koos stipendiumiga kokku oli igakuiselt u. 850 eurot. Hageja jäi ilma oma stipendiumist alates jaanuarist 2015. a, seega kaotas hageja peaaegu pool enda igakuisest sissetulekust. Dekaani kinnitusel loodi hagejale võimalused uuesti oma doktoritöö jätkamiseks, kuid ei taastatud stipendiumi. Hageja arvates on see ebavõrdne kohtlemine, sest teiste doktoriõppe tudengitega ei käitutud nii, et kord eemaldatakse doktoriõppest, võetakse ära stipendium ja siis jälle 2,5 kuud hiljem võimaldatakse laborisse ligipääs.
Hageja on kandnud varalist kahju seoses stipendiumist ilma jätmisega perioodil jaanuar - august 2015. a summas 3424 eurot (8 kuud * 428 eurot kuus). Hageja on pidanud kandma ravikulusid, mis on psühhiaatri vastuvõtukulud summas 62 eurot. Hageja palub:
1.Tuvastada A.S. diskrimineerimine Tartu Ülikooli poolt.
2.Välja mõista Tartu Ülikoolilt A.S. kasuks mittevaraline kahju 7000 eurot või kohtu äranägemisel õiglane hüvitis.
3.Välja mõista Tartu Ülikoolilt A.S. kasuks varaline kahju 3486 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (I kd, tl 129-135, II kd, tl 19-22 ).
14.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hageja kandideeris XXX doktoriõppesse 2014. a maikuus. Kokku kandideeris XXX doktoriõppe ühele kohale 4 isikut, konkursi võitis hageja. Kandidaatide hindamine toimus vastuvõtudokumentide alusel. Hageja juhendamiseks andsid nõusoleku XXX professor A.A. ja dotsent G.A.. Hageja poolt esitatud tõendid ei kinnita hageja diskrimineerimist rahvuse ja etnilise päritolu alusel. Juba enne hageja ülikooli vastuvõtmist nii hageja CV kui ka intervjuu kaudu oli juhendajale teada hageja etniline päritolu. Sellest hoolimata andis juhendaja nõusoleku hageja juhendamiseks. Kostja ei pea ennast vastutavaks selles, et hageja raskused õppe- ja teadustöös toimetulekul avaldusid alles tegeliku õppe- ja teadustöö tegemise käigus. Hagejaga juhtunu, kus õpingute käigus selgus, et valitud on õppimiseks mittesobiv õppeaste või mittesobiv õppekava, ei ole ülikoolis ainulaadne. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et hageja ja juhendaja omavahelised suhted võisid õpingute käigus muutuda ja ilmselt muutusidki. Siiski ei saa sellisest suhete muutusest tuletada rahvuslikul alusel diskrimineerimise fakti, nagu hageja käesoleval juhul on teinud.
15.Hageja individuaalplaani järgi oli hageja uurimistöö teemaks XXX – inimese suhtluse arenduse eesmärgil. Individuaalplaani kohaselt pidi hageja avaldama 1. õppeaastal artikli kiirema inimeste tuvastamise ja nägude äratundmise algoritmi väljatöötamisest ning simulatsioonide läbiviimisest XXXis. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 2014/2015. õppeaasta kevadsemestriks ei koostanud hageja koos juhendajaga enam uut individuaalplaani, kuna juhendaja keeldus hagejat juhendamast. 25.09.2014. a sõlmitud plaan oli hageja arvates koostatud sügissemestriks, seega puudub hagejal tema arvates alates jaanuarist 2015. a ka individuaalplaan. Tegelikult on hagejaga individuaalplaan kokku lepitud kogu 2014/2015. õppeaastaks. Segadust võis hagejas tekitada see, et perioodina on individuaalplaanis tõesti valesti märgitud sügis 2014/15. a. Täpselt samamoodi on periood märgitud ka teistel doktoriõppe üliõpilastel. Kostja leiab, et asjasse puutumatu on asjaolu, millal said kaasdoktorandid teada, et individuaalplaanile oli märgitud perioodina sügis 2014/2015. a. Kostja on juba tunnistanud, et periood oli märgitud mittetäielik, kuid sellest ei tulenenud hagejale ega tema kaasdoktorantidele tagajärgi. Hagejalt ei nõutud 2014/2015. a õppeaasta kevadsemestril uue individuaalplaani koostamist, vaid jätkus õppetöö juba sügisel koostatud individuaalplaani alusel.
16.Hageja väidab hagiavalduses, et juhendaja on eelistanud teisi üliõpilasi, kui oli võimalus osaleda välismaal toimuvatel konverentsidel. Teaduslikel konverentsidel osalemise kriteeriumiks on asjaolu, et konverentsil osalemiseks peab olema teadustöö tulemusi. Juhendaja poolt juhendatavatel üliõpilastel M.D.l ja P.R.l olid teadustöö tulemused, mida väliskonverentsil esitada. Samuti ei olnud ülikoolil kohustust saata hageja kohe sügissemestril väliskonverentsile. Tõele ei vasta ka hageja väide, et juhendaja ei andnud hagejale uurimistööga seotud ülesandeid, et hageja oli tema jaoks väärtusetu võrreldes teiste doktoriõppe üliõpilastega. Juhendaja kohtles hagejat samaväärselt teiste üliõpilastega, andes talle ülesandeid samamoodi nagu teistele XXX grupi liikmetele. Juhendaja poolt loodud XXX uurimisgruppi kuuluvad käesoleval ajal 3 XXX päritolu, 1 XXX päritolu ja 2 XXX päritolu inimest. Nagu kõik teised grupi liikmed, oli ka hageja algusest peale kaasatud kõikidesse
grupi ettevõtmistesse ja tegemistesse, mingeid erandeid ei olnud. Hageja etteheidetel, et ülikool juhendaja isikus on teda rahvuslikul või etnilisel alusel diskrimineerinud, ei ole alust. Tõele ei vasta ka hagiavalduses tehtud oletus, et kostja on hageja diskrimineerimise omaks võtnud. Kostja ei saanud ega saa omaks võtta seda, mida pole toimunud.
17.Hageja on ette heitnud, et kui juhendaja oli välisreisidel, ei määratud teda grupi liidriks. Ajal, mil juhendaja oli väliskonverentsil, määrati gruppi juhendama M.D., kui kõige võimekam tudeng. Tegemist ei olnud hageja etnilise diskrimineerimisega. Sarnase mõttekäigu kohaselt diskrimineeriti siis ka teisi grupi liikmeid, sh. XXX ja XXX päritolu üliõpilasi. 2014. a sügissemestril selgus, et hageja töösse suhtumine erines tuntavalt uurimisgrupi üldisest töösse suhtumisest. Hageja puudus tihti koosolekutelt, hilines korduvalt kokkulepitud kohtumistele ja hilines temale pandud tööülesannete täitmisega, suutmata esitada selleks põhjendusi. Avaldus ka asjaolu, et hageja teadmiste ja oskuste tase ei vasta andmetele, mida hageja oli esitanud kandideerimisdokumentides. Ülikooli kandideerimisel oli hageja märkinud oma CV-s, et tal on tugevad oskused muuhulgas XXX programmeerimiskeeles. Kahjuks selgus, et hageja puuduvad algteadmised mitte ainult XXX programmeerimiskeeles, vaid programmeerimises üldiselt. Nõutava taseme saavutamiseks hakkas juhendaja andma hagejale individuaalõpet XXX kursuses, kuid 5-6 tunnil õpe katkes, sest hageja takerdus keerukamate ülesannete lahendamisel.
18.2014. a detsembrikuus oli hagejal vestlus juhendaja A.A.ga. Kuna hageja teadmiste ja oskuste tase oli selline, mis tegi raskeks individuaalplaani täitmise ja uurimisteemaga tegelemise, soovitas A.A. mõelda hagejal õppeastme vahetusele. Hagejaga lepiti kokku, et doktoriõppest esitab ta omal soovil lahkumisavalduse. Nimetatud kokkuleppest tulenes ka juhendaja 06.01.2015. a e-kiri hagejale, kus paluti tuua hiljemalt 12.01.2015. a lahkumisavaldus. Pärast mitut meeldetuletust ilmus hageja XXX kohale, kuid eitas kokkulepet, et lahkumiseks doktoriõppest esitab ta ise avalduse. Kuna hageja esitas erinevaid süüdistusi instituudi aadressil, palus A.A. instituudil hageja elektroonilise võtme tühistada. Tõele ei vasta hageja väide, et pärast 14.01.2015. a kaotas hageja võimaluse siseneda laborisse ja kasutada töövahendeid. Hagejal oli võimalus töötada ja kasutada töövahendeid laboris tööajal ja ka töövälisel ajal, kui laboris töötas mõni teine isik.
19.Kostja on seisukohal, et teave selle kohta, kas hageja kaasdoktorandid said samuti 10.12.2014. a juhendajalt eraldi ülesanded ja pidid need täitma 12.01.2015. a ei ole kohtuasja lahendamisel asjakohane. Doktoritöö on iseseisev teaduslik uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi uudne lahendus, või loometöö. Suures osas on doktoriõppe puhul tegemist individuaalõppega. Seda põhimõtet rõhutab ka asjaolu, et iga doktoriõppe üliõpilane koostab koostöös juhendajaga individuaalplaani, mille täitmine on juba nimetusest tulenevalt individuaalne ja mille täitmiseks annabki juhendaja doktorantidele erinevaid ülesandeid.
20.Kuna juhendaja A.A. oli tõstatanud küsimuse hageja teadmiste ja oskuste taseme kohta, siis teatas dekaan hagejale, et tema teadmiste ja oskuste kontrollimiseks korraldatakse hagejale eksam. Dekaan moodustas 06.03.2015. a korraldusega komisjoni hageja oskuste ja pädevuste hindamiseks. 16.03.2015. a teavitas dekaan hagejat, et eksam oskuste ja pädevuste hindamiseks toimub 24.03.2015. a, kell 10.15 tema töökohal XXX hoones XXX. Hageja eksamile ei ilmunud. Eksam korraldati hageja ja juhendajate vastastikuste väidete ja etteheidete erapooletuks kontrollimiseks. Korraldatav eksam oli väljapakutud lahendus konflikti lahendamiseks ja võimalus hagejale tõestada, et juhendajate poolsetel etteheidetel tema oskuste ja teadmiste puudulikkuse üle ei ole alust. Hagejale korraldatud eksamit ei saa vaadelda lahus hageja individuaalplaani täitmisest. Eksami positiivne sooritus oleks andnud hagejale kindlust kevadiseks atesteerimiseks.
21.Ü.T. ütles hagejale, et kui hageja soovib jätkata oma õpinguid Tartu Ülikoolis, (sh ka magistriõppes) siis oleks talle kasulik erimeelsused enne seda lahendada ja soovitas rääkida õigusnõustajaga.
22.Doktoriõppe üliõpilaste atesteerimine toimub üks kord aastas ja hageja atesteerimine oli määratud 29.05.2015. a, kuid hageja ei esitanud atesteerimiseks vajalikke dokumente (aruanne individuaalplaani täitmise kohta ja tegevuskava järgmise õppeaasta kohta). Selle tulemusel jäi hageja atesteerimata ja tuli vastavalt ülikooli õppekorralduseeskirjale ülikoolist eksmatrikuleerida.
23.Kostja on seisukohal, et sotsiaalvõrgustiku postituse jagamisega P.R. poolt ei ole hagejat diskrimineeritud. 13.05.2015. a on XXXteaduskonna nõukogu kinnitanud doktoriprojektide nimekirja, mille 50. real on projekt „Multimodaalsel emotsioonide tuvastamisel põhineva inimeseroboti suhtluse arendamine“. 2014/2015 õppeaastal doktoriõppesse kandideerimisel oli dokumentide esitamise tähtajaks 03.06.2015. a. Seega oli tegemist konkursiga, kuhu oodati kandideerima isikuid, kes tegeleks alates 2015. õppeaasta sügissemestrist XXXteaduskonna nõukogu poolt kinnitatud projekti ühe teemaga.
24.Kostja ei ole hagejat diskrimineerinud rahvuslikul ega muul alusel, seepärast ei ole kostjal kohustust hüvitada väidetavalt hagejale tekkinud kahju. Kostja maksis lähtuvalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusest hagejale doktoranditoetust kuni eksmatrikuleerimiseni. Lisaks maksis kostja omal algatusel hagejale toetust sügissemestril septembrikuust 2014. a kuni jaanuari kuuni 2015. a. Kuna hageja edenemine õppetöös ei vastanud oodatule, siis kevadsemestriks hagejale täiendavat stipendiumi enam ei määratud. Kostjal ei olnud kohustust maksta hagejale ega ühelegi teisele üliõpilasele täiendavat stipendiumi. Täiendav stipendium makstakse juhul, kui ülikoolil on selleks olemas raha ning vastavalt õppetulemustele. Hageja ei ole tõendanud ravikulude nõuet summas 62 eurot, kuna ei ole tõendatud, et hageja pöördumine arsti poole oleks seotud tema väidetava ebavõrdse kohtlemisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Hageja on esitanud kohtule kahju ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 24 lg 1 ja 2 alusel seoses diskrimineerimisega. Hageja on seisukohal, et Tartu Ülikool on teda kohelnud ebavõrdselt ja diskrimineerinud otseselt tema rahvuse ja etnilise päritolu tõttu alljärgnevalt: - juhendaja ei teavitanud hagejat, et temaga koostatud individuaalplaan õppeaastaks 2014/2015, sügissemestriks, on terveks õppeaastaks; - väliskonverentsidel osalemisel eelistas juhendaja XXX tudengeid hagejale; - juhendaja välisreisidel viibimise ajal ei määranud juhendaja hagejat XXX grupi liidriks, vaid eelistas hagejale XXX tudengeid. Juhendaja eelistades XXX tudengeid, eemaldas hageja detsembris 2014. a XXX grupi tööst seda hagejale põhjendamata; - juhendaja pööras doktoriõppe ajal XXX tudengitele rohkem tähelepanu kui hagejale, andis hagejale ülesandeid liiga hilja, mistõttu hageja pidi jääma kauem laborisse kui teised, samuti nõuti hagejalt laboris viibimist igapäevaselt, teistel oli vaba graafik; - juhendaja katkestas hageja individuaalse õpetamise XXX kursuses, kui hagejal tekkisid raskused raskemate ülesannete lahendamisel, juhendaja ei ole tõendanud, et hageja ei saanud ülesannetega hakkama, kostja ei ole näidanud juhendaja käitumist samas olukorras XXX tudengitega; - juhendaja andis ainult hagejale 10.12.2014. a lisaks individuaalplaanile uued ülesanded doktoriõppes, XXX tudengitele juhendaja lisaülesandeid ei andnud. - juhendaja survestas hagejat kirjutama jaanuaris 2015. a lahkumisavaldust omal soovil, kuna soovis hageja asemel XXX tudengit ning peale avalduse esitamisest keeldumist ei olnud hagejal enam
võimalik pääseda laborisse. Toimus hageja mitteametlik koolist väljaviskamine ning hageja asendamine uue üliõpilasega; - hagejale korraldati eksam teadmiste kontrolliks, mida ei tehtud XXX tudengitele; - Ülikool survestas hagejat mitte esitama kaebust ja loobuma diskrimineerimise avaldusest, ähvardades õpingute lõpetamisega ülikoolis.
26.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lg 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Tulenevalt VõrdKS § 1 lg 1, on võrdse kohtlemise seaduse eesmärk tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. VõrdKS § 3 lg-s 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel ning tulenevalt VõrdKS § 3 lg 2 diskrimineerimine on otsene, kui VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. VõrdKS § 3 lg 6 kohaselt peetakse diskrimineerivaks ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini või talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi ei pea diskrimineerimise tuvastamiseks olema tõendatud diskrimineerija eesmärk kedagi diskrimineerida. Olukord võib olla diskrimineeriv, kui on tõendatud, et väidetava diskrimineerija tegevuse tagajärjeks on see, et isikuid on koheldud ebavõrdselt. Ebavõrdsuse kindlakstegemisel tuleb moodustada võrreldavad grupid ja seejärel hinnata, kas erinevaks kohtlemiseks oli mõistlik põhjus. Selgitamaks, kas erinev kohtlemine kujutab endast diskrimineerimist, tuleb lähtuda kahest erinevast kriteeriumist sarnasest ehk võrreldavast olukorrast ning põhjendatusest. Oluline on tuvastada, kas asjasse puutuvad olukorrad on analoogsed või vähemalt olulises osas üksteisega sarnased ning kas ebavõrdseks kohtlemiseks on mõistlik õigustus. See, kas tegemist on diskrimineerimisega või mitte, tehakse jagatud tõendamiskohustuse põhimõtte, VõrdKS § 8, järgi kindlaks sõltuvalt sellest, kas väidetaval diskrimineerijal on võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt õiguspärased põhjendused või mitte. Isik, kes tunneb, et teda on diskrimineeritud, peab esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et on toimunud diskrimineerimine. Selline tõendamiskohustuse jagunemine tagab vajaliku kaitse diskrimineerimist kahtlustavale isikule, kes on diskrimineerimisjuhtude tõendamisel nõrgemaks pooleks.
27.Seega peab kohus esmalt tuvastama faktilise asjaolu, mille põhjal saab eeldada otsest või kaudset diskrimineerimist ja seejärel otsustama, kas antud juhul kohaldub tõendamiskohustuse regulatsioon või mitte.
28.Kohus hinnates tõendeid kogumis, on seisukohal, et antud juhul asjaolu, et kostja on märkinud hageja individuaalse õppeplaani perioodiks 2014/2015 sügis (I kd, tl 107-109) ning et hageja juhendaja ei teavitanud hagejat, et individuaalplaan kehtib kogu õppeaasta jooksul, ei saa käsitleda diskrimineerimisena põhiseaduse § 12 ja VõrdKS § 3 mõtte kohaselt. Doktoriõppe leppe p-i 4.1 (I kd, tl 104) kohaselt üliõpilane ja juhendaja teevad vastavateks tegevusteks ettenähtud tähtaegadest lähtuvalt koostööd üliõpilase individuaalse õppeplaani koostamisel, selle täitmise kontrollil, üliõpilase uurimisprojekti arendamisel, üliõpilase tulemuste ja iga-aastaste atesteerimiste ettevalmistamisel ja üliõpilase tööplaanide korrigeerimisel. Et juhendaja ei öelnud hagejale, et individuaalplaan kehtib terveks õppeaastaks, ei tähenda, et juhendaja oleks oma teavitamiskohustust rikkunud või hagejat võrreldes teiste üliõpilastega ebavõrdselt kohelnud. Hagejaga sõlmitud õppeplaani pealkirjast ja sisust ei tulene, et hagejaga oleks
sõlmitud õppeplaan ainult sügissemestriks ning mõistliku arusaama kohaselt ei saanud juhendaja eeldada, et hageja tõlgendab õppeplaani pealkirja kuidagi teisiti. Kuna doktoriõppe leppe p-i 4.1 kohaselt koostavad üliõpilane ja juhendaja individuaalse õppeplaani koos, siis oli hagejal võimalus juhtida õppeplaani koostamisel juhendaja tähelepanu eelpoolnimetatud asjaolule, mida hageja aga ei teinud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on ka teistele doktorantidele, nii M.D.le (I kd, tl 143144) ja P.R.le (I kd, tl 145-146) esitatud individuaalse õppeplaani perioodiks märgitud 2014/2015 sügis. Ka Tartu Ülikooli õppekorralduse eeskirja (I kd, tl 163-187) kohaselt ei koostata õppeplaani semestri kaupa, vaid nähtuvalt eeskirja p-st 77, läbitakse doktoriõpe doktorandi individuaalplaani alusel, mille koostab doktorant koostöös juhendajaga kogu õppe ajaks. Individuaalplaanile lisatakse igal aastal koos atesteerimisaruandega järgmise aasta täpsustatud õpingute ja uuringute kava. Individuaalplaan koostatakse aasta kaupa igale doktorandile individuaalselt, antud juhul siis alates sügis 2014. a kuni sügis 2015. a.
29.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjal oli kohustus saata üliõpilasi välisreisidele 1x aastas või semestris. Kohtule esitatud hageja individuaalsest õppeplaanist (I kd, tl 107-109), doktoriõppe leppest (I kd, tl 104), XXXteaduskonna põhimäärusest (I kd, tl 155-160) ja Tartu Ülikooli õppekorralduse eeskirjast (I kd, tl 163-198) nähtuvalt ei ole ülikoolil kohustust üliõpilast mingil kindlal ajahetkel saata välismaale konverentsidele. Hageja on kinnitanud, et ta käis konverentsil Eestis. Samuti nähtuvalt tunnistajate A. A. ja G. A. poolt antud ütlustest on konverentsil osalemise tingimuseks teadusartikli olemasolu, et saada rahastust. Tõendeid selle kohta, et hagejal olid olemas vastavad artiklid, mille ta oli esitanud ülikoolile, kohtule esitatud ei ole. Tunnistaja G. A.i ütlustest nähtuvalt ühte artiklisse, mis kirjutati XXX grupi liikme poolt, lisati ka hageja nimi, hagejal endal polnud ühtegi artiklit (I kd, tl 50). Seega arvestades eelpooltoodut, on kohus seisukohal, et antud juhul ei esinenud hageja suhtes diskrimineerimist, kuna tema kaasdoktorandid, D. ja R., olid täitnud tingimused konverentsidel osalemiseks (I kd, tl 50-52) ning et välismaal konverentsidel osalemine sõltus eelkõige hagejast endast. Samuti ei ole ülikoolil kohustust määrata üliõpilasi kordamööda mingi grupi juhendajaks või liidriks, kui juhendaja ise viibib mingil põhjusel ülikoolist eemal.
30.Tunnistajad A. A. ja G. A. on kohtuistungil kinnitanud, et hagejal tekkisid õppimise käigus probleemid teadmistes ning ta ei saanud doktorantuuris edasi liikuda. Tunnistaja A. A. poolt antud ütlustest nähtub, et juhendajad aitasid hagejat mõnda aega individuaalselt, andes nt XXXi programmiga töötamiseks bakalauruse õppe ülesandeid, samuti aitas A. A. hagejat koduste tööde tegemisel ning siis selguski, et hagejal puuduvad elementaarsed teadmised. Samuti pakkus A. A. hagejale võimalust valida uus doktoritöö teema ja uus juhendaja. Ka tunnistaja G. A. on kohtus kinnitanud, et ta aitas hagejat individuaalselt, kuna sai aru, et hageja vajab rohkem abi, kui teised tudengid ning andis talle lihtsamaid ülesandeid, samuti akadeemiliste eesmärkide kindlaksmääramisel 10.12.2014. a jagas ta hageja ülesanded väikesteks ülesanneteks, et hagejal oleks lihtsam hakkama saada ning need ülesanded olid seotud hageja lõputööga. Tunnistaja G. A. ütlustest nähtuvalt lahkus hageja XXX grupist enda initsiatiivil, kuna hageja väidetavalt ei saanud keskenduda mitmele asjale korraga. Tunnistaja ütlusi kinnitab kohtule esitatud väljavõte hageja õppetöö tulemustest (I kd, tl 161), millest nähtub, et semestris perioodil 09.02.2015. a kuni 30.08.2015. a oli hageja aritmeetiline keskmine 0,75, kaalutud keskmine 0,86. Samuti nähtub tulemustest (I kd, tl 162), et hagejat on hinnatud erinevate õppejõudude poolt kolmel korral hindega puudulik, kahel korral hindega kasin ja ühel korral on hageja jätnud arvestusele või eksamile ilmumata. Hageja individuaalplaanist (I kd, tl 107) nähtuvalt hageja põhiaineteks esimesel semestril oli mustri äratundmine LOTI.05.046, intelligentsed süsteemid MTAT.06.048, õppimine ja õpetamine kõrghariduses HTHT.00.009 ning milles arvestuse sai ta ainult aines õppimine ja õpetamine kõrghariduses, teises kahes õppeaines, nii mustri äratundmises e. kujundi tuvastuse alustes LOTI.05.046, kui ka intelligentsetes süsteemides MTAT.06.048, oli hageja hindeks puudulik. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja andis hagejale individuaalõpet XXXi programmi kursuses. Seega on hageja ka ise kinnitanud, et kuigi tal puudusid vajalikud oskused, proovis juhendaja teda igati järgi aidata.
31.Hageja väidab, et juhendaja andis ainult hagejale 10.12.2014. a lisaks individuaalplaanile uued ülesanded doktoriõppes, teistele XXX tudengitele juhendaja lisaülesandeid ei andnud. Kõrgharidusstandardi § 10 lg 1 ja 3 kohaselt on doktoriõpe kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused ja teadus- ja arendustegevus või muu loometöö (sealhulgas doktoritöö) õppekavas määratud õppe mahust on doktoriõppes vähemalt 70%. Doktoritöö on iseseisev teaduslik uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi uudne lahendus, või loometöö. Seda põhimõtet rõhutab ka asjaolu, et iga doktoriõppe üliõpilane koostab koostöös juhendajaga individuaalplaani, mille täitmine on juba nimetusest tulenevalt individuaalne ja asjaolu, et samal kuupäeval anti või ei antud kaasdoktorantidele ülesandeid, ei saa käesoleval juhul tõendada erinevat suhtumist hagejasse võrreldes kaasdoktorantidega. Kuna eelpoolloetletud tõenditega leidis kinnitust, et hagejal oli raskusi oma individuaalplaani täitmisega, siis oli juhendajal õigus anda hagejale ülesandeid, sh täiendavaid ülesandeid, mis aitasid doktorandil paremini oma eesmärkideni jõuda. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks individuaalplaani täitnud, hageja kohtule esitanud ei ole.
32.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud kontrollida kas juhendaja andis ka teistele doktorantidele lisaülesandeid või kas juhendaja XXXi programmi õpetamisel, katkestas XXX üliõpilaste juhendamise, kui neil ilmnesid raskused, kuna sellisel juhul peaks ka teiste doktorantide tulemused olema samades ainetes nagu hagejal, mitterahuldavad. Ka hageja ise ei ole hagiavalduses viidanud sellele, et olenemata võrdsetest õpitulemustest, koheldi hagejat erinevalt.
33.Kohus hinnates kohtule esitatud tõendeid on seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist hageja väide selle kohta, et juhendaja survestas hagejat kirjutama jaanuaris 2015. a lahkumisavaldust omal soovil, kuna soovis hageja asemel XXX tudengit ning peale avalduse esitamisest keeldumist ei olnud hagejal enam võimalik pääseda laborisse. A. A. ja G. A. on kohtus kinnitanud, et neil oli hagejaga suuline kokkuleppe, et hageja lahkub doktorantuurist omal soovil ja et ülikool maksab hagejale stipendiumi ka jaanuarikuu 2015. a eest. Kokkuleppest tulenevalt saatis G. A. hagejale 6.01.2015. a meeldetuletuskirja (I kd, tl 27). Hageja nimetatud avaldust ei kirjutanud. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt sai hageja töötada laboris tööajal ja ka töövälisel ajal, kui laboris töötas mõni isik. Hagejat nad enam ei näinud, arvutit nad ei andnud kellelegi ja arvuti pandi tagasi sinna, kus hageja tavaliselt istus. Samuti ei ole juhendaja poolt hagejale saadetud kirjas juhendaja teatanud hagejale, et juhendaja soovib hageja asemele võtta XXX tudengit. Tunnistajate kinnitusel on käesolevalt see koht täitmata ja hetkel selle teemaga keegi ei tegele. Samuti nähtuvalt kohtule esitatud salvestuse transkriptsioonist (II kd, tl 13-16) ei ole Ü.T. hagejat sundinud lahkumisavaldust kirjutama, pigem on soovitanud oma probleemid lahendada ja soovitanud pöörduda nõustaja poole (II kd, tl 15). Kohus leiab, et antud juhul ei olnud poolte vaheline suhtlus ja juhendajate poolne käitumine selline, mida saaks käsitleda diskrimineerimisena või ebavõrdse kohtlemisena.
34.Kohus on seisukohal, et hageja väide selle kohta, et eksami korraldamine dekaani poolt oli tema suhtes diskrimineeriv, ei ole antud juhul põhjendatud. Tunnistaja A. A. on kohtus kinnitanud, et juhendajad tegid ülikoolile ettepaneku, et nad loobuvad hageja juhendamisest. Dekaani kirjast hagejale (I kd, tl 103) nähtub, et dekaan ei tuvastanud diskrimineerimist ning juhib hageja tähelepanu sellele, et juhendajad on lubanud anda hagejale võimaluse edasi õppimiseks. Olukorras, kus hageja on esitanud dekaanile avalduse diskrimineerimise kohta ning juhendajate poolt oli esitatud väide, et hageja ei vasta doktoriõppe kvalifikatsioonile, siis tulenevalt XXXteaduskonna põhimääruse p-st 26.8 (I kd, tl 157) oli dekaanil õigus moodustada vastav komisjon (I kd, tl 153), et kontrollida poolte vastastikkuseid väiteid.
Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud tõenditega, on leidnud kohtus kinnitust asjaolu, et hageja ja ülikooli suhte halvenemise põhjuseks oli hageja halb õppeedukus. Ükski kohtule esitatud tõend ei kinnita, et oleks toimunud hageja halvem kohtlemine hageja rahvuse pinnalt, st et tuvastamist ei leidnud faktiline asjaolu, mille põhjal saaks eeldada otsest või kaudset diskrimineerimist. Seetõttu ei ole diskrimineerimisjuhtum esmapilgul ilmne ja rakendada ei tule tõendamiskohustuse regulatsiooni. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, on kohus seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus on 13.08.2015. a määrusega vabastanud hageja hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas 2-15-8216 riigilõivu maksmisest summas 550 eurot. Tulenevalt TsMS § 190 lõikest 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus peab põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab TsMS § 190 lg 7 alusel A.S.i riigilõivu 550 eurot riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.