Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-13-3414 07.06.2013 kohtulahendi tegemisel.

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus on oma 12.04.2022 kirjas (dtl 60-62) palunud hagejal välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2013 aastaga muutunud, m.h tuli hagejal välja tuua: millised olid hageja igakuised sisstulekud (s.h ka toetused) eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2013) ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud; millised olid hageja igakuised väljaminekud eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2013) ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud; milline oli hageja varaline seisund (sh hagejale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms) eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2013) ja kuidas see on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Samuti on kohus palunud nimetatud kirjas hagejal esitada tõendeid oma teise ülalpeetava igakuiste kulude kohta ning selgitada, kas ja milliseid konkreetseid kulutusi seoses ülalpeetavaga hageja kannab. Hageja on kohtule menetluses esitanud üksnes Eesti Töötukassa 28.12.2021 otsuse, millest nähtuvalt on hagejal tuvastatud xxx kestusega 1 aasta, s.o periood 09.12.2021 kuni 08.12.2022 (dtl 9-11). Muid täiendavaid selgitusi ega tõendeid hageja oma varalise seisu ega ka teise ülalpeetava kulude kohta kohtule esitanud ei ole. Kohus on teinud päringu krediidiasutustele, mille kohaselt on kostjal 3 kontot xxx AS-s, milles oli 17.05.2022 seisuga hoiustatud kokku 587,64 eurot (dtl 85-89) ning konto xxx AS-s, milles oli 20.05.2022 seisuga hoiustatud 1159,36 eurot (dtl 93-97). xxx AS-i kontost nähtub, et kostjale laekub iga kuu Eesti Haigekassalt xxx ja Eesti Töötukassalt xxx. Perioodil 20.11.2021-20.05.2022 oli kostja keskmiseks sissetulekuks ca 655 eurot kuus. Samuti märgib kohus, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kohaselt kuulub kostjale kaubik xxx. Kohus loeb Eesti Töötukassa otsusega tõendatuks, et kostja ei ole käesoleval ajal võimeline töötama ega lisa sissetulekut hankima. Nimelt on otsusest nähtuvalt kostjal: raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja mõõdukad tegutsemispiirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on peavigastused; mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on peavigastused ja ainete toksiline toime; mitme kehaosa valu; nägemisvälja häirumisest ühes silmas, peapöörituse ja sellega seotud iivelduse, ühe kehapoole lihasjõu vähenemise, tahtlike liigutuste kontrollimise raskuste ja kõnnaku häirumise tõttu piiratud pikkade ja lühikeste vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel liikumine, väljaspool kodu ringiliikumine, pikem ühes asendis viibimine ja kehaasendi vahetamine (kostja kasutab liikumisel rulaatorit ning vajab kõrvalabi kaupade ja teenuste hankimisel ning kodutöödel); käte valu ja tundehäirete, ühes käes lihasjõu vähenemise,

silma- ja käelise tegevuse koordineerimise raskuste tõttu piiratud küünitamine; kätega tõstmine ja kandmine ning käsitlemine (riietumine, söömine, kirjutamine); nägemisvälja ja nägemise häirumise tõttu piiratud kirjutatud sõnumite vastuvõtmine ja sõnumite kirjelik edastamine; tahtlike liigutuste koordineerimise raskuste tõttu piiratud oma tervise eest hoolitsemine, ta vajab kõrvalabi riietumisel, pesemisel, mõnikord ka söömisel. Samuti loeb kohus tõendatuks, et lisaks kostjale on hagejal veel üks alaealine laps (dtl 58). Kuna ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest, siis loeb kohus usutavaks, et teatud kulud seoses teise lapsega võivad hagejal ka igakuiselt tekkida. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse elatise vähendamiseks. Arvestades asjaoludega, et hagejal on alates 09.12.2021 tuvastatud puuduv töövõime, tema igakuisteks sissetulekuteks on üksnes toetused ning hagejal on ka teine alaealine ülalpeetav, siis on kohtu hinnangul põhjendatud elatist vähendada summani 200 eurot. Nimetatu võimaldab kohtu hinnangul võrdväärselt pidada ülal nii hagejat, oma teist last, kui ka iseennast.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.